Maleajalugu uurimas

Isa andis mulle taas viiteid Rootsi eestlaste "Eesti Päevalehele". Vaatasin soovitatud artiklid läbi, aga hakkasin juba nurisema, et kui ma märkmeid ka teen, siis see võtab palju aega. Seepeale isa lubas praegu mitte rohkem viiteid anda. Aga kuna täna ei taha unenäod meelde tulla, siis on hea, et on teine ettevalmistatud teema blogis kirjutamiseks olemas.

3. novembril 1978 lk. 7 on ilmunud artikkel "Kortshnoi perekond ei pääse Venemaalt". Selles on öeldud, et pärast Kortšnoi välismaale põgenemist tahab ka tema naine Iisraeli välja rännata. Ma mäletan mujalt, et Kortšnoi on elanud Šveitsis. Aga võibolla oli naisel Iisraeli pääseda kergem kui muudesse välisriikidesse, sest ma mäletan, et kui Tiit Madisson aastal 1987 meeleavalduse korraldamise eest Nõukogude Liidust Rootsi välja saadeti, siis öeldi, et sellega täideti ühtlasi Iisraeli kvooti, nagu oleks mingi arvu juutide välja rändamise lubamises kokku lepitud. Kortšnoi naine ütles ajalehe järgi, et talle tuli Kortšnoi ärahüppamine üllatusena. Minu vanaema ütles kord, et perekonna nimel on ta valmis kõike tegema. Kas Kortšnoi ei olnud, jättis naise maha ja varjas veel seejuures oma kavatsusi nagu malevastase eest? Võib ka olla, et naine ei rääkinud tõtt, et mitte saada kuriteo kaasteadmise süüdistust.

4. oktoobril 1978 lk. 6 on ilmunud lugu "Hollandi maletaja: Keres oli sunnitud kaotama Botvinnikule". Selles oli üllatav, et Botvinnikut ei nimetatud venelaseks ega juudiks, vaid valgevenelaseks. Kerese kohta öeldakse, et ta oli kõigi aegade suurimaid maletajaid, maailmameister Botvinniku mänguoskust ei kiideta. Tuuakse ka mujal esitatud oletus, et Keresel kästi Botvinnikule kaotada, aga fakte selles loos selle kohta esitada ei ole.

Hoolimata rohke materjali üle nurisemisest otsisin seda veel ka ise juurde. Muuseumide infosüsteemist vaatasin maletajate nimesid Ago Marksoo ja Aksel Rei. Marksoo kohta oli spordimuuseumis portreepilt ja leidus ka malega mitte seotud materjali, Rei nimega paistis osa vasteid tulevat mõne teise Rei kohta, aga neli vastet olid kindlasti Tartu maletreeneriga seotud. Kolm neist olid fotod, kus ta ise peal oli - üks portreepilt ja kaks pilti Paide rajooni malevõistlustelt, üks neist simultaanilt ja üks turniirilt. Neljas pilt oli eksliibris, mille oli valmistanud kunstnik. Sellel oli kujutatud malenuppe. Must ja valge kuningas kallistasid, kui see just maadlemine ei olnud, teised nupud hoidsid üksteisel käest kinni. Otsingust Tartu maleklubi kohta jäi meelde vimpel ja viited teisele klubile, Akadeemilisele maleklubile, mille kohta Jaan Lomp on uurimistöö kirjutanud. See peaks olema praeguse Akadeemilise Maleseltsi eelkäija.