Purgid

Olin vannitoas ja tapsin klaaspurke. Selleks võtsin järjest purke kätte, lõin neile noa kaela sisse ja asetasin need seejärel valmis purkide koha peale. Mõtlesin, et mul on löömisliigutus juba selge. Aga pärast seda mõtet lõin kohe ühte purki valesti. Talle ei tulnud auk kaela sisse, vaid põhja. Mõtlesin, et sellest pole ka midagi, sest ma ei keeragi purki põhja peale, vaid kallan vedeliku teisest otsast välja. Ema ütles, et ta viskas mu särgid ära. Ma ei teadnud, kas ta särkide all mõtleb purke või mõtlebki särke. Aga tundus, et ta mõtleski särke. Mõtlesin, et saan uued vihikud asemele osta. Ainult et ma ei tea, kus neid praegu müiakse. Vanasti müüdi toidupoes, aga ma ei tea, kus praegu. Siis tuli meelde, et praegu müiakse neid paberipoes.

*
Mul oli märkmik, kuhu olin kirjutanud huvitavaid asju. Aga vaatasin, et see on vaid kirjutamise ajaks, kaua see märkmik ei säili, sest kirjutatud sõnad on hakanud juba laiali valguma. Mõtlesin, et enne kui tekst loetamatuks muutub, teen lehekülgedest fotod. Mõtlesin, et võibolla see laialivalgumine pole paberi, vaid kirjutusvahendi viga, kahest kirjutusvahendist on laiali valgunud ainult üks. Siis vaatasin, et mõnes kohas siiski teine ka natuke. Olin sellesse märkmikusse kirjutanud muuhulgas palju Oudekkist. Olin kirjutanud läbisegi päriselt juhtunud asju ja fantaasiat. Olin märkmikut emale lugeda andnud. Nüüd andis ta selle mulle tagasi ja kiitis märkmiku sisu. Ma ei mäletanud ise täpselt, mida ma olin kirjutanud, seetõttu ma ei teadnud, mida ema minu kohta teada sai.