Võrgus mängimine

Koroonaviirus levib kehakontakti kaudu ja sellepärast ei taha klubisse kätt suruma minna. Praegu on nakatumise tõenäosus Eestis veel suhteliselt väike, aga see peaks järjest suurenema. Mul on psüühikahäirete tõttu muidu ka raske klubis kohal käia, seetõttu mõtlesin, et mängiks hoopis võrgus malet, ma ei kavatse malega tegelemist päris lõpetada. Ma olen varem ka vahetanud, kus klubis ma mängin. Kui koroonaviiruse vakstiin välja töötatakse, võib ehk jälle turniiridel kohal käima hakata.

Olen ka varem võrgus mänginud. Mäletan, et ülikooli bakalaureuseõppe ajal ei teinud ma endale esimest elektronposti aadressi kirjade lugemiseks ega kirjutamiseks, vaid võrgus male mängimiseks. Kas tol korral mängida õnnestus või mitte, selles ma pole enam kindel. Magistriõppe ajast mäletan küll, et siis ma ühes ingliskeelses võrguklubis mängisin. Kirjutasin ühe päeva mänguelamuste kohta luuletuse, mis on veel umbes meeles. Aga see oli kuskil umbes aastal 2003 või veel varem, vahepeale lõpetasin nii võrgus inimestega kui ka koduse maleprogrammiga mängimise täielikult ja mängisin kas elavate inimestega või üksi.

Eile liitusin võrguklubiga vint.ee, kus saab mängida erinevaid lauamänge. Kasutajanimeks valisin Simo77 nagu on ka blogi nimes. Kõigepealt tahtsin proovida Fischeri malet, aga sellel lehel oli mängijaid vähe ja kellegagi mängu alustada ei õnnestunud. Siis läksin tavalise male osakonda. Seal oli mängijaid rohkem. Tegin ettepaneku mängida 10 minutiga, aga ei leidnud soovijaid. Esimene vastane, kes oli nõus minuga mängima, eelistas ajakontrolli umbes 5 minutit. Olin nõus, aga esimeses mängus mul ühtegi käiku teha ei õnnestunud. Mõtlesin, et see tuleb vist sellest, et arvutis pole javat. Alistusin, tõmbasin endale java programmi ja läksin klubisse tagasi. Alustasin teise mängijaga uut mängu sama ajakontrolliga, aga esialgu nuppude liigutamine ikkagi ei õnnestunud. Kui umbes kaks minutit viiest oli juba ära tiksunud, siis mõtlesin välja, et ei tule mitte ainult hiirt sõrmega liigutada, vaid ka nuppu vajutada. Mängu lõpuks oli mul juba mõtlemisaega rohkem. Vahepeal käisin õhtusööki söömas ja pärast seda mängisin mitu partiid veel ühe kasutajanimeta vastasega. Tüüpiline mäng oli selline, et algul ei suutnud ma kohmaka käega nuppe nii kiiresti liigutada kui vastased, aga siis sain parema seisu ja vastane hakkas pikemalt mõtlema. Peale esimese käikudeta mängu võitsin esimesel päeval vist kõik mängud. Erinevalt kolmemõõtmelisest klubist ei rikkunud see ei eelneva ega järgneva öö und.