Capablanca

Ütlesin isale, et kui ta midagi väga huvitavat leiab, siis ta võib mulle maleteemalisi viiteid juurde anda. Ühe viite ta üks päev andiski, aga teist artiklit ainult refereeris. Lugesin Rootsi eestlaste "Eesti Päevalehest" 21. oktoobril 1988 lk. 4 ilmunud kirjutist "EPL malenurk - oktoober 1988. Capablanca sünnist 100 a." ja olen kirjutanud lugemist lõpetades kaustikusse:

"Esimene kord, kui näen selles ajalehes ka malekäike. Võrreldakse Capablancat ja Kerest, et kumbki ei joonud ega suitsetanud ja mõlemad mängisid tennist, aga Capablanca suri veel nooremana. Puis on rääkinud, et Keres ei olnud karsklane. Loos mainitakse, et Capablanca soovitas uurida lõppmänge, aga kirjutaja ise kommenteeritud partiisid. Ka Rei on mulle uuemal ajal öelnud, et kellegi arvates peab 50 protsenti treeningust olema keskmäng. Aga mind on Capablanca siiski mõjutanud uurima lõppmänge rohkem kui ma seda muidu oleksin teinud. Ma ei pea ennast sellest hoolimata lõppmängus väga tugevaks. Lõppmängus olen seise maha mänginud ilmselt ka sellepärast, et siis jääb juba mõtlemisaega vähemaks."

Parandusest koju

Istusin oma toa keskel arvuti taga. Ma ei saanud paroole sisestada, sest tuppa tuli ka muid inimesi. Mõtlesin, et lähen siis arvutiga väiksesse kööki. Koridoris Henn näitas, et ta ei saa ühe sõna ühte tähte hääldada, sest tal on üks hammas suust puudu. Mõtlesin, mis siis need veel peavad tegema, kellel on kõik hambad välja tõmmatud.

*
Asusin kodu poole teele. Mõtlesin, et arvuti jäi parandusse, ma ei saa vist kodus arvutit kasutada. Jõudsin Emajõe äärde. Jõe kohal oli kaks tüdrukut, kellest üks hüüdis: "Simo, vaata, mis meie teeme!" Nad hüppasid kõhuga vastu veepinda. Pärast seda tõusid nad veel mitu korda veepinnast kõrgemale ja hüppasid sellele tagasi. Viimase hüppamise järel läks hüüdnud tüdruku nägu kurvaks, sest nüüd oli ta ennast veriseks hüpanud. Jõudsin koju. Vaatasin, et üks asi hõõgub, kustutan selle köögi kraani all ära, et tulekahju ei tuleks. Kraan pritsis kaugele. Vaatasin, et lasen kraanist auravat vett, keeran selle külmaks. Kui läksin esikusse, nägin, et üks tüdruk, keda ma ära ei tunne, on uksest sisse tulnud. Küsisin, mis ta nimi on. Ta ütles võõra nime. Küsisin, miks ta sisse tuli. Ta vastas, et sellepärast, et ta armastab mind. Küsisin, kus ta mind näinud on. Ta loetles selliseid kohti. Ühe kohana nimetas ta Pihkvat, täpsustades, et Nõukogude ajal.

Tuna 4/2019

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 4/2019.

Aastal 2012 asutasin ajaloo arutelu listi, sellest ajast saadik olen pannud oma 214 kõige tähtsamat sinna saadetud kirja ühte faili. Viimase kirjaga ajalehe „Vaba Eesti Sõna“ kohta ületas fail koos sisukorraga miljoni tähemärgi piiri, mistõttu tänane kiri-blogisissekanne läheb juba uude faili.

Viimati loetud „Tuna“ numbris seostus minu uurimisteemadega vast kõige rohkem Heino Arumäe artikkel Alfred Rosenbergist. Rosenberg oli Eestist pärit baltisakslane, kes rändas Saksamaale välja ning kuulus natsipartei juhtkonda. Ülikooli seminaris iseloomustati teda eluvõõra teoreetikuna ja seega teistest natsidest vähem võimekana. Räägiti, et teised arvasid, et programm on juba olemas, aga et Rosenberg genereeris kogu aeg ideid edasi. Arumäe annab samale nähtusele hinnangu teise nurga alt, et Rosenberg oli teistest natsidest haritum ja rohkem kirjutav. Arumäe räägib ka Rosenbergi arengust, et ta muutus aja jooksul sõjakamaks. Ülikoolis püüdis mulle kursusetöö juhendaja Pajur selgitada, et inimene ei ole ühel aastal sama, kes teisel aastal. Ma olen ise ilmselt suhteliselt konservatiivne ja võisin seetõttu pidada ka teisi tegelikust konservatiivsemaks. Aga minu meelest on ajaloos siiski võimalikud renessansid ja kui inimeses või rahvas on mingi element olemas, siis võidakse sellest vahepeal eemaldumise korral ikkagi võtta ette minevikku tagasi pöördumise katseid. Psühholoog Alliku arvates on iseloom geenidega määratud ja muutub elu jooksul vähe.

Arumäe ütleb, et ka Hitleri seisukohad olid muutlikud ja seetõttu polnud Rosenbergi tähtsus kogu aeg üks ja sama. Seejuures ei ütle ta, kellega ta Hitlerit võrdleb. Ülikoolis olen õppinud, et konkreetselt Mussoliniga võrreldes oli Hitler püsivam, nii ideede järjekindluse kui ka kaastööliste ametis püsimise kestuse poolest. Rosenberg ju päris põlu alla Hitleri silmis ei sattunud.

Varasemaid teemasid tuletas meelde ka „Akadeemia“ toimetaja Toomas Kiho essee. Kiho leiab, et ajakirjandus on poliitiliselt kallutatud ja rahvuslikke mõtteid on suure tiraažiga ajalehes raske avaldada. Minu meelest trükki pääsemine veel ei päästa, sest ma olen kuulnud, et kritiseeritakse ka neid luuletusi, mida Kihol on õnnestunud „Akadeemias“ enda nime all avaldada. Kui hakkasin 1990. aastate lõpul kirjutama eurolistis, siis seal eurovastased kaebasid palju tsensuuri üle, et Euroopa Liitu polevat olnud ajalehes nii kerge kritiseerida kui kiita. Euroopa Liitu astumise pooldajad kahtlesid, kas on tsensuuri, oletades, et tagasi lükatud kaastööd lihtsalt ongi madala kvaliteediga. Hiljem olen ma uurinud Jaan Tõnissoni. Tema arvates ajaleht ei pidanudki erapooletu olema, vaid pidi esindama selget seisukohta. Välisriikide suuremad ajalehed on ka praegu konkreetsete erakondadega rohkem seotud kui Eesti suuremad lehed.

Tartlasena oli mulle tuttav teema ka fotonurk ülikoolilinn Tartu teemal, mille on koostanud Ivi Tomingas. Fotonurga koostaja leiab, et ülikooli teema juurde sobib ka õlletehase pilt. Mulle oleks meeldinud, kui tasakaalustamiseks oleks olnud toodud ka karskusseltsi pilt. Aga õlletehas on tootnud samuti peale õlle ka mittealkohoolseid jooke. Nii selles fotonurgas kui ka Toivo Kikkase ja Marie Kõiveri loos üliõpilaste ajalooringi kohta on toodud üliõpilaste grupipilte. Ainult fotosid vaadates võib jääda mulje suurest üksmeelsest kollektiivist, aga on teada, et kollektiivides kõik omavahel hästi läbi ei saa, võibolla mõni on isegi keeldunud pildile tulemast. Ajalooringi teemalises artiklis kirjutataksegi üliõpilaste erinevusest, et aktiviste on tavaliselt vähem kui pildile mahtuvaid inimesi. Mulle on see tuttav ka võrgumaailmast, et listide tellijaid on alati rohkem kui sinna kirjutajaid, nii ringide kui ka listide aktiivsus võib mõnel perioodil olla küll suurem, aga pidevalt ei pruugi see nii jääda.

Mati Laur ja Tõnu Tannberg on kirjutanud kahepeale ühise artikli Eesti NSV rajoonidest ja oblastitest. Ma mäletan, et ühel varasemal korral on Tannberg kahelnud kollektiivse ajaloouurimise mõttekuses. Nüüd avaldatud artiklis kinnitatakse seda, mille üle mul on korduvalt olnud vaidlusi. Ükskord püüdsin geograafia õpetajale selgitada, et Tartu linn ei kuulunud Tartu rajooni, aga ta ei jäänud mind uskuma ja pidas eriti rumalaks. Ka hiljem on mind püütud veenda, et õigus oligi õpetajal. Kuid tegelikult on Tartu linn küll praegu Tartu maakonna osa, aga Nõukogude ajal rajooni osa ei olnud, vaid oli vabariikliku alluvusega linn, nagu artiklis nõus ollakse.

"Kevade" tegelased

Kui koolis tehti "Kevade" näidendit, siis mulle tuli üllatusena, et keegi arvas, et mina sobiksin Kiirt mängima. Sellest ma keeldusin, mina olin ennast "Kevadet" lugedes samastanud Arnoga. Kiir raamatus nuttis, aga mina naersin palju. Praegu naeran vähem. Väiksena naersin rahva hulgas, praegu üksi olles ja sosinal. Üheksanda klassi lõpus hakkas mul tervis halvemaks minema, näidendi tegemise ajal oli veel korras. "Kevade" näidendit tehti seitsmendas klassis, selleks ajaks oli mul raamat ammu läbi. Arnoga samastasid ennast võibolla paljud, kui ta oli peategelane. Mõned erinevast soost inimesed on ennast samastanud ka Teelega. Minu vanaema ütles, et köster õpetas paremini kui kooliõpetaja, kooliõpetaja oli vanaema hinnangul eluvõõras. Mina lugedes nii ei mõelnud.

Kõrgema klassi maletaja

Võitsin esimesel katsel maleprogrammi taset "Kõrgema klassi mängija":

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. d3 Of3 7. Lf3 Lf6 8. Lh3 Oc5 9. Oe3 Ld6 10. Rd2 Rf6 11. Rc4 Le7 12. Og5 Kf8 13. Lh4 Kg7 14. Lh6+ Kg8 15. Kh1 Le6 16. f4 Rg4 17. f5 Lc4 18. dc Rh6 19. Oh6 Of8 20. Og5 Ve8 21. fg hg 22. Vf3 Oe7 23. Od2 Vh4 24. Vaf1 Ve4 25. Vf7 Vc4 26. Oh6 Vc2 22. Vg7+ Kh8 28. h3 Vb2 29. Vff7 Oc5 30. Vh7+ Kg8 31. Vfg7+ Kf8 32. Vh8++

Keres

Meie peres on nüüd Keres,

kel on maleanne veres,

käik e4 igas teres,

särab mängijatemeres.

*

See on vana luuletus, mida ma pole vist varem kuskil avaldanud, aga praegu panin mälu järgi kirja, sest mõtlesin, et sobib foto juurde. Foto ise on uuem. Tegin fotosid malelehe kaastöö jaoks. Kaks neist trükiti ajalehes mustvalgena ära, kolmas jäi üle, selle panen blogisse.

Suremisviisid

Nii palju kui ma olen aru saanud, kardab vana inimene haiguse kätte suremist vähem kui noor. Teiselt poolt noor on kergemini valmis sõda alustama.

Maja pärast remonti

Maja vahetas värvi.

Remont võib ajada närvi.

Tulemus aga on ilus,

nii päikse käes kui ka vilus.

Masendavad neljad

Rääkisin väiksele tüdrukule, et lõnga saab keradeks kokku kerida ja teha neist keradest mosaiikpilt. Pille ütles, et ta ükskord tegi ühe sellise. Ta tõi selle vaatamiseks. Väike tüdruk tahtis lõnga lahti harutada. Pärast seda nuttis kolm inimest - Pille lõnga harutamise katse pärast, Klaus haiget saamise pärast ja väike tüdruk lõnga käest võtmise pärast.

*
Läksime ühe klassiruumi ukse taha. Klassist tuli välja üks õpetaja, kes hakkas pahandama, et ukse taga ei tohi olla. Ei teadnud, kuidas siis tundi oodata sai. Läksime kaugemale. Juhtus õnnetus. Põgenesime aknast välja ning veetase hakkas tõusma. Varsti pidi kõik peale kõrgemate saarte vee all olema. Hakkasime saartele ronima. Mina ronisin sellisele saarele, kuhu peale minu keegi ei mahtunud.

*
Algas loeng. Ma ei hakanud kohe konspekteeerima, vaid enne otsisin paberit. Ma ei olnud korralik konspekteerija, aga pärast pidi kõike teadma. Mõtlesin, et ma olen olnud masendatud, kui saan kirjaliku töö eest rohkete vigade pärast nelja, aga tegelikult nende eest oleks võinud panna ka viie, sest viielistes töödes on sama palju vigu olnud. Vaatasin ühte tööd, kus oli parandatud peamiselt käekirja. Üks täht oli igal esinemisel valesti joonistamise pärast veaks loetud.

Realiseerimine tulistamise vastu

L-R-R-O-V-K-O-V
1. b3 e5 2. f3 d5 3. d4 Of6 4. de Oe5 5. Od4 Od4 6. Ld4 b6 7. Rd3 c5 8. Lf4 Re7 9. Re5 f6 10. Rg4 Rd7 11. h4 Oe6 12. h5 Lb8 13. Ld2 Og4 14. fg h6 15. 0-0 Lg3 16. Lf4 Lh4 17. e4 de 18. Le4 0-0 19. Le6+ Kh8 20. Ld7 f5 21. gf a5 22. f6 gf 23. Ve7 Ve7 24. Le7 Ld4+ 25. Vf2 Ld1+ 26. Kh2 Lh5+ 27. Kg3 Vg8+ 28. Kf4 Lh4+ 29. Ke3 Ld4+ 30. Ke2 Lg4+ 31. Kf1 Ld1+ 32. Le1 Ld6 33. Rd2 Lh2 34. Rf3 Lh1+ 35. Rg1 h5 36. Le3 Kh7 37. Lh3 1:0.

Erinevused

Läksin oma korterist trepikotta. Siis sain aru, et ma ei tohi ühtegi naabrite korterisse siseneda. Ütlesin, et kui käisin hiljuti oma endises majas, siis oli seal palju kortereid, kuhu võis sisse minna, aga siin võib ainult enda korterisse.

*
Vaatasin kodus aknast välja. Märkasin, et kui ma pea madalamale lasen, siis paistab üle jõe 7. keskkool jälle paremini kui vahepeal. Vanasti oli see hästi paistnud, siis olid puud ette kasvanud, aga nüüd olid puude oksad hõredamaks jäänud.

*
Uus õpetaja küsis, miks on Kristeri vihik selline nagu see on. Seletasin, et kui Krister sellesse vihikusse kirjutas, oli ta laps, praegu on ta tõsisem. Siis küsis õpetaja, miks minu vihik selline on. Seletasin ka seda. Rääkisin inglise keeles. Õpetaja esitas mulle täiendavaid küsimusi ja vastasin kõigile inglise keeles, sõnadest ei tulnud puudust. Jutu lõpetasin juba bussipeatuses.

Maleajalugu uurimas

Isa andis mulle taas viiteid Rootsi eestlaste "Eesti Päevalehele". Vaatasin soovitatud artiklid läbi, aga hakkasin juba nurisema, et kui ma märkmeid ka teen, siis see võtab palju aega. Seepeale isa lubas praegu mitte rohkem viiteid anda. Aga kuna täna ei taha unenäod meelde tulla, siis on hea, et on teine ettevalmistatud teema blogis kirjutamiseks olemas.

3. novembril 1978 lk. 7 on ilmunud artikkel "Kortshnoi perekond ei pääse Venemaalt". Selles on öeldud, et pärast Kortšnoi välismaale põgenemist tahab ka tema naine Iisraeli välja rännata. Ma mäletan mujalt, et Kortšnoi on elanud Šveitsis. Aga võibolla oli naisel Iisraeli pääseda kergem kui muudesse välisriikidesse, sest ma mäletan, et kui Tiit Madisson aastal 1987 meeleavalduse korraldamise eest Nõukogude Liidust Rootsi välja saadeti, siis öeldi, et sellega täideti ühtlasi Iisraeli kvooti, nagu oleks mingi arvu juutide välja rändamise lubamises kokku lepitud. Kortšnoi naine ütles ajalehe järgi, et talle tuli Kortšnoi ärahüppamine üllatusena. Minu vanaema ütles kord, et perekonna nimel on ta valmis kõike tegema. Kas Kortšnoi ei olnud, jättis naise maha ja varjas veel seejuures oma kavatsusi nagu malevastase eest? Võib ka olla, et naine ei rääkinud tõtt, et mitte saada kuriteo kaasteadmise süüdistust.

4. oktoobril 1978 lk. 6 on ilmunud lugu "Hollandi maletaja: Keres oli sunnitud kaotama Botvinnikule". Selles oli üllatav, et Botvinnikut ei nimetatud venelaseks ega juudiks, vaid valgevenelaseks. Kerese kohta öeldakse, et ta oli kõigi aegade suurimaid maletajaid, maailmameister Botvinniku mänguoskust ei kiideta. Tuuakse ka mujal esitatud oletus, et Keresel kästi Botvinnikule kaotada, aga fakte selles loos selle kohta esitada ei ole.

Hoolimata rohke materjali üle nurisemisest otsisin seda veel ka ise juurde. Muuseumide infosüsteemist vaatasin maletajate nimesid Ago Marksoo ja Aksel Rei. Marksoo kohta oli spordimuuseumis portreepilt ja leidus ka malega mitte seotud materjali, Rei nimega paistis osa vasteid tulevat mõne teise Rei kohta, aga neli vastet olid kindlasti Tartu maletreeneriga seotud. Kolm neist olid fotod, kus ta ise peal oli - üks portreepilt ja kaks pilti Paide rajooni malevõistlustelt, üks neist simultaanilt ja üks turniirilt. Neljas pilt oli eksliibris, mille oli valmistanud kunstnik. Sellel oli kujutatud malenuppe. Must ja valge kuningas kallistasid, kui see just maadlemine ei olnud, teised nupud hoidsid üksteisel käest kinni. Otsingust Tartu maleklubi kohta jäi meelde vimpel ja viited teisele klubile, Akadeemilisele maleklubile, mille kohta Jaan Lomp on uurimistöö kirjutanud. See peaks olema praeguse Akadeemilise Maleseltsi eelkäija.

Elumerel karide vahel

Lapsena kartsin lõvi
ja praegu kardan koroonat.
Kallale võivad tulla
kõik kurjad ja ohtlikud loomad.

Seni naudin ma elu
ja panen ridasid kirja.
Plaane on ellu viidud,
kui osad lähvad ka nurja.

Tartu ja maailma maleajaloost

Seoses eriolukorraga toimub praegu uus tiigrihüpe. Tartu Linnamuuseum reklaamis täna ajaloolistis muuseumide infosüsteemi https://www.muis.ee , kus saab ise ajalugu uurida, sisestades otsingukasti otsingusõnad. Lõin sinna näiteks sõnad 'Tartu maleklubi'. Eriti eriolukorra ajal olevat oodatud tagasiside, mida saab kirjutada otsinguvaste alla kasti, kui külastaja teab midagi muuseumist rohkem. Oodatakse mälestusi.

Minu pikaajalisem uurimisteema on olnud aga ajakirjandusajalugu. Selles langevad minu ja isa huvid kokku. Aga nagu väljaspool kodu on mulle eriti palju küsimusi esitatud male kohta, soovitab ka isa mul lugeda just enda leitud maleteemalisi ajaleheartikleid. Ühest portsust kirjutasin pühapäeval, pärast seda andis isa mulle viiteid juurde ja lugesin ka neid artikleid aadressilt dea.nlib.ee .

Rootsi eestlaste "Eesti Päevalehes" on ilmunud 25. oktoobril 1978 lk. 2 artikkel "Karpov jäi male maailmameistriks". MM-matši kaotaja Kortšnoi kohta kirjutatakse: "Ometi oli Kortshnoi näidanud otse gigantset vöimet lootusetutest olukordadest varem välja tulla, sest Karpov läks juba varakult ette 5:2, ei suutnud aga enne kui nüüd otsustavat punkti saavutada, sest vahepeal läksid partiid viiki vöi vöitis need Kortshnoi, kes "töötas end üles" viigiseisuni 5:5." Seega polnud katkestatud matš Kasparoviga esimene kord, kui Karpov hakkas edu maha mängima. Kasparov on kinnitanud, et jätkamise korral oleks ta selle matši võitnud, viitamata Kortšnoi kaotuse juhtumile. Leht kiidab ka Kortšnoi kaotuse järel Nõukogude Liiduga vähem seotud mängija, mitte võitja mänguoskust. 5:6 ei võta arvesse viigipartiisid, kokku oli matšil 32 partiid.

Sama lehenumbri esiküljel on uudis "Poolakas paavstiks", kus kommunistlikust riigist pärit kandidaadi (paavstina Johannes Paulus II) võidu üle paavstivalimisel erinevalt Karpovi võidust väljendatakse positiivsemat suhtumist, ennustades, et see hakkab kirikut kommunistlikus maailmas tugevdama.

29. novembril 1978 lk. 3 on ilmunud artikkel "Karpov lömitab Brezhnevi ees", kus öeldakse: "Brezhnevi käsi ulatub isegi Moskvast Filipiinidele, kuna Karpov ei julenud seda vöitu tunnistada enda saavutuseks, vaid delegeeris saadud au Brezhnevile ja parteile." Psühholoog Allik on kirjutanud, et tagasihoidlikud ja omakasupüüdmatud inimesed on tavaliselt keskmisest populaarsemad, aga pagulaseestlastel pole põhjust Brežnevisse hästi suhtuda. Mulle on jätnud siiski hea mulje, kui Karpov on kiitnud ka teisi maletajaid nagu Ehlvesti ja Fischerit. Kortšnoi oma raamatus arvab küll, et Karpov on vaid väliselt vagur.

6. detsembril 1978 lk. 6 on ilmunud lugu "Ungari maleolümpia vöitja Argentiinas", kus on kirjas: "Ungari vöitis üllatuslikult Buenos Airesis mängitud maleolümpiaadi ja jättis N. Liidu, kes oli Helsingi 1952 maleolümpiaadist alates vöitnud need vöistlused 12 korda järjestikku, teisele kohale." Kunagi oli samas linnas toimunud maleolümpial läinud ka Eesti võistkonnal hästi, aga seda leht selles loos meelde ei tuleta. Hiljem tegid Ungaris Polgarid katse kasvatada naismaletajat meeste maailmameistriks, aga ilmselt said nad selles kasvatustöös toetuda ka Ungari meesmaletajate traditsioonidele.

24. jaanuaril 1979 lk. 4 on ilmunud uudis "Kortshnoilt vöeti kodakondsus", milles öeldakse: "N. Liidu esindaja Bernis teatas, et N. Liidu ülemnöukogu otsustas detsembris Kortshnoilt kodakondsuse ära vötta, "kuna malemeister oma kodakondsust polevat hiljem enam kasutanud"." Seoses sellega tuleb meelde, et asju ei võta ära ainult Nõukogude võim, vaid kui Kasparov asutas alternatiivse maailmameistri tiitli, võttis FIDE talt vahepeal reitingu ära.

Elu pärast surma

Kõndisin metsas. Kohtusin pereliikmetega. Vanemat tüüpi metsas kasvas rohi korrapäratult, aga uuemat tüüpi metsades ei kasvanud mitte ainult puud, vaid ka rohi sirgetes ridades, mille vahele jäid mittehaljad praod.

*
Mõtlesin, et pärast surma ei taha ma minna taevasse, vaid jääda senisesse kodusse nähtamatuna hõljuma. Surnute hingesid mahub ühte kohta palju, neil ei hakka kitsas. Sageli muudaksin ennast ka elavatele nähtavaks. Siis tuli mulle meelde, et elavad kardavad surnute hingede nägemist ja nimetavad neid kodukäijateks. Hulk surnuid elas muuseumi akvaariumites. Aeg-ajalt muutusid nende värvilised kehad ka akvaariumis nähtavaks.

Tunni läbiviimine

Istusime tunnis laulmisklassis. Üks õpetaja oli klassi ees ja tahtis, et õpilased koha pealt õigeid vastuseid ütleksid. Helen alguses ütles, aga siis loobus sellest tegevusest. Krister ütles edasi, sest lootis niiviisi viit saada. Õpetajale öeldi, et klassi eesseinale aparaadiga lastav pilt on sellepärast nii tuhm, et aparaat on rikkis. Õpetaja vastas, et ta parandab selle siis ära. Mõtlesin, et ta ei oska ju parandada.

*
Oudekki elas ühes korteris. Olin tal seal külas käinud, aga külaskäigu ajal temaga vähe rääkinud. Ta elas seal koos oma vanematega. Olin koos Oudekkiga trepist üles tema korteri ukseni läinud, aga mõelnud, et nii võivad tema vanemad ju mind näha.

Itaalia minevikus ja praegu

Kirjutasin ajaloolisti:

Täna 101 aastat tagasi, 23. märtsil 1919 toimus Itaalia linnas Milanos uue fašistliku organisatsiooni Fascio di Combattimento ehk Võitlusliidu esimene koosolek. Praegu on sama linn maailmas kõige raskemalt koroonaviirusest tabatud koht. Tänane "Corriere della Sera" võrguväljaanne ütleb, et Itaalias on koroonaviirus diagnoositud 59 138 inimesel. See on umbes üks promill Itaalia elanikkonnast, mis on 60 miljonit. Surnud on juba 5476 inimest. Eile ütles sama ajaleht, et Hiinas oli suremus sellesse haigusesse 3 protsenti nakatunutest, aga Saksamaal on ainult 0,3 protsenti ja Itaalias tervelt 9 protsenti. Minu keskkooli ajal tahtis Itaalia partei Põhjaliiga vastupidiselt 19. sajandi revolutsionäärile Garibaldile Põhja-Itaalia Lõuna-Itaaliast eraldumist, kuna Põhja-Itaalia oli rikkam ja pidas lõunaitaallasi üleval. Praegu on aga Põhja-Itaalia kriisist raskemini tabatud. Lombardias, mille pealinn Milano on, on koroonaviirusesse nakatunuid 27 206, riigi lõunatipus Sitsiilias 630.

Esialgu jäävad kaotused siiski alla Esimese ja Teise maailmasõja aegsetele. Üks ingliskeelne võrgulehekülg ütleb, et Esimese maailmasõja tõttu võis Itaalias surra 1 250 000 inimest, sealhulgas sõjaväelaste hulgas praegusel hinnangul 517 000 - 564 000, aasta 1921 vähendatud andmetel 378 010. Mäletan magistriõppe ajast, et Itaalia Teise maailmasõja aegsed kaotused olid väiksemad kui Esimese maailmasõja ajal. Üks võrgulehekülg ütleb praegu, et Teise maailmasõja ajal kaotas Itaalia sõja tõttu 492 400 - 514 000 inimest, sõjaväelaste hulgas 319 000 - 341 000 itaallast ja 20 000 aafriklast.

Hiinas on epideemia taandunud, jääb lootus, et taandub ka mujal. Haiguse vastu võib aidata ilma muutumine ja tegeletakse ka vaktsiini väljatöötamisega, venekeelse lehe järgi hakatakse seda juba vabatahtlike peal katsetama.

Malest 1970. aastatel

Isa andis mulle neli viidet Rootsi eestlaste lehe "Eesti Päevaleht" maleteemalistele artiklitele aastatel 1977-1978. Ühte neist olin varem juba lugenud, kolme lugesin vist esimest korda. Kirjutan välja mõned tsitaadid koos omapoolsete kommentaaridega. Terveid artikleid vaatasin keskkonnast dea.nlib.ee .

5. oktoobril 1977 on L. Trett avaldanud lk. 2 artikli "Male langetab maskid. Mängu ajaloost ja muust". Seal on kirjas: "Male prototüübi tsataringa nimi tähendab "neljaosaline" kooskölas muistse India söjajöudude nelja liigiga: söjaelevandid, ratsavägi, söjavankrid ja jalavägi. Köik need nupud figureerivad ka kaasaegses males. Eesti maleterminoloogias elevandid on tuntud odade ja söjavankrid tornide nime all." Ma küll ei mäleta, et keegi eesti keeles vankri kohta torn oleks öelnud. Vankri kahuriks nimetamist olen kuulnud.

Samas artiklis öeldakse: "Ühe legendi järele male loojaks oli muistse Kreeka kangelane Palamedes, kes leiutas selle mängu Trooja piiramise ajal, et peletada eemale piiramisaja igavust." Seda võib võtta tegevusjuhisena ka koroonakarantiini ajal.

Olen juba varem lugenud 14. mail 1977 lk. 6 ilmunud Esmo Ridala artiklit "Male-MM semifinalistid". Olen seda 4. mail 2014 blogis ka tsiteerinud, aga praegu äratas tähelepanu teine lõik ennustuste täideminemise seisukohalt, kui praegu tehakse erinevaid ennustusi koroonaviiruse tuleviku kohta. Parajasti on Spasski võitnud MM-kaheksandikfinaalis Tšehhoslovakkia maletajat Horti ja ennustatakse: "sellel, kellest Karpovi väljakutsuja tuleval aastal saab, on ees öige raske ülesanne. Ennustame, et selleks väga vöidutahteliseks ja energiliseks oma hiljutisel matshil endise maailmameistri vastu osutunud Kortshnoi." Finaal Karpov-Kortšnoi saigi teoks.

19. oktoobril 1977 lk. 6 kirjutab ilmselt sama autor nime all (ER) artikli "Uudiseid malemaailmas". Seisab ees Spasski ja Kortšnoi matš selle peale, kumb saab õiguse mängida Karpoviga. Leht ütleb: "Kortshnoi on N. Liidust ärahüpanud pögenik, ja ka Spasski, kuigi ta reisib veel N. Liidu passiga, on teatanud, et ta Venemaale tagasi ei pöördu enne, kui rezhiim seal muutub." Mujalt on mulle meelde jäänud, et Kortšnoi oli otseses mõttes ärahüppaja, aga Spasski sai loa Nõukogude Liidust välja rännata seoses abiellumisega. Kontrollisin, kas ta on hiljem Venemaale tagasi pöördunud või mitte. Vikipeedia andmetel on ta seda aastal 2012 lõpuks tõesti teinud.

12. juulil 1978 lk. 6 on Esmo Ridala avaldanud artikli "Kortshnoi ja Karpov valmistuvad matshiks", kui lähenes Karpovi-Kortšnoi esimene MM-matš. Mõned on kahelnud, kas male on sport, aga siit võib lugeda, kuidas male muude spordialadega seotud on: "Sporditreeneri poolt Kortshnoile koostatud treeningukava sisaldab muuseas pikamaajooksu, lauatennist, ujumist ja jalgrattasöitu." Ennustatakse jälle tulemust: "Tulemuse teame alles siis, kui viimase partii viimane käik on tehtud, kuid vöibolla on raudset tahtejöudu osutanud Kortshnoil oma aastatele vaatamata veidi paremad lootused." Sel korral ei läinud ennustus täide, sest Karpov säilitas maailmameistritiitli, kuni talt võttis selle alles Kasparov. 'Võibolla' kirjutati sidekriipsuta nagu minu blogiski, ainult õ asemel trükiti igal pool ö-d.

Rohud ja nakatamine

Tegin arvutis lahti ravimimüügi kasti. Selgus, et seda kasti ei saa enam sulgeda. Pidin edaspidi ka muid võrgulehekülgi vaatama nii, et see kast katab osa ekraanist. Mul oli viimasel ajal riiuliservale kogunenud palju erinevaid ravimipakke, mida olin kõiki tarvitama hakkama pidanud. Panin mõned pakid klaveri peale. Siis mõtlesin, et sealt võivad lapsed need kätte saada. Juttu tuli lastega rääkimisest. Ema ütles, et mina lobisen tüdrukutega. Mõtlesin, et see ei sõltu vast lapse soost, vaid sellest, mis vanuses ma milliste lastega kohtun. Vanemaks saades olen rohkem rääkima hakanud.

*
Olime ühes majas, kus toimus õppetöö. Uksepiidad olid koroonaga koos ja üks õpilane soovitas teisel just laubaga uksepiita puudutada. See puudutaski ja seejärel naeris. Nad kavatsesid soovituse ka kolmandale õpilasele edasi anda. Oli karta, et see hakkab uksepiita lausa lakkuma. Asja tegi halvemaks veel see, et pärast seda oleksin mina pidanud tunnis tema kõrval istuma. Olin kodus. Tuli jutuks, et üks mees tahab oma lapsed koroonasse nakatada, sest arvab, et siis hakatakse raha jagama. Tal oli olnud plaanis meile külla tulla, aga nüüd teatas, et loobub plaanist. Panin esiku ukse kinni ja rääkisin sosinal, sest kartsin, et ta võib ikkagi olla välisukse taga.

Maletajatega Riias

Olen viimasel ajal kirjutanud kolmest oma välisreisist. Täna kirjutan neljandast ja viimasest:

1. Käisime ühel korral Riias maleklassi õpilaste ja treeneriga.
2. Tartus olime matši Riia noorte vastu võitnud, Riias kordusmatšil saime kaotuse.
3. Rongisõidu ajal Tartust Riiga lahendasin "Postimehe" maleülesandeid ja olin võibolla tänu sellele Lätis mängima hakates paremas vormis.
4. Esimesel päeval esimeses mängus tegin viigi, mis oli keskmisest Tartu võistkonna liikmest parem tulemus.
5. Teisel päeval kordusmängus sain ka mina kaotuse.
6. Ma ei tahtnud kaotusseisus kohe alistuda, mida vastane sai kasutada naljakäikude tegemiseks.
7. Kolmandal päeval toimus välkturniir.
8. Malemänguvabal ajal mängisime tartlaste seltskonnas omavahel kaarte.
9. Külastasime ka maleklubi, kus mängisid Läti suurmeistrid, ronisime kõrgesse kirikutorni ja käisime teises Läti asulas asuvas automuuseumis.
10. Ühel poisil ei õnnestunud apelsini osta ja ta ütles, et ta tahab ainult apelsini.

Ekskursioon Riiga

1. Olen käinud Riias kaks korda, siin kirjutan kahepäevasest kooliekskursioonist.
2. Õpetajatest oli kaasas minu keskkooliklassi klassijuhataja, aga õpilastest peale tolle hetke klassikaaslaste ka paralleelklasside õpilasi ja vähemalt üks vanema klassi oma, võibolla ka rohkem.
3. Sõitsime Lätti bussiga, kaasas oli giid.
4. Suurem osa ajast viibisime Riias ühe maja ruumides ja lätlaste ega venelastega ei kohtunud.
5. Käisin ka ühe klassivennaga tänaval jalutamas, minu mõte oli teha ring ümber ühe kvartali, et mitte ära eksida.
6. Panime tähele, et see kvartal pole ruudu kujuline nagu New Yorgis.
7. Majas viibimise ajal mängisin ühe klassivennaga pimemalet, panin talle kiiresti mati, mille peale ta ütles, et ta arvas, et malelaual on samasugused tähed nagu klaveril.
8. Mõned õpilased tegid lolluse testi, millist olin vist juba varem spordilaagris näinud.
9. Kaasas oli ka üks õpetaja praktikant, kes tegi lünketteütlust, kus lüngad tuli täita erinevate klassikaaslaste nimedega, aga kirjutasin iga kord ühe ja sama nime.
10. Mul oli kaasas Hesse "Klaaspärlimäng", aga laenasin selle lugemiseks teisele inimesele ja kolmandalt laenasin Riias lugemiseks hoopis Hemingway raamatu.

Hinded luuletustele

Koostasin uut luulekogu. Mul oli käsikirja väljatrükk olemas ja tegin iga luuletuse juurde plussi või miinuse, sõltuvalt sellest, kas luuletus tundus hea või mitte. Miinuseid saanud luuletused kavatsesin trükki andmata jätta. Mul oli olemas ka teise luulekogu käsikiri. Kahes käsikirjas oli kattuvaid luuletusi. Aga mõtlesin, et teen teisele käsikirjale sama moodi plusse ja miinuseid, esimest käsikirja samal ajal vaatamata. Pärast võrdlen, kas mõni luuletus sai kaks plussi.

*
Läksin kooli. Jõudsin sinna liiga hilja, seetõttu ma esimesse tundi ei läinud. Esimeseks tunniks oli keemia ja sinna poole pealt minnes oleksin direktorilt hilinemise eest pahandada saanud. Kui oleks küsitud, miks ma esimesest tunnist puudusin, oleksin öelnud, et ei taha tundi poole pealt minna. Laotasin hulga oma asju aknalaual laiali ja hakkasin nendega tegelema. Teised tulid tunnist ja ütlesid, et esimene tund ei olnud keemia. Vastasin, et seda tundi, mis tegelikult oli, ei ole mulle tunniplaani märgitud ja seetõttu ma selle aine tundides ei käi. Kui mulle tekkis tunniplaani viga, ei pea ma selle aine tundides käima hakkama, sest ühest ainest on õigus loobuda. Tuli esimest tundi andnud meesõpetaja, kes ei olnud direktor. Ta ütles mulle midagi. Vastasin, et ma ei kuule. Mänguasjad olid laiali ja hakkasin neid kokku korjama. Algul viskasin klotse kasti nii nagu juhtus, siis mõtlesin, et kõigi ära mahtumiseks tuleb need panna üksteise peale lapiti.

Raadiohäälestaja

Olime madalate majade vahel. Mõtlesin, et olen nagu ühe rahva esindaja teise rahva maal. Läksin kahe hoone vahele, et minu leidjad vaataksid, et ma olen luuraja. Asja ilmekamaks tegemiseks panin käe kõrva juurde, et olla kuulataja poosis.

*
Panin televiisori käima. Aga kogemata mitte esimeselt Eesti kanalilt, vaid muusikatelevisioonilt. Panin selle ruttu kinni ja ütlesin, et muusikatelevisioonilt tuleb hirmsat muusikat. Ühe ametimehe nimi oli raadiohäälestaja. Tema tööülesanne oli panna inimeste raadiod õige jaama peale. Mõtlesin, et kui ta ei tule inimestele koju, vaid laseb tuua raadioaparaadid töökotta ja teab seal, millises asendis on kellegi raadionupp koju jõudes õiges asendis, siis ta on eriti andekas.

*
Läksin tundi. Õpetaja tuli mulle uksel vastu, näitas ühte kehalise kasvatuse riiete kilekotti ja küsis, kas see on minu oma. Mulle tundus, et ei ole, samas ma enda asjade välimust täpselt ei mäletanud, seetõttu ütlesin, et ma vaatan, ja võtsin koti enda kätte. Hakkasin sellega riidehoidu minema, et vaadata, kas mul pole seal teistsugust kotti. Trepil tuli mulle vastu üks paralleelklasi poiss ja ütles, et see on tema kott. Andsin selle tema kätte ja läksin tundi tagasi. Selgus, et see oli juba eksam. Krister tegi nalju ja tõmbas õpetaja pikali. Õpetaja ütles, et Kristeri naljad lähevad juba liiale. Õpetaja ütles Klausile, et ta ühe asja inglise keelde tõlgiks. Klaus vastas, et tema ei pea oskama, ta on õpilane. Mõtlesin, et võibolla õpetajad ka ei oska. Õpetaja küsiski, kas õpetaja peab oskama. Mul oli üks vihik joonistusi täis. See oli vahepeal olnud õpetaja käes, nüüd andis ta selle mulle tagasi. Ta ütles, et talle meeldivad rohkem minu enda joonistatud, mitte kopeeritud pildid. Vastasin, et mul on kõik enda joonistatud, osad on küll teiste piltide eeskujul, aga joonistatud silma järgi, mitte läbi paberi. Vihikus olid osad pildid sellised, millest ma enam ei mäletanud, kuidas ma need olin teinud.

Klubimängija tase

Arvutiprogrammi senisest tugevama seitsmenda taseme "klubimängija" vastu võtsin varasemast rohkem mõtlemisaega, mõeldes arvutist kauem, ja matš lõppes 1:1. Minu võidupartii oli selline:

inimene - arvuti
1. e4 g6 2. d4 Og7 3. Rc3 d6 4. f4 Oe6 5. d5 Oc3+ 6. bc Od7 7. Ob2 Rf6 8. c4 e5 9. fe Re4 10. e6 Lh4+ 11. g3 Rg3 12. ef+ Kf8 13. Ld4 Re4+ 14. Kd1 Og4+ 15. Oe2 Rf2+ 16. Kc1 Lg5+ 17. Kb1 Le5 18. Le5 de 19. Oe5 Od7 20. Oh8 Rh1 21. Od4 Kf7 22. Of3 c5 23. Oc5 Ra6 24. Od4 Vc8 25. Oh1 b6 26. Kb2 Vc4 27. c3 Rc5 28. Oc5 bc 29. Vf1+ Ke7 30. Rf3 Oh3 31. Ve1+ Kd6 32. Rg5 Of5 33. Rh7 Vh4 34. Rg5 Vh2+ 35. Ka3 c4 36. Rf7+ Kc5 37. d6 Vh3 38. Vc1 a5 39. Og2 Vg3 40. Of1 Ve3 41. Kb2 a4 42. a3 Oe6 43. Rg5 Kd6 44. Re6 Ke6 45. Oc4+ Ke5 46. Vg1 Kf6 47. Ob5 Kf5 48. Oa4 g5 49. Od7+ Kf6 50. a4 Vd3 51. Og4 Vd2+ 52. Kb3 Vd6 53. c4 Vb6+ 54. Ka3 Ke5 55. a5 Vc6 56. Kb4 Kd4 57. Vc1 Vf6 58. c5 Kd5 59. Kb5 Vf4 60. Oc8 Vf8 61. Ob7+ Ke5 62. a6 Vf7 63. c6 Vf5 64. Kb6 Vf4 65. a7 Va4 66. a8L ja must sai 76. käigul mati.

Uudiste muutumine

Ütlesin ühel hetkel, et alguses võis saada kuulsaks koroonaviirusesse nakatumisega, hiljem hakati kirjutama, kes kuulsustest on nakatunud. Vastati, et lõpuks kirjutatakse sellest, kes ei ole nakatunud.

Klassiga Soomes

1. Käisime Soomes aastal 1991 üheksanda klassi alguses.
2. Üks klassivend on meenutanud, et meil olid Nõukogude Liidu välispassid, mistõttu polnud kindel, kas me pärast augustiputši üle piiri pääseme.
3. Bussisõidu ajal Tartust Tallinnasse lugesin indiaani muinasjutte.
4. Mind ja ühte klassivenda majutas soome poiss, kellel oli minuga sama eesnimi.
5. Ta elas Helsingi eeslinnas Espoos, aga vahepeal käisime ka pealinnas Helsingis.
6. Kinkisin soomlastele Nõukogude kopikaid ja oma isa eestikeelse lasteluulekogu, kust soomlase ema luges ette luuletuse "Elasid Ingeris Eino ja Leino".
7. Külastasime soomlaste koolitundi, käisime teadust tutvustavas asutuses Heureka, sõime mind majutanud poisiga Helsingis MacDonaldsis ja viibisime väiksema seltskonnaga tema ansambli proovis.
8. Soomes saime mängida rohkem arvutimänge kui Eestis ja omandasin koju viimiseks elektronmängu.
9. Ostsin endale mängusisaliku ja paki komme, aga suuremat osa rahast ära ei kulutanud.
10. Tagasisõidu ajal laenas üks klassivend mult laevas 10 marka, mille ta mänguautomaatidel maha mängis, aga Eestis rublades tagasi maksis.

Luuletõlge

Erinevalt inglise, saksa ja vene keelest ei oska ma ungari keelest trükikõlblikke tõlkeid teha. Aga ma vähemalt proovisin kirja panna reaaluse tõlke aastatel 1759-1831 elanud ungari luuletaja Ferencz Kazinczy luuletusest:

PAAT

Petlikud veekeerised, metsikute kaljude vahel
Mu paat nagu lendaks lõbusat põgenemist,
Ja naergu vihane tuul ja paisuvad lained,
Ja kaljud, kuhu selline sageli otsa põrkas.

Minu naine ja see väikelaste rühm, see tagaaetav
Põseotsalt pudeneb suudlusega higitilk;
Minu lauto õrnad helid kõlavad südame kloppides,
See ripub laevamastil, mürtide vahel.

Udu ja öö katavad taas minu teed:
Kuid minu peale vaatab seal üks ilus täht,
Ja pühast usust täidetud masendunud südame sisse.

Elav inimene, elav inimene! Kuigi mis õudustele! -
Hädas ei jäta nad armastavat jumalat,
Lautot ja jüngrit.

Praegused ohud

Koroonaviiruse võivat arsti sõnul saada ka postkastist võetud ajalehte lugedes. Ajalehte võivat küll lugeda, aga pärast seda tulevat käsi pesta. Enne käte pesemist ei tohi sõrmi suhu ega silma panna. Vanadel ajalehtedel koroonaviirus hävib.

Kutsutakse üles inimkontakte vähendama. Vend rääkis, et koroonaviirusesse võib nakatada peale haiguse põdeja ka viirusekandja.

Ma kardan aga, et inimkontaktide kadumine tekitab osadel inimestel depressiooni. Minu jaoks see oht nii suur ei ole, sest mulle meeldibki kodus töötada ja mitte külalisi kutsuda. Samas on mul elus üks depressioon olnud.

Eriolukorra väljakuulutamine tekitas mul unehäireid, aga psühhiaatria raamatu järgi lähevad šokid üle ja kaks viimast ööd olen jälle unerohuta maganud. Unehäired võivad tagasi tulla, kui keegi pereliikmetest peaks haigestuma.

Mulle teeb muret üleskutse lüliteid pesta. Mul ei ole hirm ainult viiruse, vaid ka elektri ees.

Nõus olen soovitusega mitte päev läbi koroonauudiseid lugeda. Osa blogisissekandeid loodan ka edaspidi muudel teemadel kirjutada.

Iseseisev töö

Läksin õppehoone suunas. Minuga sama teed läks Krister. Täna me omavahel palju ei rääkinud ja ei kõndinud päris kõrvuti. Mõtlesin, et nii raske on õigeks hetkeks tundi jõuda. Lõpuks oleks arvatavasti välja kukkunud, et Krister paneb kiirust juurde ja jõuab, mina jään hiljaks.

*
Oli talv, aga nüüd olid talved soojaks läinud ja sain talveajal väljas särgiväel kõndida. Kuna päiksepaiste kestus ei olnud samas pikenenud, püsis siiski oht, et ühel hetkel läheb taas külmaks ja külm võtab kasvama läinud taimed ära.

*
Olin doktorant. Vaatasin, et üks kaasüliõpilane oli küll vahepeal minust õppimises maha jäänud, aga magistriõppe lõpetanud enne kui mina. Kirjutasin doktoritööd Grenzsteini kohta, aga töö enam ei edenenud. Olin nii vähe materjali läbi vaadanud, et oli oodata, et kaitsmisel kukun läbi. Pidin vist ka neid Grenzsteini artikleid uuesti lugema, mille olin üks kord juba läbi vaadanud. See oli teine periood elus, kui loengutes käimine oli asendunud iseseisva tööga, mõlemal korral oli õppimine takerdunud.

*
Ajalehes oli avaldatud minu Euroopa Liidu suhtes kriitiline kiri, mille olin ajalehele saatnud. Tõnu ütles, et minu kiri on nii emotsionaalne. Selgitasin, et see on nooremana kirjutatud. Ma polnud saatnud lehele uut kirja, vaid olin võtnud vana teksti oma koduleheküljelt.

*
Lugesin Alviine vanadekodu päevikut. Ta kirjutas seal, et on vana 88-aastane naine. Ta lisas, et ta on elus eelistanud tundmatuid teid käia, mitte tagasi pöörduda. Sellise päeviku põhjal järeldasin, et ta oli tundnud vanadekodus koduigatsust.

Õhtusöök

Istusime söögilauas. Sõin ära ühe portsu toitu, aga vahepeal oli valminud ka teist toitu, mistõttu tõstsin endale ainsa sööjana ka teise portsu. Viilutasin sardelli ära, aga kohe sööma ei hakanud, vaid tahtsin teha vaheaja ning eemaldusin lauast. Ühed vene mehed alles alustasid söömist. Üks arvas, et minu taldrikus olev toit on kõigile võtmiseks ja tõstis endale sealt natuke sardelliviile. Vaatasin, et tal oli enne seda oma taldrikus terve sardell olemas. Ütlesin vene keeles enda taldriku kohta, et see on minu oma. Kõndisin tagumisse tuppa. Seal hakkasid vanaema ja Siiri magama minema. Olin kavatsenud kõndida läbi tagaukse esikusse, aga ukse ees vanaema pesi. Ütlesin, et lähen teiselt poolt. Läksin kööki. Seal pesi Siiri nõusid. Minu taldrikut enam laua peal ei olnud. Küsisin Siirilt, kas tema sõi selle tühjaks. Ta vastas, et ta ei teadnud, et ma seda tarvitan.

Kuidas koroonaviirust vältida

Saadeti edasi perearstide seltsi juhised:

"Jagan:
Meie vanemaealine elanikkond on vastu pidanud mitu riigikorda, tulnud läbi tulest ja veest ning saanud hakkama ka kõige kitsamates oludes. Seetõttu võib paljudele tunduda, et praegused soovitused on üle reageerimine või isegi et eakate isoleerimisega tehakse ülekohut. See ei vasta tõele. Eakatel on väga suur risk uue viirusega nakatudes raskelt haigestumiseks. Siin juhendis räägime 60-aastastest ja vanematest inimestest, kusjuures eriti suured on riskid üle 80-aastaste inimeste hulgas. Kui me ei reageeri kohe ja väga jõuliselt, siis kõige rängema löögi alla satuvad meie eakad. Seetõttu palume alltoodud soovituste rakendamisse suhtuda äärmise tõsidusega.

Uus koroonaviirushaigus levib Eestis ja on jõudnud juba paljudesse kogukondadesse. Haigestumine kulgeb küll ligi 90% juhtudel kergelt, aga eakate hulgas on kergete haigusjuhtude osakaal palju väiksem. Raskest ja eluohtlikust haiguse kulust on enam ohustatud üle 60-aastased inimesed ja krooniliste haigustega patsiendid (südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti, hingamisteede kroonilisi haigusi põdevad patsiendid, samuti kasvajavastast ja immuunsüsteemi pärssivat ravi saavad patsiendid).

Praegu oleme jõudnud viiruse leviku sellisesse faasi, kus suure tõenäosusega enam ei õnnestu viiruse edasist levikut takistada ja tähelepanu teravik tuleb pöörata raske kuluga haigusest kõige enam ohustatud elanikele. Kuna haigus levib inimeselt inimesele, on riskigrupi kaitsmine targalt käitudes võimalik.

Soovitused vanemaealistele inimestele :

Tühistage kõik mittevajalikud ja välditavad kodust väljas käimised ja kohtumised. Praegu ei ole aeg pidada sünnipäevi, pulma-aastapäevi, katsikuid ega muid pidusid. Jälgige ametlikke instruktsioone, riigi või Terviseameti poolt antud vastavasisulisi juhiseid. Ärge kutsuge endale külalisi (ka mitte pereliikmeid) ja ärge minge ise külla. Ärge kutsuge lapselapsi enda juurde hoida! Lapsed ei ole praegu riskigrupis ja nemad haigestuvad kergelt, kuid perekondlikus olukorras on Teie endi nakatumise oht suur.

Tehke plaan selleks puhuks, kui peaksite haigestuma:

º Leppige lähedastega kokku, kellele tuleb haigestumise korral helistada. Kui selliseid lähedasi ei ole, siis tuleks helistada perearstikeskusesse või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale.
º Veenduge, et Teil on vajalikud telefoninumbrid olemas; varuge tavalisi ravimeid, mida olete harjunud tarvitama ülemiste hingamisteede haiguste korral: palavikualandajaid, köharohtusid vm. Samuti varuge oma harilikke igapäevaselt tarvitavaid ravimeid; arvestama peaks umbes ühe kuu ravimite varuga;
º Veenduge, et Teie lähedased on kursis, milliseid ravimeid Te iga päev tarvitate või teavad, kust seda järele vaadata. Raviskeem peaks olema kirja pandud ning paigutatud nähtavale kohale, näiteks külmkapi peale.

Paljud eakad elavad koos inimestega, kes käivad tööl või lasteaias. Ka koos elades tuleb rakendada nakkuse levikut tõkestavaid võtteid, näiteks:

º Kõik, kes tulevad koju, peavad esimese asjana pesema käsi; º Eakas pereliige peaks võimalusel elama teistest pereliikmetest eraldi ja nendega lähikontakti vältima. Kui eraldi tuba pole võimalik, siis on soovituslik hoida teiste inimestega 1-2-meetrist distantsi;
º Palju puudutatavaid pindasid tuleb puhastada sageli. Siia kuuluvad näiteks lülitid, ukselingid, teleripuldid, arvutid, telefonid, vannitoa tasapinnad, köögilauad ja köögi töötasapinnad, külmkappide uksed, öökapid. Puhastamiseks sobib spetsiaalsete puhastusvahendite puudumisel ka kõige tavalisem seebivesi. Koroonaviirused hävivad 60-kraadise kuumuse käes 30 minutiga, seega tuleb ka puhastuslappe regulaarselt pesta;
º Tubasid tuleb tuulutada nii sageli kui võimalik;
º Kui keegi pereliikmetest on haigestunud, siis peaks ta kandma maski.. Maski kandmine on otstarbekas kahes olukorras: haigestunu peab kandma, et ta ei nakataks teisi inimesi ja samuti peaks kandma maski see inimene (hooldaja, tervishoiutöötaja), kes haigestunud inimest hooldab. Arusaadavalt ei ole igas peres maskid kättesaadavad, sellisel puhul peab haigestunud inimene rangelt kinni hoidma elementaarsest hügieenist: sage käte pesemine vee ja seebiga vähemalt 20 sekundi vältel, eraldi sööginõud, ühekordsed taskurätikud, mida ei tohi korduvalt kasutada jne.

Planeerige oma elu ette:

Vaadake üle ja korraldage kaheks nädalaks ette oma toiduvaru ja ühe kuu ravimite varu:
º võimalusel ärge käige ise poes ja apteegis, selle asemel paluge seal käia lähedastel või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal. Kui peate siiski ise kauplustes ja apteegis käima, siis mida harvem, seda parem;
º võimalusel koostage poe- ja apteeginimekirjad ja laske abistajatel kõik asjad ühe korraga tuua ja üle ukse anda; digiretsepte saab välja osta ka teine inimene. Apteegis retseptiravimeid ostes on vaja selle inimese ID-kaarti, kes ostab ning selle inimese isikukoodi, kelle nimele ravimid on välja kirjutatud (kelle jaoks ostetakse).

º Kui toidu ja ravimid toob keegi teine, tuleks hästi säilivad tooted ja külmutamist nõudvad asjad pakkida eraldi kottidesse. Külma vajavad asjad tuleb loomulikult tõsta külmkappi ja pärast seda hoolsalt käsi pesta. Kauem säilivad asjad võiksid ukse juures kotis seista pikalt: paberkottidel püsib viirus eluvõimelisena 24 tundi ja kilekottidel 2-3 päeva.

Kui Teil ei ole Eestis lähedasi, kes saaksid Teid abistada või on lähedased haigestunud, siis palun võtke ühendust kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.

Perearstikeskused ja haiglad jätkavad tööd:

º Suurt osa probleemidest on võimalik lahendada telefoni või e-kirja teel ja need on praegu eelistatud suhtluskanalid. Pidage oma pereõe või -arstiga telefoni teel nõu, kuidas oleks Teie probleemi korral arukam talitada;
º Kui vajate vastuvõttu ja läbivaatust, antakse Teile vastuvõtule tulemiseks kindel kellaaeg – pidage sellest kellaajast kinni, ärge hilinege ja ärge tulge ka liiga vara. Praegu püütakse tavapärasest veel enam vältida seda, et palju patsiente peaks ühe ukse taga korraga ootama;
º Kui Teil on tervisemure, siis ärge olge liigselt tagasihoidlik, vaid parem helistage perearstikeskusesse nõu küsimiseks. Telefoni ootejärjekorrad võivad olla pikad, sellest ei maksa heituda.

Paljud eakad käivad tööl. Paljud eakad töötavad ka meedikutena. Tööl käimine ei ole keelatud, kui järgida hügieeninõudeid ja lihtsaid ettevaatusabinõusid:

º Võimalusel vältige ühistransporti ja sõitke oma autoga või minge tööle jalgsi;
º Käige ainult seal, kus tõesti on hädavajalik, eelistatult marsruudil töö-kodu-töö;
º Võimalusel hoidke inimestega kahemeetrist vahet;
º Peske hoolsalt käsi pärast teiste inimeste läheduses olemist, pärast õuest, tulemist, pärast tualeti kasutamist, enne sööki, pärast liftiga sõitmist jne;
º Lõpetage kätlemine, kallistamine ja muud välditavad kehalised kontaktid kõigi inimestega;
º Vältige kätega näo puudutamist;
kui tunnete end haigena või isegi haiglasena, siis jääge koju ja vajadusel paluge töövõimetuslehte.

Paljud eakad elavad hooldekodudes: hooldekodude ja haiglate külastamine on praegu rangelt keelatud!
hoidke oma lähedastega kontakti telefoni teel, et isolatsiooni jäämine emotsionaalselt talutavam oleks.

Piirake ärevust või stressi tekitavate uudiste vaatamist, kuulamist või lugemist.

Otsige informatsiooni ainult usaldusväärsetest allikatest ja eeskätt selleks, et saada juhiseid edasiste tegevuste planeerimise ning iseenda ja oma lähedaste kaitsmise kohta. Vaadake uudiseid kindlatel aegadel päeva jooksul, üks või kaks korda. Ehmatav ja praktiliselt lakkamatu uudisvoog käimasoleva pandeemia kohta muudab lõpuks igaühe murelikuks.

Koju üksi isolatsiooni jäämine võib olla emotsionaalselt väga raske ja tunduda ülekohtune. Leppige oma sõpradega või pereliikmetega kokku regulaarsed telefonikõned või videokõned, lugege mõnda raamatut, mida olete ammu planeerinud teha, leidke võimalusi ka kodu piires liikuda ja kehalist aktiivsust säilitada.

Nõuanded vanemaealiste inimeste lähedastele:

º Viige ennast kurssi ravimitega, mida Teie lähedane igapäevaselt tarvitab. Kõike ei pea pähe õppima, aga raviskeem koos ravimite nimetuste, päevas võetavate tablettide arvu ja ajastusega (hommik, õhtu) peaks olema arusaadavalt kirja pandud ja nähtaval kohal (nt külmkapi peal);
º Leppige kokku plaan puhuks, kui Te ise haigestute või Teie pere eakas liige haigestub. Kes võtab üle vastutuse toidu ja ravimite eest, kes helistab perearstikeskusesse või sotsiaaltöötajale? Leppige need asjad juba eelnevalt kokku;
leppige kokku ka regulaarsed telefonikõned või videokõned. Sotsiaalne isolatsioon võib inimestele mõjuda raskelt, eriti kui seni on oldud iseseisev ja hästi hakkama saadud.

Nõuanded vanemaealiste inimeste tööandjatele:

º Sageli ei pruugi tööandja teadlik olla oma eakate töötajate kroonilistest haigustest. Terviseandmed on delikaatsed isikuandmed ja seetõttu tuleb kõiki vanemaealisi töötajaid vaadelda kui potentsiaalselt kõrge riskiga isikuid;
º Võimalusel tuleks praegu leida vanemaealistele töötajatele sellised tööülesanded, kus ei pea inimestega näost näkku kohtuma, maksimaalselt tuleks kasutada kodukontorit, telefonitööd ja digilahendusi. Kui see pole võimalik, siis tuleb töökohas rangelt järgida hügieenireegleid;
º Võimalusel võiks vanemaealised töötada eraldi kabinetis või vähemalt eraldi toanurgas teistest inimestest kahe meetri kaugusel."

Vahetusvariant

Kirjutasin, et uue maleprogrammi neljanda tasemega jäi matš viiki. Eile võtsin sellest tugevama viienda taseme ja otsustasin tähelepanelikumalt mängida. Nüüd võitsin 2:0. Järgmiseks võtsin kuuenda taseme "kõrgem keskmine" ja mängisin temaga 1:1. Minu võidupartii oli selline:

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Re7 6. Rc3 Og4 7. h3 Of3 8. Lf3 Rg6 9. d3 Rh4 10. Lg3 Rg6 11. f4 Od6 12. f5 Lh4 13. Le3 Rf4 14. Od2 Lg5 15. Vf2 Ob4 16. a3 Oe7 17. Vaf1 0-0-0 18. Re2 Rh3+ 19. Lh3 Ld2 20. f6+ Vd7 21. fe Lc2 22. Vf7 Le2 23. Vf8+ Vf8 24. Vf8++

Jälle koolis

Algas tund. Ootasin, kas ma saan tagumises pingis Eriku kõrvale istuda. Aga ma ei saanud, sest sinna istus Peep nagu viimasel ajal. Pidin istuma teises tagumises pingis üksi. See oli vene keele tund. Õpetaja käis ringi ja kontrollis, kas kodused tööd on tehtud. Mulle tuli meelde, et mul on tegemata. See tuli sellest, et see anti teha eelmiseks korraks, aga siis ma kooli ei tulnud ja tänaseks polnud enam meeles. Vaatasin õpetaja töövihikusse kirjutatud hindeid. Mõnda kohta oli ta mulle kirjutanud kahe. Mõtlesin, et peaks selliste hinnete vastu protesteerima. Aga siis mõtlesin, et tegemata ülesande eest võib küll sellise hinde panna.

"Vaba Eesti Sõna" 1968

„Vaba Eesti Sõna“. 4. jaanuar – 20. juuni 1968.

SISSEJUHATUS
Aasta 1968 valisin lugemiseks välja, kui ma veel uurisin kõigi revolutsioonide teemat, aga mõtlesin hakata uurima Tšehhoslovakkia teemat. Teadsin, et 1968 toimusid rahutused nii Tšehhoslovakkias kui ka Prantsusmaal, samuti veel mitmel pool mujal, nagu 12. klassi ajalootunnis jutuks oli. Valitud Ameerika eestlaste leht oli paksem kui varem loetud Austraalia eestlaste oma aastal 1960, kuid otsustasin, et ma ei loe sellepärast numbri kohta rohkem kirjutisi, vaid 25 numbrist igaühest 4 kirjutist. Otsustasin, et esimeses järjekorras loen Tšehhoslovakkia ning teises järjekorras Prantsusmaa teemat. Kolmanda eelistuse valisin välja vist alles lehte avades ja selleks sai Vietnami sõda. Neljas eelistus oli algul sõnastatud „kõik muu“, aga hiljem kitsendasin selle teemaks „eestlaste kultuur“.

TŠEHHOSLOVAKKIA
Tšehhoslovakkia tolle aasta revolutsioonilisi sündmusi on hiljem tuntud Praha kevade nime all, aga need algasid tegelikult juba jaanuaris. Ajalehest selgus vähem tuntud tõsiasi, et idablokist ähvardas samal aastal lahkuda ka Rumeenia. Ajaleht seletab Ida-Euroopa riikide mässuliseks muutumist sellega, et kasutati võimalust, kui Nõukogude Liidu ja Hiina suhted jahenesid. Ajaleht on algul Tšehhoslovakkia arengute suhtes umbusklik, pidades neid paleepöördeks, mitte rahvarevolutsiooniks. Katkestasin lugemise enne liikumise mahasurumist, kui Nõukogude väge oli siiski juba Tšehhoslovakkia territooriumile mahasurumise ettevalmistamiseks viidud. Kuigi vahepeal oli leht selle riigi arengute suhtes optimistlikumaks muutunud, jääb viimaseks sel teemal loetud kirjutiseks siiski, kui üks ajalehe autoritest on pahane Ameerika ja Tšehhoslovakkia suhete paranemise pärast, arvates, et kommunistid jäävad kommunistideks. Ka Eestis on endisi kommuniste veel pärast omariikluse taastamist kritiseeritud, olen seda ka ise teinud.

Lehes üks kirjutis oli Tšehhoslovakkia rahast. Nagu taasiseseisvumisel ei saanud Eesti krooni päeva pealt kasutusele võtta, lootis ka Tšehhoslovakkia konverteeritava rahani jõuda alles viieaastase protsessi tulemusel.

Eesti taasiseseisvumist on nimetatud veretuks, aga on siiski kahtlustatud, et mõned poliitilised mõrvad vabadusvõitlejate suhtes veel viimasel hetkel toimusid. Selliseid asju juhtus veel pärast reformide teele asumist ka Tšehhoslovakkias. President Masaryki poja 1940. aastate surma kohta olen lugenud kommunismiaegsest kirjandusest, nagu see oleks olnud enesetapp, aga loetud ajaleht ütleb, et poliitiline mõrv.

PRANTSUSMAA
Prantsuse rahutused algasid hiljem ja streigid hakkasid ka enne Tšehhoslovakkia sündmuste lõppu Prantsusmaal vaibuma. Kuna rahutustes oli tähtis osa üliõpilastel, siis mulle tundus, et rahutustelaine vaibumine võis olla seotud ülikooli suvevaheja saabumisega. On teada, et lõpuks viisid need sündmused siiski Prantsuse presidendi vahetumiseni. Varem kuuldud kirjeldustest on jäänud meelde mässulised vasakpoolsed üliõpilased, aga lehe järgi toimusid ka vasaklpoolsete ja parempoolsete üliõpilaste kokkupõrked. Leht on Prantsuse mässuliste suhtes vaenulikum kui Tšehhoslovakkia omade suhtes. Püütakse näidata, et Prantsuse rahutused on kommunistide algatatud ja Nõukogude Liidu korraldatud. Nagu idablokis polnud tol aastal mässuline ainult Tšehhoslovakkia, loetleb leht ka lääneriikide puhul rohkem mässusid kui Prantsusmaa oma.

VIETNAM
Läänes oli Vietnami sõja vastaseid, aga eestlaste leht arvas, et kommunistidega tuleb sõdida. Loetud perioodi jooksul kaaluti nii Ameerika vägede Vietnamisse juurde viimist kui ka algasid samuti Prantsusmaa pinnal rahuläbirääkimised, kuigi Nixonit ei olnud veel presidendiks valitud. Pajur on rääkinud ajalooloengus, et Nõukogude aja kirjanduses kujutati Teise maailmasõja aegseid sakslasi mitte inimeste, vaid monstrumitena. Ka nüüd loetud ajalehest vaatasin, et ajakirjanikel ei ole sellist suhtumist nagu Sorokinil, kes püüdis näidata, et Teise maailmasõja ajal eri pooltel võidelnud riigid olid tegelikult üksteisele sarnased, mitte ainult totalitaarsed riigid, vaid ka demokraatlikumad.

EESTLASTE KULTUUR
Kirjutati nii väliseestlaste kui ka Eestis elavate kultuurist. Väliseesti luuletajatest kirjutati palju Marie Underist, keda kiideti ülivõrdes. Mõtlesin, et klassikuid võivad rohkem kiita need, kes ise pole selles valdkonnas teoseid avaldanud, muidu tundub nii mõnelegi autorile, et enda maitsele vastavad just enda teosed. Kodumaalt teatati lehes minu arheoloogist vanavanaisa surmast. Kodumaa tuleviku suhtes ennustati lehes samaaegselt nii iseseisvuse taastumist kui ka eestlaste oma maal vähemusse jäämist.

Majja ning välja

Sõitsime autodega maanteel. Minu autojuht oli lastetu, aga ta püüdis sellepärast mitte halvemini juhtida. Rannas oli raske autoga sõita, sest seal oli alati liiva sees nii palju inimesi, et võimatu oli mitte auto rattaga nende nägusid puudutada. Eelmistel kordadel olidki näod pärast üle sõitmist nagu kriimulisemad olnud. Ohutum oli minna liiva seest vette. Olime ühes majas. Seal oli eriarvamusi, kuhu tuleks asju panna. Põgenesin majast, jooksin üle õue ja hüppasin üle aia. Ronisin ühe suure poe ukse kohal olevale katusele. Maja kõrval seisvad inimesed võisid mind märgata ja ma võisin katuselt alla libiseda.

Ostsin programmile täiendust

Kirjutasin, et tõmbasin endale võrgust maleprogrammi Chess 2020. Tasuta kättesaadavad olid selle kolm esimest tugevusastet. Esimest taset ma ei proovinud, teise ja kolmandaga võitsin kõik mängud. Kolmandaga, mida nimetatakse meelelahutusmängijaks, käisin vahepeal küll kaotusseisudest läbi, aga lõpuks panin iga kord mati. Ostsin endale varsti programmi ülejäänud tasemed ka juurde, makstes 17 eurot ja 90 senti. Raha tuli üle kanda Hollandi panka ja umbes kolm päeva hiljem olid programmi täiendused käes. Tundus, et need olid mul arvutis juba varem olemas, aga kirja teel saadeti parool, millega sai need käivitada. Hakkasin mängima nüüd neljanda tasemega, mida nimetatakse hobimängijaks. 12. tase olevat suurmeistri tugevusega, järgneb vist üks veel tugevam tase välises arvutis mängimiseks. Neljanda tasemega esimese mängu kaotasin ja teise võitsin. Seejärel läksin magama. Hommikul ärkasin kas telefonisõnumi, öösel mängimise või mingi muu põhjuse tõttu vara ja mängisin veel neli mängu. Kuue mänguga neljanda taseme vastu jäi seis 3:3. Mustaga sain ühe ja valgega kaks võitu. Mängud toimusid umbes välktempos ja ilma kellata. Kuues mäng inimene-arvuti oli selline:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Oc5 5. Ve1 d5 6. Re5 Re4 7. d3 Of2+ 8. Kh1 Oe1 9. de Lh4 10. ed Od7 11. dc Oc6 12. Oc6+ bc 13. Ld7+ Kf8 14. Lf7++

Vahel räägitakse, et kes kaotusseisus kohe ei alistu, sellel pole alistumiskultuuri. Arvuti mängis aga kõik mängud viimase käiguni, nii ei tekkinud võitudes kahtlust ja sai realiseerimist harjutada. Ise ühes mängus materjalikaotuse tõttu alistusin.

Ettevalmistus

Sain teada, et malet käiakse mängimas uues kohas. Aga teisel päeval mängiti ka vanas kohas edasi. Mõtlesin, et kui mul ei ole ettevalmistust, siis ma kardan kõiki vastaseid, aga kui mul on ettevalmistus, siis ma ei karda isegi Külaotsa. Ükskord ma mängisin Külaotsaga ja mõtlesin, et võimatu on kaotada. Mõtlesin, et ma panin koduleheküljele viimaselt turniirilt kaks head partiid, aga seda ma ei mäletanud, et samal turniiril tegin vist viigi ka Külaotsaga. Ärkasin. Mulle tuli meelde, et ma pole Külaotsaga mänginud, aga ma ei olnud kindel, kas ma ei saanud ükskord Kanepi vastu head tulemust.

Auhinnad ja karistused

Jagasin pikal maleturniiril auhinnakohta. Minust eespool olijale anti juba auhind kätte. Rei läks tagantruumist vaatama, mida minu diplomile kirjutada tuleb. Seisin Kaunase puiestee hoovi tagaotsa lähedal ja vaatasin, kuidas vahepeal süüdimõistetuid karistust kandma viidi. Surmamõistetud pidid minema roomates ja vangi mõistetud käpuli, nii et vangivalvur neil seljas istub. Enne karistuse kandmise algust oli läbi viidud õppus, kus selgitati, kuidas tuleb kohale minna. Üks kaval vanamees, kes oli vangi mõistetud, kasutas ära valvurite omavahelist vastuolu ja pääses põgenema. Hakkasin naerma, mul oli hea meel, et mees alandamisest pääses. Sain küll teada, et ta on korterivaras. Mul tekkis kahtlus, et kui ma põgenemise üle rõõmustan, kas mulle antaksegi enam auhind. Aga Rei tuli ja andis mulle siiski diplomi. Sellele oli peale minu tänase koha kirjutatud ka minu varasematest saavutustest. Ma ei lugenud kohe kokku, mis oli kirjutatud. Mäletasin, et olen varem saanud seitsmendaid kohti, aga diplomil oleks seda nagu pisendatud, et olen saanud üks kord kaheksanda koha. Siis nägin, et mulle tundus siiski valesti, oli kiidetud hoopis, et tippturniiridel sai kohti 2.-8. Paul Keres.

"Ajalooline Ajakiri" 1/2019

„Ajalooline Ajakiri“. 2019, 1 (167). Peatoimetaja Janet Laidla. Toimetaja Liisi Karjus.

Eelmises numbris alanud peatoimetaja vahetumine on lõpule jõudnud. Nüüd on vahetunud välja ka teine toimetaja.

Esikohal on numbris Peeter Kaasiku artikkel hävituspataljonidest aastal 1941. Ta kirjutab, et hävituspataljonide täpset isikkooseisu on raske kindlaks teha. Hiljuti lugesin, et sakslased arvavad, et on uuemal ajal nimeliselt kindlaks teinud suurema osa Dresdeni pommitamise ohvritest. Väeosa liikmete nimekirja kindlaks tegemine võiks ju olla kergem, sest pommitamises olid ohvrid juhuslikud inimesed, aga väeosa oli organiseeritud. Kuid Kaasik kirjutab, et liikvel on ka valeandmeid, sest Nõukogude ajal valetati ennast soodustuste saamikseks väeosa liikmeks.

Kaasik kirjutab, et mälestustest erinevalt dokumentidest ei tule täpselt välja, kes kellele allus. Mõtlesin, et Béla Kuni, Pilsudski või Medvedevi presidendiks oleku aegse Putini tähtsus võib vastupidi mälestustest paremini välja tulla, sest dokumentides võib formaalne auaste olla madalam kui tegelikult antud käskude hulk. Kaasik kirjutab, et kõik ei teadnud, kes oli nende täpne ülemus. Mõtlesin, et ega ma muude aegade kohta ka täpselt ei tea, millisest ülemusest mis on sõltunud, kui koolis olid direktor, õppealajuhataja ja klassijuhataja või ülikoolis õppetool, osakond, teaduskond, rektor ja kuratoorium.

Vadim Svjatkovski kirjutab 18. sajandi tollipoliitikast. Mäletan „Eesti ajaloo“ neljanda köite käsikirjast, et 18. sajand oli Eestis üks metsavaesemaid aegu ja metsa vähendas viinapõletamine. Artikli järgi veeti aga samal sajandil palju metsa välja. Siis ilmselt oli ka väljavedu üks metsade vähenemise põhjus.

Artiklit lugedes tuli korduvalt meelde Robin Hood, kes müüs turul kõrgemast seisusest inimestele kaupa kõrgema hinnaga. Artiklist vaatasin kõigepealt, et 18. sajandil kehtestati kõigist seisustest inimestele samad hinnad. Aga edasi lugesin, et erinevatele kaupadele oli erinev tollimäär, riigile vajalikumal kaubal oli tollimäär soodsam. Riik võis mõne kauba konfiskeerida ka midagi vastu andmata. Kui röövel seda oleks teinud, oleks seda nimetatud röövimiseks.

Mäletan, et 1980. aastatel käänati kopikas-kopika-kopikat. Artiklis esineb aga väljend „pool kopikast“. See pole ühekordne trükiviga, vaid sõna „kopikast“ esineb neli korda järjest.

Olen lugenud 1917. a. „Ristirahva Pühapäevalehte“, mis kirjutas luterlikult seisukohalt. Irina Pärt kirjutab sama aasta õigeusu kirikust ja avaldab nimetatud aasta õigeusklike dokumente. Nende kirjutamisaeg ulatub juba sinnamaale, kus Venemaal on võimu haaranud ateistid, aga kirjades ei tehta juttu kristlaste ja ateistide, vaid õigeusklike ja luterlaste võitlusest. Masaryk märkas juba enne Esimest maailmasõda, et Vene sotsiaaldemokraatia oli ateistlikum kui Lääne oma. Sorokin nägi tolleaegset pikaajalist põhivastuolu meelelise ja ideatsionaalse kultuuri vahel, mitte üksikute ristiusu harude vahel. Teises raamatus tõi Sorokin statistikat lühemaajalise revolutsiooniaegse abielulahutuste arvu kasvu kohta. Ajakirjast selgub, et lahutada võisid ka vaimulikud.

Kurmo Konsa kirjutab perfokaartidest. Artiklis kirjeldatakse, kuidas vahepeal arvutid ja juba enne seda inimesed leidsid informatsiooni selle täpse asukoha põhjal perfokaardil. Mäletan lapsepõlvest perfokaarte, aga tavaliselt ei kasutatud neid artiklis kirjeldatud viisil, vaid pigem tavalise kirjutamispaberi või siis pealekleepimispinnana. Artiklis kirjeldatakse aga, kuidas tänu leiutamistegevusele on informatsiooni töötlemine järjest kiiremaks läinud. Rahvaarv kasvas, aga rahvaloenduse andmete läbiuurimine kiirenes. Mõtlesin, et võibolla siis oli põhjendatud ka ülikooli õppeaja lühendamine, võibolla on muutunud võimalikuks ka kiirem õppimine. Inimese aju ei arene nii kiiresti kui masinad, aga psühholoogia avastused peaksid leiutama ka kiiremaid õppimismeetodeid. Uuringud küll näitavad, et inimeste keskmine IQ on mugava elu tõttu langema hakanud, aga võibolla mitte õppimisest enam huvitatud tippudel.

Varem on mulle meelde jäänud, et Teine maailmasõda aitas arvutite kasutuselevõtmisele kaasa. Artiklis aga kirjutatakse, nagu sõda oleks perfokaartide alal midagi pidurdanud. Võibolla see on omavahel kooskõlas, et prioriteedid läksid teise kohta.

Reostav vabrik

Teatati, et üks inimene laseb naaberhoovil ühes punktis mürgist ainet lendu. Hakati põgenema. Mina põgenesin roomates. Kui ma tegin seda nii aeglaselt, võidi mulle just kallale tulla. Üks tüdruk ütles, et linnas on ikkagi ohutum elada kui maal. EKRE oli teatanud valitsuskoalitsioonist lahkumisest ja samal ajal kritiseerinud ühte oma liiget, mistõttu saadi aru, et ta partei lahkub valitsusest vastuseisu tõttu sellele oma liikmele. Aga nüüd üks EKRE liige andis uue intervjuu, et selle liikme pahateod on tühiasi, peapõhjus lahkumiseks on, et üks teine valitsuskoalitsiooni partei pooldab vabriku ehitamist, mille reostus oleks üle 100 protsendi. EKRE-lane ütles, et selline asi pole kooskõlas eesti rahva tahtega. Mõtlesin, et võidakse öelda, et kui seda vabrikut ei tehta Eestisse, peab sama asja lihtsalt kuskil mujal tootma. Vana Helme ütles oma poja kohta, et poeg on targem kui isa. Hoidsin silmi kinni ja pead laua peal. Üks vaimulik laulis laulu, kus korrutati sõna halleluuja. Ta tuli minu laua juurde, et mind lauluga äratada. Kritiseeriti vanausulisi, et need olid ühes tekstis toonud ajalooliselt esimese juhtumina, kui ühte asja oli teinud esimene vanausuline, mitte selle, kui seda tegi veel varem esimene eestlane.

*
Räägiti, et ühes telesaate ajal on wc-st palju inimesi läbi käinud. Ma ei saanud aru, kas seda oli ka näidatud, kuidas nad wc-s käisid. Öeldi, et saatejuht käib iga saate lõpu poole enne basseinist kõrgemale korrusele minemist wc-s.

Purgid

Olin vannitoas ja tapsin klaaspurke. Selleks võtsin järjest purke kätte, lõin neile noa kaela sisse ja asetasin need seejärel valmis purkide koha peale. Mõtlesin, et mul on löömisliigutus juba selge. Aga pärast seda mõtet lõin kohe ühte purki valesti. Talle ei tulnud auk kaela sisse, vaid põhja. Mõtlesin, et sellest pole ka midagi, sest ma ei keeragi purki põhja peale, vaid kallan vedeliku teisest otsast välja. Ema ütles, et ta viskas mu särgid ära. Ma ei teadnud, kas ta särkide all mõtleb purke või mõtlebki särke. Aga tundus, et ta mõtleski särke. Mõtlesin, et saan uued vihikud asemele osta. Ainult et ma ei tea, kus neid praegu müiakse. Vanasti müüdi toidupoes, aga ma ei tea, kus praegu. Siis tuli meelde, et praegu müiakse neid paberipoes.

*
Mul oli märkmik, kuhu olin kirjutanud huvitavaid asju. Aga vaatasin, et see on vaid kirjutamise ajaks, kaua see märkmik ei säili, sest kirjutatud sõnad on hakanud juba laiali valguma. Mõtlesin, et enne kui tekst loetamatuks muutub, teen lehekülgedest fotod. Mõtlesin, et võibolla see laialivalgumine pole paberi, vaid kirjutusvahendi viga, kahest kirjutusvahendist on laiali valgunud ainult üks. Siis vaatasin, et mõnes kohas siiski teine ka natuke. Olin sellesse märkmikusse kirjutanud muuhulgas palju Oudekkist. Olin kirjutanud läbisegi päriselt juhtunud asju ja fantaasiat. Olin märkmikut emale lugeda andnud. Nüüd andis ta selle mulle tagasi ja kiitis märkmiku sisu. Ma ei mäletanud ise täpselt, mida ma olin kirjutanud, seetõttu ma ei teadnud, mida ema minu kohta teada sai.

Maleprogrammid

Vanasti mängisin malet programmiga Chessmaster, versioon oli vist 2000. Võrdsetel tingimustel oli see minust tugevam, aga kui võtsin käike tagasi, õnnestus mul ühe tasemega kõik mängud võita. Programmi kõige nõrgem koht oli, et ta ei arvestanud lõppmängus ette, et ma saan lippu minna. Vend tõmbas mulle ka kaks flopikettatäit muid tasuta maleprogramme, mida ma eriti proovida ei jõudnud. Arvutiga male mängimine lõppes sellega, et uuematel arvutitel ei olnud flopiketta seadet, aga mul olid programmid ketastel.

Eelmine nädal mängisin keskkonnas vint.ee kahel õhtul inimestega, aga ei õnnestunud mängida muud kui välku. Mõtlesin, et pooldan pikemaid ajakontrolle, proovin hankida võrgust tasuta uusi programme. Ühe programmiga hakkasin mängima, aga siis see hakkas käituma nagu viirus. Kui ma seisust õigesti aru sain, siis kaotasin kvaliteedi, aga pärast seda ei lasknud programm mul enam käiku sooritada ega ka midagi muud teha, vaid hakkas iga liigutuse peale varese häält tegema. Kustutasin selle arvutist ära. Tõmbasin endale teise programmi Chess 2020, mille kolm esimest taset olid tasuta, aga need olid kõik liiga nõrgad. Tugevamate tasemete saamiseks peaks raha maksma, aga enne ostmist ei tea, kui tugevad need on. Ma olen kuulnud, et tänapäeval hinnatakse programmi Fritz, mida vist tasuta ei saa.

Riigijuhtide jalutuskäik

Hitler, Mussolini ning Inglismaa ja Prantsusmaa riigijuht jalutasid neljakesi haljasalal. Neid kimbutasid lõvid. Hitler ütles, et varasemal ajal lõvid ei hammustanud, aga nüüd on hakanud hammustama.

*
Magasin öösel. Vahepeal ärkasin üles ja muutsin elektroonilise äratuskella seadeid. Sellega kaasnesid piiksud. See segas Hennul magamist. Vabandasin.

*
Olin õppehoones. Üks magistrant kirjutas avalduse, et ta tahab õppeaega pikendada, aga lubab, et teist korda ta seda ei pikenda. Pidin ka õppeaega pikendama. Lootsin, et pikendamise viimane tähtaeg ei ole veel käes. Sõitsin trepi käsipuust kaugemat osa mööda trepist alla, et enne selle teise magistrandi kaitsmise algust wc-s käia.

Pihkva

10 mälestust reisist Pihkvasse:

1. Kuigi paigutan selle sissekande välismaa rubriiki, valitseti reisi ajal nii Tartut kui ka Pihkvat Moskvast.
2. Sõitsime Pihkvasse algkooli ajal A ja C klassi ning nende klassijuhatajatega laevaga mööda Emajõge ja Peipsi järve.
3. Esimesel katsel sõitsime ainult Peipsini, seal oli udu, mistõttu pöördusime tagasi.
4. Teisel katsel jõudsime Pihkvasse pärale.
5. Pihkvat nähes hakkasin valmistuma laevast väljumiseks, aga õpetaja ütles, et me sõidame linna vahel veel tund aega.
6. Pihkvas olid müügil Kalevi kommid ja Tartu õlletehase limonaad, ainult üks kommisort oli selline, mida ma Eestis müügil polnud näinud.
7. Müügil olevatest kaupadest huvitas mind kuubik, mis oli aga ostmiseks liiga kallis.
8. Ühel C-klassi poisil oli raha kaasas rohkem kui õpetajal.
9. Reisilt Pihkvasse omandasin Pihkva linnakaardi, mida ma hilisemal ajal pole enam näinud.
10. Laevas üks tüdruk rääkis, et tema teada Pihkva kuulus varem Eestile, aga mina teda ei uskunud.

Kaubanduskeskus

Läksin koos endast nooremate ajalooüliõpilastega teise linna ekskursioonile. Püüdsin nende välimust meelde jätta. Mõtlesin, et ma võin küll välimuse meelde jätta, aga kui ma kedagi teist sarnast näen, hakata ikka kahtlustama, et see on õige inimene. Rühm jagunes kaheks. Suurem osa rühmast läks ühes suunas, aga kaks inimest teises suunas. Läksin väiksema rühma järel. Mulle hakkas tunduma, et need on võõrad inimesed, aga läksin siiski nende järel ja teist rühma poleks enam leidnud.

*
Ruumis oli klassikaaslasi. Jäin Arieliga kahekesi. Esialgu ta väga ei kiusanud. Ta rääkis, et ükskord ta soris mu kotis. Läksime kaubanduskeskusesse. Arvasime, et seal tuleb ronida ühest redelist. Aga kui me seda tegime, siis müüjad ütlesid, et see redel ei ole ronimiseks mõeldud. Seejärel läksime trepist, mis kindlasti oli käimiseks mõeldud. Selles poes oli nii suur kaubavalik nagu paradiisis. Aga teooria järgi kui elu oli väga hea, siis pidi järgmises faasis järgnema revolutsioon. Hakkasidki juba esimesed mässu tundemärgid ilmnema.

*
Meil olid käinud külalised. Avastasin, et nad on mu hambaniidi lõpuni välja tõmmanud. Kerisin selle sisse tagasi, aga kahtlesin, kas seda saab veel tarvitada, kui see on vahepeal määrdunud.

*
Mõtlesin kirjutada, et ma ei saa oma juhendaja artiklitest aru, ta kasutab irooniat. Ma olin ka nooremana kasutanud, aga enam mitte. Juhendaja oli minust vanem, aga kasutas endiselt.

Võrgus mängimine

Koroonaviirus levib kehakontakti kaudu ja sellepärast ei taha klubisse kätt suruma minna. Praegu on nakatumise tõenäosus Eestis veel suhteliselt väike, aga see peaks järjest suurenema. Mul on psüühikahäirete tõttu muidu ka raske klubis kohal käia, seetõttu mõtlesin, et mängiks hoopis võrgus malet, ma ei kavatse malega tegelemist päris lõpetada. Ma olen varem ka vahetanud, kus klubis ma mängin. Kui koroonaviiruse vakstiin välja töötatakse, võib ehk jälle turniiridel kohal käima hakata.

Olen ka varem võrgus mänginud. Mäletan, et ülikooli bakalaureuseõppe ajal ei teinud ma endale esimest elektronposti aadressi kirjade lugemiseks ega kirjutamiseks, vaid võrgus male mängimiseks. Kas tol korral mängida õnnestus või mitte, selles ma pole enam kindel. Magistriõppe ajast mäletan küll, et siis ma ühes ingliskeelses võrguklubis mängisin. Kirjutasin ühe päeva mänguelamuste kohta luuletuse, mis on veel umbes meeles. Aga see oli kuskil umbes aastal 2003 või veel varem, vahepeale lõpetasin nii võrgus inimestega kui ka koduse maleprogrammiga mängimise täielikult ja mängisin kas elavate inimestega või üksi.

Eile liitusin võrguklubiga vint.ee, kus saab mängida erinevaid lauamänge. Kasutajanimeks valisin Simo77 nagu on ka blogi nimes. Kõigepealt tahtsin proovida Fischeri malet, aga sellel lehel oli mängijaid vähe ja kellegagi mängu alustada ei õnnestunud. Siis läksin tavalise male osakonda. Seal oli mängijaid rohkem. Tegin ettepaneku mängida 10 minutiga, aga ei leidnud soovijaid. Esimene vastane, kes oli nõus minuga mängima, eelistas ajakontrolli umbes 5 minutit. Olin nõus, aga esimeses mängus mul ühtegi käiku teha ei õnnestunud. Mõtlesin, et see tuleb vist sellest, et arvutis pole javat. Alistusin, tõmbasin endale java programmi ja läksin klubisse tagasi. Alustasin teise mängijaga uut mängu sama ajakontrolliga, aga esialgu nuppude liigutamine ikkagi ei õnnestunud. Kui umbes kaks minutit viiest oli juba ära tiksunud, siis mõtlesin välja, et ei tule mitte ainult hiirt sõrmega liigutada, vaid ka nuppu vajutada. Mängu lõpuks oli mul juba mõtlemisaega rohkem. Vahepeal käisin õhtusööki söömas ja pärast seda mängisin mitu partiid veel ühe kasutajanimeta vastasega. Tüüpiline mäng oli selline, et algul ei suutnud ma kohmaka käega nuppe nii kiiresti liigutada kui vastased, aga siis sain parema seisu ja vastane hakkas pikemalt mõtlema. Peale esimese käikudeta mängu võitsin esimesel päeval vist kõik mängud. Erinevalt kolmemõõtmelisest klubist ei rikkunud see ei eelneva ega järgneva öö und.

Turniiriunenägu

Mängisin pikal maleturniiril. Vastane oli üks vana mees. Mul oli parem seis ja vastane lõpuks alistus. Ma polnud kindel, mis oleks mängu tulemus olnud siis, kui ta poleks alistunud. Üks tüdruk rääkis mulle, kes on minu järgmise vooru vastane, mis avanguvarianti ta mängib ja miks see variant ei ole tegelikult hea. Tüdruk hakkas nutma, et ma ei kuula. Kui andsin mõista, et kuulan, siis rääkis ta ilma nutmata lõpuni. Järgmises voorus mängiti ühel laual nii, nagu tüdruk oli soovitanud, aga soovitus lükati ümber. Vaatasin pealt, kuidas üks mees ja naine mängisid. Naine mängis valgetega ja viis ühe nupu kaugele ette. Nii jäi tal seis arendamata ja nupp läks kaotsi. Lõpuks oli naine nuppudest lage. Ta kaotas ajaga. Teatati, et see vana mees, kellega ma enne olin mänginud ja kes oli pärast seda mängukohast lahkunud, on nüüd surnud.

Hea klubis istuda

Kõndisin mööda maanteed ja jäin ühe kiriku ukse kõrvale seisma, vaadates teele. Selgus, et kirikud ei ole enam nii sageli avatud kui varem. Üks kirik oli sagedamini kui teine.

*
Olin teel malemängukohta. Raatuse tänava kooli juures jäin seisma, sest ei mäletanud, mis teed edasi tuleb minna. Olin seda teed korduvalt käinud, aga enam ei mäletanud. Varem olin vist läinud koolimaja taha ja jõudnud sealt Roosi tänavale. Aga täna keerasin Jaama tänavale, kuigi see ei olnud nii vaikne kui Roosi tänav. Edasi kõndides mõtlesin siiski, et autorohkemal tänaval ongi parem kõndida, sest siis ei kosta välja, et mul pole sammud osavad. Jõudsin klubisse kohale. Seal juba mängiti. Naised mängisid tavaliselt tagumistel laudadel, aga üks mees ütles, et kõik naised on tugevad. Ma täna turniiril ei osalenud, sest olin unine. Istusin niisama tugitoolis ja kuulasin klubihääli. Täna oleks muidu võinud osaleda, sest Anto oli kohal just täna, tavaliselt teda ei olnud. Aga mõtlesin, et maleklubis on niisama ka hea istuda. Võiksingi siin käia ka nendel kordadel, kui ei mängi. Mõtlesin, et teeme mittemängijatega koosoleku, kus arutame, kuidas poodi asutada. Leidsin, et poes võiks müia häid asju - hapukoort, õunapüreed, banaani ja magusat šokolaadi. Teel kodu poole mõtlesin, et võiks olla ka kantrimuusikat. Aga mõtlesin, et ma kuulan liiga palju kantrit, sest ma teiste mulle meeldivate stiilide nimesid ei tea, neid on rohkem. Mõtlesin, et teel klubisse võisin vaadata, kuhu ma välja jõuan, aga koju minnes pean minema õiget teed, sest kodusid on ainult üks. Tahtsin keerata diagonaalsele teele, aga nägin seal koera, seetõttu ütlesin, et seda teed ma ei lähe. Siis nägin, et koer on ketis, mistõttu siiski läksin. Vana naine jalutas keti otsas kahte koera. Koertest möödudes läksin kaugemasse tee äärde, et nendega mitte kokku puutuda. See tegi naisele nalja. Koerte kett oli siiski nii pikk, et neid maad mööda kõndides ei olnud võimalik vältida, seetõttu tõusin möödumishetkeks lendu.

Arvuti taga

Otsisin internetist välja, et Oudekkil on üks aadress ka Kerstini nimega. Ühtlasi sain teada, et viimasel ajal on ta endale võtnud veel kaks uut eesnime. Arvuti seest tuli üks detail välja. Hakkasin seda tagasi panema. Siis keerasin selle ümber, et see tuleb panna teist pidi. Kui oleks vale pidi pannud, siis vist oleks arvuti lühisesse minna võinud.

*
Üks poiss suhtles kahe tüdrukuga, aga mõlemad olid viimasel ajal ühte teist poissi eelistama hakanud. Esimese poisiga nad suhteid siiski täileikult ei katkestanud. Poiss mõtles, et need tüdrukud ise ka ei tea, keda nad tahavad. Nii võis nooruses olla süngeid hetki.

"Tuna" 3/2019

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 3/2019.

Rääkisin ühele mehele, et loen ajalooajakirjad tervikuna läbi. Ta soovitas, et ma ei loeks, vaid vaataks enne, mis teemad mind huvitavad, muidu ma väsin ära. Lugesin siiski taas tervikuna ja erinevalt hiljuti loetud romaanist ühtegi igavat lehekülge ei leidnud. Ei lugenud ainult ingliskeelseid kokkuvõtteid.

Viimasel ajal kardetakse uue haiguse levikut. Sellisel ajal on päevakohane lugeda ajalooteostest varem esinenud rasketest aegadest. Selles ajakirjanumbris on juttu Vabadussõjast, avaldatud on ühe osaleja Aleksander Pääsukese päevik. Ta arvestas, et võib sõjas surma saada, aga ei mõelnud nii palju haavata saamise ja invaliidistumise võimalusele. Mõnel pool on olnud juttu, et surmaga silmitsi seistes jookseb inimesel kogu eelnev elu silmade eest läbi. Selles päevikus siiski varasemat elu ei meenutata, vaid kirjutatakse viimase hetke sündmustest. Päeviku autor ei kirjuta niivõrd hirmust lahingu ees, kuivõrd igavustundest lahingute vaheajal. Hitler ei saanud Teise maailmasõja ajal unerohuta magada ega varem vaimselt võimekas Napoleon Moskvas viibides lugemisele keskenduda, avaldatud päeviku autoril magamise ja lugemisega raskusi ei ole. Pealkirjas nimetatakse dokumenti mälestusteks, aga minu meelest on see päevik, sest on osatud täpsed kuupäevad kirja panna. Pealkirja järgi on sisuks põgenemine Tartust Tallinna Vabadussõja algul, aga tegevus läheb tegelikult välja aega, kui Eesti vägi on vastupealetungil. Muuhulgas nimetatakse Plaani küla Munamäe lähedal, kus olen kaks korda spordilaagris olnud. Päeviku järgi asus seal mõis, mõisahoone peale ma laagris viibimise ajal ei mõelnud.

Rasketest aegadest on ka Jüri Kivimäe artikkel Paul Johanseni tegevusest aastal 1939, kui taani päritolu ja sakslasega abielus olnud ajaloolane Eestist Saksamaale välja rändas. Kivimäe arvates oli Johansenile raske, et ta ei saanud Eestis varem toimunud konkursil soovitud professorikohta, kui see ka polnud Eestist lahkumise põhjus ähvardavate repressioonidega võrreldes. Mõnele inimesele võib professorikohast ilmajäämine raske olla ja Johansen taotles samasugust tööd hiljem ka Saksamaal, aga ma küll eelistan kirjatöö tegemist suuliste loengute pidamisele. Selliseid inimesi on kindlasti rohkem, hiljuti keegi põhjendas ühelt ametikohalt tagasiastumist sellega, et palk olevat liiga suur.

Jaan Undusk kirjutab Enn Tarveli raamatust ja imestab, et Tarvel on varem leidnud, et „Läti rahva eluraja“ viideteta kirjutamise meetod ei ole tänapäeva teadusele sobiv, aga kirjutanud hiljem ka ise viideteta raamatu. Võibolla Undusk sai siiski Tarvelist valesti aru, võibolla Tarvel tänapäeva mitte sobivast rääkides oli samal ajal tänapäeva suhtes kriitiline?

Hulk autoreid on kirjutanud kollektiivse kaastöö teemal, kuidas nad ajalookirjanduse aastapreemia saajat otsustasid. Kuskilt mujalt lugesin hiljuti, et kellegi arvates on ilukirjanduse auhindu parem jagada üheliikmelistel žüriidel, et vastutus ei hajuks. Ka „Tuna“ kirjutist lugedes tekib kahtlus, et kui öeldakse, mis on ühes raamatus kõige huvitavam, kas see on ikka kõigi allakirjutanute arvates. Aga ilmselt ajaloopreemia puhul on kollektiivne žürii vajalikum kui ilukirjandusauhinna puhul, sest peab hindama ka erinevate teemade faktide paikapidavust, mitte ainult emotsionaalset lugemiselamust.

Marten Seppel kritiseerib varem teises ajakirjas ilmunud Rootsi aja teemalist artiklit, kus arvati, et mõisakohtud olid Eesti ajal olemas veel ka Rootsi aja lõpul. Seppel leiab, et oli küll kodukari, aga mõisakohtuid enam ei olnud. Võibolla selles artiklis on põhiline sõna täpsustamine, kodukari mõisakohtuks nimetaja on võibolla muus osas asjatundlik.

Toomas Hiio essee sarnaneb Jaan Lombi ajaloolistidesse saadetud kirjadega, et loetletakse, millised ümmargused aastapäevad ühe aasta jooksul on. Mõtlesin, et sünnipäeva tähistab inimene iga aasta, aga kui muid aastapäevi tähistada ainult ümmargustel aastapäevadel, siis pole see nii harjunud tegevus ja võib ümmargune aastapäev erinevalt isiklikust mitteümmargusest sünnipäevast tähistamata jääda.

Suusatamised mitmusesse

Sula algas juba eile, kuigi ilmateade oli algul lubanud laupäevaks veel jahedamat ilma kui reedel. Ilmateadetes eriti ekslik oli see, et eilne "Postimees" lubas trükivea tõttu eilseks Tartus +25 kraadi. Tõde jäi vahepeale. Eile õhtul langes kraadiklaas taas miinusesse, et täna hommikul sulaga jätkata. Hommikul aknast välja vaadates nägin teiselt poolt, et lund on juurde sadanud, kõnnitee on läinud üleni valgeks. Aga natuke aega hiljem oli pool kõnniteed uuesti must, mistõttu otsustasin, et suusatama minna tuleb võimalikult kiiresti. Eile eelistasin vahelduseks kõndimist.

Pärast ülekäigukoha hoiatussignaali üleeilset kritiseerimist häiris see mind täna natuke vähem. Võibolla oli asi osalt ka selles, et täna oli autosid rohkem ja need summutasid hoiatusi.

Rada, mida ma üleeile tegin, tundus täna suuremalt jaolt alles olevat. Kahtlesin ainult, kas tõesti mina tegin nii sirget. Vahepeal rööpad ka katkesid, sest lund oli tarvitatud lumememme tegemiseks. Mõnes kohas muld või liiv paistis, aga see tallaalust karedaks ei teinud. Üleeile enne mind olemas olnud rajaosa oli viinud ühes kohas liivakasti servast üles, see oli natuke raskemini sõidetav koht. Aga täna viisid teised rööpad liivakastist ringiga mööda ja kasutasin neid. Vahepeal oli toimunud jutuajamine, milles mulle räägiti, et paaristõukeid saabki kasutada ainult tasasel maal, kus natuke ülespoole kallakut on, seal on vajalikud juba vahelduvtõuked. Kanali ääres kallakut ei ole, aga eelmine kord värskes lumes ilma rööbasteta osas ka paaristõuked ei sobinud.

Eelmine kord piirdusin ühe ringiga, aga täna tegin kaks. Esimesel ringil oli mõni koht natuke valus, aga teiseks ringiks enesetunne paranes. Vaatasin vahepeal ka kanali pinda. Sellel oli täna midagi vee ja jää või lume segu taolist. Nüüd on sel talvel kaks korda suusatatud, olin kartnud juba halvemat.

Õpetaja tuli

Seisime koolimaja koridoris ja ootasime õpetaja tulekut. Tajusin kahe tüdruku kohalolekut paremini kui teiste ootajate. Üks tüdruk palus, et ma läheks esimesele korrusele ja laseks kella tundi, sest korrapidaja ei olnud seda ettenähtud kellaajal teinud. Hakkasingi trepist alla minema. Trepil tuli mulle vastu õpetaja, mistõttu pöörasin ringi ja kella laskma ei läinud. Läksime klassiruumi sisse. Mina sisenesin viimasena. Valisin, kella kõrvale ja millisele toolile istuda. Valisin ühe tooli välja. Mõtlesin, et sisenen klassiruumi viisakuse pärast viimasena, aga vastutasuks on see, et mulle jäetakse kõige halvem tool. See tool oli liiga väike. Siis vaatasin, et ma pole ainus, kellel selline tool on, mulle nähtavasti alguses see ainult tundub halb tool. Õpetaja rääkis ja kirjutasin tema juttu üles. Mul olid kõik vihikud täissaamise piiril, seetõttu kirjutasin erinevad lõigud erinevatesse vihikutesse, kust veel ruumi leidsin. Kirjutasin peenikese käekirjaga, et rohkem mahuks. Mõtlesin, et unenägudes olen arvanud, et vihikuid tuleb kodust juurde tuua, aga tegelikult saab neid tuua ka kooli lähedalt poest.