teisipäev, märts 24, 2020

Elu pärast surma

Kõndisin metsas. Kohtusin pereliikmetega. Vanemat tüüpi metsas kasvas rohi korrapäratult, aga uuemat tüüpi metsades ei kasvanud mitte ainult puud, vaid ka rohi sirgetes ridades, mille vahele jäid mittehaljad praod.

*
Mõtlesin, et pärast surma ei taha ma minna taevasse, vaid jääda senisesse kodusse nähtamatuna hõljuma. Surnute hingesid mahub ühte kohta palju, neil ei hakka kitsas. Sageli muudaksin ennast ka elavatele nähtavaks. Siis tuli mulle meelde, et elavad kardavad surnute hingede nägemist ja nimetavad neid kodukäijateks. Hulk surnuid elas muuseumi akvaariumites. Aeg-ajalt muutusid nende värvilised kehad ka akvaariumis nähtavaks.

0 vastukaja: