reede, september 20, 2019

Avangute segu

1. e4 Rf6 2. Rc3 e5 3. f4 ef 4. e5 Rg8 5. Rf3 c5 6. d4 cd 7. Re4 Rc6 8. Of4 Oc5 9. Rd6+ Od6 10. ed Lf6 11. Og3 Rh6 12. Od3 0-0 13. 0-0 b6 14. Rh4 Lg5 15. Lf3 Ob7 16. Vae1 Vae8 17. Ve8 Ve8 18. Of4 Lh4 19. Oh6 Re5 20. Lb7 Lh6 21. La7 Ld6 22. Of5 (katkestusseis) Vc8 23. Lb7 Vb8 24. La7 Rc4 25. Od7 Re3 26. Vf2 Rd1 27. Ve2 Rb2 28. Oe8 Vc8 29. Lf7+ Kh8 30. Od7 Lf8 31. Ve8 Ve8 32. Le8 Le8 33. Oe8 d3 34. cd Rd3 35. Ob5 Rb4 36. a4 Kg8 37. Kf2 Kf7 38. Ke3 Ke6 39. Ke4 Rc2 40. g4 g5 41. Oc4+ Kf6 42. Od3 Rb4 43. Kd4 h6 44. Oe4 Ra6 45. Kd5 Rb4 46. Kc4 Ra2 47. Of5 Rc1 48. Kb5 Rb3 49. Kb6 h5 50. h3 gh 51. gh Ke5 52. a5 Kd6 53. a6 Rc5 54. a7 Ra4+ 55. Ka5 1:0.

Mitmikvõistlus

Toimus üks üritus, kus võisteldi erinevatel aladel. Mängisin Jürgen I.-ga malet. Ta ütles, et mul on aeg kukkunud. Muidu seis nii halb ei olnud. Lahkusin majast. Varsti hakkasin sinna tagasi kõndima. Üks klassikaaslane oli tahtnud mind nende hulgast välja jätta, kelle võistluste tulemusi koos esitati, aga tegelikult olid minu tulemused olnud head, mille peale ta ei tulnud. Kõige paremini oli läinud males, kus mind klassikaaslastest edestas vist ainult Jürgen. Matemaatikas ja füüsikas ei läinud nii hästi, aga tulemusega võis siiski rahul olla. Matemaatikas olid mul rohkem kui pooled vastused valed, aga paljudel oli valede vastuste protsent veel suurem. Males käisin trennis, aga kui võistlema pandi ka need, kes ei käinud, tuli alati välja, et hästi mängijaid on trenniskäijatest tunduvalt rohkem. Mõtlesin, et kui esitada tulemused klassikaaslaste kaupa, siis tuleb arvestada, et ma olen käinud nii A kui ka C klassis, aga kõik nende liikmed üksteise klassikaaslased ei ole. Lennu tulemusi ei saa ma tervikuna esitada, sest kõigi B-klassi õpilaste nimesid ma ei mäleta. Otsisin teed võistluskohta läbi Tartu vanalinna. Teadsin, et pean kogu aeg mööda sama tänavat edasi minema, aga see polnud nii lihtne, sest tänav tegi sikk-sakke ja sellistel kohtadel hargnes kaheks, nii et ei teadnud, kumb haru kannab selle tänava nime. Läksin korduvalt valesti ja tänavasilti nähes pöörasin tagasi. Mõtlesin, et seejuures olen ma põline tartlane, aga minu mujalt tulnud kursusekaaslastel ei ole tee leidmine raskem kui minul. Jõudsin majani, mis välimuse järgi tundus olevat otsitav maja, aga number oli teine. Mõtlesin, et võibolla on keegi minu eksitamiseks numbri ära vahetanud. Läksin kontrollimiseks sisse vaatama. Võistlused toimusid ülikooli õppehoones, aga see maja oli seest rohkem meie vana koolimaja moodi.

neljapäev, september 19, 2019

Koolikohustused

Istusin raamatukogus. Mulle lähenes üks tuttav. Enne kui ta midagi öelda jõudis, ütlesin ise, et mul pole praegu aega ühtegi lauset rääkida. Minu kõrvale istus üks teine inimene, kes tundus algul olevat üks tuttav ja seejärel teine. Ta kutsus mind üheks päevaks ühele üritusele. Vastasin, et mul on homme koolis kaks kontrolltööd korraga, väga palju peab õppima. Kutsuja hakkas naerma. Mõtlesin, et vanasti ei olnud see minu jaoks probleem, kui kõike ei jõudnud korraga õpitud, ma ei hakanudki õppima. Läksin kooli ja istusin tunnis. Üks tüdruk küsis, kas keegi saab talle pastaka anda. Mul oli mitu pastakat ja andsin ühe talle. Sellele mõjus nupu vajutamine nii, et pastakas lendas laua alla.

kolmapäev, september 18, 2019

Blogid ja ajalehed

Võrdle blogisid ja ajalehti.

1. Blogist jõuab kõik sissekanded läbi lugeda, aga ajaleht on liiga paks.
2. Ajakirjanikud peavad blogisid pealiskaudseteks, aga minu blogi kohta see ei käi, kui ma valmistan osasid sissekandeid kuu aega või pool aastat ette.
3. Ajakirjanduse haridusega ajakirjanik on õppinud kirjutamist, aga ma olen õppinud ülikoolis kümme aastat ka teadust, millest kirjutada.
4. Blogides kirjutatakse rohkem endast ja enda kohta teabki inimene kõige rohkem.
5. Ajalehes on juhtunud, et minu lause sisu muudetakse vastupidiseks, blogis olen ise vahel pannud kogemata kirja mõeldud sõna asemel vastandsõna.
6. Blogi kirjutades on kergem nälga jääda kui ajalehes kirjutades.
7. Inimesel, kes ei taha liiga palju tähelepanu, on üleliigset kergem vältida blogis.
8. Blogijad ei pea teisi nii palju halvustama kui ajakirjanikud, sest konkurents ei ole nii tähtis.
9. Blogi kirjutades on vallandamisoht väiksem.
10. Blogis on võimalik kirjutada nii lühemalt kui ka pikemalt kui ajalehes.

teisipäev, september 17, 2019

Üldistavaid mõtteid

Kirjuta kümme mõtet unenägude kohta.

1. Ma ei tea teiste inimeste unenägudest eriti palju.
2. Osad ei mäleta enda unenägude kohta ise ka väga palju.
3. Teaduses olevat millegi väitmiseks vajalikud väga suured arvud, vähemalt minu unenägusid on suur arv kirja pandud.
4. Inglise keeles on unenägu ja unistus ühte moodi, aga mulle seostub unistamine rohkem tulevikust mõtlemise ja unenägemine mineviku meenumisega.
5. Kui nimetada unenägu unistuseks, kas siis tuleb öelda ka õudusunistus?
6. Keegi kahtles, kas unenägudest kirjutamine on viisakas, aga ärkvel olles võivad tulla veel ebaviisakamad mõtted.
7. Ühes kommentaaris peeti palju unenägude üles kirjutamist unenägude inflatsiooniks, aga kui ma neid veel üles ei kirjutanud, ei näinud ma neid vähem.
8. Unenägusid saab joonistada ja teine inimene saab teha sõnaliste unenäokirjelduste järgi fantaasiapilte.
9. Saab ka üles joonistatud unenäo järgi fantaasiajuttu rääkida.
10. Mõnda unenägu annaks arhitektuur paremini edasi kui kahemõõtmeline pilt.

esmaspäev, september 16, 2019

Matemaatikaklassis

Istusin matemaatika klassis. Vaatasin, et mingi muu klassi õpilane on kirjutanud laua peale spikri. Ütlesin, et õpilane on laua peale kirjutanud ja õpetaja laua peal parandusi teinud. Ma olin matemaatika täielikult ära unustanud, aga lähenes lõpueksam. Mõtlesin, et pean hakkama õppima. Õpetaja Holts lubas abimaterjalide vaatamist. Ta ütles, et vaadake-vaadake. Ühed klassikaaslased lahendasid tahvli peal ülesannet. Mõtlesin, et vaatan, kuidas nad lahendavad. Istusin pingis üksi. Minu pingi tühjema poole kõrvale astus üks laps, kes esines minu suhtes vaenuliku avaldusega. Teiselt poolt tahtis minuga ühte pinki istuda üks pinginaaber. Nihkusin vasakpoolselt istmelt parempoolsele, et talle ruumi teha. Klassi tuli veel õpilasi, kes otsisid istekohta. Näitasin, et taga on ruumi.

pühapäev, september 15, 2019

Meri pärast sõda

Merekaldal asusid majad. Varem oli siin olnud asula, aga pärast Teist maailmasõda oli see tühjaks jäänud. Merelahes enam vett ka eriti ei olnud, selle asemel kasvasid taimed. Olin vees ja kohendasin ühte eset. Käisin vees kõndides teisel pool maju, seejärel tulin tagasi ja püüdsin eseme asendit muuta.

laupäev, september 14, 2019

Tuna 2/2019

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 2/2019.

Kui olin numbri lugemise lõpetanud, küsiti mult, kelle kaastöö oli kõige meeldivam. Vastasin, et ma lugesin ajalugu, mitte autoreid. Lisasin, et kõige tähtsam pole see, mis ajakirjas kirjas on, vaid mis ma selle kohta ise kirjutan. Mõtlesin siiski järele, et jutuajamise hetkel tuli kõige paremana meelde Paavo Kivise kaastöö Lurichist, mis oli siiski seletatav ka sellega, et see oli numbris tagapool ja ma polnud veel märkmeid eespool olevate artiklite kohta vaadanud. Aga kui spordis saadakse võite tänu treenimisele, siis ma leian, et ka lugemise ajal märkmete tegemine näitab Lurichi iseloomuga mõningat sarnasust, kuigi ma olen võistelnud teistel aladel. Lurichi võidud on osalt seletatavad sünnipärase andekusega, aga inimese enda osa võidus seisneb selles, et ta valib, mis alal võistlema minna.

Olen palju ka kirju kirjutanud ja selle poolest oli mul mõnevõrra huvitav lugeda Eve Annuki kommentaariga Marie Tammani ja Peeter Reisiku kirjavahetuse näiteid. Ma olen kirjutanud siiski teistsuguseid kirju. Aga mõtlesin kirjade vahetamisest üldiselt, et elektronposti on nimetatud välkpostiks, aga see ei tähenda veel, et kõik elektronkirjavahetused toimuvad kiiremini kui paberkirjavahetused. „Tunas“ näiteks toodud kirjavahetuses pandi kirja vastust ootamata mitu kirja päevas. Elektronkirju kõik iga päev ei loe. Paberkirja võib postkastist leida kiiremini, kui sealt otsitakse ka tellitud ajalehti, aga elektronkirja ei pruugi inimene nii kiiresti lugeda, kui ta eeldab, et talle keegi nagunii ei kirjuta.

Ajakirjanumbris on esikohal Ilmar Vene essee. Vene kirjutab stiililt huvitavalt, aga see ei tähenda, et tal kõiges sisuliselt õigus on. Selles essees arvab ta, et ainult üldse mitte mõtlev inimene saab öelda, et Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa olid keskajal sarnased. Ei ole nõus, mõtlemine on nii sarnasuste kui ka erinevuste otsimine.

Merili Metsvahi kirjutab Adam Petersonist. Ta leiab, et Peterson on unustatud. Kui ma õigesti mäletan, siis aastal 1995 ülikooli sissseastumisekasamil küsiti, kes oli palvekirjade aktsiooni juht, ja oskasin ka vastata, et see oli Adam Peterson. Artikli autor leiab, et seoses ümmarguste aastapäevadega oleks artikkel Petersonist võinud ilmuda aasta varem. Seda võib pidada ka enesekriitikaks, sest olulistel teemadel võib igaüks ka ise õigeaegselt sõna võtta püüda. Või kui osad ajaloolased nõuavad täiesti erapooletut ajalookirjutust, kas siis pole ka täiesti ükskõik, mis hetkel mingil teemal kirjutada?

Erki Russow kirjutab Tallinna ajaloost. Minu keskkooliaegses ajalooõpikus öeldi, et Tallinna ja Tartu olid juba enne saksa vallutust linnalised asulad, hiljem on öeldud, et see on vale. Russow kirjutab selles artiklis ainult Tallinnast ja ei võta kindlat seisukohta, aga ütleb, et seni pole linnalise asula varasemat olemasolu tõestada õnnestunud. Mõned varem tehtud dateeringud on muudetud hilisemaks, teiselt poolt on võimalik varasema kultuurkihi mullatöödel hävimine. Mujalt mäletan, et sõna ’linn’ tähendus on ise aja jooksul muutunud. Vanasti nimetati linnadeks linnuseid, mitte linnalisi asulaid.

Arheoloogiast lugedes tuli meelde ütlus, et üks pilt pidavat ütlema rohkem kui mingi suur arv sõnasid. Ajaloo kirjutamisel on piir tõmmatud siiski selle järgi, et ajalooline aeg algab siis, kui tekivad sõnalised allikad. Või kui need muutuvad valitsevateks, sest ilmselt olid ka muinasaja müntidel mõned võõrkeelsed sõnad. Ülikooli ajal ma väga palju suuliselt ei rääkinud, aga kui auditooriumis istus arheoloogia ja kunstiajaloo üliõpilasi, siis neile ei olekski tohtinud olla sõnad esmatähtsad. Või arheoloogia teemalise artikli kirjutamine on esemete sõnadeks ümber tõlkimine. Selle puhul peaks plagiaadisüüdistuse oht olema väiksem kui sõnaliste tekstide põhjal uute sõnaliste tekstide kirjutamisel.

Ago Pajur kirjutab Esimese maailmasõja lõpuaastatest Eestis. Nagu Pajur on avaldanud keskmisest paksema ajalooraamatu, nii ilmub tal ka ajakirjas juba artikli teine osa, kogu artikkel ei mahtunud ühte numbrisse ära. Pajur lasi ülikoolis ka üliõpilastel pikemalt vastata kui teised. Tavaliselt anti suulisel eksamil kolmveerand tundi ettevalmistusaega ja veerand tundi vastamiseks, Pajuri eksamil aga pidi vastama pool tundi ettevalmistusaega üldse saamata. Kui läksin talt seminaritöö hinnet saama, siis ütles ta aga, et luges seminaritööd nii ammu, et peab selle kõigepealt endale meelde tuletama. Erinevus on küll, et üliõpilane teadis ette, millal on eksami päev.

Kordused rahvaluules

Miks on muinasjuttudes ja rahvalauludes kordused? Kas põhjus on sarnane 1001 öö muinasjuttudele, et on vaja fantaasia puudusel venitada? Või lähtutakse põhimõttest, et kordamine on tarkuse ema, kordamisel jääb paremini meelde? Võibolla vanarahvas ei mõelnudki nii suures osakaalus kordustega jutte ja laule välja, aga kuna kordused jäävad paremini meelde, siis on kordustega tekstidest suurem protsent säilinud. Võibolla korudstega jutte oli igavam kuulata, aga ikka jäid need paremini meelde. Refrään on täpne kordus, aga "Kalevipojas" esinevad täpsete korduste asemel sarnase kordamised. Kas seda võiks nimetada osaliseks refrääniks?

reede, september 13, 2019

Sildade põletamine

R-V-K-V-O-O-L-R
1. f4 d5 2. Of2 Rb6 3. g3 e6 4. Oc5 Rg6 5. Rb3 Od7 6. Og2 Ra4 7. Oa7 Va8 8. Oe3 Oe7 9. Rf2 c5 10. d4 c4 11. Rc5 Oc5 12. dc Lf8 13. Rh3 c3 14. b3 Rb2 15. Vf1 Va2 16. Od4 Ob5 17. Of3 b6 18. Oc3 Ra4 19. ba Oa4 20. Vb2 Va1+ 21. Kd2 d4 22. Va1 dc+ 23. Kc3 Le8 24. cd Ld7 25. Lc5+ 1:0.

*
Üks päev otsisin võrgust, kas on olemas Budapesti maleklubi kodulehekülg. Ühe sellesarnase leidsin. Seal oli esikohal uudis, et üks Ungari suurmeister on suvel surnud. Ta oli Kerese vastane ja Eestis ilmunud raamatutes on tema nime kirjutatud Benkö või Benko, aga ungarlased kirjutavad pikenduskriipsudega Benkő. Selgus, et ta on sündinud aastal 1928, seega minu malet mänginud vanaisaga samal aastal.

*
Käisin vaatamas, kas päevakeskuses midagi toimub või ei toimu. Kaks malemängijat olid kohal ja ütlesid, et malehooaeg algab nädala pärast. Kabet juba mängiti.

*
On alanud registreerumine Gunnar Uusi mälestusturniirile. Põhiturniiri kohta saab lugeda aadressilt http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-521 ja noorteturniiride kohta aadressilt http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-520 .

Värsked märkmed

Panin märkmikus pealkirjaks "Väljamõeldud asjad" ja kirjutasin selle alla järgmist:

Avaldan raamatu pealkirjaga "Katkendeid märkmikust".
See näitab, et märkmik on raamatust paksem.
Märkmiku paksust pole raamatus öeldud.
Märkmikus on märkmed nägemata unenägude kohta.
Peatükkide lõpus on nägemata unenägude tõlgendused.
Tõlgendatakse nii seda, miks seda unenägu ei nähtud, kui ka seda, mida see tähendaks, kui oleks nähtud.
Mõnda unenägu on võibolla näinud keegi teine.
See võib kaasa tuua plagiaadi süüdistuse.
Lapsed peavad teiste väljamõeldud mängude mängimise eest maksma.
Patendi saab võtta ka vanadele mängudele, millele pole veel võetud.
Asutatakse mänguleiutajate liit.

Sellega saigi väike märkimikulehekülg täis. Kirjutades kasutasin vaheldumisi sinist ja musta pastakat.

neljapäev, september 12, 2019

Jäin saatest välja

Panin raadio lühilainealal mängima. Hakkas kõlama eestikeelne saade. Nähtavasti oli raadionupp varasemast kuulamisest õige jaama peale jäänud. Selgus, et see saade oli Euroopa Vaba Euroopa. Oli kaks Vaba Euroopa saadet, ühte tehti Eestis ja teist Euroopas.

*
Meie peret pidi ühes majas telesaate jaoks filmitama. Istusime juba filmimise jaoks ümber laua. Siis märkasin, et mul olid põlved paksult pudrused. Läksin neid pesema. Nüüd said põlved märjaks, lisaks oli filmimine juba alanud. Märgade põlvedega ega poole pealt ei tahtnud ma saatesse minna. Teised olid kõik kohal. Kui võtted olid läbi, väljusin majast. Isa tuli ka uksest välja, küsides, miks mind kohal ei olnud. Seletasin. Isa hakkas kodu poole minema. Tahtsin minna tema järel, aga ei jõudnud sama kiiresti. Uksest väljus ka ema. Ütlesin talle, et ma ei tunne ise teed, ma ei tea, mis linn see on. Kahtlustasin, et see on ikkagi Tartu, ainult ma ei tunne seda enam ära.

kolmapäev, september 11, 2019

Probleemid lahenevad

Tahtsin võtta riiulist kahte raamatut. Ühe leidsin juba üles, teist ka nägin, aga siis kadus see jälle silmist. Lõpuks õnnestus riiulist võtta ka teine raamat. Ütlesin, et see on majandusteaduse ja ühe teise teaduse segu. Tõnu oskas raamatu sisu kommenteerida, kuigi see ei olnud tema eriala.

*
Käisin arsti juures. Tehti mitmesuguseid proove, aga arst andis mulle kaasa ainult osade proovide vastused. Kuna ta kõrvakuulmise kontrolli vastust kaasa ei andnud, kontrollisin kodus kuulmist uuesti. Aparaat ütles, et mul on kuulmine korras, aga ma kuulen ka palju olematuid hääli.

*
Lõppes Ladina-Ameerika ajaloo loeng. Arvasin, et järgneb eksam. Aga õppejõud ütles, et järgneb alles kontrolltöö, see ei moodusta veel üksi eksamit, sest hiljem tuleb üks uurimistöö ka kirjutada. Kontrolltöö pidi olema nädala pärast. Ma ei teadnud, kas ma saan nii kiiresti õpitud, kui pean vahepeal alles muid loenguid kuulama ja ei saa seega nädalatki õppimisega tegeleda. Õppejõud oli andnud kohustuslikku kirjandust, mida pidi kontrolltöös tundma. Mõtlesin, et lähen seda raamatukogust tellima juba täna, sest kui ma viivitan, jõuavad teised üliõpilased ette, kõigi jaoks eksemplare ei jätku. Kui ma ei peaks raamatut raamatukogust saama, loen seda kirjandusmuuseumis, sinna kõik üliõpilased ei oska minna. Ma ei teadnud, kas kui raamatukogus on tellimiskastis mitu tellimisilehte samale raamatule, antakse raamat kõige ülemise või kõige alumise sedeli kirjutajale. Kuupäeva järgi sai vaadata, kes kirjutas varem, aga kellaaegu peale ei märgitud. Mõtlesin, et kui ma raamatu korraks enda kätte saan, teen sellest endale fotod. Nooremana seda võimalust veel ei olnud, sest siis mul ei olnud fotoaparaati. Olin teel raamatukogu poole. Kõndisin mööda majade ees olevat kõrget serva, et nurgal raamatukogu suunas tagasi pöörata. Aga selgus, et seal ei ole alla laskumiseks treppi ja tuleb tagasi keerata. Proovisin siis kõndida läbi ühe maja, aga seal opereeriti inimest ja mul kästi tuldud teed tagasi minna. Mõtlesin, et ma ronisin ilma asjata kõrgele servale, ma saan ju madalat kõnniteed mööda ka minna.

teisipäev, september 10, 2019

Tagasi mõtlemine

Istusin tunnis. Tegelikult olin täiskasvanu ja ennast vanasse aega tagasi mõeldes ei näinud enam tundi lapse pilguga. Õpetaja rääkis, et tal tegi tuju heaks, et ma olin kirjutanud talle oma vihikusse küsimuse: "Mis õige vastus on?" Pidin tahvlile kirjutama, aga kriit jättis sellele nii tuhmi jälge, et kirjutatut polnud peaaegu üldse näha. Õpetaja pani enne teisele tahvlile kirjutamist selle peale kile, millelt kriidijälg oli näha tugevamalt. Mind kutsuti klassi ette. Vaatasin tüdrukute poole, aga pikalt vaadata ei tahtnud.

esmaspäev, september 09, 2019

Eksamitööde pingerida

Ühes rahvast täis ruumis toimus ülikooli sisseastumiseksam. Eksamitegijad ja õppejõud seisid püsti. Kui eksam sai läbi, tõsteti esile, et Tannberg oli ainus õppejõud, kes viibis algusest lõpuni kohal. Selle peale plaksutati. Tannbergi kätte anti parandatud eksamitööde pakk. Need olid reastatud paremuse järjekorras. Tannberg vaatas paremaid töid, aga kui ta jõudis enamuseni, mis olid tähistatud pealkirjaga "Lootusetud", siis ta lõi käega. Lootusetutes töödes oli palju parandusi. Mõni eksamitegija ei osanud hästi võõrkeeli. Osad küsimused olid rootsi keeles, mida parandajad oskasid ja tegid rootsikeelsetes vigades parandusi. Minu töös oli parandusi vähe. Aga ma olin tippvormi eksami ajaks ajastanud. Pärast eksami lõppu teadsin juba vähem.

pühapäev, september 08, 2019

Jäigi arendamata

1. e4 c6 2. Oc4 d5 3. ed Rf6 4. dc Rc6 5. d4 Of5 6. d5 Re5 7. Ob5+ Rfd7 8. Le2 f6 9. d6 Rf7 10. Of4 e5 11. Og3 Od6 12. f4 0-0 13. Ld2 ef 14. Of2 Ve8+ 15. Re2 Vc8 16. Od3 Og4 17. Lc1 f3 18. gf Of3 19. Vf1 Oh2 20. Oe3 Oe2 21. Oe2 Le7 22. Kf2 Le5 23. Vh1 Og3+ 24. Kf3 Rg5+ 25. Og5 fg 26. Od3 Vf8+ 27. Kg2 Oh5 28. Vh3 Ld5+ 29. Kg1 Ld4+ 30. Kg2 Vf2+ 0:1.

Palatist lahkumine

Vaatasin teki all taskulambiga postkasti, et teised ruumis viibijad parooli sisestamist ei näeks. Võibolla nad teki prao alt ikkagi nägid. Postkastis selgus, et Helina on mulle üle tüki aja endast foto saatnud. Mõtlesin, et võibolla peaks saatma mitu fotot vastu. Täna oli kojusõidu päev. Hakkasin kotti pakkima. Mul oli kolm kotti. Ühte panin mittesöödavaid asju ja teise toitu, kuigi seni oli see olnud mittesöödavate asjade kott. Küsisin, ega ma hommikusöögile ei hiline. Vastati, et nädalavahetustel on hommikusöök varem. Pidasin söömisest tähtsamaks siiski koti pakkimist. Pärast oleks saanud kotis olevaid asju ka süia. Uued patsiendid olid juba palatis sees ja istusid seni mulle kuulunud voodi peal. Mulle tuli mõte küsida, ega mõni kotti pandud asi nende oma ei ole. Nad ütlesid mitme asja kohta, et need on kellegi neist omad. Vabandasin, et ma ei tea täpselt, millised meie pere asjad on, sest kõik pole minu toodud, meie perest oli haiglas neli inimest - kaks külalistena ja kaks patsientidena. Mõtlesin, et need, kellelt ma küsin, võivad valetada ka, seetõttu ma teiste asjade kohta ei küsi. Vaatasin ka teisel pool voodit põrandal olevaid asju. Nende kohta ütlesin kohe, et need minu omad ei ole. Ütlesin, et see maja, kus see psühhiaatriahaigla asub, kuulub meie perele. See pärandati pool aastat tagasi minu isale ja isa andis selle haiglale kasutamiseks. Üks voodis istujatest küsis, kas isa sellepärast nii rikas ongi. Vastasin, et isa ei ole rikas, see korter ei too raha sisse, vaid viib välja. Juhul, kui sellel pole juba uut omanikku. Ühel päeval võib juhtuda, et ühtegi isa teost enam ei avaldata ja ta ei saa enam üldse raha. Ta saab küll palka kirjastamise, mitte kirjutamise eest.

laupäev, september 07, 2019

Etturite pealt manööverdamine

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 f5 4. Rc3 Rd4 5. Re5 Rb5 6. Rb5 Rf6 7. d4 d6 8. Rc4 Od7 9. Rc3 fe 10. d5 Le7 11. Ld4 Of5 12. Og5 Lf7 13. Rb5 a6 14. Rc7+ Lc7 15. Of6 Vg8 16. Og5 Oe7 17. Oe7 Ke7 18. 0-0 Vae8 19. Vae1 Kd8 20. Lb6 Lb6 21. Rb6 e3 22. fe Oc2 23. Vf7 Ve7 24. Ve7 Ke7 25. Vc1 Od3 26. Vc7+ Kf6 27. Vb7 1:0.

24 aastat "Tõe ja õiguse" lugemisest

Kirjuta 10 mälestust või mõtet romaani "Tõde ja õigus" kohta.

1. Lugesin läbi kõik "Tõe ja õiguse" viis köidet.
2. Lugesin kõiki 12. klassis, kui kaks esimest ja viimane köide olid kohustuslikud.
3. 12. klassis hakkasin üldse õppeülesannetesse hoolsamalt suhtuma.
4. Kõige rohkem meeldis mulle lugemise ajal kolmas köide 1905. aasta revolutsioonist, aga hiljem sain teada, et seda trükiti Nõukogude ajal lühendatult.
5. 1905. aasta revolutsiooni teema oli huvitav ilmselt nii sellepärast, et olin ise üle elanud Laulva revolutsiooni, kui ka sellepärast, et valmistusin astuma samal õppeaastal ülikooli ajaloo osakonda.
6. Maaelu teemalised romaanid võisid öelda selle võrra vähem, et ma pole talupoeg olnud, ja abielu teemaline selle võrra, et ma pole abielus olnud.
7. Teine köide oli koolielu teemaline, aga see oli teistsuguse aja koolist kui ma ise olin näinud ja mulle meeldis olla kodus rohkem kui koolis.
8. Mul pole naabrite hulgas nii pikaajalisi vaenlasi olnud kui "Tõe ja õiguse" esimese köite peategelasel.
9. Kui raamatus ja laulusõnades on naaber see, kellega tülitsetakse, siis koolis on pinginaaber tavaliselt see, kellega saadakse paremini läbi kui keskmise klassikaaslasega.
10. Võibolla vanemates klassides huvitasid õpilasi teisest soost klassikaaslased rohkem, aga pinginaaber oli enamasti ikkagi samast soost.

reede, september 06, 2019

Ungari kirjavahemärgid

Lugesin ungarikeelset koomiksiraamatu tutvustust. Raamatu autor ei olnud ungari-, vaid germaanipärase nimega ja elas Ameerikas. Ungarikeelses tutvustuses lõppesid tervelt neli esimest lauset järjest hüiumärgiga. Viies lause lõppes punktiga, aga algas hüüdsõnaga. Kuuendast ma hüüdmise tunnuseid ei leidnud, aga seitsmes lõppes jälle hüiumärgiga. Allpool tuli neid hõredamalt, aga see ei jäänud viimaseks.

neljapäev, september 05, 2019

Budapesti linnaosad

Tegin ungarikeelse otsingu 'Budapesti linnaosad'. Ootasin, et leian linnaosade nimed, aga leidsin hoopis tabeli, kus olid nimede asemel nende numbrid. Iga linnaosa oli tähistatud rooma numbriga. Algkoolis õpetati meile, et rooma numbrite järele punkti ei panda, aga ungarlased olid pannud, kuigi need olid lause keskel.

Tegevused peol

Olime ühel peol. Seal vaadati televiisorit. Televiisoris oli muusikavõistlus. Üks meie sugulane oli žüriis. Ta andis ühele laulule null punkti, teised andsid rohkem. Null punkti andmise põhjus oli arvatavasti selles, et laulu sõnad olid inglise keeles. Läksin teise tuppa. Mängisin ühe lapsega malet. Tingimused olid ebavõrdsed, sest laua erinevatel pooltel oli ruutude arv erinev. Pärast mängu lõppu läksin samas ruumis vanni. Vastasseina ääres oli üks teine mees vannis. Praegu oli siin toas ainult mehi, aga oli oodata, et enne kui ma riidesse panna jõuan, tuleb siia ka mõni naine. Üks naine läkski samasse vanni, kust ma olin just välja tulnud ja mille serval ma nüüd istusin. Ma ei vaadanud selle naise poole.

kolmapäev, september 04, 2019

Õppetöö maht keskkoolis

Sain kätte keskkooli lõputunnistuse. Olin arvanud, et viimases klassis ma enam kolmesid ei saa, aga nüüd nägin, et tunnistusel on siiski kolm kolme. Need olid viimase veerandi hinded, aastahinnet need vist ei rikkunud. Üks kolm oli kirjatehnika eest, mida oli sarnaselt algkoolile uuesti hinnatud. Mõnda ainet oli hinnatud teistsuguses süsteemis ja mulle ei öelnud sellised hinded midagi. Panin tunnistuse päeviku vahele. Ott küsis, kas ma tean, kus mu tunnistus on. Püüdsin seda üles otsida, aga enam ei leidnud. Päeviku vahel oli igasuguseid pabereid, aga ükski neist polnud tunnistus.

*
Keskkoolis pidi rohkem õppima kui varem. Täna anti pähe õppida mitukümmend luuletust korraga. Kavatsesin koju jõudes õppimisega pihta hakata. Aga Kristeri arvates oli pähe õppimine halb õppimismeetod ja ta ütles, et tema ei õpi ühtegi luuletust, ükskõik mis hinne selle eest tuleb. Ütlesin, et nii palju luuletusi anti korraga õppida sellepärast, et täna on palju puudujaid. Luuletused olid kanamunad ja kui kõik oleksid koolis olnud, oleks igaühele jätkunud ainult üks luuletus. Õpetaja kommenteeris, et hakkan aru saama. Enne oleks õpetaja nagu ikkagi öelnud, et igaüks peab pähe õppima kõik luuletused.

teisipäev, september 03, 2019

Mõtted majadest

Eilse jalutuskäigu ajal mõtlesin majadest. Algul hakkasin mõtlema, milline maja millist raamatut meelde tuletab. Aga mõni maja tuletas hoopis mõnda muud asja, siis hakkasin mõtlema, mida majad üldse meelde tuletavad. Ei olnud ühtegi maja, mis midagi meelde ei oleks tuletanud. Oht oli seejuures küll, et üle autotee minnes oli autode vaatamine halvemini meeles kui tavaliselt. Mõni maja tuletas meelde mõnda muud maja. Ühel värv koorus, see tuletas meelde, kuidas ma olen koolimaja ust värvinud. Ühel oli ülemine korrus laiem kui alumine, see tuletas meelde rippaedasid. Mõne maja värvid tuletasid meelde poliitilisi sümboleid. Ühte viltust maja nähes meenus Pisa torn ja ühte nähes sõna 'tagasihoidlik'. Ühe maja pööninguaken nägi välja nagu vaimusilm. Üks maja oli olnud varem meie praegusest majast ilusam, aga pärast seda, kui meie maja remonditi, on nüüd meie maja ilusam. Ühe maja seinal olevad ruudud tuletasid meelde trelle ja ühe omad koolivihikut. Raamatutest tuli ühte maja nähes meelde "Muumitroll". Mõne maja katuseaken oli samasugune nagu nelja-aastaselt Pärnus suvitades sellel toal, kus me seal elasime. Mõnel majal esines kaari, mis tuletasid meelde kunstiajaloos õpitud romaani kaari. Mõni maja oli nii pikk, et kui selle kohta oli mõte ära mõeldud, aga olin ikka veel selle kõrval, mõtlesin ka mõnel muul teemal.

esmaspäev, september 02, 2019

Forellidest

Mõtlesin, et olen lugenud, et lõhe ja forell on lähedalt sugulased, aga me sööme alati lõhet, mitte forelli. 'Forell' on võõrsõna, võibolla see näitab, et neid elab Eesti vetes üldse vähem? Aga mäletan, et olen ükskord lehitsetud Eesti kalade raamatus kahe forelliliigi nime näinud. Vast siis on forellil olemas ka eestipärasem nimetus? Vaatasin seletussõnaraamatust märksõna 'forell', aga seal sünonüüme ei olnud. Sain ainult teada, et on olemas ka kolmas forelliliik. Vaatasin ENE-st, kust leidsin ka eestipärasemad vasted:

meriforell - iherus
jõeforell - hõrnas
vikerforell - vikerhõrnas.

Viimane neist on Eestisse aastal 1896 sisse toodud. Vaatasin kirjutamise keskel, et varem olen blogis kirjutanud, et on vaieldav, kas kaks esimest on üks või kaks liiki. See mul polnud enam meeles, kuigi oli kahtlus, kas liik on õige sõna. Entsüklopeedia ütleb, et jõeforell on meriforelli mageveeline ja väiksem vorm, vikerforell aga mitme lõheliigi hübriid.

Ajaleht raamatukogus

Tund toimus laulmisklassis. Istusin Arieli kõrval. Õpetaja rääkis, et kõik õpilased on fašistid. Õpilased vaidlesid vastu. Õpetaja ütles, et ühelegi õpilasele ei meeldi Stalin, aga kõigile meeldib Hitler. Vastasin, et ei maksa esimese klassi õpilast ja täiskasvanut samastada.

*
Olin ülikooli raamatukogus. Ma ei lugenud ajalehti nende lugemissaalis, vaid võtsin lehed kaasa ja läksin korrus kõrgemale. Mõtlesin, et tahaks lugeda igalt leheküljelt, aga see võtaks palju aega, pean tegema väiksema valiku. Mõtlesin, et siin on pimedam kui kodus, võibolla oleks õigem lugeda kodus, aga tahan ka raamatukogus viibida. Istusin laua taga kahe mehe vahel. Meil oli nii kitsas, et võimatu oli teisi lugejaid vahepeal mitte puudutada. Ühe vastu puutumise peale küsis üks mees, mida ma tahan. Ma ei tahtnud temast midagi. Mees käis vahepeal ära ja siis tuli tagasi. Ta hakkas laua pealt ühte asja otsima. Tundus, et keegi oli selle vahepeal ära võtnud. Ütlesin, et enne minu selja tagant üks käsi liikus.

pühapäev, september 01, 2019

Pikk mäng kellata

Viimati mängitud malepartiid alustasin kellaga, aga see ei kuulanud enam üldse sõna, seetõttu panin kella juba enne katkestusseisu kõrvale ja loendasin minutite asemel mõtteid. Enamasti mõtlesin enne nupu liigutamist kümme mõtet, aga mõnel käigul tulenevalt seisust ka rohkem või vähem. Mäng oli selline:

1. d4 Rf6 2. Og5 e6 3. e4 h6 4. Of6 gf 5. Ld2 b6 6. c4 Ob7 7. f3 d6 8. Rc3 Rd7 9. Rge2 Og7 10. 0-0-0 Le7 11. Kb1 0-0 12. Rf4 Vfc8 13. Rh5 Rf8 14. Od3 a5 15. g4 Rg6 16. Rg7 Kg7 17. h4 a4 18. h5 Rf8 19. a3 c5 20. d5 e5 21. f4 ef 22. Vdf1 Rh7 (katkestusseis) 23. Vf4 Ve8 24. Oc2 Ld7 25. Ld1 Ve5 26. Ra4 Lc7 27. Lf3 Oa6 28. b3 b5 29. cb Ob5 30. Rc3 Od7 31. Kb2 La5 32. a4 Lb4 33. Va1 c4 34. Ra2 Lb6 35. Rc3 cb 36. Ob3 Vb8 37. Ld1 Le3 38. Vf1 Rg5 39. a5 Re4 40. Re4 Ve4 41. Vg1 Vd4 42. Lc2 Vd2 0:1.

Ungari lasteluuletus

Lugesin sõnaraamatuga, aga lugemise ajal märkmeid tegemata läbi pika ungarikeelse lasteluuletuse. Minu isal on luuletus, kus tahetakse minna turule, aga kits ei tule järele. Ungarikeelne luuletus on sarnasel teemal. Ainult et seal ei viida turule või laadale kitse, vaid jäära ehk isalammast. Algul arvasin, et luuletuste sisu on üksteisele veel sarnasem, sest ungari keeles on jäär ja sokk ehk isakits ühte moodi. Aga lõpupoole kasutatakse selle looma kohta ka sõna lammas. Luuletuses räägitakse, et sügisel, kui lörtsi sajab, viiakse jäär laadale või turule, sest tema käitumine on halb. Laada ja turu kohta on ungari keeles üks ja sama sõna. Karjane on olnud kannatlik ja vahel isegi jäära üle uhke, aga lõpuks karjase kannatus katkeb. Jäär korraldab ka laadal mürgli. Laadalised tahavad ta selle eest ära küpsetada. Nüüd hakkab karjasel jäärast kahju ja jäär pääseb lihuniku käest põgenema. Selle koha peal ongi kasutatud sõna lammas, et kus on ette kirjutatud, et kõik lambad on rumalad. Jäär leiab endiselt, et laat on tore, talle mürgel meeldib. Karjane ja jäär jäävad vanaduseni sõpradeks.

laupäev, august 31, 2019

Kaks kuningat

Kaks järjestikust kuningat olid olnud üksteisele vastupidised. Ühel oli olnud lai krae ja teisel vastupidine.

reede, august 30, 2019

Jalutuskäik Peedul

Tegin eile Peedul selle aasta seni kõige pikema jalutuskäigu. Kõndisin tüki aja järel üle kaarsilla. See oli vahepeal lagunenud. Juba mäest alla silla juurde viiva kivitrepi astmed olid paigast. Üks aste oli ühele poole ja teine teisele poole viltu. Sild üle kõndimisel tudises ja silla põhjas olid augud.

Üle tammi kõndisin kaks korda. Tamm on praegu paremas seisukorras. Varasemal kellaajal üle tammi kõndides nägin jõe madalamal poolel suuri kalu, üks suurem kui teine. Hilisemal kellaajal ma selle koha peal enam kalu ei näinud, aga kõrgema veetasemega poolel nägin väikseid maime.

Kahes erinevas kohas nägin päevalillesid kasvamas. Vaatasin, et peale bussipeatuse ja rongipeatuse on tähistatud ära ka halvemini meeles olev marsruuttakso peatus. Sellele olid märgitud väljumisajad hommiku ja keskpäeva paiku, õhtuseid aegu ei olnud. Vaatasin ka rongipeatuse hoonesse. Mäletan, et varem oli see jagatud vaheseinaga kaheks ruumiks, aga praegu igal juhul oli ruume üks.

Talvine teekond

Kõndisin raamatukogu kõrval teisel pool teed. Lumi oli maas ja autoteed pidi ületama üle hange astudes. Kitsa tänava alguse juures olid poisid, kes möödakäijaid ähvardasid. Neist ma ei tahtnud lähedalt mööduda. Poisid ähvardasid, et kes korda rikub, see saab karistada. Mõtlesin, et kui lähen raamatukokku, siis olen nende käest pääsenud. Või võibolla nad ootavad ukse ees, millal ma välja tulen. Raamatukokku ei saanud peauksest siseneda, sest see oli asendatud jõulude puhul raamatuvirnaga. Sisenesin kõrvaluksest. Majas oli tehtud ümberkorraldusi. Üks raamatukogu töötaja küsis mult, mida ma soovin. Vastasin, et tahan lugeda ajaooajakirju. Töötaja tegi vastuseks pealiigutuse, millest ma ei saanud aru, kas need ajakirjad on või ei ole kättesaadavad. Vaatasin, kas leian ise.

neljapäev, august 29, 2019

Ajaloolisti ja muu reklaam

List ajalugu.arutelu saab seitse aastat vanaks. List on mõeldud ajalooteemalistest mõtetest ja ajaloofaktidest kirjutamiseks ning kirjadele vastamiseks. Listi kodulehekülg, kust saab listiga liituda, sellest lahkuda ja arhiivi lugeda, on https://lists.ut.ee/wws/info/ajalugu.arutelu . Oma põhjalikumalt ette valmistatud kirjad olen riputanud ka aadressile https://runnelsimo.blogspot.com/search/label/ajalugu . Nende kirjutamine on olnud seotud trükipublikatsioonide ettevalmistamisega. Minu elulookirjeldust ja valminud trükipublikatsioonide nimekirja saab vaadata aadressilt https://simorunnel.blogspot.com/2019/05/isikuandmed.html .

Kutse kokkusaamisele

Üks inimene, kellega ma polnud varem kirju vahetanud, aga kes oli mult listi kaudu kirju saanud, saatis mulle eesnime all kirja, et ta tahab kokku saada. Vastasin mitte ainult perekonna-, vaid ka eesnime all, et olen nõus kokku saama, tema nimi on mul meelde jäänud. Pärast seda avaldasin blogis luuletuse heast tujust. Mõtlesin, et nüüd kirja saatja võib mõelda, et see luuletus on talle pühendatud. Võibolla tema kiri mõjutaski luuletust. Ühele teisele inimesele, kes oli samuti kokku saada tahtnud, olin vastanud, et mulle ei meeldi inimestega kokku saada. Mõtlesin, et võibolla praegu kokku saada tahtja soovib kokkusaamist selleks, et rääkida, kui halbu kirju ma kirjutan.

kolmapäev, august 28, 2019

Elus ja eluta loodus

Läksin kodu poole. Nüüd oli saunast koju minemiseks uus tee, mis läks üle suurema autotee kui eelmine. Nädalavahetusel oli liikvel rohkem purjus inimesi kui muul ajal. Jäin foori taga seisma. Mul läksid silmad uduseks ja ma ei eristanud enam, mis on auto ja mis mitte.

*
Üks autor oli avaldanud kaks raamatut koobastest. Algul oli ta ühes koopas pikalt elanud ja kirjutanud selle kohta raamatu. Hiljem oli ta täienduseks kirjutanud raamatu suurema arvu muude koobaste kohta. Olin koopas. Räägiti, et ühte koopa ossa on paljud koopasse tulijad surnuks kukkunud. Koobastes oli järske langusi, millest laskuti köie abil, aga nüüd mul tekkis hirm, et köis võib lahti minna. Ma ei tahtnud enam koopas olla. Nooremana koobaste teemalisi raamatuid vaadates polnud ma mingit ohtu tajunud. Olin ühes ruumis ja vaatasin aknast loomade suguluse skeemi, liikudes seda mööda edasi. Jõudsin loomadeni, keda nimetati tonnilisteks. Algu arvasin, et see nimetus on nende suuruse järgi, aga siis nägin, et nende sugulased on ka väiksed närilised. Läksin algusesse tagasi ja püüdsin nähtut teiste jaoks uuesti näidata.

teisipäev, august 27, 2019

Mängimise tähtsus

Üleeile mainisin mängimise kasulikkust ise ja eile ilmus ka ajalehes artikkel, et lapsed peavad saama mängida. Kirjutaja arvas, et seejuures ilma täiskasvanu juhendamiseta. Ei täpsustatud, kas ka täiskasvanud peaksid omavahel mängima. Varem olen lugenud, kui kasulik mäng on konkreetselt male. Malet mängivad ka täiskasvanud. Males on trennis treener ja turniiril kohtunik, aga sellest hoolimata peetakse malet kasulikuks. Mulle tundub, et täiskasvanu osalemine ei pruugi nii halb olla, täiskasvanu võib ka lisaks käsutamisele kaasa mängida. Kui mängus osaleb erinevas vanuses inimesi, õpib mängija erinevas vanuses inimesi tundma. Reegliteta mängus võib õppida rohkem improviseerimist ja reeglitega mängus reeglitest kinni pidamist. Kui ma käisin maletrennis, siis see ei tähendanud ainult täiskasvanu juhendamisel mängimist, sest osa partiisid mängisin väljaspool trenniruume ja lugesin maleraamatuid, mida polnud antud kohustuslikuks kirjanduseks. Õpetaja käskude mitte täitmine võib olla põhjendatud, kui õpetaja käseb lugeda Lenini lapsepõlvest, aga laps tahab lugeda teda huvitavaid raamatuid nagu "Kolm musketäri". Õpetaja rolli püiavad täiskasvanute puhul üle võtta raamatuarvustajad, kes arvavad teadvat, millist raamatut ei tohi välja anda, tõlkida või teisel inimesel arvustada. Maletrennis käinuna olen harjunud vastama käigule käiguga ja ei jää arvustajaid pimesi uskuma.

esmaspäev, august 26, 2019

Tennis

Tegin kirjatööd. Vahepeal tahtsin käia ära ühte asja järele vaatamas. Väljusin uksest. Mulle tuli vastu Ariel, kes tahtis juttu ajada. Ütlesin, et mul ei ole aega.

*
Mängiti tennist kaks ühe vastu. Mina vaatasin pealt. Mõtlesin, et kui ühel poolel on üks inimene, siis ma võiksin minna tema poolele. Järgmist mängu hakkasime mängima mina ühe inimese vastu. Ütlesin, et tennist olen ma vähem harjutanud kui sulgpalli, ma löön kasvõi palli võrgu alt läbi. Algul mul ei tulnud isegi see välja, kui püüdsin hakata servima, ei saanud ma üldse pallile pihta.

pühapäev, august 25, 2019

Marx ja Engels

Karl Marx ja Friedrich Engels. „Valitud teosed kahes köites. I köide“. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1957. 550 lehekülge.

Köide sisaldab nii Marxi kui ka Engelsi teoseid. Mõnel teosel on mõlemad neist autoriks märgitud, teistel ainult üks neist. Marxi teoseid on kaante vahel rohkem kui Engelsi omi. Engels on osalt kirjutanud saatesõnasid Marxi teoste kordustrükkidele. Saatesõnadest selgub, et ta on Marxi ka muutnud, vastavalt sellele, nagu Marx tema arvates kordustrüki ajal ütleks. Varasema ajaloolise hetke uurimise seisukohalt annaks seega rohkem originaali nägemine. Aga vahel satub originaalidesse ka näpuvigu või arussamatuid sõnastusi, mille toimetamine autorist arusaamist parandaks, mitte ei raskendaks.

Ülikoolis tuli Engels jutuks esimest korda J. Plaadi etnoloogia loengus. Ta rääkis, et Nõukogude ajal tunti teost eraomandi, perekonna ja riigi tekkimisest Engelsi nime all, kuid tegelikult olevat Engels Morgani pealt maha kirjutanud. Ka nüüd loetud raamatust on näha, et Engels on autor, kes võib teise autoriga nõustuda. Engels kiidab Marxi, Marx ennast. Mõlemad on enesekindlad nagu tüüpiline poliitik. Kordustrükkides nad võivad öelda, et on milleski varem eksinud, aga hetkel öeldavas on nad enamasti veendunud.

Marxist oli juttu ka uusaja loengukursuses. Kui ma õigesti mäletan, siis oli H. Piirimäe see, kes rääkis, et Marx sõimas palju, selle kaudu pani ka Lenini sõimama ja Lenin muutis kogu vene rahvast. Kui Marxi praegu lugeda, siis on selles tõesti palju kriitilisi väljendeid, aga tänapäeval on ka veel hullemat sõnavara kasutavaid autoreid. 19. sajandi autorite võrdluses Marx põhiliselt kritiseerib, Carlyle kasutab nii laitvaid kui ka kiitvaid väljendeid. Carlyle leidis, et raamatu põhiteemaks peab olema see, keda peetakse kangelaseks.

Magistriõppes rääkis Marxist E. Loone ajaloofilosoofia loengus ja kiitvamalt kui seda tehti bakalaureuseõppe loengutes. Loone hinnangul olid Marxi seisukohad õigemad kui Hegeli või Toynbee omad. Toynbee juures ei meeldinud Loonele religioossus. Mulle meeldis hiljem loetud Toynbee raamatus, et ta oli rahu pooldaja. Marx ja Engels kritiseerivad samuti sõdu, aga teevad erandi, et ainus õiglane sõda on klassisõda. Kui aga kõigis riikides oli nende silmis veel võimul nende jaoks mitte soovitud klass, siis sai sellise erandiga laiendada revolutsiooni või sõja kõikidesse riikidesse. Marxi ideede nimel ongi hiljem palju inimesi tapetud.

Marxi kohta olen varem lugenud sarjas „Inimene ja ajalugu“ ilmunud elulooraamatut, aga selle sisu ma hästi ei mäleta. Lapsepõlves ma mängisin loetud raamatute põhjal mänge või kirjutasin samal teemal uusi ilukirjanduslikke jutte, praegu kirjutan loetavate raamatute kohta arvustusi, aga vahepealsel ajal ma ei teinud osade raamatutega kumbagi ja need on halvemini meeles. Üks tuttav ei olnud rahul, et mul on riiulis Marxi elulooraamat, küsimata, kas see on Marxi kiitev või laitev. Aga ma ei ostnud seda spetsiaalselt Marxi nime pärast, vaid tol ajal ostsin ja lugesin tervet sarja. Ilukirjanduse puhul on kergem eelistada tippteoseid, ajaloo tundmiseks tuleb tutvuda ka negatiivsemate nähtustega.

Natsismi ja kommunismi on peetud nii vastanditeks kui ka ühtviisi totalitarismiks. Ühes magistrieksamiks loetud politoloogiaraamatus väideti, et erinevus on selles, et kommunistidel olevat vähemalt kavatsused head. Aga see sõltub, mida keegi heaks peab. Natsid ja fašistid propageerisid rasside või riikide vahelist sõda, Marx klasside vahelist, üksikisikule võib surma tähendada ükskõik kumb ettekääne. Marx ja Engels eeldasid, et inimesed jagunevad klassideks, teiste jaoks võivad olla tähtsamad teistsugused jaotused – rahvuslik, rassiline, keeleline, usuline, sooline või vanuseline. Inimesi saab liigitada ka iseloomutüübi, intelligentsuse, hariduse või kehaehituse alusel. Saab vastandada ka erinevate aegade inimesi, mis erineb vanuselisest selle poolest, et saab võrrelda erinevate aegade samas vanuses inimesi. Marksistide klassilise jaotuse vastu on väidetud, et perekonna erinevad liikmed võivad teha erinevat tööd, saada erineva suurusega palka, aga raha koos tarvitada. Kuid Marx ja Engels tahtsid perekonna, eraomandi ja riigi ära kaotada.

Mujalt oleks nagu kuulnud, et nad tahtsid kaotada ka raha, aga sellest raamatust ma sellist mõttearendust eriti ei leidnud. Pigem on juttu palga õiglasest suurusest. Marx ja Engels eeldavad, et nii tööline kui ka tööandja töötavad isikliku sissetuleku nimel. Et keegi võiks õppida arstiks haigustega võitlemiseks või teha maatööd füüsilise koormuse saamiseks ja roheluse nägemiseks, selle üle nad ei arutle. Ennast peavad nad võibolla maailmaparandajatena erandiks.

laupäev, august 24, 2019

Näilikule vastupidi

See nädal on olnud kaks maletreeningu päeva. Esimesel korral vaatasin ajalehest varem pooleli jäänud partiid, mis jäi ka nüüd pooleli. Viimati vaadatud keskmänguosas loendasin, et mõtleksin igas seisus vähemalt kümme mõtet. Kui sellest väheks jäi, siis mõtlesin ka rohkem. Hoolimata suhteliselt pikast mõtlemisest oli raske anda hinnangut seisudele, kus olid võimalikud samaaegselt mitu ebastandardsete vahetuste varianti, ehk varianti, kus nuppe vahetatakse mitte täpselt sama tugevusega nuppude vastu. Täna mängisin Fischeri malet ja loendasin jälle mõtete arvu, aga mängu käikude arv tuli väike:

R-O-O-R-V-K-L-V
1. d4 c6 2. e4 d5 3. ed f6 4. Re3 cd 5. c3 Lf7 6. Rb3 b6 7. Od3 Re6 8. Rd5 Rd4 9. Rd4 Ld5 10. Oe4 Oa6+ 0:1. Valge kulutas mõtlemisaega 19 ja must 15 minutit.

reede, august 23, 2019

Soovituskiri käsikirjale

Läksin luulekogu käsikirjaga KGB maja ukse taha, et küsida soovituskirja. Uksele tuli vastu KGB naisesimees. Mulle ei tundunud minu käsikiri enam hea. Kui soovitaja oleks sama öelnud, siis oleksin vastanud, et see on minu viimane raamat, mille ma välja annan. Sain soovituskirja, soovitus kirjutati ühe paberilehe alumisele servale. Mõtlesin, et Kultuurkapitalis ei peeta seda võibolla heaks, et küsisin soovituskirja KGB esimehelt. Aga ta on ikkagi juhtival ametikohal töötaja.

*
Lugesin malelehte. Seal avaldas Langemets vabanduse, et varasemas numbris ta valetas. Varasemas numbris ta oli pahandanud ühtede korrarikkujatega ja oli öelnud, nagu nende nimed oleksid teada. Peatoimetaja polnud selle artikli avaldamist heaks kiitnud, aga see läks trükki tund aega enne kui peatoimetaja tuli oma variandiga lehe sisu kohta.

neljapäev, august 22, 2019

Tutvus Ameerika miljonäriga

Koostasin raamatut ja pidin kirjutama raamatule ka saatesõna. Mulle räägiti, et üks mees oli avaldanud kahtlust, kas ma olen nii tark, et saatesõna kirjutada. Mõtlesin, et kõik ei tea, et ma tark olen. Kuigi raamat polnud veel valmis, toimus juba selle esitlus. Esitlusel pidas Ago kõnet. Ta rääkis naljatoonil. Pärast esitluse lõppu hakkasid kõik koju minema. Kõndisin üksi oma kodu suunas. Kaarsillalt tuli mulle üks võõras vana naine vastu. Ta kukkus trepil selili ja ütles, et nüüd ta sureb. Vastasin, et kui ta saab, siis aitan ma ta püsti. Ütlesin, et võin aidata tal bussipeatusesse kõndida. Lisasin, et vahel ma küll ise ka libeda peal kukun, siis ma võin teda endaga koos pikali tõmmata.

*
Politsei oli Laari terava poliitilise avalduse eest arreteerinud. Mõtlesin, et Laari avaldused ei ole nii teravad ja ta on olnud Eesti peaminister. Tema arreteerimine toob talle arvatavasti valmistel hääli juurde. Ma olin juba enne tema arreteerimist kirjutanud luuletuse, nagu oleks ta arreteeritud. Mõtlesin, et nüüd on sobiv aeg see luuletus avaldada.

*
Üks naine aitas mul osta kaks paari pükse järjest. Varsti tahtis ta aidata osta ka kolmandat, öeldes, et nüüd ma olen nii paksuks läinud, et on vaja laiemaid. Tema välja valitud paar tundus mulle liiga lai. Eelmised püksid ei tundunud veel kitsad. See mees oli Ameerika miljonär ja mina olin vaene. Ta sõidutas mind oma laevaga ringi. See meenutas Kafka romaani, üldse polnud seletatud, miks on üks nii vaene ja teine nii rikas. Aga kolmas püksipaar jäi ostmata, see mees katkestas minuga ette hoiatamata suhted. Mõtlesin, et selline mu elu ongi, kõik suhtlevad minuga mingi perioodi jooksul ja siis lähevad teed lahku. Istusin ühes rahvarohkes ruumis laua taga. Päeva teisel poolel tuli minuga rääkima Sven. Ta rääkis ähvardaval toonil ja rääkimise ajal nügisime ja näpistasime üksteist. Kui ta läinud oli, siis mõtlesin, et järgmine kord on ta jälle agressiivne.

kolmapäev, august 21, 2019

Vaatlesin ka taimi

Eile kirjutasin rubriigis 'loomad' loomavaatlustest, täna kirjeldan eilseid taimevaatlusi.

Pildistasin juunikuus ühtesid lillesid. Eile nägin, et neil lilledel on ikka veel õied küljes. Need nägid küll juba väsinumad välja kui juunis.

Punased ja mustad sõstrad ning tikrid on põõsastelt ära korjatud, aga kasvavad veel arooniamarjad, samuti mürgised maikellukese marjad, mis on punast värvi. Kui maikelluke on saanud nime kuu järgi, millal ta õitseb, või siis õite asemel lehe järgi teise nime piibeleht, siis marjade järgi nime pannes saaks võibolla panna nime augustimari. Vähemalt praegu on august, võibolla võib marjasid küljes näha ka mõnel teisel kuul. Kõik marjad ei ole põõsastele veel külge tulnud. Vaarikas alles õitses ja mesilased tolmeldasid seda. Hilisematest kommentaaridest sain aru, et see on keskmisest hilisem vaarika sort.

Mõtlesin, et võibolla on lilledel ja inimestel ühise evolutsiooni tõttu tipus pea või õis, allpool lehed või käed ja all jalad või juured. Ainult et kui inimest jalad kannavad edasi, siis taimi hoiavad juured maa küljes kinni. Inimese võivad küll ka jalad koju tagasi viia.

Mäletasin, et ükskord korjati ebaküdooniaid ja tehti kuuldemängu, et pisteti käsi lõvikoopasse. Aga eile ebaküdoonia põõsalt okkaid otsides leidsin vaid ühe okka. Võibolla teised olid lehtede või viljade varjus. Võrdluseks tikripõõsast vaadates nägin okkaid rohkem.

Kõrvits ka alles õitses. Kõrvitsalehtede kuju vaadates nägin, et segamini kasvab erineva kujuga lehti. Ühed olid ümara servaga ja lehtri kujulised, teised olid harulisemad ja meenutasid inimese käelaba. Ei saanud aru, kas need on üks ja sama või kaks erinevat taime. Mõtlesin, et olen kuulnud, et mõnel taimel on eraldi isas- ja emasõied, aga ei tea, kas sellega võivad kaasneda ka natuke erinevad lehed.

Vaatasin, et ristikhein ei ole risti kujuline. Võiks mõelda, et üks ristiharu on vars ja ülejäänud lehed, aga lehed ei olnud üksteise suhtes täisnurga all, vaid nagu ringi kolmandikud. Suurematel lehtedel oli selline kaar, nagu inimese küüntel, teist pidi jooksis lehe poolitusjoon. Nooremad lehed olid heledamad ja vanemad tumedamad.

Vaatasin ka õunapuud. Sellel kasvas nii sammalt kui ka samblikku. Õunapuulehed ei olnud päris lamedad, vaid mõni natuke rulli tõmbunud. Viljad ei ole veel päris küpsed, aga lehti sajab juba alla. Lehed ei lähe ainult rohelisest kollaseks, vaid neil esineb ka muid värve. Kollaseks ei lähe esimesena need lehed, mis on kõige suuremaks kasvanud, vaid väiksemad on kollasemad kui suuremad. Õuntele tuleb kõige punasem värv triipudena. Punaste triipude vahelt on õun roosam. Varrepoolne ots on õunal punasem kui õiepoolsem ots, aga päris varre juures olev lohk on ka roheline. Ühel õunal ei olnud punane ja roheline eristunud niivõrd varre ja õie külje järgi, kuivõrd sellega risti poolituse.

Vaatlesin ka kuuseokkaid. Millegipärast olid mitmel oksal nooremad okkad varem küljest varisenud kui vanemad.

teisipäev, august 20, 2019

Tänane fauna

Üks väike rohutirts hüppas mulle raamatu peale. Sinna maandus ka muid putukaid ja ma ei tahtnud neid lehtede vahele jätta. Üks hiigelsuur rohutirtsu moodi loom, kes ei hüpanud, vaid kõndis, hakkas uksest sisse tulema. Panin ukse tema nina alt kinni. Selle peale ronis ta koti servale, käis kotis sees ja sealt läks koti sanga peale. Mesilasi oli lilleõitel palju, aga herilasi ei näinud ühtegi. Vahepeal oli sama õiel kaks mesilast. Vahepeal istusid ühel ja samal õiel liblikas ja mesilane, liblikas lehvitas mesilasele tiivaga tuult, aga mesilane teda ei nõelanud. Nägin nii enam-vähem tuttava mustriga kirjut liblikat kui ka ühte, keda varasemast ei mäletanud. Ühel liblikal tiivaservad narmendasid. Vahepeal tuli tuulehoog, üks liblikas pani selleks ajaks tiivad kokku ja tuul painutas neid nagu purje. Õunapuulehel ronis pisike putukas, kes vist õunapuulehest toitus. Maa peal oli sipelgaid, aga ma ei näinud nende tundlaid ka prillidega nii hästi kui lapsena. Mõtlesin, et see ei pruugi tulla tingimata nägemise halvenemisest, vaid olen ka kükitades kõrgemal kui lapsena kükitades. Tee peal oli surnud konn ja rohu peal surnud hiir. Kuuse küljes oli ämblikuvõrke, milles oli kasehelbeid ja tundus olevat männiokkaid. Koerad haukusid nii auto kui ka jalakäija peale.

Nähtamatu

Juhtub ehk, et nähtamatu
saadab mulle kirju.
Või on kiri tehtamatu,
mõttega ei harju.

Või on kiri nähtamatu,
aga siiski kohal?
Postkast on mul rohtumatu,
mujal rohi vohab.

esmaspäev, august 19, 2019

Mõtleja osalemine

Eile oli üks sünnipäevapidu. Kui hakkasin salatit lõikama, vaatasin, et lõikelaua otsad on musta värvi. Peolauas mõtlesin, et ma ei pea teistel rääkimist segama, sest saan rääkida ka mõttes. Pärast peo lõppu jõudsin veel lugeda. Pärast lugemise lõpetamist meenutasin päeva ja nädalat. Mõtlesin ka sellest, mida eile ei olnud, aga varasematel aastatel on olnud.

Magav kirjutaja

Nägin eemal puude all suuri metsloomi. Kui neil lähedal viibida, võisid nad kallale tulla. Loomad eemaldusid. Läksin loomadega samas suunas, sest nad jõudsid juba eest ära.

*
Saatsin arvuti kaudu rahataotluse. Taotlusele ei tulnud vastust. Lamasin voodis ja ootasin. Võibolla vaadati, et ma saadan ingliskeelse kirja, see on järelikult rämpskiri. Vend tundis arvutit paremini ja hakkas uurima, milles probleem. Aga kui ma nägin, kuidas ta probleemi lahendab, siis õppisin kõrvalt. Lamasin ühel konverentsil toolide peal ja magasin. Püüdsin vaiksemalt hingata, et mitte kõnet segada. Uni hakkas ära lõppema. Jõudsin siiski kirjanduse tundi ja jäin sügavamalt magama. Viimasel ajal oli minu vastu rahulolematus, nii et tänavu kevadel võisid tulla halvemad hinded. Teiselt poolt olin rohkem õppima hakanud, nii et hinded võisid ka paraneda. Ma olin küll tundides poolunes, aga teiselt poolt vahet pidamata konspekteerisin. Õpetaja hakkas vaatama vihikuid, et kas tunnis on kaasa töötatud. Minu pinginaabri vihiku järel vaatas ta minu oma. Pinginaaber oli üles kirjutanud ainult õpetaja juttu, aga mina õpetaja ning enda mõtteid läbisegi. Klassi ees vastaja ütles, et ühte asja tegi Taagepera. Hakkasime naerma, sest Taagepera polnud sellist asja kirjutanud. Vastaja parandas, et mitte Taagepera, vaid Veidemann. Nüüd ei naerdud, sest see vastus võis õige olla.

pühapäev, august 18, 2019

Ungari keele grammatika

László Keresztes. „Praktiline ungari keele grammatika“. Tõlkijad: Anu Nurk, Tõnu Seilenthal. Debreceni Nyári Egyetem. 1997. 161 lehekülge.

Enne ungari keele grammatikaga tutvumist sain lihtsamatest lausetest juba sõnaraamatu, konteksti ja loogika abil aru, aga grammatika tabelite hankimine parandas arusaamist tunduvalt. Lugesin grammatika raamatu läbi ja pildistasin endale lõpus olevad tabelid. Lugedes ei õppinud ma esialgu kõike pähe, aga püüdsin iga lehekülge lõpetades viis asja kinnistada. Mõni asi, mis järgmisel päeval oli veel meeles, on raamatu lõppu jõudes küll juba udusemalt meeles.

Mul on kodus üks vene keele grammatika, kus osad asjad on öeldud eesti keeles, aga pooled asjad ainult vene keeles. Ungari keele grammatika on kasutajasõbralikum, et suurem osa ungarikeelseid sõnu ja lauseid on tõlgitud samas eesti keelde, sõna hilisematel lehekülgedel kordumisel uuesti.

Raamatu algul on juttu ungari keele ajaloost. Eesti keel on küll selle sugulaskeel, aga üks kaugemaid sugulaskeeli. Laplased elavad ungarlastest kaugemal, aga lapi keel on lähemalt sugulane kui eesti ja soome keel. Siiski ei saavat ungarlased ühestki sugulaskeelest õppimata aru.

Ungari keeles on veel rohkem käändeid kui eesti keeles. Käänete arvu võib esitada erinevalt, sest lisaks tavalisele käänamisele on olemas ka omatavate käänamine. On käändeid, mille tähendus on üks ja sama, nii et teoreetiliselt saaks neid tõlgendada ka sama käände erinevate lõppudena. Üks kääne esineb ainult kohanimede ja üks ainult ajamääruste puhul. Eesti keeles on kolm sisekoha ja kolm väliskoha käänet, aga ungari keeles on väliskoha käändeid kuus, lisaks millegi pinnaga seotud alal-, alale- ja alaltütlevale ka kolm käänet, mis märgivad pinna asemel läheduses viibimist.

Seevastu ajavorme on ungari keeles vähem kui eesti keeles. Eesti keeles on kolm minevikku, aga ungari keeles üks. Vanasti on ka ungari keeles minevikke rohkem olnud. Väljaspool ungarit elavate ungarlaste Transilvaania murdes on selline nähtus veel säilinud.

Kuigi ungari keeles on grammatilisi vorme palju, on suundumus nende arvu vähenemisele. Mõnda vormi vahel veel kasutatakse ja vahel mitte.

Sõnaraamatus toodud hääldusreeglite põhjal arvasin, et need on suhteliselt lihtsad, väljaarvatud a ja o vahepealne häälik. Aga grammatikaraamatust selgub, et ungari keele hääldus on keerulisem kui sõnaraamatu lihtsustatud tabeli järgi.

Ungari keeles sarnaselt eesti keelele kasutatakse ainsust rohkem ja mitmust vähem kui indoeuroopa keeltes. Eesti keelega sarnane on ka see, et sõnade järjekord on vabam kui indoeuroopa keeltes. Erinevalt eesti keelest ja sarnaselt indoeuroopa keeltele kasutatakse ungari keeles aga sõnade ees artikleid.

laupäev, august 17, 2019

Õõnestatud seis

Määrasin mängu esimese osa ajakontrolliks kõige vähem 15 ja kõige rohkem 30 käiku 30 minutiga. Kiiremini mängimine oleks toonud kaotuse. 1. d4 d5 2. f4 e6 3. Rf3 c5 4. c3 Rf6 5. Rbd2 c4 6. e3 Rc6 7. Oe2 Od6 8. Re5 Od7 9. Rdf3 0-0 10. Od2 b5 11. 0-0 Re4 12. Oe1 f6 13. Rc6 Oc6 14. Oh4 a5 15. g4 b4 16. cb ab 17. g5 fg 18. Og5 Oe7 19. h4 h6 20. Oe7 Le7 21. Le1 Va6 Katkestusseis. Valge oli mõelnud 30 ja must 27 minutit. Jätkamisel mõtlemisaja piirangut enam ei olnud, aga soovitav oli mängida sarnases tempos ja mängu venimisel oleks kindlal kellaajal tulnud uus katkestamine. 22. Re5 Vfa8 23. Rc6 Vc6 24. h5 Vca6 25. b3 Rd6 26. Lb4 Va2 27. Kell hakkas siin rikki minema, aga sain ta uuesti tööle. Vae1 Vb2 28. Od1 Vaa2 29. Of3 Lh4 0:1. Valge oli mõelnud veel 13 ja must veel 8 minutit. Mõtlesin, et kodus võiks treenida ainult pikka, mitte kiirmalet, kuigi parema puudusel võib kaasa teha ka kiirmale võistlustel.

Vaade kosmosest

Koostasin Grenzsteini raamatut. Vaatasin selleks arvutist vanu ajalehti läbi, et leida tema artikleid. Mul oli veel 19 aastakäiku vaadata. Ma ei teadnud, kuidas ma tähtajaks nii palju lugeda jõuan. Töötasin isa toa arvutiga. Ma ei pannudki tähele, kuidas isa tuli koju ja oma tuppa.

*
Trükitud kaardilt oli kerge Tartut üles leida, aga võtsin raskema ülesande leida oma maja üles kosmosest. Selleks hakkasin ekraanil oleva kaardi vaadet järjest Eestile ja Tartule lähemaks suurendama. Mõtlesin, et tahaksin näha ka oma korterisse sisse, aga arvatavasti näen ainult maja katust. Narva maanteelt hargnes üks tänav, millel olid välja joonistatud kaks otsa, aga mitte keskkohta, sest keskkohas vahepeal linna ei olnud.

*
Hakkas vihma sadama. Suurem osa inimesi olid juba varem vihma ootuses lageda taeva alt majadesse läinud, aga näidati, et metsavahelisel teel jäid üks ema ja laps vihma kätte. Nad hakkasid jooksma, et vihma käest pääseda. Ilm läks veel külmemaks, vihmasadu muutus lumesajuks. Jooksmine jätkus.

reede, august 16, 2019

Maleelu

Vaatasin raamatust malepartiid. Valgel oli materjali juba vähem, siis kahis ta veel viguri, seejärel ka teise viguri. Musta nupud ei paiknenud kõige paremini, aga materjal oli tal ikkagi kõvasti rohkem. Sellest hoolimata valge võitis. Panin raamatu ära. Olin maleklassis. Treener vaatas minu ära pandud raamatut ja ütles, et see ei ole kõige parem raamat, aga see on juba nii kulunud, nagu oleks seda palju vaadatud. Mina olingi vaadanud. Vaadatud partii oli mängitud praegusel konsultatsiooniturniiril. Võistkonnad olid neljaliikmelised ja arutasid neljakesi läbi, mis käigu nad ühises partiis teevad. Öeldi, et nõrgem võistkond võitis tugevamat. Sel puhul puhkes aplaus. Mõtlesin, et mul on teistest üks mäng vähem mängitud, seetõttu olin ma puhanum ja mul õnnestus võita. Või mulle tuli meelde, et turniiril ongi olnud kolm, mitte neli vooru, nagu ma algul mõtlesin, sest kuigi teisel päeval mängiti kaks vooru, oli neid esimesel päeval ainult üks. Hakkasin uksest väljuma. Ukse juures Vihmand ütles mulle midagi. Vastasin, et ma ei saanud aru, tal on halb hääldus. Seepeale hakkas Vihmand häbistavalt minu eesnime korrutama, mis pidi tähendama, et mu enda hääldus on veel halvem. Vaatasin paberit, kuhu oli kirja pandud tänaste osavõtjate arv. Peebol oli kombeks, et lisaks osavõtjate arvule pani ta kirja ka pealtvaatajate arvu. Täna oli kirja pandud, nagu pealtvaatajaid oleks olnud neljakohaline arv. See ei tundunud õige olevat. Ütlesin Reile, et siia on vist üks number kogemata liiga palju kirjutatud, arv peaks olema kolmekohaline. Rei vastas, et ei, ta pani lisaks maleturniiri vaatajatele kirja ka kõik, kes täna spordikooli teistes trennides käisid, sest vahepeal käivad nad üle maleklassi ukse sisse vaatamas, spordikool on ühtne pere.

neljapäev, august 15, 2019

Kadunud asjad

Elasime jälle Kaunase puiesteel. Jõudsin oma trepikotta. Püüdsin leida meie postkaste, aga selle numbriga postkaste ei olnud. Mõtlesin, et tuppa jõudes ütlen, et vahel tundub, nagu ei leiaks postkasti üles, aga täna tõesti ei leidnud. Toas Uue tänava isa toas töötas üks mees. Otsisin kahte raamatut, aga ei leidnud. Lõpuks küsisin emalt, mis neist on saanud. Selgus, et olin otsinud oma toa ühe seina ääres asuvast riiulist, aga raamatud olid uuemas vastasseina riiulis. Ütlesin, et mul polnud meeles, et nüüd uue seina ääres ka minu asju on. Ema ütles, et varsti võetakse vanalt küljelt minu asjad ära. Vaidlesin vastu, et ma tahan, et mõlema toakülje asjad mulle alles jääksid.

kolmapäev, august 14, 2019

Üritustel osalemine

Ema ütles, et minu kohta on ajalehes väga halvasti öeldud. Tavaliselt emale tundusid need ütlused halvemad kui mulle. Vaatasin järele, mida seekord on öeldud. Artikkel oli põhiliselt muul teemal, aga selle keskel oli öeldud, et ma olen väga halb inimene, sest ma olevat kirjutanud, et ma ei käi laulupidudel. Mõtlesin, et artikli autor ei tea minust midagi, ma olen palju laulupidudel käinud, õigem oleks tal öelda, et enam ei käi, aga võibolla lähen kunagi jälle. Praeguses vanuses meeldib mulle küll lindilt muusikat kuulata rohkem, seda teen iga päev. Kirjutaja ise ei käi arvatavasti maleturniiridel.

teisipäev, august 13, 2019

Kella ülesleidmine

Elasime hobuseraua kujulises majas. Vennad teatasid, et võib maja teise tiiba sööma minna. Jäin veel sellesse tiiba istuma, kus ma olin. Ema tuli tagauksest ja küsis, kas söök on valmis. Vastasin, et on küll. Ema vaatas järele ja ütles, et söök ei ole valmis, sest laud on katmata. Seda ma ei teadnudki. Aga tulin mõttele, et süia saab sellegipoolest, sest puder on pajas. Siinsamas ruumis.

*
Olin oma kella ära kaotanud. See oli juhtunud mitu päeva tagasi. Nüüd läksin sellele kõnniteele, kus olin arvatavasti kella kaotanud. Kell oli keset kõnniteed maas. Sealt käis palju rahvast mööda, aga keegi polnud kella endale võtnud. See näitas vist, et inimesed olid rikkaks läinud. Oli hea, et ma kella üles leidsin, sest see oli alles päris uus kell, mida ma polnudki eriti kasutada jõudnud. Vaatasin, et kellal on nupp, millega peab saama vaadata pilte. Kui seda nuppu vajutasin, selgus, et näeb liikuvaid pilte ehk televisiooni. Praegu tulev saade mulle kõige paremini ei meeldinud. Aga selgus, et kanalit saab ka vahetada. Oli võimalik vaadata kõiki kanaleid.

pühapäev, august 11, 2019

"Meie Kodu" 1960

„Meie Kodu“. 18. veebruar – 4. august 1960 + sama aasta 7. jaanuar. Loetud 100 kirjutist.

„Meie Kodu“ oli Austraalia eestlaste leht. Kas eelmise aasta lõpul või praeguse aasta algul nägin ajalehes teadet, et tänavu lõpetab see ilmumise. Tänavu olen näinud teateid ka Põlvamaa ja Elva ajalehe ilmumise lõpu kohta.

Aastal 1960 ilmus „Meie Kodu“ kord nädalas. Maht oli tavaliselt 4 lehekülge, vahel ka rohkem. Valisin selle aastakäigu välja seoses sellega, et aastat 1960 on nimetatud Aafrika aastaks, kuna siis vabanes eurooplaste võimu alt kõige rohkem Aafrika riike. „Meie Kodus“ on kasutatud nimetust Must aasta. Lugesin esimeses järjekorras Aafrika kohta käivat, aga ka muid teemasid. Aafrika kohta oli vahel terve artikkel, aga sageli ainult mõni lõik pikemast loost, mis leheküljele pilku peale heites silma jäi.

Ülikooli bakalaureuseõppes õpetas mulle Aafrika ajalugu Hiiemaa, hilisema nimega Veski. Magistriõppe ajal kuulasin bakalaureuseõppe loengukursust Austraalia ja Uus-Meremaa ajaloost, mida luges Hallik. Mõlema õppejõu nimed on esinenud ajalehes vanema õppejõu Klaasseni õpilastena, kes õpetas veel mulle Aasia ning Lähis-Ida ajalugu. Aafrika kohta kirjutasin kaks kursusetööd, millest üks põhines ajalehtedel, Aafrika ajaloost on juttu ka magistritöö Itaalia-Etioopia sõja alapeatükis.

„Meie Kodu“ suhtumine Aafrikasse aasta jooksul muutus. Aasta alguse poole kirjutati, et Aafrika põliselanike suhtumine eestlastesse on hea, eestlastel on aafriklaste ja aasialastega ühised huvid. Hiljem hakkas pagulaseestlastele muret tegema kommunismi võidukäik Aafrikas. Loodeti Eesti iseseisvuse taastumisele, aga Aafrika puhul peeti tähtsamaks, et kommunism ei leviks.

Uuemal ajal on Eestis ingliskeelse maailma eeskujul vaieldud, kas neeger on viisakas või ebaviisakas sõna. Austraalia eestlased elasid juba tol ajal ingliskeelses maailmas, aga vaidlusi selle sõna viisakuse üle ma ei leidnud. Eestis oli tol ajal neeger täiesti tavaline sõna, Austraalia lehes esineb eri kirjutistes nii sõna aafriklased, mustad kui ka neegrid. Aafriklasteks võib lugeda ka selle põhjaosas elavaid heledama nahaga araabia keele kõnelejaid, kes samuti iseseisvuse eest võitlesid. Sõnade tähendusi selgitati, kui kirjutati Lõuna-Aafrikast, kus aeti rassieralduspoliitikat. Seal eristati valgeid, neegreid ja värvilisi. Ameerikas on minu teada must ja värviline üks ja sama, aga Lõuna-Aafrikas nimetati värvilisteks segaverelisi ja Aasia päritolu sisserändajaid. Kirjutati, et hoolimata rassieralduspoliitikast on Lõuna-Aafrika neegrite elatustase kõrgem kui muude Aafrika maade oma. Teises loos kirjutati kulla tootmisest maailmas, kus öeldi, et juhtivaks kullatootjaks on tõusnud Nõukogude Liit, esimese kahe hulka kuulub ka Lõuna-Aafrika.

Ma mäletan, et Araabia-Iisraeli tüli puhul sai Nõukogude Liit paremini läbi Araabia maadega, Iisraeliga tal diplomaatilised suhted puudusid. Aga „Meie Kodu“ ütleb, et tol ajal Egiptuse koha peal asunud teise nimega riik Eestit Nõukogude Liidu osana ei tunnustanud, seevastu Iisraeli suhtumine polnud teada. Teises loos kirjutatakse, kuidas eestlased suhtuvad juutidesse hästi, aga juutide organisatsioon nimetab eesti pagulasi alusetult fašistideks. Põhjus oli ilmselt Teises maailmasõjas. Ühel korral toob leht ka esile, et Franco, keda osad peavad fašistiks ja osad mitte, võitleb kommunismiga.

Kuigi kirjutati üht-teist Aafrikast, ei leidnud ma ühtegi artiklit Austraalia aborigeenide kohta. Ühes loos oli viide väitlusele valge Austraalia teemal, aga selle all mõeldi võibolla küsimust, kust maalt uusi sisserändajaid Austraaliasse lubada. Halliku seminarloengus oli jutuks, et pärast Teise maailmasõja Jaapani sõjakäiku tahtis Austraalia sisserännet suurendada, et tal oleks uue sõja korral suurem sõjavägi. See võis ka eestlaste sisserännet kergendada. Lisaks tahtsid osad eestlased ilmselt Nõukogude Liidust võimalikult kaugele, kartes selle edasist laienemist. Igas riigis eestlastel mugav ei olnud. Aastal 1960 külastas Nõukogude Liidus võimul olnud Hruštšov Prantsusmaad, kus oli võimul de Gaulle. Selleks ajaks küüditati Prantsusmaal elanud Ida-Euroopa pagulased ajutiselt Korsikale.

Praegu kasutatakse palju väljendit „Hruštšovi sula“, aga tolleaegsest lehest ma seda väljendit ei leidnud. Keegi küll arvas, et Külm sõda on lõppenud, aga teiselt poolt kardeti, et hüsteeriliselt käituv Hruštšov võib alustada uut tegelikku sõda.

Eestis toimuvasse suhtuti pagulaskonnas umbusuga. Eestist välismaad külastanuid võeti külmalt vastu ja Eestist toodud kirjandust lugenud ja Eestisse laulupeole sõita tahtnud väliseestlane heideti aastaks pagulaskonnast välja.

Postkast ja kraan

Mul oli selline elektronmärkmik, et kui sisestada sellesse mingi märksõna, siis sai vastuseks nii enda varasemaid selle märksõnaga kirjutisi kui ka teiste kirjutatud ajaleheartikleid. Olime ühes saalis. Saali hakati kinni panema. Mõtlesin, et võibolla jõuab veel enne süia. Saali uksel tuli ühele naisele tema mees vastu. Mees kritiseeris naise välimust ja naine oli kurb.

*
Istusime köögis. Ajasin kirjasõbraga juttu. Isa kritiseeris kirjasõbra juttu. Mina vabandasin, et kirjasõber ei saa teisiti rääkida, tal on närvid haiged. Läksin koos kirjasõbraga suusatama. Suusatasime kogu aeg koos. Ütlesin, et selleks, et maha jääda või ette jõuda, peaks loomulikust erineva kiirusega sõitma. Kui olime kaks ringi suusatanud, ütlesin, et kolmandale on parem mitte minna, sest see on mul sel talvel esimene sõit. Ükskord, kui läksin suure vahe järel suusatama, siis sõidu ajal ei tundnud midagi, aga pärast lihased nädal aega valutasid, kuigi olin suusatanud ainult ühe ringi. Sõitsime veel. Ütlesin, et ajad on rahulikumaks läinud, enam ei käi suusatamas neid, kes arvavad, et kogu aeg peab võidu sõitma.

*
Läksin postkastile. Samal ajal oli postkasti juures ka üks naaber. Kui lõpetasin, siis vaatasin, et naaber oli kirjutanud kõigile postkastidele hinde postkasti kasutamise eest, nagu oli majaelanikele soovitatud. Teised olid saanud viie, aga mina kolme. Kui minu asemel oleks käinud ema, nagu tavaliselt juhtus, siis oleks arvatavasti meie postkastile ka viis kirjutatud. Vaatasin, et postkastid näevad küll koledamad välja kui varem, aga mina ilmselt ei oleks saanud midagi paremini teha, postkastil tekkis endal tõrge. Olin arvanud, et oma trepikojas keegi minusse halvasti ei suhtu. Mõtlesin, et kõik ei ole õpetajad ja kõigile pole hinnete panemist õpetatud. Läksin tuppa ja ütlesin, et keegi pani mulle postkasti kasutamise eest kolme, mul jäävad hinded elu lõpuni meelde. Köögis tahtsin kraani kinni keerata, aga see ei tahtnud kinni minna. Juures oli ka Henn. Kui kraani ebatavalisse asendisse väänasin, siis sai ta kinni. Mõtlesin, et võibolla tõesti mina lõhun asju. Aga võis ka olla, et selline kraani asend ongi ette nähtud. Henn ütles, et kraaniparandaja on välja kutsutud.

laupäev, august 10, 2019

Etturi ja oda koostöö

Sügishooaeg läheneb ja sel nädalal on maletreeningu kordi rohkem olnud. Ilmus uus maleleht ja olen analüüsinud seal toodud partiisid. Kui varem olen blogis toonud vahel analüüse, kus ühe partiikäigu asemel vaatan ühte varianti, siis sel nädalal olen analüüsinud niiviisi, et hulgal käikudel ei vaadanud üldse kõrvalvariante, aga kui ühes seisus olid võimalikud neli löömist, siis proovisin kõik neli varianti järele ja mängisin need lõpuni, neist kaks lõppesid valge ja kaks musta võiduga. Mängisin ka Fischeri malet:

O-O-R-V-K-R-V-L
1. c4 b6 2. b4 d5 3. cd Od5 4. e4 Ob7 5. Re3 h5 6. 0-0 Re6 7. Re2 Lh7 8. Rc3 Rd6 9. e5 Re4 10. f3 Rg3 11. Oh7 Rh1 12. Og8 g6 11. Kh1 Kf8 12. Of7 Kf7 13. f4 c6 14. Re4 Oa6 15. Vf2 Od3 16. Rg5+ Rg5 17. fg+ Kg7 18. e6+ Kg8 19. Vc1 Oe4 20. Vf7 Od6 21. Vg7+ Kh8 22. Vf1 Ob4 23. Vff7 Vd2 24. Vf8++. Valge mõtles 8 ja must 10 minutit.

Null klikki

Eile ei andnud ma feisbukis linki üksikule blogisissekandele, vaid blogile tervikuna, kirjutades juurde, et igaühele oma rubriik. Aga selle asemel, et kõik oleksid klikkinud, ei tehtud minu loendurite andmetel ühtegi klikki. Võibolla seda sissejuhatavat lauset loeti.

Eksamite järjekord

Olin pidanud tegema magistrieksamit kaks korda, sest esimene kord lubati mind eksamile liiga vara, kui üks teine asi oli veel tegemata. Mõlemal korral magistrieksamit tehes oli küsitud ühte ja sama kuupäeva ja olin mõlemal korral teadnud. Igat kuupäeva ma poleks pruukinud teada. Kuupäevi võidi küsida ka doktorieksamil ja siis mul võis halvemini minna. Magistrieksamile oli lubatud erandkorras ka neid, kes ei olnud intelligentsed, sest neil oli muid andeid. Juhendaja ütles, et ei tea, kas klassijuhataja ei tundnud korda, et ta lubas mind liiga vara eksamile. Mõtlesin, et võibolla oli kõik olnud korra järgi, korda võidi alles hiljem muuta ja unustada ära, et see oli varem teistsugune olnud.

*
Kõndisin mööda kõnniteed. Kohtasin ebatavalise käitumisega mehi. Võibolla nemad olid seotud ka muruplatsil oleva sildiga, et värvatakse islamivõitlejaid. See silt oli ilmselt seadusevastaselt välja pandud ja võidi varsti ära koristada. Läksin bussipeatusesse. Mul oli kaasas kaks madratsit. Tahtsin need lahti pakkida, et enne bussi peale minekut võimelda. Aga vaevalt olin ma ühe madratsi lahti pakkinud, kui eemalt hakkas juba lähenev buss paistma. Mõtlesin, et nüüd ma mõlemat madratsit välja võtta ei jõuagi. Võibolla lasta üks buss mööda, teha võimlemine ära ja sõita järgmise bussiga? Hakkasin siiski madratsit sisse tagasi pakkima.

*
Oli vana-aasta õhtu. Tegin televiisori lahti. Näidati hiljuti leiutatud kiletaolisse riidesse riietatud naisi. See riie andis ühelt poolt sooja, teiselt poolt lasi inimese nahal täielikult läbi paista. Vahetasin kanalit. Teisel kanalil andis üks üleni paljas naine basseinis ujudes ajakirjanikule intervjuud, naisele oli mikrofon nina alla torgatud. Panin televiisori kinni. Need, kes olid varem öelnud, et paljaid inimesi ei tohi üldse näidata, olid hiljem öelnud, et vaatavad neid suure huviga. Mina ei vaadanud siiamaani.

reede, august 09, 2019

Rahumeelsed sõdurid

Võtan klotsikastist klotse ja laon need müüriks. Ehitan sõduritele maja. Need on rahumeelsed sõdurid, nad ei käigi sõjas. Nad on üksteise vastu sõbralikud. Ema on öelnud, et varsti ta hävitab sõdurid, sest pole hea relvadega mängida. Aga üks sõduritest kasutab sõjakirvest puude lõhkumiseks ja teine püssi jalutuskepina. Kui nad prügimäele viiakse, siis ehitavad nad sinna endale ise maja. Praegu nad päevitavad. Neil on mundrid seljas, aga sellisest riidest, mis laseb päikesekiiri läbi. Läbi aknaklaasi ei saa inimene päevitada, aga mänguasjade jaoks see ei loe, sest nende päike on lähemal. Kui nad on ise inimesest väiksemad, siis on ka nende päike madalamal. Sõdurid korjavad maja kõrvalt mustikaid ja ütlevad, et metsas on rahulik elu.

Öised elektrikatkestused

Tõusin öösel voodist. Ma ei teadnud, kas ma magan või olen ärkvel. Kontrollimiseks proovisin, kas lamp süttib. Ei süttinud. Mõtlesin, et võibolla olen sellest hoolimata ärkvel. Proovisin ka teisi lampe, mis samuti ei süttinud. Mõni ka süttis. Tõnu ütles, et sel kellaajal ei olegi tavaliselt elektrit, ta teab, sest inimesed on tavaliselt sel kellaajal ärkvel. Vastasin, et mina sel kellaajal tavaliselt magan. Tõnu ütles, et tema on kell viis ärkvel. Ta jääb hommikul magama ainult lühikesteks juppideks, et mitte sisse magada. Mõtlesin, et võiks soovitada, et ta kasutaks äratuskella. Aga kui ta äratuskella helisema paneks, siis ärkaksin mina ka üles.

*
Hakkasin Kanali bussipeatusest kesklinna poole kõndima. Minu ees kõndis paljaste jalgadega tüdruk. Läksin roomates. Kahe koha peal käänasin mustuse eest kõrvale. Kõnnitee nurgal keerasin kodu poole.

neljapäev, august 08, 2019

Hinnanguid kuulates

Tihti peetakse mind lolliks,
sageli ka targaks.
Ülikool kõik lõpetajad
kuulutand on vargaks.

Olen kuulus päevavaras,
sest ei teeni palka,
minu vabatahtlik panus
väärib ainult malka.

Palju õppija on tuupur,
kirjutaja haige.
Ütleb taevanegi kohus:
sa ei ole õige.

Hääled ei sobi

Haugub koer ja inimene,
kuulata on kole.
Aga minu hääle vastu
austust ka ei ole.

Kuulan oma lemmiklinte,
nende laul on ilus.
Sõnad tegi nendel autor,
kes ka teksti silus.

Ise ma ei soovi laulda,
kirjutan küll palju.
Publik masendusest nutab,
kuigi tegin nalju.

Kuulsad rallisõitjad

Üks rallisõitja oli surma saanud. Ta oli kasutanud võtet, et heitis auto kapotile kõhuli ja pani auto kihutama, et üle kivi sõites kapotilt lendu tõusta ja jõuda finišisse varem kui auto. Aga auto oli teelt välja sõitnud, nii et lend oli tulnud liiga suur. Varem oli juba kaks väga kuulsat rallisõitjat surma saanud, nüüd sai kolmas. Oli ka varem sama võtte kasutamise pärast surma saadud. Aga rallisõitjad surma ei kartnud, nad teadsid igale sõidule minnes, et see võib juhtuda.

*
Kõndisin tänaval. Märkasin, et ma hoian võõral inimesel käest kinni. Lasin lahti. Ta ütles kommentaariks meie näilise sugulusastme, mis tähendas, et ta sai aru, et ma hoidsin käest kinni kogemata. Ütlesin, et võibolla võtsin käest kinni bussis.

*
Laial tänaval oli raamatukogu. Kõndisin sellest mööda Toomemäe suunas. Raamatukogu ukse ees pildus üks poiss eemal kõndijaid lumekuulidega. Ma ei saanud ühegagi pihta, sest kuul lendas nii kaua, et oli näha, kuhu ta maandub ja sai vahepeal seisma jääda, et mitte kuuliga pihta saada.

kolmapäev, august 07, 2019

Vilistlane koolis

Vaatasin oma sahtlisse. Leidsin sealt sulgpallireketi. Siis ka teise ja kolmanda. Reketeid oli alles rohkem kui ma arvasin. Olin teadnud ainult, et seina ääres voodikastis on veel üks sulgpallireket. Püüdsin sahtlit sulgeda, aga reket jäi prao vahelt välja tolknema. Kui seda kohendasin, tolknesid teised reketid. Reketid olid nii pikad, et polnud saanud sahtlisse ära mahtuda ka enne selle avamist. Olin inimestele soovitanud, et nad vaataksid, kui eeskujulikult ma sahtlid ära sorteerisin. Aga nüüd selgus, et lisaks paberitele olid sahtlis reketid, mis ei olnud üldse minu sinna pandud. Olin kirjutanud, et mul on sahtlites väitekirju. Piirimäe võis mind nüüd süüdistada võltsimises, sest eisteks olin kaitsnud ainult magistritöö, mitte doktoritööd, ja teiseks võidi öelda, et minu magistritöö on nii madalal tasemel, et see polegi väitekiri. Läksin koolimajja, seal esimese korruse tiiba keeramisel tulevasse ruumi. Enne feisbuki pausi olin seal viimati kommenteerinud Birgiti sissekannet, nüüd pärast pausi olin esimesena kommenteerinud jälle Birgitit. Teised ei pruukinud teada, et ma vahepeal pausi tegin. Aga nad said selle kindlaks teha, sest kuigi mina ei vaadanud, oli ühest kohast võimalik vaadata, kes millal viimati sisse logis. Oudekki küsis minu arvamust ühes majanduspoliitilises küsimuses. Ta valis küsimiseks välja minu, et oma pooldajatele näidata, et sellel teemal vastased annavad rumalaid vastuseid. Aga ma ei vastanud midagi, sest mina majandust ei tundnud. Eurodebati ajal olin püüdnud majandusest ja õigusteadusest aru saada, nüüd enam ei püüdnud. Ruumi sisenes üks õpetaja. See tähendas vist, et kooliõpilastel algas tund, seetõttu lahkusin ruumist. Kõndisin fuajeesse. Selle nurgas istus vanaema, aga ma ei läinud temaga rääkima. Läksin ja vaatasin pikalt stendi. Pärast seda mõtlesin koolimajast lahkuda. Enne koolipäeva lõppu lahkujatest eeldati, et nad hiilivad salaja välja tagauksest, aga mina mõtlesin lahkuda eesuksest, sest ma olin haige ja polnud enne päeva lõppu lahkuja, vaid polnudki täna üheski tunnis käinud. Lisaks olin ma vilistlane. Mõtlesin, et koridorid on neid täis, kes ei peagi tundides olema, aga ennast koridoris näidates annavad nad halba eeskuju ka nendele, kes peavad. Läksin vaatasin ka teist stendi, millel rippusid mõned raamatud. Üks raamat oli hästi paks, sellel oli ungarikeelne pealkiri, mis oleks tõlkes tähendanud "Ungari kohanimede sõnaraamat". See tundus huvitav, aga ma ei hakanud selle ümbrist lahti tegema, muidu oleks raamat võinud laiali laguneda.

teisipäev, august 06, 2019

Kodune arhiivindus

Ülikoolis arhiivinduse õppimisest võib olla kasu ka arhiivi tööle asumata, kui pärast oskab paremini isiklikke pabereid sorteerida. Täna sorteerisin ära riiulivahe põhjast laeni ulatuva paberivirna, milles on pabereid esimesest klassist magistriõppe lõpuni. Osa lehti olid juba varem klambritega kokku löödud, teised ühendasin täna kirjaklambritega temaatilisteks pakkideks või panin kaante vahele. Kaantele kirjutasin paki teema või kirjaklambritega ühendatud pakkidele lisasin tiitellehe paki pealkirjaga. Sain parema ülevaate, mis mul veel alles on. Arvasin, et pärast arvutiketta katki minekut ei ole mul enam alles bakalaureuseõppe lõputööd, ainult selle lõpuni läbi kirjutamata variant, aga täna leidsin ka lõppvariandi paksusega bakalaureusetöö väljatrüki ja sorteerisin selle ära, lisades samale pakile oponendi kõne, enda kõne mustandi ja märkused töö mustandi kohta. Luulekogu käsikirjade väljatrükkide pakkidele lisasin trükikoja kalkulatsioone ja soovituskirju. Leidsin üles magistrieksami kirjanduse nimekirja. Mäletasin valesti, nagu oleks nimekirjas olnud 41 raamatut, üldosas 20 ja temaatilises osas samuti 20. Nimekirja mustandis oli 45 raamatut, neist 15 üldosas ja 30 kitsamal teemal. Pärast seda on juhendaja ühe raamatu juurde kirjutanud, nii et ülikooli kätte läinud variandis võis olla 46 raamatut, neist mõne kohta on küll märge, et pole loetud raamatu kõiki osi. Ühte pakki panin vanad ajalehed, ühte maleajakirjad, ühte lahtistel lehtedel joonistused ja maalid, ühte vana koduse ilukirjanduse ja enda kirjutatud ajalehed, ühte ülikooliaegsed enda käega kirjutatud paberid, sealhulgas eksamiettevalmistuslehed ning kirjalike eksamite vastused, ühte ülikooli lähiajaloo trükitud lahtised lehed, ühte ülikooli muude ainete ja üldiste teemade lahtised trükitud lehed, peale selle sorteerisin joonistusvihikuid ja joonistusplokke, ülikooliaegseid valguskoopiaid ja võrgulehekülgede väljatrükke.

Tee õppimine

Läksin esimest korda üksi surnuaiale sugulaste hauaplatsile. Mõtlesin, et varsti tulen siia jälle, et tee leidmist harjutada. Koduteel ei jaksanud ma kõndida, seetõttu läksin roomates. Kodus vaatasin, et ma ei jaksanud kõndida sellepärast, et mul oli kõht suureks kasvanud. Mõtlesin, et see võib tähendada vähki, peaks arsti juurde kontrollima minema, ega mul vähki ei ole. Võis ka olla, et on healoomuline kasvaja, mille väljalõikamisel saab tervise uuesti korda.

*
Kirjutasin doktoritööd. Aluseks võtsin magistritöö teksti ja tegin sellele vahelekirjutusi. Mõtlesin, et magistritöö oli juba liiga pikk, kui ma teen juurdekirjutusi, siis ma pean ühtlasi vanad vähemväärtuslikud lõigud ära kustutama.

esmaspäev, august 05, 2019

Soomeugri mõtted

Vaatasin eile ülikooli raamatukogu koduleheküljele. Ühest veerust lugesin, et raamatukogu on juba lahti, teise veeru järgi oli viimast päeva kinni. Lugesin raamatuid kodus. Loen ungari keele grammatikat ning Marxi ja Engelsi valitud teoseid. Ungari keele kohta lugesin käänetest. Algul arvasin, et selles raamatus ei olegi käänamist korralikult ära seletatud, aga tegelikult seletatakse käändeid pikemalt mitte sõna-, vaid lauseõpetuse juures. Esimeses teadmised käänete kohta saab sõnaõpetuse juures. Koolis õppisime minu mälu järgi, et seestütlev kääne vastab küsimustele 'kellest?' ja 'millest?', aga nüüd loetavas raamatus oli see sõnastatud küsimusena 'kust?', milline küsimust on toodud ka alatütleva käände juures, samuti käände, mida võiks nimetada teiseks alatütlevaks või siis juurestütlevaks. Peale selle võib seestütlev kääne nii eesti kui ka ungari keeles vastata küsimusele 'mis materjalist?' Sõna 'millest?' tähendab eesti keeles nii 'kust?' kui ka 'mis materjalist?' Kui te kasutate oma tekstis ingliskeelseid sõnu, siis lisage sulgudes ka tõlge eesti keelde. Mõni kasutab ingliskeelseid sõnu sellepärast, et arvab eesti keeles vastavat sõna mitte olevat. Sel juhul võib ise vaste leiutada. Kui Jaan Tõnisson kasutas ajaleheartiklites võõrsõnu, tõi ta paralleelvariandina ka omasõna. Sõna 'paralleelne' sünoonüüm ehk samatähenduslik sõna on 'rööbitine'. Raudteerööpaid saaks nimetada ka raudteeparalleelideks. Kuskil vist on küll ühe rööpaga raudteed ka olemas. Mina sellisel sõitnud ei ole. Aga entsüklopeediast oleksin nagu pilti näinud.

pühapäev, august 04, 2019

Realiseerimisharjutus

1. e4 g6 2. d4 Og7 3. c4 e5 4. de Oe5 5. Rf3 Og7 6. Lb3 Le7 7. Od3 Rf6 8. Rc3 Rc6 9. 0-0 0-0 10. Og5 d6 11. Vad1 Oe6 12. Lb7 Vab8 13. Lc6 Vb2 14. La4 c5 15. Vb1 Vfb8 16. Vb2 Vb2 17. Of6 Lf6 18. Rd5 Od5 19. ed Le7 20. Ve1 Lc7 21. h3 Oc3 22. Ve8+ Kg7 23. Va8 a5 24. Le8 Oe5 25. Re5 de 26. a4 Vd2 27. Lf8+ Kf6 28. Va6+ Kg5 29. Of1 Vd1 30. Ld6 Lb8 31. Lb8 1:0. Valge mõtles 12 ja must 11 minutit.

Tegelane ja autor

Lugesin ühte romaani. Romaanis kirjeldati, mida peategelane kardab. Autor kartis ka päriselt midagi ja elas seda romaanis välja. Aga lugeja ei saanud teada, kas ta kardab sama asja, mida romaanis. Nagu ühel hiljuti loetud käsikirjal, ei olnud ka sellel romaanil dialoogi. Vanasti oli mulle õpetatud, et eri peatükkides peavad olema eri tegevusliinid, aga sellel polnud tegevusliine ega dialoogi kumbagi. Kõndisin Toomemäe poolt Laiale tänavale. Eemalt tundus isa vastu tulevat. Aga lähemale jõudes oli vastutulija nägu nii udune, et ei saanud aru, kas ta on tuttav. Tänaval kõndis hulk inimesi. Kõik naised tundusid omavahel kokku kuuluvat, aga mehed mitte. Võibolla naiste jaoks tundusid jälle mehed kokku kuuluvat.

laupäev, august 03, 2019

Laused paberile

Kirjutasin paberile lauseid. Igas lauses oli ühe erineva inimese ees- ja perekonnanimi ning öeldud, mis mulle tema juures meeldib. Mõtlesin, et kui võrgukasutajad pärast neid lauseid loevad, siis nad näevad, et mulle meeldivad kõik asjad. Paberile kirjutasin nimed välja, aga võrku mõtlesin panna ainult initsiaalid. Mõtlesin, et ma ei pane seda kirjutist blogi unenägude rubriiki, sest ma praegu ei maga, vaid olen poolunes. Panen selle ehk unenäoteooria rubriiki. Klaus kuulas oma toas valju häälega raadiot. Mina kirjutasin oma voodi peal ja Jürgen kuulas Tõnu voodi peal raadiot. Tahtsin minna kirjutuslaua taha ja tegin Jürgenile märkuse, et raadio on laua kõrval liiga vali. Jürgen vastas, et muidu ta ei kuule. Andsin järele, et kui raadio oleks riiuli peal, siis ta oleks jälle minu voodile liiga lähedal. Olin jõudnud laua taha ja vaatasin, et voodi kõrval riiulit enam ei olegi. Küsisin, kes selle ära viis. Üks poiss nägi rõdul kahte jalgratast ja küsis, kas ta võib ühe nendest võtta. Vastasin, et võib küll, aga ta peab enne teistelt ka küsima. Minu rattad need ei ole, mul pole ratast, sest mina rattaga ei sõida. Poiss küsis, mis sporti ma siis teen. Vastasin, et suusatan, mängin malet, teen kiirkõndi ja võimlen. Jürgen ütles vaikse häälega midagi, mis võis tähendada, et sellest on vähe. Poiss läks toast välja. Mõtlesin, et alguses kirjutasin, mis mulle meeldib, aga järgmised laused tahaksin kirjutada teemal, miks ma kurb olen. Ma hakkasin enne meeldivatest asjadest vist ka sellepärast kirjutama, et lugesin raamatust kurbusest ja tahtsin sellele vastukaalu. Poiss tuli tuppa tagasi ja jäi minu ees seisma. Püüdsin kätega varjata, mida ma kirjutanud olen. Poiss ütles, et ta ootab, millal ma sööma lähen, ta tahab magavaid inimesi näha.

reede, august 02, 2019

Ravikaan

Isa andis mulle kaani, kelleks oli üks putukas. Isa ütles, et ta tahab kaani pärast tagasi, et see ravimiseks tema verd ka imeks. Mõtlesin, et võibolla see on rästik, sel juhul teda tuleb kinni hoida pea lähedalt, mitte kaugemalt, et ta hammustada ei saaks. Aga ta ei hammustanud ka kaugemalt hoides. Maotaltsutajaid tavaliselt ei hammustatud. Panin putuka vahepeal kapplaua peale, et käed oleksid vabad kapist rohu võtmiseks. Putukas tahtis ronida kapi ja seina vahelisse prakku. Sinna ma teda ei lasknud. Mõtlesin, et kui putukas peaks minema jooksma, kuidas isa siis ennast täna õhtul ravib? Putukas enam kapi taha ei läinud, aga ronis muidu kapi peal ringi. Ta läks pappkarpi, milles olid paljud ravivahendid. Kui isa kööki tuli, ütlesin, et putukas on selles karbis, aga ma ei tea, kas see, keda ma näen, on seesama või üks teine putukas.

neljapäev, august 01, 2019

Nimesiltidega loeng

Lugesin vanu ajalehti, et leida Grenzsteini artikleid. Mulle tuli meelde, et tööd alustasin teisiti. Praegu vaatasin lehti järjest läbi, et võibolla leian midagi Grenzsteini kohta, aga algul olin juba endale kirja pannud Grenzsteini artiklite bibliograafia, et loen ainult neid. Vahepeal olin selle ära unustanud, nüüd tahtsin esialgse meetodi juurde tagasi pöörduda. Selleks tuli meelde tuletada, kuhu bibliograafia on kirjutatud.

*
Läksin pidulikule loengule. Laudadele olid pandud nimesildid, kes kuhu istub. Oli tähele pandud, et mulle meeldib istuda eelviimases reas, seetõttu nüüd oligi minu koht eelviimasesse ritta pandud. Minu koha kõrvale kummalegi poole kellegi nimesilti ei olnud pandud ja need kohad jäidki tühjaks. Loengupidaja näitas ühest raamatust minu pilti. Raamatuid lasti ringi käia. Ma ei teadnud, mis suunas ma pean raamatu edasi andma. Selgus, et andsin valesti. Selle raamatu kaanele, millest minu pilti oli näidatud, oli kirjutatud, et selles on psühhiaatriahaiglas olnute mälestused. Selleks siis minu pilti oligi näidatud, et mind inimeste silmis lõplikult lolliks teha. Märkasin, et laman laua peal üle kolme koha. Pidulikul loengul nii ei sobinud.

kolmapäev, juuli 31, 2019

Autoga kohale

Sõitsime autoga. Hakkasime kohale jõudma. Pakkusin juhile, et mul on õige suurusega münt, mida parkimisplatsil vaja läheb. Juht vaidles vastu, et siin parkimisplatsil on teist summat vaja. Läksime ühte majja. Sain teada oma uue luulekogu trükiarvu. See oli 500. Tuletasin meelde, et eelmisel oli trükiarv 200 ja ikka jäi osa eksemplare müümata. Läksin loengusse. Tristanil oli kaasas käe kujuline ese, millel oli suuremalt jaolt luu väljas, aga mõnes kohas luu peal ka liha ja nahka. Istusin Tristani kõrvale ühe laua taha. Tristan ütles, et ma istuks Kristeri kõrvale. Krister ei istunud laua taga, vaid ruumi eesseina ääres. Ütlesin, et sinna ma istuda ei taha.

*
Avasin arvutis oma alternatiivse postkasti, mida ma tavaliselt ei kasutanud. Sinna oli läinud teisest postkastist listi kaudu kirju. Mina olin kirja alla pannud initsiaalid, aga keegi oli lisanud initsiaalide taha ka minu täisnime ja selle ette lühendi Dr. Mõtlesin, et nii võivad listilugejad mõelda, et ma võltsin oma elulugu, nagu oleks mul doktorikraad. Mõtlesin listi tellijatelt küsida, millise lõpuga kirjad neile on kohale jõudnud. Keegi poleks küll arvatavasti vastanud.

Riide karedus

Üks päev vahetati minu käterätti ja enne anti katsuda, kas uus liiga kare ei ole. Katsusin, et on küll kare. Aga ütlesin, et kui märga nahka kuivatada, siis vesi teeb vast pehmemaks. Sellega oldi nõus. Pärast seda pole kuivatades iga kord karedus meeldegi tulnud. Täna küll tuli.

teisipäev, juuli 30, 2019

Rõõm kiitusest

Hakkasin lugema ajalehte. Varem olin lugenud kõik pealkirjad läbi ja siis otsustanud, milliseid artikleid lugeda. Täna mõtlesin teha teisiti, et loen kohe igalt leheküljelt ühe artikli. Juhtkirja koha peal kirjutas üks naine, kes oli saanud kiita. Nüüd oli tal sellest nii hea meel, et ta kirjutas riimproosat. Ta pidas Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressil riimidega kõne arvatavasti selleks, et teisest rahvusest saadikud kuuleksid, kui ilus eesti keel on. Mõtlesin, et räägin neile ise ka riimidega. Ainult et nad ei saa eesti keelest aru. Mul oli ajalehe tekst rõngastena ümber käe kirjutatud. Mõtlesin, et ringi ümber käe on raske lugeda, parem on kirjutada kitsama tulbana. Lugesin ajalehte köögi laua peal kõhuli lamades. Nüüd tahtis Tõnu sama laua pealt sööma hakata, talle tuli vist ruumi teha.

esmaspäev, juuli 29, 2019

Hommikused kellaajad

Nägin unes hommikut kodus. Lamasin voodis ja mõtlesin, et varsti lähen vannituppa. Aga tundus, et üks vend jõuab ette. Teadsin, et vannitoas pole enam ukseriivi. Ma ei teadnud, kas sel juhul võtta vannitoas riided seljast või mitte. Ma pole kindel, kas käisin selles unenäos koolis või ülikoolis. Mulle meenus, et ma pole oma äratuskella helisema pannud, nii võin hiljaks jääda. Aga ma ei teadnud ka, mis kellaks seda helisema panna, sest mul polnud enam meeles, mis kell täpselt esimene ja teine tund või loeng algavad. Erinevatest tubadest kostis pereliikmete hääli, aga ma ei ole nõus kirja panema, mida nad rääkisid.

pühapäev, juuli 28, 2019

Oda pole ettur

1. d4 f5 2. Rf3 Rf6 3. c4 e6 4. Rc3 c5 5. e3 b6 6. g3 Ob7 7. Og2 d6 8. dc bc 9. 0-0 Oe7 10. b3 0-0 11. Ob2 Rc6 12. Rg5 Ld7 13. Lc2 h6 14. Rh3 Rb4 15. Le2 Og2 16. Kg2 Rg4 17. Vad1 Re5 18. f4 Lb7+ 19. Kg1 Rg4 20. Lg2 Lg2+ 21. Kg2 Re3 22. Kg1 Rf1 23. Kf1 Vad8 24. a3 Rc6 25. Rb5 Vd7 26. Rf2 a6 27. Rc3 Of6 28. Ke2 Rd4+ 29. Ke1 Rb3 0:1. Valge mõtles 12 ja must 9 minutit.

Trükivead

Nii minu kui ka ema arvutis esines viimasel ajal nähtus, et kirjalikus tekstis toimusid iseeneslikult muutused. Me märkasime, kuidas mõni täht või sõna muutus või oli muutunud teistsuguseks. Parandasime need kohad tagasi ja trükki jõudsid võibolla õiged tekstid. Tähe muutumine oli aeglane, see ei käinud sissemurdjatel nii kergesti. Klaus tuli ja käivitas arvutis viirusetõrje programmi, sest ise ma ei osanud käivitada. Programm tegi kindlaks, et arvutis ongi viirused. Klaus ütles, et selleks, et viirusi ei saaks, ei tohi käivitada mänge ega videosid. Ta kõrvaldas viirused arvutist, aga üks viirus oli selline, et seda kõrvaldada polnud võimalik. Ühest raamatutoimetajast oli arvatud, et tal jääb sisse rohkem vigu kui teistel. Aga nüüd hakkas tunduma, et mitte ta ise pole tähelepanematu, vaid tal on ka see viirus.

laupäev, juuli 27, 2019

Sõltuvus möödas

Eelmine nädal kirjutasin arvutisõltuvusest. Praeguse seisuga seda enam ülearuselt ei ole. Ma pole enam rohkem kui nädal vaadanud internetti rohkem kui päevaplaani täitmiseks. See tähendab, et ma vaatan postkasti veel vaid üks kord päevas. Kui mingi otsustatud tegevus pooleli jääb, võin vaadata ka kaks, aga kolme pole enam vaadanud. Samuti ma ei vaata üle ühe korra päevas blogi loendurit. Puudust ma ajaraiskamisest enam ei tunne. Feisbuki kasutamise lõpetan võibolla üldse ära, seal näeb iga kord midagi tuju rikkuvat.

Hindelangus

Inimesed seisid esikus ja osad valmistusid korterist lahkuma. Küsiti, kui palju vennalapsi on juba sündinud, kui palju meid juba kokku on. Vastati, et meid on 55. Mulle tundus arv kahtlaselt suur. Kui osa rahvast oli lahkunud, mõtlesin edasi. Ütlesin, et meid on kuus venda ja kuus vennalast, seega kokku ainult 12. Arve ei tulnud korrutada, vaid kokku liita. Mõtlesin, et võibolla tuleks vennanaised ka juurde liita. Aga loobusin sellest, sest nende arvestus võis sassi minna.

*
Õppealajuhataja andis mulle tagasi kirjaliku töö, mille olin kirjutanud teisele õpetajale. Õppealajuhataja ütles, et mul on palju sõnu vahele jäänud. Ühe töö osa kohta oli märgitud, et 28 sõna on vahele jäänud, teiste osade arvud olid väiksemad. Kokku olin kirjutanud täis kolm lehekülge. Ütlesin, et ühe koolitunniga ei jõua rohkem. Aga mina olin kirjutanud väikses formaadis lehekülgi, teised vist samas formaadis suuri lehekülgi. See oli saksa keele töö. See oli eesti keele keskkooli proovikirjand ja selle eest olin saanud kahe. Nüüd võisin saada kahe ka keskkooli lõpukirjandi. Mõtlesin, et ma olen ennast varemgi kokku võtnud, ma võin vaadata kõigist vigadest, milles ma olen eksinud ja need selgeks õppida. Üks teine lõpueksam ähvardas ka kaks tulla ja mul võis keskkool lõpetamata jääda. Viimasel ajal mul oli mõnes kergemas aines mahajäämus ja tagasiminek tekkinud, sest olin keskendunud teiste ainete õppimisele. Kirjandi ajal oli õpetaja mõne raskema sõna kirjapildi tahvlile kirjutanud, aga mul oli nägemine halb ja ma olin need tahvlilt valesti maha kirjutanud. Oli antud mitu teemat ja ma olin lõpuks ühe välja valinud ja kirjutama hakanud. Aga olin kirjutanud meeste ja naiste vahelistest suhetest, millest ma midagi ei teadnud, nagu poleks teadnud ka teistest pakutud teemadest ja võibolla poleks teadnud ka lõpukirjandi teemadest. Võibolla olid minu arvamused tundunud liiga ropud. Sellisel teemal kirjandit ei saanud kellelegi kolmandale nõu küsimiseks ka näitama minna. Krister oli saanud ühe. Mõtlesin, et vähemalt temast sain parema hinde. Ta sai vahel häid hindeid, aga aeg-ajalt pandi talle üks, kui ta midagi ebatavalist kirjutas. Sain teada, kes olid hindamiskomisjonis. Hinde olid pannud üks kirjandusõpetaja ning kaks ajalooõpetajat. Ajalooõpetajad polnud mulle varem mitte kunagi kahte ega kolme pannud. Võibolla nüüd olid pannud sellepärast, et olin liiga palju oma ülikooli õppetulemustega kiidelnud ja nad tahtsid näidata, et varasemasse kooli tagasi minnes läheb mul halvemini. Kontrolltöö teemaks oli antud Pariisi piiramine ja nüüd olid ajalooõpetajad kirjutanud märkuse, et sisse olid piiratud sakslased, mitte prantslased, nagu mina olin arvanud. Saksa võitlejaid oli nimetatud väikesteks Hitleriteks. Nüüd sain teada, et Krister sai hoopis kolme. Ütlesin, et mina arvasin, et ühe. Krister seletas, et ta läks õpetajalt küsima, miks õpetaja talle ühe pani, millele õpetaja vastas, et pingelise olukorra tõttu, ja parandas hinde kolmeks. Võibolla oleks minu hinnet ka parandatud, aga mina õpetajat paluma ei läinud. Proovikirjandi päeval oli klassil olnud õpetajaga tüli, nähtavasti pani õpetaja sellepärast halvemaid hindeid. Ma ei teadnud enamuse hindeid. Kõndisime klassivendadega tänaval. Teised ründasid akent, mille taga olid õpetajad, ja seejärel põgenesid. Mina kõndisin rahulikus tempos edasi, kuigi põgenemata jätmise tõttu võidi nüüd mind süüdlaseks pidama hakata.

reede, juuli 26, 2019

Kunagised käsikirjad

Pidime minema peole. Küsimus oli, kas läheme otse sinna või läheme enne kodust läbi. Otsustasime, et läheme otse peole. Meeldivam oleks olnud enne kodus käia.

*
Ustav rääkis, et ta on osade minu luulekogude käsikirjasid enne trükki andmist näinud. Toimetaja oli neid talle näidanud, öeldes, et näitab kehva käsikirja. Ustav ütles, et minust ei peeta lugu, sest mul pole ülikooli diplomit. Oma teada oli mul kaks ülikooli diplomit.

neljapäev, juuli 25, 2019

Pärast õppetöö pausi

Ma polnud viis aastat magistriõppega edasi tegelenud, aga nüüd tahtsin taotleda varem valminud magistritöö kaitsmist. Mõtlesin minna täna avaldust kirjutama, aga siis vaatasin, et kell on juba palju, jõuaksin õppehoonesse tööpäeva viimasel tunnil, kui minu jaoks ei pruugi enam aega olla. Seega on parem avaldust kirjutada päev hiljem. Mõtlesin, et viis aastat on edasi läinud, tolleaegsed mõtted ei olnud veel nii arenenud kui praegused, peaksin magistritööd täiustama. Hakkasin faili lõikude lõppudesse järeldusi juurde kirjutama. Et seejuures töö maht liiga suureks ei läheks, kustutasin osa muud juttu ära. Vaatasin kladet, millesse olin teinud raamatute kohta märkmeid. Eelviimasel kohal oli konspekteeritud natuke paksemat kui 100-leheküljelist raamatut Itaalia fašismi kohta. Kuigi see raamat oli üsna õhuke, oli tehtud üsna palju märkeid, et selle raamatu erinevaid kohti on magistritöös kasutatud. Viimasel kohal oli konspekteeritud ühe eesti teoloogi raamatut, mida kasutatud ei olnud. Mäletasin, et kõige taga on teistpidi lehekülgedel konspekteeritud ühte lugemissaalis loetud raamatut, aga neid lehekülgi ma millegipärast ei leidnud. Võibolla olid need kladest välja rebitud.

kolmapäev, juuli 24, 2019

Putukad majas

Majas lendas ringi putukas. Putukaid oli kaks paari, kummastki paarist oli vist üks isane ja üks emane. Räägiti, et inimesed saavad pidevalt telefonikõnesid, milles midagi ei öelda, sest need putukad kõnnivad mööda telefoni klahve ja vajutavad neid jalgadega. Need putukad oli üks laps.

*
Võtsin oma sahtlist ümbriku ja vaatasin sellest fotosid. Mul oli fotoalbum täis saanud ja olin hakanud panema uuemaid fotosid albumi asemel ümbrikusse. Oli oht, et ümbrik visatakse ära, mõeldes, et ümbrikuid ei ole vaja, aga vaatamata, et selle sees on fotod.

teisipäev, juuli 23, 2019

Uut moodi tund

Särgava meenutas ühte avangu-uuendust, mida olin ühel korral näidanud. Ta oli seda vahepeal pikalt analüüsinud ja nüüd ütles, et see uuendus kaotab. Olin selle käigu välja mõelnud just sellepärast, et teoreetilise variandiga kaotasin kergemini. Sven küsis, kas ma mängin seda uuendatud varianti. Algas koolitund. See oli teaduse soovituse järgi uue meetodiga, et ühegi asjaga ei tohtinud tegeleda kauem kui viis minutit. Ka vahetunnid ei tohtinud olla pikemad, kuigi viie minutiga ei saanud ma söönuks. Tunnis pidi tegeletama nii male kui ka muude ainetega. Malepartiisid ei mängitud lõpuni, vaid iga vastasega ainult viis minutit. Kõige eest anti punkte, vastavalt sellele, kui hästi õpilane mingi ülesande sooritas. Kaks vanemat meest istusid kõrvuti ja protesteerisid, et arvust 65 aastastele ja noorematele võib 6 eest ära kustutada, nii lolli süsteemiga turniir on kuni 5 aastastele. Nad lahkusid. Uue süsteemiga tuli paremusjärjestus teine kui traditsioonilistel turniiridel, aga kõige ees oli siiski üks ka seni suhteliselt tugev mängija. Ma ei saanud ühelgi üksikul alal väga kõrget kohta, aga kuna mul oli kõrge IQ, siis kõige eest kokku tuli suhteliselt kõrge 4. koht. Tänased tulemused ei olnud veel lõplikud. Öeldi, et täna esimesel etapil võistlesime males, hiljem muudes etappides muudel aladel, tulemused liidetakse kokku. Mõtlesin, et ma ei lähe uuendustega kaasa, jään ainult male juurde ja teistel aladel ei võistle, mis sellest, et koht langeb.

esmaspäev, juuli 22, 2019

Loominguline õpetaja

Meil oli uus inglise keele õpetaja. Istusime tunnis ja tuli lugeda harjutust. Harjutuse lugemisse tuli paus, sest ei osatud midagi öelda. Õpetaja oli öelnud nimeliselt, kes peab millise lause lugema, aga nüüd võtsin omaalgatuslikult sõna ja lugesin ise selle lause tõlke ette. Lugemise ajal ei saanud ma enam õpetaja käekirjast aru ja lugesin mälu järgi. Õpetaja ütles, et selle lause eest saan hinde kolm. Mina olin mõelnud, et ma loen hästi. Nüüd mõtlesin, et see õpetaja alahindab mind. Kui eelmise õpetaja käest sain kontrolltööde hindeks neli, siis selle õpetajaga hakkan arvatavasti ka kontrolltööde eest hinnet kolm saama, kuigi ei kirjuta varasemast halvemini. Õpetaja ütles, et järgmise lause peab lugema Helen. Isegi Helen ütles, et ta ei saa midagi aru. Ma ei saanud ka algul õpetaja käekirjast aru, aga kui pikalt mõtlesin, hakkasin saama. Lugesin ka selle lause tõlke ette. Lugemise ajal käekirja tähendus jälle ununes ja lugesin jälle mälu järgi. Harjutus oli paberilehtedel, õpetaja oli kirjutanud ka tahvlile. Ükski tema kirjutatud täht ei olnud samasugune ühegi teise sama tähendusega tähega. Mõtlesin, et ütlen õpetajale, et ta kirjutab liiga loomingulise käekirjaga. Öösel oli õpetaja mul külas. Olime köögis. Õpetaja ütles, et me oleme nelja silma all. See kõlas ähvardusena. Mõtlesin, et see õpetaja on nagu õudusfilmi tegelane. Ta lahkus korterist, et hiljem tagasi tulla. Keerasin ukse lukku. Natukese aja pärast kõlas uksekell. Mõtlesin, et ütlen, et täna enam sisse ei saa. Ütlen seda küsimata, kes ukse taga on, kuigi teoreetiliselt võib olla ka keegi teine. Kui ma teda sisse ei lase, suudab ta ise ukseluku katki murda. Läksin koos õpetajaga Fortuuna tänavale. Lamasime kõnniteel, kui eemalt tulid ühed poisid. Põgenesime nende eest jõkke. Mina olin pidanud õpetajale ujumist õpetama, aga üle jõe ujudes pidin mina tal jalgadest kinni hoidma ja tema pidi vedama. Õpetaja ei osanud ujudes jalgu liigutada.

pühapäev, juuli 21, 2019

Originaalitsemine

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rd4 4. a4 a6 5. Oc4 d6 6. c3 Re6 7. d4 f6 8. de fe 9. Re5 de 10. Lh5+ Ke7 11. Le5 Rf6 14. Lf5 g6 15. Le5 Ld6 16. Ld6 cd 17. Rd2 Oh6 18. g3 Rc5 19. Od5 Rd5 20. ed Rd3 21. Kd1 Rf2+ 0:1. Valge mõtles 10 ja must 9 minutit.

Praktiline seis

Ärkasin Paide tagatoas. Teises voodis magas Klaus. Tõusin voodist ja vaatasin kella. See oli 11 hommikul. Läksin voodisse tagasi. Pidime täna Tartusse tagasi sõitma ja nii kaua magades võis viimasest tänasest bussist maha jääda. Aga sel korral oli meid lubatud autoga viia. Olime üles tõusnud. Üks poiss venitas sõrmedega koera suud laiemaks. Ütlesin, et koeraga nii ei tehta. Poiss jätkas koera näo hõõrumist, ohustades tema silmi. Ja nüüd nägin, et see polegi koer, vaid inimene. Tirisin korrarikkujat juustest. Selle eest võisin kohtu alla minna. Kohtus oleksin öelnud, et teisi kasvatusmeetodeid ma ei tunne.

*
Tänases "Postimehes" avaldati maleülesande koha peal ühe ülesande asemel malelaua eri ridadel erinevaid ülesandeid, mis olid võetud partiidest, toodud olid ka nende ülesannete lahendused. Kõige all tuli seis minu hiljutisest partiist, kus ma mustasid võitsin. Siis nägin, et terve diagramm on siiski minu partii seis. Mõtlesin, et see on küll praktiliselt ilus kombinatsioon, aga ülesandena avaldamiseks võibolla mitte piisavalt matemaatiliselt täpne.

laupäev, juuli 20, 2019

Mõtlemine sõltuvuse vastu

Eile tegin uue katse arvutisõltuvusest lahti saada. Kui ma vaatan üks kord päevas internetti, siis see on päevaplaani täitmine, aga kui ma otsustan vaadata üks kord, aga tegelikult vaatan iga tunni aja tagant, siis seda võib nimetada sõltuvuseks. Eilses sissekandes kirjutasin mõtlemise kasulikkusest. Pärast seda mõtlesin, et kui mõtlemine on nii kasulik ja huvitav, siis iga kord, kui tuleb tahtmine internetti vaadata või olen harjunud vaatama, mõtlen selle asemel viis mõtet. Nii suutsingi vähemalt üks päev vastu pidada. Nagu Jaan Tõnisson on öelnud, et alkoholile tuleb midagi asemele pakkuda. Täna ei jäänud unenäod meelde võibolla selle päevaplaani karmimaks muutmise tõttu, nagu on varemgi juhtunud. Nagu varemgi on juhtunud, jõudsin seevastu keskmisest rohkem tööga edasi. Ka varem on juhtunud, et üks või kolm päeva elan karmima päevaplaani järgi ja siis hakkan jälle aega raiskama. Võibolla nüüd läheb paremini. Arvutimängude sõltuvusest sain ühe otsustamisega lahti ja ühe blogi loenduri vaatamise sõltuvus lõppes lihtsalt sellega, et loendur lõpetas tegevuse.