esmaspäev, juuli 22, 2019

Loominguline õpetaja

Meil oli uus inglise keele õpetaja. Istusime tunnis ja tuli lugeda harjutust. Harjutuse lugemisse tuli paus, sest ei osatud midagi öelda. Õpetaja oli öelnud nimeliselt, kes peab millise lause lugema, aga nüüd võtsin omaalgatuslikult sõna ja lugesin ise selle lause tõlke ette. Lugemise ajal ei saanud ma enam õpetaja käekirjast aru ja lugesin mälu järgi. Õpetaja ütles, et selle lause eest saan hinde kolm. Mina olin mõelnud, et ma loen hästi. Nüüd mõtlesin, et see õpetaja alahindab mind. Kui eelmise õpetaja käest sain kontrolltööde hindeks neli, siis selle õpetajaga hakkan arvatavasti ka kontrolltööde eest hinnet kolm saama, kuigi ei kirjuta varasemast halvemini. Õpetaja ütles, et järgmise lause peab lugema Helen. Isegi Helen ütles, et ta ei saa midagi aru. Ma ei saanud ka algul õpetaja käekirjast aru, aga kui pikalt mõtlesin, hakkasin saama. Lugesin ka selle lause tõlke ette. Lugemise ajal käekirja tähendus jälle ununes ja lugesin jälle mälu järgi. Harjutus oli paberilehtedel, õpetaja oli kirjutanud ka tahvlile. Ükski tema kirjutatud täht ei olnud samasugune ühegi teise sama tähendusega tähega. Mõtlesin, et ütlen õpetajale, et ta kirjutab liiga loomingulise käekirjaga. Öösel oli õpetaja mul külas. Olime köögis. Õpetaja ütles, et me oleme nelja silma all. See kõlas ähvardusena. Mõtlesin, et see õpetaja on nagu õudusfilmi tegelane. Ta lahkus korterist, et hiljem tagasi tulla. Keerasin ukse lukku. Natukese aja pärast kõlas uksekell. Mõtlesin, et ütlen, et täna enam sisse ei saa. Ütlen seda küsimata, kes ukse taga on, kuigi teoreetiliselt võib olla ka keegi teine. Kui ma teda sisse ei lase, suudab ta ise ukseluku katki murda. Läksin koos õpetajaga Fortuuna tänavale. Lamasime kõnniteel, kui eemalt tulid ühed poisid. Põgenesime nende eest jõkke. Mina olin pidanud õpetajale ujumist õpetama, aga üle jõe ujudes pidin mina tal jalgadest kinni hoidma ja tema pidi vedama. Õpetaja ei osanud ujudes jalgu liigutada.

pühapäev, juuli 21, 2019

Originaalitsemine

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rd4 4. a4 a6 5. Oc4 d6 6. c3 Re6 7. d4 f6 8. de fe 9. Re5 de 10. Lh5+ Ke7 11. Le5 Rf6 14. Lf5 g6 15. Le5 Ld6 16. Ld6 cd 17. Rd2 Oh6 18. g3 Rc5 19. Od5 Rd5 20. ed Rd3 21. Kd1 Rf2+ 0:1. Valge mõtles 10 ja must 9 minutit.

Praktiline seis

Ärkasin Paide tagatoas. Teises voodis magas Klaus. Tõusin voodist ja vaatasin kella. See oli 11 hommikul. Läksin voodisse tagasi. Pidime täna Tartusse tagasi sõitma ja nii kaua magades võis viimasest tänasest bussist maha jääda. Aga sel korral oli meid lubatud autoga viia. Olime üles tõusnud. Üks poiss venitas sõrmedega koera suud laiemaks. Ütlesin, et koeraga nii ei tehta. Poiss jätkas koera näo hõõrumist, ohustades tema silmi. Ja nüüd nägin, et see polegi koer, vaid inimene. Tirisin korrarikkujat juustest. Selle eest võisin kohtu alla minna. Kohtus oleksin öelnud, et teisi kasvatusmeetodeid ma ei tunne.

*
Tänases "Postimehes" avaldati maleülesande koha peal ühe ülesande asemel malelaua eri ridadel erinevaid ülesandeid, mis olid võetud partiidest, toodud olid ka nende ülesannete lahendused. Kõige all tuli seis minu hiljutisest partiist, kus ma mustasid võitsin. Siis nägin, et terve diagramm on siiski minu partii seis. Mõtlesin, et see on küll praktiliselt ilus kombinatsioon, aga ülesandena avaldamiseks võibolla mitte piisavalt matemaatiliselt täpne.

laupäev, juuli 20, 2019

Mõtlemine sõltuvuse vastu

Eile tegin uue katse arvutisõltuvusest lahti saada. Kui ma vaatan üks kord päevas internetti, siis see on päevaplaani täitmine, aga kui ma otsustan vaadata üks kord, aga tegelikult vaatan iga tunni aja tagant, siis seda võib nimetada sõltuvuseks. Eilses sissekandes kirjutasin mõtlemise kasulikkusest. Pärast seda mõtlesin, et kui mõtlemine on nii kasulik ja huvitav, siis iga kord, kui tuleb tahtmine internetti vaadata või olen harjunud vaatama, mõtlen selle asemel viis mõtet. Nii suutsingi vähemalt üks päev vastu pidada. Nagu Jaan Tõnisson on öelnud, et alkoholile tuleb midagi asemele pakkuda. Täna ei jäänud unenäod meelde võibolla selle päevaplaani karmimaks muutmise tõttu, nagu on varemgi juhtunud. Nagu varemgi on juhtunud, jõudsin seevastu keskmisest rohkem tööga edasi. Ka varem on juhtunud, et üks või kolm päeva elan karmima päevaplaani järgi ja siis hakkan jälle aega raiskama. Võibolla nüüd läheb paremini. Arvutimängude sõltuvusest sain ühe otsustamisega lahti ja ühe blogi loenduri vaatamise sõltuvus lõppes lihtsalt sellega, et loendur lõpetas tegevuse.

reede, juuli 19, 2019

Igapäevased asjad

Eile kirjutasin mõningatest elu varjukülgedest, aga täna tundub, nagu oleksin eluga enam-vähem rahul. Kõik kellaajad ei ole siiski ühe meeldivad. Tahan teha mõttetööd, aga vahepeal peab nõusid pesema ja tõlkima. Tõlkimine vahepeal meeldib, aga mõtlemine meeldib rohkem. Mõtlemine põhineb paljuski mälul ja üks mõte võib olla kahe erineva mälestuse võrdlemine. Meenutamist, mille puhul ühtegi uut seost ei teki, ei pea tingimata mõtlemiseks nimetama, võib nimetada meenutamiseks. Aga ka see võib olla huvitav tegevus, meenutamise käigus võib meenuda asju, mis esimesel hetkel ei meenu. Üks päev rääkisin, kuidas ma loetu kohta kaustikusse ja blogisse märkmeid teen. Öeldi, et need ei ole ju oma mõtted. Minu meelest on. Võrrelge raamatuga, raamatus kõiki neid asju kirjas ei ole. Mõne raamatuülevaate mõni lõik võib olla ka puhtreferatiivne, mõnes lõigus on arvustatavat raamatut refereeritud alla poole lõigust. On ka kritiseeritud, et kui kirjutangi midagi, mida raamatus kirjas ei ole, siis viitan lihtsalt teisele raamatule. Teine arvaja ütles, et kompilatsioon võib olla ka uutmoodi teos, võibolla uutmoodi kompilatsioon. Tõesti, kui ma tulen võrdluse peale, millele varem ei ole tuldud, siis see on loominguline tegevus. Uusi mõtteid tuleb mul rohkem kui ma kirja panen. Võin kirja panna ka puhta referaadi, aga ise või teistel seda üle lugedes on võimalik iga kord uusi asju mõelda. Kui kirja ei paneks, oleks mõtlemisainet vähem.

Tahtsin kirjutada rubriiki "päev", aga hakkas juba meenutama rubriiki "mõttekäik". Mõttekäikude rubriigis ei järgne küll tavaliselt teist lõiku.

Mehhaanilistel töödel see eelis on, et need ei aja nii uniseks kui mõtlemine. Päev läbi intensiivne mõtlemine võib ära väsitada. Aga kui teen seda kodus, siis on võimalus vahepeal uinakuid teha. Füüsiliste jõuharjutuste tegemine hoolitseb tervise eest ja neid soovitatakse vaimsest tööst puhkamiseks, aga jõuharjutused võivad olla mulle vaimsest tööst emotsionaalselt väsitavamad.

Eile kirjutasin oma uuemal ajal tekkinud vastumeelsusest raadiosaadete kuulamise suhtes. Tegelikult kõiki raadiosaateid see ei puuduta, ajaloosaateid olen kuulanud iga nädal suure huviga. Listis reklaamitakse ajalooteemalisi telesaateid, aga mulle meeldivad raadiosaated rohkem. Telesaate puhul peab pilk kogu aeg ekraanil olema, aga raadiosaate puhul saab kuulates kas pikali lamada või laua taga ülikooli aegset konspekteerimisoskust meelde tuletada ja edasi arendada.

Täna mul vist unenäod nii hästi meelde ei tule, et üles kirjutada. Mingeid katkeid nägin, aga need ei olnud pikad ja praegu ei mäleta neidki. Kui mõni pikem oli, siis see ununes juba enne magamise lõppu. Mittemeeldejäämine võib seletuda eile hiljem magama minemisega. Tahtsin juba magama minna, aga siis avastasin, et küüned on liiga pikad. Nende lõikamine võtab praegu rohkem aega kui lapsena.

neljapäev, juuli 18, 2019

Uus "Horisont"

"Horisondis" kirjutati, et skisofreenia puhul saab ravimitega vähendada meelepetteid, aga raskem on võidelda selliste sümptomitega nagu sotsiaalne isoleerumine. Mõtlesin, et kirjutan täna ühe blogisissekande asemel kaks, siis ma isoleerun vähem. Aga isoleerumine ei ole teatavasti ühepoolne. Saadan erakirja, aga ei saa vastust; saadan listi kirja, aga ei saa vastust; võtan telefonikõne, aga telefoni ei võeta vastu ja ei helistata tagasi; hakkan koolis klassivennaga rääkima ja käratatakse: "Ole vait!"; lähen peole ja hakkan rääkima, vastatakse: "Ma ei taha sel teemal rääkida"; annan raamatu välja, ajalehes kommenteeritakse: "Seda ei tohtinud välja anda"; teen feisbuki postituse, aga ei laigita. Mõtlesin, et isoleerumine on võibolla ka see, kui kuulan raadio asemel järjest rohkem ühtesid ja samu linte. Asja parandamiseks tegin raadio lahti ja otsustasin, et enne kinni ei keera, kui hakkan teise tuppa minema. Nii sattusin kuulama ilmateadet ja virgutusvõimlemist, mida ei olnud siiski kumbagi meeldiv kuulata. Mõtlesin, et ühed soovitavad, et harjutage neid asju, millega teil on raskusi; teised soovitavad, et tegelege sellega, mis teile kõige rohkem meeldib, seda te teete kõige paremini, kummal on õigus? Ilmselt tuleb vajaduse korral mõlemaks valmis olla. Aga ebameeldivate tegevuste mõte võiks olla ikkagi selles, et leida vahepeal võimalust ka meeldivat teha.

Lugesin "Horisondist" ka lõvidest. Nende arv olevat maailmas kõvasti vähenenud. Ei päästvat ka see, kui neid väike arv säilib, sest lähisugulastega järglaste saamine ennustab piirkonnas liigi väljasuremist. Mõnes kohas lõvide arv siiski ka suureneb. Lapsena kartsin, et võin lõviga kohtuda ja kardaksin kohtudes ilmselt ka praegu, aga liikide väljasuremist ma ikkagi ei soovi. Ühe liigi kadumine võib looduse tasakaalu rikkumise tõttu ohustada ka järgmisi.

Punane lennuk

Olin ühes majas. Läksin korrus allapoole, et vaadata, milline maja seal välja näeb. Seal nägin Paide sugulasi. Mõtlesin, et kohtan tuttavaid üle kogu Eesti. Meenutati, et ühes riigis tõusis lendu punast värvi lennuk. Vaatasin, et punane vagun lendab taevas ka praegu. Selle kohale lendas kaks sõjalennukit, justkui kavatsusega seda pommitada.

kolmapäev, juuli 17, 2019

Mängu alustamine

Olin kirjutanud romaani käsikirja, milles rääkisin enda kohta liialdatult halba. Olin selle seina sisse peitnud. Nüüd tahtsin käsikirja hävitada, et keegi seda lugeda ei saaks. Võtsin ta peidukohast ära ja viskasin aknast välja. Keegi võis seal laiali lennanud lehti lugeda. Aga esialgu keegi ütlema ei tulnud, et oleks lugenud.

*
Valmistusin koos kahe omavanuse poisiga malet mängima. Enne kohendas K. Sander toole ja muid esemeid, parodeerides seda, et varasematel kordadel olin mina kohendanud. Pidime minu toast väiksesse kööki ümber kolima. Seal oli mul arvuti ees. Tahtsin arvuti eest võtta, aga ei tahtnud teiste nähes parooli sisestada. Teised hakkasid omavahel mängima, mina läksin otsima, kus ruumis saaks parooli sisestada. Kõigisse tubadesse olid saabunud külalised, kes pidasid koosolekut. Minu meelest oleks võinud pererahvale ka ruumi jääda. Läksin arvutiga vannituppa. Aga seal ei saanud ka rahulikult olla, sest keegi läks samal ajal wc-sse ja võis tahta varsti vannitoas käsi pesta.

teisipäev, juuli 16, 2019

Ühe vanad lapsed

Vaatasime maakaarti. Pandi tähele, et Taani ja selle naaberriigid, millest üks oli tundmatu, olid poolsaar Saksamaast idas asuvas meres. Öeldi, et Taani ei asu ju sellise koha peal. Seletasin, et sellel pildil on tegelikult kaks kaarti, ühel kaardil on Saksamaa ja teisel Taani. Eraldusjoont kahe kaardi vahel ei ole erinevalt teistest piltidest välja joonistatud ja erinevalt teistest piltidest ei ole ka kahe kaardi eraldusjoon sirge. Vahepeale jäävat ala ei ole kujutatud täpselt.

*
Joonistasin pilti. Mõtlesin, et jätan suurema osa lehest valgeks, siis annavad olemasolevad figuurid hea kompositsiooni. Joonistasin siiski edasi ja pinnast täitus järjest suurem osa. Mõtlesin, et täidan ikkagi kogu pinna. Uued figuurid läksid juba vanade peale. Et vanad ka alt välja paistaks, ei joonistanud ma uusi figuure selle koha peal põhjalikult välja.

*
Üks poiss tuli külla juurde. Küsisin, kas ta on 9-aastane. Ta vastas, et on. Otsisin ka teisi poisse, vaadates voodi alla. Kui olin kõik kokku saanud, küsisin neljalt poisilt, kas nad on 9-aastased. Sealhulgas sellelt, kellelt olin juba vastuse saanud. Kõik kinnitasid, et nad on. Imestasin, et nad sel juhul nii suured on. Ühel korral olid siin olnud 10-aastased tüdrukud, kes olid olnud väiksemad. Praegu hakkasid täiskasvanud asju tassima. Küsisin, mida nad tassivad. Tõusin püsti, et vaadata, kas pean tassimises osalema.

esmaspäev, juuli 15, 2019

"Tuna" 1/2019

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 1/2019.

Airi Liimets ja Tiiu Ernits on analüüsinud arvutite abil aastate 1860–1914 eesti- ja saksakeelseid laulikuid. Arvuti on kokku lugenud, mitu korda mingit sõna laulutekstides esineb. Inimese jaoks on aga vast õigem tema enda subjektiivne mulje. Kõiki laule ei laulda ega kuulata võrdne arv kordi. Sama märksõna võib küll esineda, aga üks laul tundub ilusam kui teine. Kas tähtsam on see, et populaarset märksõna korratakse, või see, et mõni autor suudab luua midagi enneolematut? Kui keegi teda kordab, võidakse kordajat pidada juba autoriõiguste rikkujaks või vähemväärtuslikuks epigooniks. Inimese aju ei märka samade sõnade kordumist, mida arvuti. Arvuti võib kokku lugeda, et sõna „ja“ esineb rohkem, aga inimene märgata, et mõnda haruldast riimi esineb tervelt kaks korda.

Anu Kannike ja Jana Reidla arvustavad Vabamu nimelise muuseumi uut püsinäitust. Ilukirjandusarvustustes olen sageli tähele pannud, et hinnang raamatule antakse vaid ühe inimese seisukohalt. Kui raamat ei ole konkreetse arvustaja maitsele vastav, siis ei tohi seda üldse välja anda, et keegi teine ka seda lugeda ei saaks. Sellise lähenemise asemel saaks analüüsida, millisele sihtgrupile mingi teos sobib, selleks saab läbi viia ka sotsioloogilisi küsitlusi. „Tuna“ kaastöö autorid mõtlevad natuke laiemalt, et osa inimesi võivad küll teada seda, mis eksponaatide seletuskirjades ütlemata on jäetud, aga need, kes ei ole Nõukogude ajal elanud, teavad vähem. Kaastöös soovitatakse, et muuseum võiks ka lihtsamaid asju seletada. Selles ei ole kõik arvustajad ja üliõpilastööde juhendajad üksmeelel, mõni soovitab rohkem ja mõni vähem seletada. „Tuna“ kirjutises endas on väike vastuolu, et eespool viidatakse, et kellegi arvates ei tohi seletuskirjad olla nii pikad, et külastaja ei jõua neid läbi lugeda. Kas aga kõike peab teada saama just muuseumist? Muuseumi lähevad vast keskmiselt suurema ajaloohuviga inimesed, kellest osad on valmis muuseumist lahkumise järel edasi uurima, mida nad veel ei tea. Ja inimestele piisab ka sellest, kui nad asjadest ainult osaliselt aru saavad. Kuulatakse võõrkeelseid laule, mille iga sõna tähendust ei tea, aga kuulajale võib tähtsam olla viis. Koolis võib ühele õpilasele olla tund liiga raske ja teisele liiga kerge, mõlemal juhul võib see põhjustada kannatusi.

Juta Kivimäe kirjutab piiskop Platoni mälestuse jäädvustamisest. Sellenimeline õigeusu piiskop suri Eestis revolutsiooni perioodil märtrina punaste käe läbi. Otsisin vist eelmine aasta võrgust, et õigeusu kirikul on maailmas teisigi pühak Platone, aga üks elas Eestis. Pätsi kohta olen lugenud, et kuna ta kuulus õigeusu kirikusse, ei võetud teda Eesti Üliõpilaste Seltsi. Eesti Vabariigi ajal oli aeg edasi läinud, oli loodud uusi üliõpilaste korporatsioone ja korporandid seisid õigeusu piiskopi auks auvalves.

Ago Pajur kirjutab eesti rahvusväeosade algusaegadest. Mõni ajaloolane ütleb, et iga põlvkond peab kirjutama ajaloo uuesti, aga Pajur on arvanud nii mind juhendades kui ka selles artiklis, et mõnda teemat on juba piisavalt uuritud. Kirjutis paneb uuesti mõtlema Oktoobripöörde järel juhtunu üle. Sorokin kirjutab, et revolutsioon jõudis diktatuurifaasi ja kõigi revolutsioonide puhul muutub sel juhul kord karmimaks ja kõnereflekse hakatakse maha suruma. Ajalehed langesid tõesti järk-järgult tsensuuri ohvriks, aga Pajur kirjutab, et riigis valitses anarhia, punaväelased oma ülemuste käske ei kuulanud.

Jüri Viikberg tsiteerib ja kommenteerib 1930. a. Krimmi 9-aastase eestlase päevikut. Kommenteerijale tundub, et päevik on kirjutatud koostöös mõne täiskasvanuga, sest selles esinevat lapse kohta liiga keerulised mõtted. See ei ole kindel. Laps võib ka omaalgatuslikult kasutada täiskasvanute käest kuuldut. Maletajatele on teada, et laps võib males täiskasvanust tugevam olla. Kui päevikus on kirjutatud maatöödest, siis nendest võib maalaps teada rohkem kui linnatäiskasvanu.

Ivi Tomingas avaldab fotonurgas Vabadussõja fotosid. Fotodel on mõnel sõduril käsi puusas. Meenus, et lapsepõlves hoidsime kätt puusas konflikti olukorras, sõda on samuti konflikt. Viidati mujaltki kuuldud mõttele, et olevat parem auga surra kui orjuses elada. Minu uuritud autoritest Carlyle pidas vajalikuks valmisolekut elu ohverdada, aga Sorokin ülistas elu kui väärtust. Tõnisson oli valmis ise ideede eest surema, aga kõlbeliseks pidas vaid seda, mis on elu edendav, seega oli talle tähtis, et keegi vähemalt ellu jääks. Mõned on rääkinud valmisolekust võidelda ka viimase põlvepikkuse poisikeseni.

Pangaarve

Üks mees ütles, et tal ei olegi enam pangaarvet, tema pangaarve tehti tühjaks ja pank ei ole raha tagasi andnud. Mõtlesin, et mõni ime, kui ta oli ise öelnud, et pani oma panga parooliks PIN-koodi. Võibolla arve tühjaks tegija ei olnud seda ütlust kuulnud, vaid oli proovinud järjest kõiki pangaarveid, kas PIN-koodiga saab sisse. Mõtlesin, et võibolla polnud arve tühjakstegemine sellele mehele suur kaotus, kui tal ei olnudki arvel palju raha ja ta sai iga kuu uue palga.

pühapäev, juuli 14, 2019

Võitluslik mäng

R-L-R-V-O-K-V-O
1. d4 g6 2. Rab3 d5 3. c3 Ob5 4. Rd3 Rab6 5. Od2 Rd6 6. Oh6+ Og7 7. Og7+ Kg7 8. 0-0-0 Oa4 9. Vdf1 Ob3 10. ab a5 11. g4 La7 12. f4 a4 13. La2 Va8 14. f5 ab 15. Lb3 Rdc4 16. fg hg 17. Od5 Rd5 18. Lc4 e6 19. e4 Re3 20. Lc7 Rf1 21. Re5 La1+ 22. Kc2 Vgf8 23. Rf3 Va2 24. Lb7 Va7 25. Lb5 La4+ 26. La4 Va4 27. Vf1 Vb8 28. b4 Vc8 29. Vb1 Va3 30. Vb3 Va7 31. b5 Vb7 32. Re5 Kf6 33. c4 Ke7 34. c5 g5 35. c6 Vb6 36. Rd7 Vb5 37. Vb5 Vc6+ 38. Rc5 1:0. Valge mõtles 14 ja must 17 minutit.

Võrgudiskussioon

Istusin enne päevariiete selgapanemist arvuti taha. Avasin ühe mulle seni tundmatu võrgukeskkonna ja osalesin sealses diskussioonis. Üks naine kirjutas mulle kaheosalise vastuse, millest üks pool oli kõigile nähtav ja teine pool ainult mulle. Hakkasin algul vastama mõlemale poolele kõigile nähtavalt, aga enne teele saatmist sain vist pidama ja salajasele osale püüdsin mitte avalikult vastata. Mulle oleks küll paremini sobinud, kui naine oleks kirjutanud ühes tükis, muidu poolele avalikult vastates ei olnud kõik kõigile arusaadav. Minu jutule tuli ühelt teiselt kasutajalt uus kommentaar, et talle on varemgi tundnud, et ma olen sisemiselt vasakpoolne. Seda ütles ta selle peale, kui olin kirjutanud, et püian suhtuda kõigisse mõistvalt. Mõtlesin, et võibolla ma olen ikkagi parempoolne. Aga ma ei olnud kindel, kes ma olen, ma ei hakanud midagi vastama. Üle poole päevast oli läbi, aga ma polnud veel päevariideid selga pannud. Mulle öeldi, et ma paneks riidesse ja seejärel sööks. Söönud ma natuke juba olin.

laupäev, juuli 13, 2019

Lemmiktegevused

Kolm kõige paremat tegevust on lugemine, kirjutamine ja mõtlemine. Samas teisi minu kirjutised ei paista eriti huvitavat. Maleturniiril on mõni inimene nõus minuga kaasa mõtlema, lootuses ise punkti saada. Võibolla peaks raamatute analüüsimise asemel rohkem maleturniirideks valmistuma, seal ei ole boikott täielik.

Vana president

Filmis näidati, kuidas isa oli Lennart Merel külas. Isa seisis püsti ja Meri istus toolil seljaga tema poole. Meri oli halvatud, saades liigutada ainult nägu ja ühte sõrme. Aga justkui rõõmust isa küllatuleku üle hakkas saama liigutada järjest paremini, liikusid juba kõik sõrmed ja seejärel sai ta ennast ka ringi pöörata, nii et oli näoga külalise poole. Hooldaja ütles, et teised halvatud löövad käega, aga Meri on kogu aeg liikumist harjutanud. Ütlesin, et filmis näidati, nagu oleks Merel isa külaskäigu tõttu halvatus üle läinud. See võis ka olla kokku monteeritud, kuidas muidu teati ette seda filmida.

reede, juuli 12, 2019

Teel kaitsmisele

Istusin maleklassis. Mul oli laual karp kodust kasa võetud ajalehe partiiväljalõigetega. Trohhalev hakkas kahte paberitükki sellest rebima. Keelasin teda. Ütlesin, et tahan neid partiisid veel vaadata. Abram ütles, et ta jääb vahel kauemaks maleklassi, et ülesandeid lahendada.

*
Läksin vannituppa. Samal ajal lasti trepikojast esikusse võõrad. Hakkasin riideid vahetama, kuigi vahetamise hääl võis läbi ukse kosta. Mul oli täna magistritöö kaitsmine ja lahkusin kodust hommikusööki söömata, et kaitsmisele jõuda. Olin aastate pikkuse viivituse järel öelnud, et tahan nüüd tööd kaitsta. Juhendaja oli selleks kohe valmis olnud. Ma polnud tööd üle lugenud ega kaitsekõnet ette valmistanud. Hakkasin mõtlema kõndides, mida kaitsmisel rääkida. Mõtlesin, et räägin, et kui kedagi huvitab, kas ma fašismist kirjutades olen ise ka fašist, siis seda ma ei ole. Nimetan ennast vahel rahvuslik-roheliseks ja vahel rahvuslik-liberaalseks. Mulle tuli meelde, et rahvusluse vastaste arvates rahvuslus siiski ongi fašism. Mõtlesin rääkida, et ajaloos esinevad revolutsioonilised hetked ja mitterevolutsioonilised hetked. Revolutsioonilisel hetkel võidakse meeleavaldajate pihta tulistama hakata, aga nad ei lähe laiali. Mitterevolutsioonilisel hetkel piisab laialiminekuks juba suulisest korraldusest. Mõtlesin, et kiirustasin rahutuse tõttu liigselt, jõuan kaitsmisele kohale paar tundi enne algust ja olen kogu selle aja söömata. Raekoja platsile jõudes vaatasin hoolega tornikella ja nägin, et ma siiski eksisin, on juba kaitsmistund. Ma polnud magistritööd kaitsmisele kaasa võtnud. Minu ees kõndis üks tüdruk, kes keerutas selja taha vaadates. Mõtlesin algul, et ta vaatab mind, aga siis jõudis talle joostes järele tema sõbranna, millest järeldasin, et keerutaja oli vaadanud teda. Järele jõudnud tüdrukul olid käes lilled, võibolla pärast kaitsmise lõppu mulle kinkimiseks. Kõndisin neist mööda ja seejuures riivasin lilli. Mõtlesin, et ostan ühest hoovist auto kõrvalt toitu. Aga selgus, et mul pole rahakotti kaasas. Mõtlesin, et kaitsmine ei pruugi olla edukas, sest midagi oskan küll öelda, aga magistritöö kaitsekõne peab olema pikem kui bakalaureusetöö oma. Kui ütlen kohe alustuseks, et kõne on ettevalmistamata, siis saan võibolla edutu kaitsmise korral korduskaitsmist taotleda.

neljapäev, juuli 11, 2019

Vooru lõpp ja teise algus

Mängisin kiirmaleturniiril ühe mehega. Mul olid valged. Ründasin vastase kuningat liputiival. Vastane ütles, et mul on kell kukkunud. Vaatasin oma kellanoolt. See oli juba natuke allapoole vajunud, aga mitte veel päris kukkunud. Ütlesin, et aeg ei ole kukkunud, üks sekund on veel aega. Vastane alistus. Järgmiseks läksin kokku ühe naisega. Rääkisin talle, et mul on ainult üks kaotus, ülejäänud mängudes on paremini läinud. Naine vaidles vastu, et kaks. Nõustusin, et võibolla ma esimeses voorus ka kaotasin. Esimese vooru ajal ma polnud veel nii sisse elanud, et oleksin jälginud, kellega ja kuidas ma mängin. Naine tegi mustadega avakäigu. Ütlesin, et valge peab alustama, nüüd teen ma kaks käiku korraga. Siis tuli mulle meelde, et mul olid valged ka eelmises voorus, nüüd peaksid olema mustad. Kui ma selle vooru valesti mängin, kas siis ka kõik järgmised voorud? Sai veel nupud ära vahetada.

kolmapäev, juuli 10, 2019

Kõned ja mäng

Pidasin kirjanduse maja üritusel koha pealt kõnet. Mul oli kõne valmis kirjutatud ja vihik kõnega käes, enne rääkima hakkamist oli kirjapandu meeles, aga rääkimise ajal enam täpselt mitte ja maha ma ei lugenud. Rääkisin unustamise tõttu lihtsustatult. Ühe lause keskel ärkasin, nagu oli kõnet pidades ikka juhtunud. Esitlus jätkus ja nüüd pidas kõnet järgmine inimene. Kui ta lõpetas, tõusin veel kord püsti ja küsisin, kas mul jäi üks lause pooleli. Keegi ei vastanud. Ütlesin, et rääkida on raskem kui kirjutada, seoses sellega tänan ma kõiki ettekandjaid. Tegelikult peale minu oli olnud ainult üks ettekandja ning paar küsimust. Aga asja võis võtta ka nii, et tänan muuhulgas ennast. Mul oli ülikond seljas, aga lipsu polnud ees.

*
Mängisin Klausiga malet. Malelaual olid ainult valged ruudud, nende servad olid ebakindla käega joonistatud, mistõttu ruutude servad olid ebaühtlased. Mõtlesin, et selles seisus oleks tugev lipukäik. Oli veel valida, mis suunas lipuga käia. Sai käia ühes suunas, aga minna ka teises suunas nurka, kust oleks olnud vastasnurgas olevale vastase kuningale tuli. Tuld oleks võibolla olnud viisakas öelda, aga võis ka ütlemata jätta. Kui poleks öelnud, poleks Klaus arvatavasti sellisel malelaual tuld märganud, oleks teinud valekäigu ja oleks saanud kaotuse. Vaatasin, et sealt nurgast siiski pole vastase kuningale tuld, sest laud pole ruudu kujuline, vaid piklikum. Käisin siiski teises suunas. Mõtlesin, et ründan küll, aga võibolla on mu enda kuningas ohus. Üks Klausi nupp oli pappkarp ja ta oli karpi minu samal ruudul paikneva nupu sisse pannud.

teisipäev, juuli 09, 2019

Raamatud keset õue

Olime teel Venemaale. Pakkisime bussileminekuks asju ja hakkasime bussist maha jääma. Aga saime minna teise bussiga. Panin taskusse palju raha. See võidi sealt ära varastada. Koolis oli varastatud. Olin siis öelnud, et võibolla mul oligi raha vähem kui ma mäletasin. Venemaal tegime tegevusplaane. Pidime võitlema ja põgenema. Aga saime varsti jälle välja ilmuda, sest oli loota, et meid ei tunta enam ära.

*
Istusin isa toas arvuti taga ja kirjutasin kirja. Minu kõrvale istus Medijainen, kellele ma olin kirjutamas. Panin sõnad kahte veergu ja eristasin veerud lausete keskel mõttekriipsudega. Saatsin kirja teele. Ütlesin Medijainenile, et kirjutasin teiste hulgas talle. Ma saadan kirju võimalikult paljudele, siis on suurem lootus, et vähemalt keegi vastab. Rääkisin, et Oudekki oli lapsepõlves minu naaber. Sõitsime koos tõukeratastega ja tegime muud seesugust. Hiljem puutusime harvem kokku, sest elasime erinevates kohtades.

*
Olime kirjanike suvila õuel. Keset õue oleval laual olid raamatuvirnad ja tõstsin ka raamaturiiulis raamatuid ümber. Valmistusime Tartusse sõitma. Vihma hakkas sadama. Selle peale ma polnud varem tulnud. Kui oleksime juba linnas olnud, oleksid raamatud märjaks saanud. Nüüd hakkasin tassima raamatuid suurema maja verandale. Õuele saabus Taimo. Ta ütles, et poisid on tema auto lukku pannud. Ma ei teadnud, kuidas probleemi lahendada, aga lootsin, et Taimo oskab. Taimo ütles, et võimalik on autol ratas alt võtta. Ta võttiski osavate liigutustega ratta alt ja sellega oli probleem lahendatud.

*
Läksin üle autotee kaubamaja juures, kus sõitsid suured masinad. Venemaa vallutas jälle Eesti. Me ei alustanud tulevahetust, sest olime vähemuses. Aga kõndisin ringi venelastest koosnevas uues Eesti parlamendis ja kutsusin mõnda saadikut korrale.

esmaspäev, juuli 08, 2019

Laste kasvamine

Olin kooperatiivi hoovis. Seal elas üks vennapoeg, kes oli välja mängima tulnud. Läksime minu hoovi. Ütlesin vennapojale, et ta jättis mänguasja maha. Ta vastas, et ei, ta ei võtnudki seda täna õue kaasa. Üleeile oli veel võtnud. Kui täna ei võtnud, siis ta hakkas suureks saama. Olin oma kodus. Üks 10-aastane tüdruk tahtis, et ma ta sülle võtaks. Nii suur tüdruk oli sülle võtmiseks peaaegu liiga vana.

*
Olin näitusemaja eesruumis, kust hargnesid uksed erinevatesse näituseruumidesse. Välisuksest sisenes näitusevaatajate rühm. Nad vaatasid ringi ja naersid. Eesruumis oli seina ääres trükiseid. Muuseumitöötaja ütles, et neid võib endale võtta. Ta täpsustas, et ainult laua peal olevaid brošüüre, mitte riiulis olevaid raamatuid.

pühapäev, juuli 07, 2019

Sisse löömine

V-R-R-K-V-O-O-L
1. e4 e5 2. Rd3 Rc6 3. f4 ef 4. Rf4 g5 5. Rd3 Og7 6. Rc3 Rd6 7. g3 h6 8. 0-0-0 Oh7 9. Og2 0-0-0 10. Oc5 Rc4 11. Vf1 d6 12. Of2 R6e5 13. Re5 Re5 14. d4 Rg4 15. Og1 Og6 16. h3 Rf6 17. e5 de 18. Ob7+ Kb8 19. de Ve5 20. Oa8 Oe4 21. Re4 Re4 22. Oe4 Ve4 23. Vd8+ Ld8 24. Le4 Lh8 25. Ve1 Ob2+ 26. Kb1 Lc3 27. Le8+ 1:0. Valge mõtles 21 ja must 16 minutit.

Riidehoiu kord

Olin värskelt ühte ülikooli astunud. Lõppes esimene loeng. Läksime riidehoiust riideid võtma. Kõndisin kiirel sammul riidehoidu suundujate rivi esimeseks. Mõni võibolla ei pidanud tüdrukutest eespool sisenemist viisakaks. Riidehoid oli nööriga lukustatud. Püüdsin nööri lahti harutada. Kohale saabus riidehoiu valvur. Selgus, et oleks pidanud tema ruumist võtit küsimas käima. Selle kohta, et ma olin püüdnud ise nööri lahti harutada, ütles ta, et nüüd tuleb kaaluda minu ülikoolist välja viskamist. Kui ta läinud oli, siis istusin seina ääres ja mõtlesin, et ehk mind ikkagi ei visata välja, loodetavasti ei ole kõik ülikooli töötajad minu väljaviskamise poolt. Ma polnud kavatsenud midagi halba teha.

laupäev, juuli 06, 2019

Maakoht

Kõndisin koos Hennuga läbi Peedu. Kui läksime üle tammi, olime jalgupidi vees. Jõudsime meie suvilasse. Sellel oli hulk tube ja kõigis tubades olid raamaturiiulid. Olin otsustanud, millised raamatud me riiulites säilitame. Aga ema oli otsust muutnud, sest muude asjade jaoks oli ka ruumi vaja.

reede, juuli 05, 2019

Vene vanasõna tõlge

Pole vaja sadat rubla,
hangi sada sõpra juba.

Pole vaja sadat senti,
sada olgu sul agenti.

Pole vaja sadat krooni,
valijaskond annab trooni.

Takistatud ähvardused

Mängisin pika mõtlemisajaga maleturniiri esimest vooru. Vastaseks oli sellistes eluaastates mees, milles mängijad on tugevad. Ta jäi ühte käiku väga kaua mõtlema. Vaatasin, et tal on tõesti kuningas nõrgestatud, kui ma paneksin vankri ja lipu mõlemad h-liinile, siis oleks vastasele matiähvardus. Aga seda takistab see, et mul jääb oma kuningas esialgu h-liinile panemise teele ette. Käisin lipu hoopis odaga samale diagonaalile liputiival, see diagonaal sihtis ka vastase kuninga suunas, aga jällegi jäi üks nupp teele ette. Vastane alistus. Ma ei saanud aru, miks. Ta nähtavasti ülehindas mind ja arvas, et ma tean, kuidas ma saan võita. Võis ka olla, et ta lihtsalt ei tahtnud kauem mängida.

*
Kirjas oli kaks nime. Seletasin, et need on perekonnanimed, mitte eesnimed. Ka kolmas nimi, mida kirjas ei ole, on perekonnanimi. Lapsed räägivad rohkem perekonnanimedega.

neljapäev, juuli 04, 2019

Hea portfell

Mulle meeldib mu tänavu saadud nahkportfell. Ainult ei ole veel teada, kui vihmakindel ta on, sest suure vihmaga ma pole temaga väljas käinud. Aga meeldib, et erinevalt eelmisest kotist saab selle püsti seisma panna, ilma et ta peaks millegi najale toetama. Selline portfell kutsub endaga raamatukogus käima. Muidu raamatuid saab kodus ka lugeda, aga kodus pole põhjust minna raamaturiiuli juurde portfell käes. Ja kui minnagi, siis sellist kiirust toas ikka ei saavuta nagu tänaval kõndides.

kolmapäev, juuli 03, 2019

Tagasivaade vihmasel hommikul

Ülikooli raamatukogus on alanud suvevaheaeg. Pühapäev veel käisin seal. Lugesin saksakeelset paberentsüklopeediat. Olin sellest entsüklopeediast varem juba listis kirjutanud. Võibolla minu kirja peale oli keegi teine seda samuti lehitsemas käinud ja kolm köidet tagurpidi ja vales järjekorras riiulisse tagasi pannud. Mina seda ei teinud, vaid keerasin need köited õietpidi. Võibolla keegi mõtles, et kui ta paneb läbivaadatud köited riiulisse tagurpidi, siis tal ei lähe segi, millised köited on juba läbi vaadatud. Viimati lugesin sellest entsüklopeediast 1980. aastate lõpu Ida-Euroopa Rahumeelsest revolutsioonist. See artikkel oli pikem kui teiste revolutsioonide kohta loetud, aga artikkel Prantsusmaa oli veel palju pikem. Prantsuse revolutsioonist kirjutati nii eraldi artiklis kui ka Prantsusmaa artiklis. Viimases oli see pandud samasse peatükki Napoleoni ajaga. Järgmisi revolutsioone peatükkide pealkirjades ei nimetatud, need olid lühemaajalised.

teisipäev, juuli 02, 2019

Esimesse tundi jõudmine

Kõndisin kooli poole. Mul oli viimasel ajal kõndides stabiilse tempo hoidmisega raskusi, tempotunnetus ei olnud korras, mistõttu võisin kooli hiljaks jääda. Jõudsin kooli riidehoidu, kus kohtasin kahte klassivenda ja Helenit. Klassivennad ütlesid, et ma ütleks Helenile tere. Ütlesin. Kommenteeriti, et ütlesingi. Varem mul polnud see kombeks olnud. Kõndisime trepist fuajeesse. Seal valvasid laua taga direktor ja veel üks inimene. Nad küsisid meilt hilinemise tõttu päevikut, millesse märkus teha. Direktor ütles, et kooli lõpp läheneb, nüüd läheb kord karmimaks, tänase hilinemise eest saame selle aine lõputunnistuse hindeks, millesse me hiljaks jääme, kolm pluss. Mul oleks muidu joonistamine viis tulnud. Teised andsid oma päeviku, aga mina mitte, kõndisin edasi päevikut andmata. Muidu mul oleks olnud valida, kas anda päevik või märkmik, kuigi märkmik ei olnud direktorile vastuvõetav. Tagasi mind ei kutsutud. Jõudsin joonistamisklassi. Joonistamisõpetajale ei olnud hilinemine tähtis ja ta ei käskinud päevikut oma laua peale panna, kuigi mõned päevikud seal olid. Valisime istekohti. Mõtlesin, kas istuda Kristeri kõrvale või päris tema kõrvale mitte, ühe tühja tooli võib vahele jätta. Tunni ajal arutasin Arieliga raamatu "Kolm musketäri" sisu. Meil oli sellest erinev ettekujutus. Nimetasin, millised raamatud selles sarjas veel on ilmunud ja mitu aastakümmet need kokku kestavad. Ariel pakkus algul vale vastust. Järgmisel päeval tulin jälle joonistamistundi. Õpetaja ütles, et tal on väga halb mälu, paludes, et õpilased talle ühe asja meelde tuletaksid.

esmaspäev, juuli 01, 2019

"Pikk teekond. Autobiograafiline romaan"

Питирим Сорокин. „Долгий путь. Автобиографический роман“. Tõlgitud inglise keelest. Sõktõvkar 1991. Originaal 1963. Vene keelde tõlkinud P.P. Krotova ja A.V. Lipski. 304 lehekülge.

Raamatukogus oli sellest raamatust ainult tõlge, aga see võibki olla originaalist väärtuslikum, sest on lisatud kommentaare Venemaa arhiivimaterjalide põhjal, mis ei olnud autorile raamatut kirjutades kättesaadavad, kommentaarides on parandatud autori faktivigu ja tehtud muid täiendusi.

Raamatu alapealkirjas nimetatakse seda romaaniks, aga raamatut võib nimetada ka mälestusteraamatuks. Väljamõeldud isikuid, nimesid ega sündmusi raamatus ei ole, on vaid mõningad ebatäpsused.

Autor kirjutab, et esimene asi, mida ta mäletab, on tema ema surm. Ema elusana ta ei mäleta. Emakeelt komi keelt ta oskas, aga hilisemas elus ei saanud ta seda enam aastakümneid praktiseerida. Komimaal laiunud tohutud metsad. Autor ei olnud rahul, et hiljem metsadesse tsivilisatsioon tungis. Komidel olnud tema lapsepõlves arenenud rahvakultuur, nad oskasid nii komi kui ka vene keelt. Varasemaid Sorokini raamtuid lugedes olen tähele pannud, et tal on annet eriti suurte üldistuste tegemiseks. Nii ütleb ta ka siin, et kui ta kuulis esimest korda Euroopa kuulsate heliloojate teoseid, tundis ta nendes ära juba komi rahvamuusika noodid.

Minu varem tõlgitud raamatule telliti saatesõna Käärikult, kes arvas, et enda eristatud ideatsionaalsest, idealistlikust ja meelelisest kultuurist eelistas Sorokin kõige rohkem ideatsionaalset ehk kõige religioossemat. Seda lugedes mõtlesin, et võibolla siiski idealistlikku, mis ühendas ideatsionaalse ja meelelise kultuuri väärtusi. Siin raamatus kinnitab Sorokin ka ise, et lapsepõlves omandas ta idealistliku maailmavaate.

Komimaalt lahkudes jätkus Sorokinil Venemaal aega nii õpingute, revolutsioonilise tegevuse kui ka vanglas istumise ja töötamise jaoks. Meelelise kultuuri vastase puhul võib tunduda üllatav, et vanglas õppis ta suitsetama ja mõtles, et enne hukkamist tahaks ta viimase asjana suitsetada. Kuid mälestusi kirjutades nimetab ta suitsetamist siiski paheks.

Komi päritolu inimestega puutus Sorokin kokku veel ka ülikoolis õppimise ajal. Ühe kohta neist oli kommentaarides öeldud, et see komi on õpetanud mõnda aega Tartu Ülikoolis. See nimi oli kirjas ka uuemas Tartu Ülikooli ajaloos. Vanemast Nõukogude-aegsest jäi see välja võibolla valgekaartlastega seotuse tõttu.

Sorokin kiidab keisririigi aegset ülikooli. Erinevalt Ameerika ülikoolidest, kus ta hiljem õpetas, ei olnud Vene keisririigis loengute külastamine kohustuslik, teadmised võis omandada eksamiks ka enda valitud viisil. Magistrieksam olnud väga raske ja Sorokin võrdleb Vene magistrikraadi Lääne doktorikraadiga. Järgnevalt ta kirjutabki, nagu oleks kaitsnud doktorikraadi, aga kommenteerija on lisanud märkuse, et doktorikraadi Sorokin ei omandanud, tegemist oli magistritöö kaitsmisega, kuigi sellest hoolimata sai ta professoriks.

Nõukogude Venemaalt väljasaatmise järel peatus Sorokin kõigepealt Tšehhoslovakkias, kus teda võttis vastu demokraatlik president Masaryk, kellest mäletan, et temasse suhtus hästi ka Jaan Tõnisson. Tšehhoslovakkiast Ameerika Ühendriikidesse edasi ei suundunud Sorokin omal algatusel, vaid kutse peale, kuigi oli ka varem Ameerikas toimuvaga üsna hästi kursis. Nüüd tuli tal siiski kulutada palju aega inglise keele õppimisele, et osata selles loenguid pidada, sellest hoolimata hakkas ta loenguid pidama aktsendiga. Hiljem kutsuti Sorokinit sotsioloogia osakonda organiseerima veel mitmetesse maadesse, kuhu ta ei läinud. Minematajätmist ei põhjenda ta nende maade madalama palgaga, vaid oma vastumeelsusega administratiivse töö suhtes. Tal oli hea meel, kui ta vabanes administratiivsetest kohustustest ka Harvardi ülikoolis.

Pärast Teist maailmasõda hakkas Sorokin tegelema armastuse ja altruismi teemadega, mida on kirjeldatud varem loetud Matter’ raamatus. Ühes raamatus iseloomustati Sorokinit depressiivsena, ise ta endale sellist diagnoosi ei pane, vaid on oma hea vaimse tervise üle uhke. Tuumasõjaoht talle siiski muret tegi. Ta leidis ka selle poolest, et elab halval ajal, et oma aja muusika meeldis talle vähem kui varasemate sajandite oma.

Pensioniikka jõudes Sorokin osadest kohustustest loobus, aga hakkas varasemast veel rohkem käima teaduslikel konverentsidel. Raamatut kirjutades lootis Sorokin, et tema raamatud hakkavad varsti ilmuma ka Nõukogude Liidus. Golossenko raamatust on teada, et see lootus ei täitunud. Aga kui vahepeal olid need täiesti keelatud, siis hakati neid tol ajal vähemalt valitud lugejatele raamatukogust andma.

Ainult maleunenäod

Mängisin teiste inimeste juuresolekul üksi pikka malet. Must läks lippu ja panin lipuna peale malenupu asemel ühe teise eseme. Varsti tuli mulle meelde, et lippu pidi minema hoopis valge. Olin värvid omavahel sassi ajanud. Otsustasin mustale valekäigu tegemise eest kaotuse anda.

*
Oli algamas pikk kolmepäevane maleturniir. Ajakirjanik intervjueeris ühte noort naisosavõtjat. Ajakirjanik küsis, kuidas mängija hakkab nii pikal üritusel osalema. Intervjueeritav vastas, et pikkusest pole midagi, kui ta poemüüjaga niisama mängib, siis ta kulutab sellele ka tund aega. Aga paistis, et ta sai alles ajakirjaniku küsimuse tõttu aru, et on registreerunud kolmepäevasele üritusele. Ta jättis vastamise pooleli ja läks ruumist minema.

*
Paides oli tulemas kolmepäevane maleturniir. Mõtlesin, kas minna. Oleksin tahtnud osaleda, kuigi mul polnud ettevalmistust. Eelmisel nii pikal turniiril oli mul läinud hästi, aga siis mul oli ettevalmistus olnud. Mulle tuli meelde, et päris ettevalmistuseta ma ka ei ole, sest eile vähemalt natuke tegelesin malega. Aga mulle tuli meelde ka põhimõte mängida ainult Tartus toimuvaid turniire. Üks pereliige maksis mulle suure summa raha, et ma saaksin turniirile sõita. Siis võttis ta osa raha tagasi. Mulle ei meeldinud, et juba antud asi tagasi võetakse. Aga tema ütles, et nii palju raha ei lähe mul vaja, mul võib minna kohalesõidule 50 eurot, tagasisõidule 50 eurot ja 3 korda päevas süies igale söögiajale 50 eurot. Mulle meenus, et bussipilet maksab umbes 1 või 2 eurot.

pühapäev, juuni 30, 2019

Vasted sulgudes

Saatsin suurde ajaloolisti vastuseks ühele kirjale venekeelse tsitaadi. Ma ei hakanud sel korral kõike ära tõlkima, vaid lisasin tõlke sulgudes osade sõnade järel. Mõtlesin, et oleks võinud tõlkida kõik, sest nooremad listi liikmed pole vene keelt üldse õppinud. Mul võis olla kirjas vigu, aga kui oleksin parandust saatma hakanud, oleksin võinud saada pahandada, et kirjutan liiga palju. Tahtsin ühest sõnas sõnaraamatust kontrollida, kas tõlkisin õigesti. Aga ma ei leidnud sõnaraamatust ei selle sõna teist ega oletatavat esimest vormi.

laupäev, juuni 29, 2019

Ungari keele lugemik

Alguses lugesin ungarikeelseid tekste ainult võrgust, aga nüüd olen kätte võtnud ka ühe paberraamatu. See on saksakeelsete kommentaaridega ungari keele lugemik. Pealkiri on saksakeelne „Ungarische Chrestomathie“ ehk „Ungari keele lugemik“, koostaja on J. Kont. Raamat on ilmunud aastal 1909 Heidelbergis, Pariisis, Londonis, Roomas ja Peterburis. Aastal 1939 on selle Budapestis omandanud keegi Velda Rüütli ja mulle teadmata teel on see jõudnud minu raamaturiiulisse. Vikipeedia ütleb, et arstiteadlane ja stomatoloog Velda Aurora Rüütli on aastal 1939 Budapestis õppinud. Raamatus on ka tema eksliibris, millel on pealuu ja süstal.

Alustasin lugemist leheküljelt 196 Lajos Kossuthi kõnest, mille ta pidas revolutsiooni ajal 11. juulil 1848 Ungari parlamendis. Jõudsin välja esimese ungarikeelse lõigu lõpuni leheküljel 197. Kõne lõppeb leheküljel 201, kuhu jõuan ehk hiljem. Lugemise ajal tõin raamatukogust ka ungari keele grammatika ja ühe eestikeelsete vastetega käänamise tabeli leidsin ka võrgust.

Kossuthi kõne pealkiri on „Isamaa kaitsest“. Ta räägib kõnes, et ta tunneb, nagu Jumal ise oleks andnud talle puhkpilli, millel hüüda surnuid, et nad igavesest surmast tagasi tuleksid. Mõeldud on ühte konkreetset ungari puhkpilli, mida Eestis ei tunta. Jumalalt saadud puhkpilli nimetaks Sorokin revolutsioonidest kirjutades ilmselt sõnaliseks ilustuseks, millega varjatakse koledaid tegusid. Kuigi soov Austriast eralduda ei ole tema definitsiooni järgi revolutsioon. Kossuth räägib, et Jumala käed andsid otsuse-eelnõu, millega otsustatakse rahvuse elu ja surma üle. Parlament olevat isamaa-armastuse nimel valmis viimase piisa verd ohverdama. Külmal mõistusel olevat vaja ainult vahendite vahel valida. Isamaa olevat hädaohus. Vabaduse päikse koitmisega ei langevat hämarus. Riigi käsutuses olevat lisaks ajateenijatele veel 12 000 võitlejat. Algul tuletasin eestikeelseks vasteks sõnaraamatu abil ’revolutsioonivõitleja’, aga hiljem mõtlesin, et kuna see tuleb sõnast ’rahvus’, mitte ’revolutsioon’, siis võiks vast kasutada mõistet ’rahvuskaart’.

Seadusandjad kutsunud üles mobilisatsioonile kodumaa kaitseks ja süü karistamiseks. Üleskutse leidvat rahvuses vastukaja, sest ta saavat ohust aru. Järgnevalt lubab Kossuth olukorda üldjoontes ja detailidesse laskumata kirjeldada, seda kirjeldust ma pole veel tõlkinud.

Autori kodus

Olin koolis. Ema oli ühel korral kahtlustanud, et ma unustan söögivahetunni ära. Olin talle vastu vaielnud, aga täna vaatasin, et olen tõesti söögivahetunni mööda lasknud. Kuid üks klassivend ütles, et nii see pole, varem olid kindlad söögivahetunnid, aga nüüd võib süia iga vahetunni ajal. Mõtlesin, kas õpilased niimoodi paksuks ei lähe. Sõitsin trepist alla, et minna sööklasse. Varem olin mõelnud, et sõita saab ainult tiivatrepist, aga täna oskasin seda teha ka peatrepist. Järgmine tund pidi olema muusikaõpetus. Seal pidi tulema kontrolltöö, milleks ma polnud õppinud. Olin arvanud juba, et lõputunnistusele tulevad ainult head hinded, aga nüüd hakkas tunduma, et muusikaõpetus rikub lõputunnistuse ära. Võibolla ka inglise keel. Kuigi kui me inglise keele tasemetööks ei valmistunud, siis see ei pidanud vist tulema raske. Muusikaõpetuses olin ma seni noodiõpetust osanud, ilma valmistumiseta vast mitte. Mõtlesin, et aga ma saan kontolltöös kirjutada, mida ma ise muusikast arvan. Olen palju muusikat kuulanud ja saan kirjutada, et osad teosed on harmoonilised ja osad mitte.

*
Lugesin ühte ajalooraamatut. Lugesin seda autori kodus, olles seal üksi. Nüüd tuli autor ise koju. Olin mõelnud lugeda veel kaks lehekülge, aga vaatasin, et autor tahab magama minna, seetõttu otsustasin lehekülje pooleli jätta ja kohe lahkuda. Korteriomanik tundis huvi selle maleturniiri vastu, mis mul pooleli oli. Ütlesin, et olen saanud vist viiest mängust kolm võitu. Parandasin, et olin saanud seni kuuest mängust neli võitu ja nüüd sain viienda võidu juurde. Vastased on peamiselt lapsed. Ühed poisid küsisid, kes seal turniiril veel osalevad. Loetlesin vaid mõned osavõtjad, mistõttu üks poiss küsis, kuidas ma midagi ei mäleta. Ma polnud kõiki meeles olnud nimesid loetlenud. Olime hakanud nende poistega koos kodu poole minema, aga nüüd jäin seisma, et kontrollida, kas ma panin kõik asjad kotti. Selle ajaga läksid poisid kaugele ette.

reede, juuni 28, 2019

Laenutuste arv selgunud

Eelmine aasta mul uusi autoriõiguslikke raamatuid ei ilmunud, aga üle-eelmine aasta ilmunud teost on siiamaani pidevalt välja laenutatud. On kokku loetud, et eelmine aasta laenutati minu autoriõiguslikke teoseid 344 korda, mille eest saan 38 eurot ja 1 sendi.

Tiivanõrgestus

V-O-K-V-L-R-O-R
1. f4 c5 2. Oc5 Of4 3. Lf2 b6 4. Ob6 ab 5. Lf4 d6 6. Lb4 Lc6 7. Re3 f6 8. c3 Rd7 9. a4 Oe6 10. 0-0 0-0 11. Lh4 Rg6 12. Og6 hg 13. Rg3 g5 14. Lb4 Va5 15. b3 Re5 16. d4 Rg6 17. c4 d5 18. de Od5 19. Vac1 Le6 20. Rd5 Ld5 21. Lb6 Vaa8 22. Vf5 Lf7 23. Vc7 Vfb8 24. Vb7 Vc8 25. Vc5 Vd8 26. Vcc7 Vd6 27. Vb8+ Kh7 28. Lb7 Vb8 29. Lb8 Vd4 30. Rf5 Vf4 31. Lb5 Le6 32. Rg3 Le3+ 33. Kh1 Lf2 34. Vc1 Rh4 35. Ld5 e5 36. Vg1 e4 37. Re4 Le2 38. Rg3 Lb2 39. Lf7 Vf2 40. Rh5 f5 41. a5 Vg2 42. Rf6+ Lf6 43. Lf6 Vg1+ 44. Kg1 gf 45. a6 Rf3 46. Kf2 Rd4 47. a7 Rb3 48. a8L Rd4 49. La7+ Kg6 50. Ld4 f4 51. Le4+ f5 52. Le6+ Kh5 53. Lf5 1:0. Valge mõtles 29 ja must 26 minutit.

Enda spämmimine

Mul olid blogisissekannete koopiad postkasti tellitud, aga nende edastamine korduvalt katkes. Vahepeal algas uuesti ja siis katkes jälle. Viimasel katkemisel otsustasin, et ma ei hakka enam taastumist ootama, tühistan tellimuse ja saadan kõik koopiad oma käega. Ise saadetud on pealegi ilusamad, ilma pika hüperlingita lõpus.

Kooli õu

Olime kooli õuel. Rääkisin, et siin kasvavad ikka veel jämedad tammed. On kirjutatud, et levib tammede äkksurm, millega puu sureb enneaegselt. See võib tulla reostusest. Kõndisin majale lähemale. Ütlesin, et siin kasvab ka üks noor tamm. Istutasin ühe tamme lillepotti, kuigi potis ei saa tamm väga kaua kasvada. Siis vaatasin, et see puu ei lähegi kasvama, sest ma põletasin tal ladva ära. Ilma ladvapungata ei saa puu kõrgemaks kasvada. Kell käis tundi. Hakkasin neljandale korrusele tundi minema. Oli karta, et enne kohale jõudmist heliseb ka teine kell. Hakkasin trepist üles jooksma astmeid vahele jättes. Selja taga kõndiv täiskasvanu võis jooksmist keelata.

*
Jõudsin koju. Külas olid vennapojad. Üks vennapoeg tahtis hakata malet mängima ja nimetas malet kabeks. Läksin oma tuppa. Seal oli uus laud. Ütlesin, et nii väikse laua peal ei saa tõlkida, sest selle peale ei mahu korraga arvuti, kaks sõnaraamatut ja vihik. Siis nägin, et vana laud on ka toas alles, see polnud kohe minu vaatevälja jäänud. Vana laud oli pandud viltu, sest naabermaja oli viltu.

neljapäev, juuni 27, 2019

Juunipöörde särgid

Olin suusatamas. Seal suusatas ka üks abielupaar. Neile ma ei meeldinud ja mees hakkas mind sõimama. Ta võttis noa välja. Sain neist jagu, aga järgmine kord suusatama tulles võisid nad mind jälle rünnata. Olime ühes viiekorruselises majas, mille katuselt tahtis sisse tungida vaenlase väeosa. Tahtsime põgeneda välisukse kaudu, aga selgus, et ka selle on blokeerinud vaenlased. Mina ja Krister läksime laes olevasse käiku. Me olime ainsad, kes meie väeosast põgenema pääsesid. Liikusime mööda tundmatut salapärast seinamügaratega käiku edasi. Jõudsime ruumidesse, kus sakslased istusid kohvilauas. Nad olid meie jälitajatega seotud. Rääkisime sakslastega inglise ja saksa keeles. Mõtlesin, et puuduliku keeleoskuse tõttu võib rääkimine just meie päritolu reeta. Üks vana naine hakkaski midagi kahtlustama ja küsis, kas me oleme Aasiast. Vastasin, et oleme Euroopast. Jälitajad jõudsid ka selle ruumi uksele. Põgenesime teise ukse kaudu. Tänaval meelitati Krister lõksu, kasutades ära tema kaastunnet ühe lapse vastu. Mina põgenesin edasi ja olin nüüd väeosast ainsana vabaduses. Tahtsin põgeneda metsa vahele, aga igal pool oli metsa lähedal asustus. Pidin igalt poolt edasi põgenema, et mind ei märgataks. Ühe hoone juures tahtis üks sakslane mind kinni võtta, mina püüdsin teda enda poolele meelitada.

*
Kirjutasin paberile. Teises toas loeti see kirjutis läbi. Öeldi, et see on minu kõige parem raamat. Mõtlesin, et nad pole kõike lugenud, mul on kõik trükki andmata unenägude kaustikud sellised. Jutus, mille nad läbi lugesid, oli mõeldud Kerstini peale. Teises toas kommenteeriti, et selline, milliseks ma pean Kerstinit, olen ma tegelikult ise, sest Kerstin jätab jutud pooleli, aga mina kirjutan lõpuni.

*
Juunipöörde ajal panid Päts ja tema pooldajad selga loosungitega särgid. Loosungiga nad protesteerisid juunipöörde ühe külje vastu, aga Päts oli siiski nõus võimu üle andma. Praeguseks oli näha, et Nõukogude võim jäi ajutiseks. Ka juunipöörajad panid selga loosungiga särgid, nende loosung oli, et nad lubasid eesti keele säilitada. Uude parlamenti kandideeris ka üks sotsiaaldemokraat, kellest nüüd sain teada, et ta muutus juunikommunistiks ja ei protesteerinud astutavate sammude vastu. Eestlased erinevalt mõne lääneriigi kodanikust häbenesid loosungite seljas kandmist. Pätsi mehed panid loosungitega särgid selga ainult pildistamise ajaks, kui pilt oli tehtud, vahetasid nad need riided jälle ülikondade vastu.

kolmapäev, juuni 26, 2019

Puudealused

Mõtlesin juba, et Tartusse jõuab vihm kogu aeg ilmateates lubatust hiljem, sest Tartu on Ida-Eestis. Aga täna jõudis vihm kohale ennustatust varem. Kõndisin linnas ja imestasin, et kõnnitee on ära kuivanud lagedatelt kohtadelt, aga puudealused on märjad. Vahel on vastupidi, et kerge vihmaga jäävad puudealused kuivaks. Kui ma täna neist puudealustest üle kõndisin, hakkasid tallad kleepuma. Mõtlesin, kas sinna on liimi valatud. Pärast kodus seletati, et suvel tilgub puude küljest mett. Mõtlesin, et pärna küljest ehk tõesti, nägin seal maas ka pärnaõisi.

Ühingu liige

Avasin feisbuki. Mul oli täna sünnipäev. Feisbuk oli teinud sel puhul minu fotodest valiku. Valiku kõige viimased fotod olid Kristerist ja tema naisest. Need kustutasin ära. Sain sünnipäevaõnnitlusi. Aga nagu sünnipäevade puhul alati, lisaks õnnitluste saamisele kustutas üks inimene mind kontaktidest ära. Kui olin fotovaliku kinni pannud, siis mõtlesin, et ma avaldasin hiljuti autoportree, on karta, et see oli valikus sees, autoportreed on koledad. Siis tuli meelde, et seda pilti siiski valikus ei olnud, sest kõik pildid olid maleteemalised. Kui feisbuki kinni panin, siis nägin, et sõprade koguarv siiski vähenenud ei olnud, järelikult kustutas üks inimene ennast ainult fotovaliku nägijate hulgast ära. Maja õuel tuli mulle vastu J. Malin, kellele oli see fotovalik meeldima hakanud ja talle oli tulnud mõte, et samasuguse näituse võiks teises kohas ka teha.

*
Istusin tunnis. Mul oli ainult saunalina ümber. Kuulsin, et tagapool pingis hakkab üks tüdruk halvustavalt rääkima, et mul ei ole riideid seljas. Mõtlesin, et mulle endale ka ei meeldi, kui mul nii vähe riideid seljas on. Aga kohtades, kus teised käivad ilma riieteta, käin mina riietega. Ma tahan, et tüdrukud siis mind vähemalt tunnis väiksema riiete arvuga näeksid.

*
Kõndisin Kalda tee jõepoolsel küljel. Hakkasin üle autotee minema. Läksin sellises kohas, kus ei olnud foori. Püüdsin jõuda autost ette. Läksin ühte majja, kus kohtasin Erikut. Mul oli käes Fantoomide Ühingu märkmik. Mõtlesin seda Erikule näidata. Märkmiku viimasele leheküljele olin kirjutanud arutluse, kas fantoom number 3 on Klaus. Tegelikult mäletasin, et see on Erik. Mõtlesin, et kui ma märkmiku Eriku kätte annaksin, siis ta näeks ka seda, et märkmiku keskel on kirjutatud tema ühingust väljaheitmisest. Küsisin Erikult, mitu korda ta on looma maja uksest sisse lasknud. Täpsustasin, et loen loomadeks ka putukad. Erik vastas, et tal on see arv meeles, aga kõigi kordade üleslugemine läheks liiga pikale. Ta rääkis, et talle pakutakse juba kaks aastat Indias tööd, töökoht on ikka täitmata. Küsisin, kas seda siis kellelegi teisele antud ei ole. Erik vastas, et ei ole. Sain teada, et kuigi Erik on arenenud maa esindajana välismaal töötanud, on seal tema töötamise ajal asjad allamäge läinud.

teisipäev, juuni 25, 2019

Ülesanne käes

Oli matemaatikatund. Õpetaja Holts andis klassile ülesande. Mõtlesin, kuidas seda lahendada, ma proovin. Ülesandes oli nimetatud õhurõhku ilma arvu ütlemata. Mõtlesin, et õhurõhk on vist 760. Minu pinginaaber oli Kristjan K., kes tundus oskavat minust veel halvemini, aga lahendas õpiku järgi. Ütlesin, et mina õpikut ei kasuta, sest eksamil peab oskama oma peaga lahendada. Artur ei olnud mingi asjaga rahul ja hakkas õpetama. Nimetasin ühe varasema õpetaja nime. Holts tundus seda kuulvat, sest ta hakkas rääkima sellesarnasest inimesest, et see elas ühes Tartu linnaosas 150-aastaseks.

esmaspäev, juuni 24, 2019

Laulupeo kuuldavus

Üleeile toimus Tartus laulupidu. Seal ma ei käinud, aga ilmselt kuulsin sealt kostvaid helisid. Koju need ei kostnud, aga kui keerasin Uue tänava haruteed mööda Pika ja Raatuse tänava ristmiku kõrvalt Pikale tänavale, siis sellesse punkti kostis selgelt rõõmus puhkpillimuusika. Pikka tänavat mööda Annelinna suunas kõndides jäi muusika kuuldavus vahepeal vaiksemaks ja mõnel teelõigul uuesti valjenes.

pühapäev, juuni 23, 2019

Haruldane avang

1. g4 d5 2. e3 e5 3. Og2 Rc6 4. c4 dc 5. Oc6 bc 6. h3 Oe6 7. Rc3 Re7 8. Rf3 Rg6 9. b3 cb 10. ab Lb8 11. Vb1 Ob4 12. Lc2 0-0 13. d3 Vd8 14. Od2 Oc3 15. Oc3 f6 16. g5 Lb5 17. gf gf 18. Kd2 Kf7 Siin tegi must kaks käiku järjest, pärast 11 käigu või kahe peale kokku 22 edasi mängimist võeti valesti mängitud käigud tagasi, aga pärast mängu lõppu selgus, et jätkamisel oli täpselt samas kohas valekäigu teinud valge, seetõttu otsustas kohtunik mõlemale kaotuse anda.

Malenurgad ja pingpong

Mõtlesin, et võibolla peaksin vanaisalt saadud ajalehe malenurkade väljalõigete arvu vähendama ja ainult osad neist alles jätma. Vaatasin vanu malenurkasid. Valitud hetkel olid need pühendatud ühele tähtsale turniirile. Avaldati nii selle turniiri partiisid kui ka pealtvaatajate kommentaare. Üks pealtvaataja ütles, et teda huvitab male ja tema enda eriala tennise võrdlus. Teine pealtvaataja ütles, et teda huvitab võitlus, aga mitte erialade vaheline, vaid võitlus üldiselt. Hakkasin Klausiga pingpongi mängima. Varem oli meil mäng läinud tasavägisemalt, aga täna ei tulnud mul ükski serv välja. Algul ma seisu ei arvestanud, aga siis küsisin, kes siis punkti saab, kui ühel lauapoolel toimub kaks põrget. Klaus ütles, et see tähendab punktikaotust. Seega läks mul täna veel halvemini kui ma lootsin. Klaus mängis ka halvemini kui varem, aga mina veel halvemini. Mängu käigus läks meil mitu palli järjest mõlki ja need said karbist otsa. Arvasin, et nüüd tuleb uusi palle osta. Aga selgus, et riiuli all on veel pingpongipalle. Need olid varem karbist välja võetud, et neid ei oleks karbis liiga palju. Riiulialustest olid ka osad mõlkis, aga mitte kõik.

laupäev, juuni 22, 2019

Iseloomulikud käigud

Läksime Kaunase puiestee hoovi, kus olime kunagi elanud. Me ei kolinud tagasi oma endisesse, vaid Kerstini korterisse. Ütlesin, et ma mäletasin, nagu oleks hoovis kaks või kolm liivakasti, aga nüüd näen, et neid on viis. Vaatasin, kas meeles olnud väike liivakast on rohtu kasvanud. Vanasti vist oli. Kerstin oli kodus, aga ma ei tahtnud temaga rääkida. Üks vend kinkis mulle käpik-mängukaru, sest ma olin kirjutanud luuletuse reaga "Kingi mulle mängukaru". Samal põhjusel kinkis Kerstini ema mulle uue päris mängukaru. Mõtlesin, et vana mängukaru, mida ei ole alles, oli ikkagi parem, sest see oli mälestustega seotud.

*
Minust vanemad mehed tulid mulle järjest kallale. Mäletasin, et nad on minust tugevamad, aga praegu sain neile kõigile vastu. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et ma pole veel nii vanaks jäänud nagu nemad.

*
Ühel välismaa võrguleheküljel sai teha annetusi male heaks. Olin üks päev nalja pärast annetanud 200 000 eurot. Mõtlesin, et annetan täna veel 200 000. Aga sain pidama, sest mõtlesin, et kaks korda 200 000 on juba 400 000. Enne esimest annetust oli mul raha 6 miljonit eurot. Kui ma annetasin teistest rohkem, siis võidi mõelda, et sisestasin kogemata liiga palju nulle, ja raha tagasi maksta. Võis ka juhtuda, et annetatud raha lastakse oskuslikult käiku ja algab kiire areng. Läksin maleklubisse. Panin suusad tolmusesse nurka, lootes, et keegi neid endale kaela ei tõmba. Ühes kohas taheti, et pandaks kirja iga maletaja kõige iseloomulikum avanguvariant. Osadel oli see juba kirjas, minul veel mitte. Olin alusatnud mängu erinevate avakäikudega. Abram ütles, et minu puhul on kõige iseloomulikum käik vist vangerdus. Vastasin, et olen teinud nii lühikest vangerdust, pikka vangerdust kui ka vangerdamata jätnud. Abram arvas, et mõnes seisus ongi kõige parem käik pikk vangerdus ja mina tunnen need seisud ära, aga algajad teevad pika vangerduse seal, kus nad satuvad rünnaku alla. Ta ütles, et algajad arvavad, et ratsu tuuakse mängu niisama.

reede, juuni 21, 2019

Huvitavad leiud

Leidsin kolmelt venekeelselt võrguleheküljelt huvitavaid asju. Mõtlesin igaühelt neist võrgulehekülgedest kopeerida oma blogisse ühe tsitaadi koos lingiga. Mulle tundus, et kui blogi kirjutamise lehekülg ja kopeeritav lehekülg on korraga lahti, võidakse sealt minu blogisse sisse murda. Aga vaevalt on kellelgi aega seda teha. Teine asi, mida ma kartsin, oli see, et mitmes toas olid  külalised, kelle nähes ma ei tahtnud blogi parooli sisestada. Otsisin tuba, kus keegi ei näeks.

neljapäev, juuni 20, 2019

Suvised sõidud


Tegin puhkepäeva ja sõitsin maale. Mul oli bussisõidu kord valesti meeles. Võtsin kaasa isikutunnistuse, aga oleks tulnud võtta vist hoopis linnaliinide bussisõidukaart, mistõttu pidin veel ühe plastmasskaardi ostma. Tänavu aastal olen lugenud peaaegu ainult teaduskirjandust, aga täna võtsin kaasa novellikogu ja lugesin seda. Novellid olid erinevatelt autoritelt, aga selgus, et kõik olid naljatoonil kirjutatud. Sain juurde ühe uue foto, mille alles jätsin.

Halvimad hinded

Sain tagasi ajaloo kontrolltöö. Olin kontrolltöö servale kirjutanud naljamärkusi ja seepeale oli sama teinud ka õpetaja. Kontrolltöö iga osa eest oli pandud eraldi hinne, aga raske oli aru saada, mis on hinne ja mis nali. Esines pikkasid numbrite ridasid. Mõne osa eest olin saanud hinde 2, aga kõige eest kokku 3+. Ütlesin õpetajale, et see on esimene kord elus, kui ma saan ajaloos hinde 2. See on seletatav sellega, et täna oli mitmeks tunniks õppida, ma kõike ei jõudnud. Mõtlesin, et tegelikult ma kirjutasin kontrolltöös kolm lehekülge, rohkem ühe koolitunniga polegi võimalik. Õpetaja hindamine on muutunud vist vähem objektiivseks. See pole esimene kord, kui ma ei saa ülikoolis õppinuna vanas koolis hinnet 5, ühel korral ülikoolist vanasse kooli ajaloo kontrolltööd kirjutama minnes sain juba hinde 4. Tegelikult ma tegin tänases kontrolltöös selliseid nalju, et pole ime, kui õpetaja käitumine muutus.

kolmapäev, juuni 19, 2019

Loengus nimetatu

Kuulasin Piirimäe loengut. Ta kirjutas loengus nimetatavad nimed tahvlile. Loengu lõpu poole ta seda enam ei teinud. Pärast loengu lõppu hakkasin konspektist nimesid ja numbreid pähe õppimiseks välja kirjutama. Nende kirjapildis, mida polnud tahvlile kirjutatud, ei olnud ma kindel. Piirimäe oli loengus öelnud, et Inglise revolutsioonile järgnes Oranž revolutsioon. Loogiline oli arvata, et see toimus aastal 1660, kui Inglise revolutsioon lõppes. Aga ma olin välja kirjutanud aastaarvu 1654. Loengu lõpus polnud asju võibolla sellepärast tahvlile kirjutatud, et nii lihtsaid asju pidi igaüks juba teadma, aga tõenäoliselt sellepärast, et loengu lõpetamisega läks kiireks. Vaatasin, et nende nimede ja daatumite pähe õppimine võtab nii palju aega, et kui õppida nädala kõikide loengute omad, siis jääb nädal lühikeseks. Kirjutasin neid välja koolimaja aknalaual. Minu juurde tuli üks klassivend. Ta küsis mult, kas ma ühte naist tunnen. Vastasin, et olen temaga kohtunud, aga ma ei tea, kus ta elab. Klassivend ütles, et see naine on nii tähtis inimene kui kirjastuse töötaja ema.

teisipäev, juuni 18, 2019

Mõtteid teemaunenägudest

Kirjuta 10 asja kooliteemaliste unenägude kohta.

1. Kooliteemalisteks saaks lugeda ka kodus õppimise teemalised unenäod.
2. Kooliga seostuvad ka unenäod koolis tuttavaks saanud inimestest, keda kohatakse kuskil mujal kui koolis.
3. Mõni nimetab kooliks ka ülikooli, aga ma pole nimetanud.
4. Vahel näen unes 12. klassi lõpetamist või ülikooli, aga ruumis istuvad need, kellega koos käisin põhikoolis.
5. Mõned põhikooli aegsed tegelased istusidki minu keskkoolitundides ja ülikooliloengutes ka ärkvel olles, kuigi suurem osa inimesi olid vahetunud.
6. Osad kooliteemalised unenäod võivad sümboliseerida praegust iseõppimisega tegelemist.
7. Teadustöös ei ole õppimine ja töötamine üksteisest selgelt eristatavad.
8. Algkooli võin näha unes selle võrra vähem, et alles pole kõige vanemaid koolivihikuid, aga hilisemaid on.
9. Esimese klassi loodusõpetuse töövihik ja klassipäevik peaks siiski alles olema.
10. Üks kehalise kasvatuse õpetajastest oli kuri, aga unes olen näinud rohkem pallimängu kui pahandamist.

Elukoht

Sven küsis, kus Karba praegu elab. Vastasin, et ma ei tea, kus ta praegu elab, aga viimati elas ta Tallinnas. Üks minu Tallinnas elav tuttav vist tundis Karbat ja Karba kutsus Tallinnasse kokku Tartus tegutseva klubi koosoleku. Parandasin, et koosoleku kutsus Tallinnasse siiski K. Sander.

esmaspäev, juuni 17, 2019

Pähklid maas

Kõndisime linnas. Vastu tuli Veljo. Seejärel tundsin ära ka Pille ja seejärel Klausi. Ema küsis, kas ma Veljo tundsin ära. Läksime üritusele, kus pidi ette loetama kaks minu luuletust. Laval räägiti nii vaikselt, et ma täpselt ei kuulnud. Mul olid peos soolapähklid. Neid oli nii palju, et kõik ei mahtunud pihku ära, osad kukkusid maha. Hakkasin maast pähkleid üles korjama, et need prügikasti visata. Ma ei tahtnud üritust segada ei närimise ega prügikastikaane kolksuga. Maas pidi olema ka teiste inimeste vanu pähkleid, sest mina olin söönud ainult ühte sorti, aga üles korjasin kolme sorti. Üks vana naine võttis minu peost ühe pähkli, pistis suhu ja ütles, et väga halb. Kui ta läinud oli, ütlesin emale, et nüüd võib see naine haigeks jääda. Ema vastas, et kindlasti jääb. Üritus sai läbi. Ütlesin, et laval räägiti nii vaikselt, et ma ei saanudki aru, kas minu luuletused kanti ette või mitte. Ema vastas, et tema kuulis, et laval öeldi, et ma oleksin mees ja loeks ise oma luuletused ette. Ütlesin, et seda ma ka ei kuulnud.

*
Vaatasin vana vihikut, kuhu ma olin kirjutanud järge veel varem lapsepõlves välja mõeldud juttudele. Mind huvitas, kas ma olen kirjutanud kõige lõppu, et nüüd sai jutt läbi ja ma ei kirjuta seda enam kunagi edasi. Muidu oleks seda võinud jätkata nüüd.

*
Läksin Oudekki trepikotta. Minu ees sisenesid mõned inimesed, kellest üks oli Malts. Mõtlesin, et ma ei lähe veel trepist üles, vaid jään välisukse juurde kuulama, mida ees läinud Oudekki ukse avanemisel ütlevad. Aga hakkas tunduma, et nad ei lähegi sinna, vaid Maltsal on nüüd siin trepikojas oma korter. Mõtlesin, et mul ei hakka siia trepikotta sisenemisel süda kiiremini lööma mitte ainult praegu, vaid sama oli ka siis, kui ma käisin lapsena Oudekkit õue kutsumas.

pühapäev, juuni 16, 2019

Liikumatud vigurid

1. d4 f5 2. Rf3 e6 3. g3 Rf6 4. Og2 Oe7 5. 0-0 0-0 6. c4 d5 7. c5 Rbd7 8. b4 c6 9. a4 a5 10. b5 cb 11. ab b6 12. c6 Rb8 13. Lc2 Lc7 14. Re5 Od6 16. f4 Re4 17. Rd2 h6 18. Oe4 fe 19. Rb3 Oe5 20. fe Vf1+ 21. Kf1 Lf7+ 22. Kg1 Va7 23. Oe3 Lf5 24. Vf1 Lh3 25. Ld2 a4 26. Rc1 Va5 27. Lb4 a3 28. Ra2 h5 29. Lf8+ Kh7 30. Lc8 Vb5 31. Lb8 Vb2 32. c7 Ve2 33. Of2 h4 34. c8L hg 35. Lh8+ Kg6 36. Lh3 gf+ 37. Vf2 Ve1+ 38. Kg2 e3 39. Lg3+ Kh7 40. Lf8 1:0. Valge mõtles 12 ja must 11 minutit.

Valimistulemused

Loeti valimiste hääli kokku. Olin üks kandidaatidest. Mul oli kaks eesnime, samad kaks eesnime olid ka ühel teisel kandidaadil. Vaatasin, kumb on rohkem hääli saanud. Minu häälte arv ei olnud veel selgunud. Üks mees näitas mulle, kus on minu valimisringkonna hääled. Aga ta ei saanud aru, et selles ringkonnas on keskmisest suurem valimisjaoskondade arv ja kõik jaoskonnad ei ole veel loetud. Siis minu häälte arv selgus. See oli suurem, kui ma olin arvanud. Olin saanud sadu hääli, seda oli teisest minunimelisest rohkem, erinevalt temast olin saadikuks valitud. Aga kui ma seni olin arvanud, et ma kandideerin linnavolikogusse, siis nüüd sain teada, et need olid hoopis Riigikogu valimised. Muidu ma poleks oma kandidatuuri Riigikogu valimistel üles seadnud, sest varem ma ei uskunud, et mind valitakse. Aga nüüd tundus loogiline, et kui Oudekki on korduvalt saadikuks saanud, siis saan ka mina. Oleksin nüüd temaga samas saalis istunud. Mõtlesin, et minu mandaat võidakse veel tühistada, sest olin kandideerides kirja pannud, et ma olen füüsik, mida ma ei olnud. Olin mõelnud, et linnavolikogu valimistel võib nalja teha. Riigikogu valimistel ma poleks meelega nalja teinud. Aga selles mõttes ma olingi füüsik, et kandideerisin keskkonnaprobleemide pärast muretsemise tõttu. Tegelikult mul ei olnud aega parlamenti minna, muidu ma poleks magistritööd tähtajaks valmis saanud. Mõtlesin, et pean vist kohe tagasi astuma nagu A. Laiapea. Riigikogus oleks filmitud, aga mulle poleks meeldinud, kui mind filmitakse, kui ma ennast hästi ei tunne. Poleks olnud õige istuda Riigikogu saalis kordagi sõna võtmata. Võibolla oleksin sõna võtnud. Võibolla oleksin ka seaduseelnõusid algatanud, iseküsimus, kui head eelnõud need oleks olnud.

Võõras telefon

Olime hotellis. Võtsin enda kätte Seljodkini mobiiltelefoni. Läksime ühest ruumist teise. Seljodkin küsis, miks ma tema telefoni võtsin. Vastasin, et ma annan selle tagasi. Mulle tundus, et minu käes oli see muutunud kulunumaks.

laupäev, juuni 15, 2019

Sünnipäev loomadega

Täna käisime loodusmajas ühe lapse sünnipäeval. Seal mängiti sellist mängu, et sünnipäevalaps pidi kastist mänguloomi välja võtma ja nende nimesid ütlema. Suurem osa liike olid talle tuttavad. Siin võis kasu olla sellest, et meil külas käies oleme vaadanud temaga koos loomaraamatuid ja nendest rääkinud. Mõnesid linnuliike laps ei tundnud, nende pilte pole ka vaadatud raamatus olnud. Teises raamatus, mida vaatasime lühemalt, võibolla oli, aga siis me nende piltideni arvatavasti ei jõudnud.

reede, juuni 14, 2019

Rahulik koht

Inimesed on poliitika üle sõimlema hakanud. Minu meelest meie eurodebati ajal olime viisakamad. Kui Kulbok kellegagi eurolistis vaidles, siis ta nimetas ka, millise punktiga ta nõus on. Võibolla kuskil toimus vähem kultuurne debatt ka. Tartus jalgrataste laenutamise kohta kirjutatu näitab ka, et inimesed ei ole kultuursed. Laenutavad ratta ja hakkavad seda lõhkuma. Jaan Tõnisson arvas, et selleks, et inimesed oleksid hoolsad, on vaja omanikutunnet. Tasuta jalgrataste jagamine on nagu kommunismile üleminek. Mulle meeldib jala kõndida rohkem kui rattaga sõita. Lapsena oli rattasõiduisu ka. Lapsena meeldis mulle liivakastis mängida. Praegu meeldib mulle meenutada nii vanu aegu kui ka värskelt õpitud asju. Kui ma asja blogisse kirja ei pane, siis see ei tähenda, et ma poleks seda meenutanud. Kui kõik asjad meelest ära lähevad, saab uued asemele õppida ja neid meenutada. Malet mängides uue käigu valimine on osalt varem kuuldud soovituste meenutamine. Osasid inimesi kordamine väsitab. Võibolla sõltub ka, mida korratakse. Aga kui vana asja korrata, saab selle kohta ise mõelda uue mõtte. Süvenemine tähendab millegagi põhjalikult tegelemist. Mind on iseloomustatud väga põhjalikuna. Minu luuletusi on iseloomustatud ka sõnadega horisontaalne tunnetus, aga praegu olen ilmselt põhjalikum kui neid kirjutades. Arvustajal ilmselt ei olnud endal minu kohta põhjalikke teadmisi. Ühes asjas põhjalikkus võib tähendada teises asjas pealiskaudsust, sest mõlema jaoks korraga ei jätku aega. Ajalugu võib tegeleda küsimusega, mille jaoks inimestel aega jätkub. Aeg olevat raha, aga raha omamine võib panna aega raiskama. Kui aeg on raha, kas siis ajalugu on rahalugu? Majandusajalugu rahaga tegeleb. Kommunistid tahtsid raha ära kaotada. Millega oleks siis pidanud trahvi maksma?

neljapäev, juuni 13, 2019

Saksamaast ja Šveitsist

Kirjutasin üks päev listi:

"Viimases "Müstilise Venemaa" saates oli juttu Saksamaa Reichstagi hoone põlemise järgsest kohtuprotsessist, mis kommunistidega seostamise tõttu puudutas ka Nõukogude Liitu. Panin tähele, et kõneleja hääldas sõna Reichstag korduvalt eesti keele hääldusreeglite järgi. Muidu saksa keeles tähekombinatsioon 'ei' peaks häälduma 'ai'. Kui tahta aga eestipärasemalt rääkida, siis võib tõlkida Reichstag Riigipäevaks. Reichi all mõeldakse vahel suuremat sorti riiki, praegusel Saksamaal ei ole Reichstagi, vaid Bundestag ehk Liidupäev. Aga ka saksa väikeriikide nimes esineb sõna Königreich ehk kuningriik. See muudab kahtlasemaks natside ütluse, et nende riik on Kolmas Reich. Häälduse kohta on arvatud ka, et eesti keeles rääkides võib hääldada eestipäraselt, nii on üks luulerida "Heine on mu eine". Aga kui ma olen saksa keelt õppinud, siis võib ehk õpitut kasutada."

Pärast lugesin veel, et keisrivõimu lõpuga Saksa riigi ametlik nimetus ei muutunud. Weimari vabariik oli vaid mitteametlik nimetus, ametlikus nimetuses sisaldus ka tol ajal sõna Reich. Praeguse Liidupäeva kohta ütles mõni allikas, et see on vaid parlamendi alamkoda. Aga saksakeelne allikas ütles, et see ongi parlament, kuigi on võrreldav alamkojaga. Juba ühel varasemal korral lugesin saksakeelsete mõistete kohta veel, et Bern ei olegi päris Šveitsi pealinn, kuigi on sisuliselt pealinn. Aga šveitslased oma riigis ametlikult pealinna mõistet ei kasuta, neil on selle jaoks natuke teistsugune nimetus - liidulinn.

kolmapäev, juuni 12, 2019

Kalapüügivõistlus

Jõudsin majja, kus tegeleti kalapüüdmisega. Üks poiss lõikas muu tegevusega samaaegselt aegamööda välja kalakujulist sööta, mille kala kindlasti alla neelaks. Võisteldi, kes saab rohkem kalu. Mina võtsin endale püüdmiseks need imeliku kujuga kalad, mida keegi teine polnud veel püüdma hakanud. Tegin ühe kala katki. Alles pärast seda märkasin õpetusest, et minu valitud kalade kohta oli öeldud, et nende katki tegemist tuleb vältida, sest need on mürgised. Sellepärast teised siis ei olnudki neid püüdma hakanud. Olin vaadanud õpetust ka enne püüdmise alustamist, aga mitte piisavalt tähelepanelikult.

*
Mõtlesin, et kui ma harvem malevõistlustel osalen, siis küll väldin kaotusi, aga saan ka harvem auhindasid. Kui ma kohal käin, siis mõne auhinna ikka saan. Täna võitsin medali. Ülejäänud medalid said kaks tüdrukut, kellest üks oli Liisa. Tüdrukud kiirustasid bussi peale ja jätsid oma medalid minu kätte. Need ei olnudki kõige väärtuslikumast materjalist. Olin Paides. Sinna saabus Maaja, kes tahtis medaleid näha. Hakkasin neid arvutist otsima.

*
Kirjutasin Helinale, et nüüd hakkan tal iga päev külas käima või küsin talt raha. Helina mulle ei vastanud, aga kirjutas pärast minult kirja saamist blogis, kui palju tal tööd on. Tal võtvat söögi tegemine kaks tundi aega. Ema kutsus mind kööki ja näitas, kui palju mul klaasis raha on. Ütlesin, et varem oli rohkem.

teisipäev, juuni 11, 2019

Lõuna-Vietnam

Läksin isa tuppa arvutiga tööle. Vahepeal olid poisid arvuti seadeid muutnud. Kui ma selle käivitasin, käivitus ka printer ja hakkas endast kogu ette jäävat toa sisu läbi rullima. Tahtsin printerit peatada. Kirjutasin selleks arvutiekraanile peatamiskäsu. Aga ühes sõnas jäi osa tähti kirja panemata. Mõtlesin, et proovin esialgu anda sellist käsku, nagu välja kukkus. Kui see ei aita, proovin uuesti kirjutada.

*
Rääkisime Vietnami sõjast. Ütlesin, et lõunavietnamlasi kahtlustati põhjavietnamlastega kokkumängus. Küsiti, miks. Vastasin, et nad olid omavahel sugulased. Lõuna-Vietnamist inimeste evakueerimiseks taheti tõsta kogu see ala Ameerika Ühendriikide sisse. See oleks sinna ära mahtunud.

esmaspäev, juuni 10, 2019

"Pitirim Sorokin: saatus ja teosed"

И.А. Голосенко. „Питирим Сорокин: судьба и труды“. Сыктывкар. Коми книжное издательство. 1991. 248 lehekülge.

Pitirim Sorokin sündis aastal 1889 Komimaal. Tema ema oli komi ehk sürjalane ja isa venelane. Ema suri, kui Sorokin oli veel väga noor. Isa kaldus pärast seda alkoholismi, mis pani Sorokini koos vennaga kodust põgenema.

Komimaa ja Venemaa jäid Sorokinile tähtsaks elu lõpuni. Sugulasrahva hulgast pärinemise tõttu on ta tähtis ka eestlastele. Sorokini esimesed teadustööd olid sürjalaste kohta ja ta hindas ka hilisemas elus seda, et oli saanud lapsepõlves viibida Komimaa metsades. Ka hiljem Ameerikas elades meeldis talle suurlinnast loodusesse minna. Peale metsas viibimise meeldis talle ka oma aias lillepeenra eest hoolitseda.

Kuigi mõnes asjas jäi ta elu lõpuni muutumastuks, oli ka seda, milles ta seisukohti muutis. Muutus tema suhtumine revolutsioonidesse. Kui puhkesid 1905. ja 1917. a. revolutsioon, läks ta revolutsioonidega kaasa. 1905. a. revolutsiooni ajal pidi ta esimest korda vanglas viibima. Vanglas nägi ta kriminaalkurjategijaid. Komimaal olevat kuritegevust vähe olnud. 1917. a. revolutsiooni ajal sai ta Kerenski abiliseks, aga enamlaste võimuletuleku järel viibis taas vanglas. Vanglas hakkas ta mõtlema ajaloo tsüklilisusest, sest toimuvad hukkamised olid samasugused, millest ta oli lugenud Prantsuse revolutsiooni kohta.

Sorokin oli sotsislistide-revolutsionääride partei liige, kuid Oktoobrirevolutsioon viis ta poliitikast kaugenemisele ja teadustööle pühendumisele. Kui Einsteini andekus olevat avaldunud hilja, siis Sorokin paistis silma juba üliõpilasena ja hakkas enne ülikooli lõpetamist loenguid pidama. Teadusliku karjääri tegemisega samaaegselt ähvardasid teda siiski ka kommunistide repressioonid. 33-aastaselt saadeti ta Nõukogude Liidust välja. Algul peatus ta Tšehhoslovakkias, sealt suundus edasi Ameerikasse, kus sai samuti sotsioloogia professoriks, nagu oli olnud juba Venemaal. Tema viimane ülikool oli Harvardis, mida peetakse tippülikooliks. Ameerikas elas Sorokin üle poole elu, aga suurem osa loetud raamatust räägib tema elust Venemaal või Komimaal.

Hiljuti saksakeelset entsüklopeediat lugedes ei näinud ma, et oleks viidatud Sorokini raamatule „Revolutsiooni sotsioloogia“, aga Komimaal ilmunud elulooraamat nimetab seda Sorokini paremini vastu võetud raamatute hulgas. Peateoseks peetakse selles sarnaselt teatmeteostele neljaköitelist „Ühiskondlikku ja kultuurilist dünaamikat“. Eesti ajalehearvustaja arvas, et selle raamatu eesti keelde tõlgitud lühendatud variant „Meie ajastu kriis“ ei ole nii väärtuslik kui Sorokini hilisem looming, aga elulooraamatu järgi Sorokin hilistel eluaastatel enam nii suuri uurimisprojekte ette võtta ei jõudnud.

Sorokin tahtis maailma parandada ning kaotada sellest sõjad ja revolutsioonid. Maailma parandada on raske, kuid tundub, et seda püüdes kahjustas ta hoopis oma tervist. Üks arvustaja kirjutas Sorokini eesti keelde tõlgitud raamatust küll kiitvalt, aga kiitis selle eest, et Sorokin on vaimuhaiguste kohta halvasti öelnud. Elulooraamatust selgub, et Sorokin oli ka ise depressiivne, depressiooni olevat tekitanud maailma saatuse pärast muretsemine. Muretsejatele võiks soovitada tunda vahepeal rõõmu, et maailm üldse olemas on olnud.

Kuigi Sorokin oli nooruses ühte poliitilisse erakonda kuulunud, ei sidunud ta ennast hiljem ühegi parteiga. Nooruses meeldis talle käia kirikus, hiljem oli ta samuti religioosne, aga ennast ühegi konkreetse kirikuga enam ei sidunud. Küll meeldis talle kuulata möödunud sajandite vaimulikku muusikat.

Sorokin suri aastal 1968.

Golossenko raamat on ilmunud avalikustamise perioodil. See on trükitud Nõukogude Liidu laialisaatmise aastal, aga kuul, kui Nõukogude Liit oli veel olemas. Raamatus kritiseeritakse seda, et Nõukogude Liidus austati Sorokinit vähem kui mujal maailmas. Tema raamatuid anti välja erinevates riikides, aga mitte Nõukogude Liidus. Hruštšovi ajal küll hakati tegema ettevalmistusi tema teoste väljaandmiseks, aga Brežnevi aja algus tegi nendele plaanidele lõpu. Golossenko oli siiski Sorokiniga kirjavahetuses. Kaheleheküljelisest saatesõnast selgub, et seda raamatut on Golossenko kirjutanud haigusega võideldes.

pühapäev, juuni 09, 2019

Kahimisvajadus

1. e4 c6 2. d4 d5 3. f3 e6 4. c4 dc 5. Oc4 g6 6. Rc3 Og7 7. Re2 Re7 8. 0-0 Rd7 9. Oe3 Rb6 10. Ob3 Od7 11. Vc1 0-0 12. f4 Vc8 13. g4 f5 14. ef gf 15. g5 Kh8 (Katkestusseis. Nende ja tagasivõetud reeglitevastaste käikude tõttu on valgel kulunud 9 ja mustal 10 minutit mõtlemisaega.) 16. Le1 Vg8 17. Lh4 Rg6 18. Lh3 Rd5 19. Rd5 cd 20. Vc8 Lc8 21. Vc1 Lb8 22. Od2 Vc8 23. Vc8 Lc8 21. Vc1 Lb8 22. Od2 Vc8 23. Vc8+ Lc8 24. Lc3 Lc3 25. bc Ob5 26. Kf2 Oe2 27. Ke2 Kg8 28. Oa4 Kf7 29. Od7 Ke7 30. Oc8 b6 31. Ke3 Rf8 32. Oc1 h6 33. gh Oh6 34. Kf3 Rh7 35. h4 Rf6 36. Od2 Re4 37. Oe1 Rd6 38. Oa6 b5 39. a4 ba 40. Od3 a3 41. Ob1 Kd7 42. Oa2 a5 43. h5 a4 44. Oh4 Rb7 54. Og5 Og7 46. h6 Oh8 47. Kg3 Ra5 48. Kh4 Ke8 49. Kh5 Kf7 50. Od8 Rb3 51. Ob6 Rc1 52. Ob1 a2 53. Oa2 Ra2 54. Oc5 Rc3 55. Oa3 Rb5 56. Oc1 a3 57. Kh4 a2 58. Ob2 Ra3 0:1 (Valge mõtles veel 16 ja must 14 minutit.)

Möödasõit

Sõitsime maanteel autoga. Juht möödus pikast autode rivist. Kui kõik olid selja taha jäänud, ütles ta, et narkomaffia sõidab teistest kiiremini.

laupäev, juuni 08, 2019

Luuletused ja laulud

Pidime minema bussiekskursioonile Venemaale. Ma ei teadnud, kas ma lähen. Tänaseks oli koolis pidanud igaüks enda valikul ühe luuletuse pähe õppima. Kaasõpilased ütlesid Kristerile, et on vajalik, et tema vabatahtlikult vastama läheks, tal on luuletused paremini peas kui teistel. Ütlesin vahele, et mul on kõik enda luulekogud peas. Mõtlesin, et tegelikult Puškini luuletusi mäletan halvemini. Neid ei olnud mul vist ühtegi peas. Üks natuke oli, aga vist mitte üleni.

*
Olin nahaarsti juures. Arst ütles, et praegu pole vaja midagi ravida. Rääkisin vastuseks, et jah, praegu kannanahk koorub ise. Aga vahepeal ei koorunud ja valusad lõhed tulid sisse. Siis panin kanna peale salvi ja pärast seda hakkas kooruma. Arsti jaoks ei olnud minu jutus midagi üllatavat.

*
Sisenesin saalis toimuvasse tundi lava poolt. Mõtlesin, et ootan lavalt alla astumisega, kuni teised laulu lõpetavad, et mitte laulu segada. Kui üks laul lõppes, algas kohe uus. Aga nüüd astusin lavalt alla. Istusin klassiruumis tühja pinki, millel oli kook. Õpetaja tegi märkuse, et ma ei laula kaasa. Mul oli nii jäme hääl, et ma ei saanud laulda. Vaatasin, et kook on laua pealt kadunud. Küsisin minu taga istuvalt tüdrukult, kas tema võttis koogi ära. Ütlesin, et ma valisin pingi selle järgi, kus saaks kooki süia. Mõtlesin, et ma olen varemgi söömisest loobunud. Siis vaatasin, et koogitükid on endiselt minu laual, kuigi need on nüüd tõstetud laua päris nurka.

Ungari Nõukogude Vabariik

Tõlkisin ungarikeelse vikipeedia artiklist Esimese maailmasõja järgse Ungari kommunistliku valitseja Béla Kuni kohta peatükki „Nõukogude Vabariik“. Refereerin tõlget. Naaberriikidega toimuva piiritüli olukorras teatati 20. märtsil 1919 tagasiastunud Ungari valitsuse asemel ainult sotsiaaldemokraatidest koosneva kabineti moodustamisest. Kun viibis sel ajal vanglas. Järgmisel päeval kaks vasakpoolset parteid ühinesid ning Béla Kun ja Sándor Garbai kuulutasid välja Nõukogude Vabariigi, luues Revolutsioonilise Valitsusnõukogu. Béla Kun oli selles 21. märtsist 1. augustini välis- ja 3. aprillist 24. juunini ka sõjandusrahvakomissar. Revolutsioonilise Valitsusnõukogu esimees oli nime poolest Garbai, aga peaaegu kõik tähtsamad sündmused seostusid Kuni nimega. Samal ajal moodustas endise Austria-Ungari teises osas Austrias advokaat Ernst Bettelheim Kominterni nõusolekul Austria Kommunistliku Partei. See kavatses hõivata 14. juunil relvajõul Austria tähtsamad keskused, aga enne Austria politsei vahistas mässujuhid ja aeti laiali ka vahistatute vabastamist nõudev 4000 osalejaga meeleavaldus. Kun viis Austria piirile sealsete kommunistide abistamiseks Punaarmee üksuse, aga jäi hiljaks. Peale Austria kommunistide toetamise katse toetas Kun 30 000 liiriga ka Itaalia Kommunistlikku Parteid. Euroopa rahvusriikide suhtumine oli hukkamõistev, levis sõjavastane streik.

reede, juuni 07, 2019

Olümpia ja klubid

Elasime uues majas. Proovisin majast välja minna. Selleks tuli kitsast trepist alla minna ja avada õige uks, aga ma ei teadnud, milline uks on õige. Jõudsin välisukseni. Väljas oli vihmane. Oleks tulnud jalanõusid vahetada. Võis juhtuda, et kui ma tagasi jõuan, siis mulle enam hommikusööki ei anta.

*
Olin vanglas. Täitsin tabeli kellaaegade kohta, millal ma süia kavatsesin. Märkisin, et teen söögiaja iga kolme tunni tagant. Järgmisel päeval kavatsesin ka süia kindlate ajavahemike tagant, aga teistel kellaaegadel kui täna. Järgmisel päeval ma söögiaegu päeva lõpuni kirja ei pannud, sest enne päeva lõppu kavatsesin vanglast lahkuda.

*
Räägiti, et inimene on kõige andekam selles, mida ta lõdvalt teistest paremini teeb. Mõtlesin, et malet ma ei mängi lõdvalt, mul tõuseb mängides palavik. Kui loeng läbi sai, tuli minu juurde Peebo, kes võrdles ennast arvutiga. Mõtlesin, kas ta ütles nüüd, et ta ei saa males arvutile vastu või et arvuti ei saa temale vastu.

*
Vaatasime olümpiamänge. Kiideti, et olümpiamängudel on kõige ilusamad inimesed. Lühikeses dressis ei olnud mitte ainult sportlased, vaid ka publik. Tehti kuulitõuget. Mõned pealtvaatajad istusid otse kuuli liikumise teel. Üks neist tõmbas kuuli lähenemisel pea tahapoole. Ta oli adrenaliinisõltlane. Aga tal närvipingest nägu tõmbles. Üks naine rääkis, et paljad rinnad ei olnud moes mitte ainult praegu, vaid ka hipiliikumise ajal. Aga aastal 1955 lõppes hipiliikumine ära, siis ta panu vahepeal riided selga ja tal polnud sellepärast üldse kahju.

*
Vanaema oli käinud margikogujate klubis. Vanaemal endal palju marke ei olnud, aga ta vaatas klubis teiste kogujate marke. Arvutit vanaema polnud hästi tundnud ja kõiki asju polnud osanud sellega teha.

*
Läksin esimest korda ühte klubisse. Selles klubis käis aega veetmas ka Riin. Talle anti uus töökoht. Hakkasin samasse kohta tööle kandideerima. Aga ma ei tahtnud, et Riin sellest liiga vara teada saaks, seetõttu ma varjasin tema eest avaldust peoga. Tegin prooviülesandeid, et pääseda õppima ühte füüsika haru. Aga märkasin ühest sõnast, et see pole üldse peaharu. Valitud haru kohta oli vähe teadmisi, seetõttu oli paberile trükitud eriala tutvustus lühike.

neljapäev, juuni 06, 2019

Raskused elus

Istusin arvuti taga. Tahtsin sisestada parooli, aga ei saanud, sest vend tuli minu tuppa ja ma polnud nõus teiste nähes paroole sisestama. Vend oli siia tagasi kolinud, nii võis juhtuda, et ma ei saa blogi kirjutada ühelgi päeval mujale kui paberile. Mul oli süles üks väike vennalaps. Ta vaatas aknast välja. Lubasin ta veel kõrgemale tõsta, et ta paremini näeks.

*
Olime viimase klassi õpilased. Sain kätte vene keele kontrolltöö, mida oli parandanud inglise keele õpetaja. Hindeks oli kolm, millel paistis lühike miinus ka taga olevat. Lähenesid võõrkeelte lõpueksamid ja mulle olid võõrkeeled just nüüd raskemaks läinud. Inglise keele õpetaja oli ka rangem hindaja kui oleks olnud vene keele õpetaja.

Universaalne fašism

Vastasin Itaalia teemalise telesaate reklaamile:

Magistriõppe ajal kasutasin erinevate asjade konspekteerimiseks erinevaid meetodeid. Raamatutest võisin kirjutada välja ühe lause lehekülje kohta ja uuritavatest ajalehtedest pika jutu, kummalgi juhul ma ei kippunud panema oma mõtteid kirja enne kui magistritöö puhtandisse. Kahe ja poole 40-realise vihikulehekülje pikkuselt olen ümber kirjutanud näiteks "Päevalehes" 20. juunil 1935 ilmunud kirjutise "Kas faschistlik maailmavaade on eksporteeritav?". Selle esimesed lõigud on järgmised:

"Fachistliku maailmavaadet propageeriva keskuse inspektor dr. Ferrucio Guido Cabalzar andis ühenduses kavatsusega luua Eestisse nimetatud komitee osakonda meie lehe esindajale järgmise seletuse:

"Rooma universaalsuse aktsioonikomitee asutati Rooma Capitolis 1933. a. augustis. Keskkomitee esimeheks on Itaalias väga populaarne kindral, dalmaatslane Coselschi, kes on ühtlasi ka frondisõdurite liidu esimees. Komitee ei taotle mingisuguseid internatsionaalseid sihte, (kuna internatsionaalsus on vastuolus natsionalismiga), vaid puht-universaalseid. Ka pole komitee mingis sidemes faschistliku parteiga, vaid töötab teaduslikul põhimõttel ja täiesti rippumatuna."

Kommenteerin neid lõike praegu:

1) Parandasin ära ühe lehes esineva ilmselge trükivea, milliseid tähistasin tol ajal konspektis kolme joonealuse punktiga.
2) Neid lõike lugedes tuleb meelde kuskilt mujalt loetu, et fašismi varastel aastatel ütles Mussolini, et fašism ei ole ekspordiartikkel, aga hiljem suhtumine muutus.
3) Internatsionaalsuse ja universaalsuse eristamine tundub sõnadega mängimine.
4) Frondisõdurite liidu olemasolu tuletab meelde Eestis tolleks ajaks ametlikult laiali saadetud vabadussõjalaste liikumist, aga Itaalia oma oli ilmselt Esimese maailmasõja veteranide organisatsioon, mille veteranide Eestis organiseerumisest ma pole kuulnud.
5) Teaduslikkusest rääkimine tuletab meelde Helmut Piirimäe ülikooliloengut, kus oli jutuks, et Nõukogude aegses ülikoolis oli kaks ainet mida nimetati teaduslikuks - teaduslik ateism ja teaduslik kommunism.
6) Parteilise ja mitteparteilise fašismi eristamine tuletab meelde, et Nõukogude Liidus kandideeris valimistel kommunistide ja parteitute blokk, muid kandidaate ei olnud. Valmar Adams olevat ennast nimetanud parteituks bolševikuks.

kolmapäev, juuni 05, 2019

Pirukad müügil

Kõndisin koos väikse vennaga oma maja ees. Õpetasin, et kui kajakale tere öelda, siis ta vastab. Meie kõrval maapinnal oli üks kajakas. Ütlesin talle tere ja kajakas ütles vastu. Ütlesin vennale, et ütleski ja nii lähedal.

*
Olime vannitoas. Tahtsime täna söögiks kana valmistada. Tapsime ta ära ja hakkasime tükeldama. Tundus, et kana oli veel elus. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et tavaliselt lõigatakse kanal pea otsast, aga meie torkasime ainult noaotsaga kõrri augu. Tükeldasime edasi. Nüüd oli küll kana surnud.

*
Uudistes teatati, et tšetšeenid tahtsid põgeneda lennukiga Kesk-Aasiasse, aga seal viskasid enne maandumist pommi, mistõttu lennuk tulistati alla ja kõik seesolijad said surma. Mõtlesin, et pommi viskamine ei pruugi tõele vastata, see võib olla Venemaa vale. Nägin võitlejate väljaõppelaagrit ja sinna uute õpilaste saabumist. Seal õpetati elu ja surma peale võitlemist, aga uuel saabujal oli naeratus näol.

*
Kõndisin koos Kristeriga mööda teise linna tänavat. Läksime ühte poodi. Krister ostis endale kaupa, mina vaatasin pealt. Mõtlesin, et kui ta on ostmise lõpetanud, siis peaks ise ka midagi ostma. Krister väljus poest ja mind ukse taha ootama ei jäänud. Võtsin riiulilt mitu pirukat, aga ei olnud kindel, kas mul on raha kaasas. Panin pirukad kassakaalule, aga müüja keelas, sest need ajasid moosi välja, ta nõudis, et pirukad tuleb panna paberkotti. Läksin tõin sama riiuli juurest paberkoti ja pöördusin leti juurde tagasi. See oli sisserännanud rahva pood ja müüja maksis mulle tagasi teise maa rahaga. Aga kahtlustasin, et sellist raha ei kehti üheski riigis. Poe omanikud mõtlesid võibolla, et kui nad võltsiksid Eestis käibivat raha, siis saaks ostjad võltsimisest kohe aru, aga nad valmistavad täiesti olematu raha. Seisin leti ääres, mul oli raha letil ja hoidsin sellel käsi peal, et selja taga seisjad seda ära ei varastaks. Selja taga paremal seisja püüdiski raha ära võtta. Keelasin teda. Ta ei saanud raha kätte, aga rebis ühe tüki selle küljest lahti, nii et mult poleks sellist rahatähte enam arvatavasti vastu võetud. Kui vaatasin korraks kõrvale, tõmmati mult selja tagant vasakult üks rahatäht ära. Pöördusin selle poole, kes oli kõige tõenäolisem tõmbaja, nõudsin, et ta annaks raha tagasi. Ta andiski. Mõtlesin, et Tartusse jõudes kontrollin, kas müüjalt saadud raha on valeraha. Selles poes saadi mulle mitut moodi kurja teha, mul ei olnud poeskäimisoskused kõige paremad.

teisipäev, juuni 04, 2019

Blogi ohutumaks

Kui keegi hoiatas, et minu blogi pole turvaline, siis see võis tulla sellest, et see oli vana tüüpi aadressialgusega http, mitte https. Nüüd muutsin ära. Varem olid vist kõik võrguleheküljed http, aga nende eest veel ei hoiatatud. Viimasel ajal näidati aadressiriba nurgas hoiatust.

Taaskohtumine

Elasin vendadega samas toas. Ema tahtis selles voodid ajutiselt teist pidi keerata. Mina arvasin, et uni on parem, kui voodid on kogu aeg ühte pidi. Ema hakkas voodite uut asendit mõõtma juba enne kui kõik olid keeratud. Seina taga elasid naabrid, kes lükkasid seina õhemaks. Kuidas nüüd riideid seljast võtta? Olime maamaja köögis ja alustasime söögiaega. Uksest astus sisse Helina, keda ma polnud aastaid näinud. Helina oli Reeli. Et see oli tema, seda kinnitas, et üks teine laua taga istuv kursuseõde tundis ta ära. Reeli saabus koos oma emaga. Nad elasid naabertalus. Reeli ema meenutas, et kunagi aastaid tagasi kuulus meie talu ka neile.

esmaspäev, juuni 03, 2019

Autasustamine



Täna sain kätte turniiri Tartu Kevad auhinna, mille tulemustest olen juba varem kirjutanud. Maleliidu koduleheküljel märgiti minu kohaks teine-kolmas, aga rahalise auhinna suuruse järgi olen kolmas. See on teine kord elus, kui mind autasustatakse medaliga. Minu parimate turniiride nimekirja leiab aadressilt https://simorunnel.blogspot.com/2019/05/isikuandmed.html .

Saal ülemisel korrusel

Kõndisin mööda tänavat sihtkoha poole. Hoidsin mantlit käe otsas, mitte seljas. Vihma sadas ja kuulsin, kuidas minu kohta öeldi, et isegi on külm ja üks käib särgiväel. Ma ei teadnud, kuhu mantel siis panna, kui ma sihtkohaks olevasse majja kohale jõuan. Võibolla selga. Jõudsin sinna majja kohale. Meid kogunes sinna palju. Läksime ülemisele korrusele. Räägiti, et osad eelistavad siin kinos käia ja osad õppetööl. Mult küsiti, kas ma olen siin varem käinud. Vastasin, et käisin siin muinsuskaitsepäevade ajal filme vaatamas, aga vahepeal on maja ümber ehitatud. Läksime kinosaali sisse. Otsisin endale kohta. Selgus, et siin väga häid kohti ei olnud. Mõtlesin, et mõned paremad kohad on, aga on oodata, et just need võetakse enne minu maha istumist ära ja minule jäävad halvemad. Istusin kinosaalis teistest eemal. Kuulsin, et klassivennad nimetasid jutu sees minu nime. Ütlesin neile, et ma ei kuulnud. Ivar vastas, et nad ei räägigi minuga. Jäin tukkuma. Ärkasin selle peale, et õpetaja küsis mind. Ajasin selja sirgeks ja küsisin, millest ma pean rääkima. Seletati, et tund on kaheosaline, nüüd pole enam kirjanduse, vaid matemaatika tund.

pühapäev, juuni 02, 2019

Seotud etturite lõhkumine

1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 d6 5. Ob5+ Od7 6. Le2 Rc6 7. Rc6 bc 8. Oa4 La5+ 9. Rc3 g6 10. Od2 Lb6 11. Ob3 Og7 12. 0-0 Re7 13. Vad1 0-0 14. Og5 f6 15. Oe3 Lc7 16. Lg4 d5 17. ed cd 18. Lh4 g5 19. Lh5 Oe8 20. Le2 Og6 21. Vfe1 Ld6 22. Oc1 Of7 23. Rb5 Ld7 24. c4 Vfb8 25. Rc3 d4 26. c5 e5 27. Of7+ Kf7 28. Lc4+ Kf8 29. Re4 Ld5 30. Ld5 Rd5 31. a3 (Katkestusseis. Valge on mõelnud 20 ja must 19 minutit.) Ke7 32. b4 a5 33. Od2 ab 34. ab Rb4 35. Vb1 Ra6 36. Vc1 h6 37. Rd6 Of8 38. Rf5+ h5 39. h3 Ke6 40. g4 hg 41. hg Rc5 42. Vc2 Rd3 43. Vd1 Vb2 44. Vc6+ Kf7 45. Vc7+ Kg6 46. Og5 Rf2 47. Vf1 Rg4 48. Oc1 Vh2 49. Rg3 Vaa2 50. Vf2 Vaf2 51. Re4 Vc2 52. Vc2 Vc2 53. Od2 f5. 0:1. Valge mõtles pärast katkestusseisu veel 12 ja must veel 15 minutit.

Tolmused raamatud

Suures toas käisid telesaate võtted. Vaatasin, et laua peal on mitu eksemplari minu unenäoraamatut, need jäävad kaadrisse. Need olid tolmused, kuigi mitte üleni. Kui võtted läbi olid, pühkisin raamatutelt tolmu. Ütlesin, et tolmuharja sees on traat, mis raamatut kriimustas. Kui oleks prillilapiga pühkinud, oleks see jälle raamatud rasvaseks teinud. Kõige parem oleks olnud pühkida käega. Tahtsin raamatud raamatupakki tagasi panna. Aga selgus, et need polnudki võetud sealt, vaid mulle oli tagasi saadetud kolm eksemplari raamatut, mille ma olin kunagi kinkinud ja pühendused sisse kirjutanud. Üks bussijuht saatis raamatu tagasi sellepärast, et läks minu sugulastega tülli. Kaks sugulast saatsid raamatud tagasi, kuna need oli läbi vaadatud ja nad tahtsid koju ruumi. Olin neile kinkinud ka luulekogusid, neid nad tagasi ei saatnud, võibolla väiksemate mõõtmete tõttu.

*
Oli maleturniiri teine päev. Ütlesin, et mäletan, et pidin eelmisel päeval Põvvatiga mängima, aga ei mäleta, kas mäng toimus. Vahel mäletasin ma tehtud käike teistest paremini, täna oli vastupidi. Treener pilgutas mulle silma.

laupäev, juuni 01, 2019

Lugemata kirjad

Mul oli kapis üks Helina saadetud materjal, millele ma polnud varem sisse vaadanud. Nüüd avastasin, et selle vahel on tema kiri, mida ma pole veel lugenud. Selgus, et ta kirjutas mulle kirju ka siis, kui ta neid posti ei pannud. Aga lõpuks oli ta selle siiski pannud. See kiri oli varem loetutest lühem, juhuslikumatel teemadel ja mitte nii ilusa käekirjaga kui teised tema kirjad. Ta oli varem öelnud, et kogu aeg ei oska ta kirjutada, seda see siis tähendaski. Võibolla ta mõtles, et kui hetkel kõige tähtsamaid asju kirjutada ei ole, siis ta ei pane kirja posti. Selle kirja alt leidsin järgmise samasuguse kirja, neid võis olla rohkemgi. Ema ütles, et tema on neid kirju minu asju tõstes märganud. Mul tekkis lootus, et kui Helina on mulle kirjutanud rohkem kirju kui ma arvasin, siis ta võib neid veel saata.

reede, mai 31, 2019

Prantsuse äärmuslased

Listis reklaamitakse taas fašistliku Itaalia teemalisi telesaateid. Kirjutasin ühele kirjale vastuseks:

Fašismi ajaloost lugesin uuesti magistriõppe konspekti Ernst Nolte raamatu Prantsuse Aktsiooni osa kohta ja teen sellest kokkuvõtte:

Nolte arvates oli Prantsusmaa revolutsioonide maa ja pidi saama seetõttu ka vasturevolutsiooni maaks, vasturevolutsiooni kehastasid Maurras ja Prantsuse Aktsioon. See ei lähe kokku Sorokini teooriatega, mille järgi vasturevolutsioon ehk revolutsiooni teine faas järgneb revolutsioonile ehk selle esimesele faasile vahetult, mitte tükk aega hiljem. Maurras' juhitud liikumine kerkis esile Dreyfusi afääri ajal, seega Itaalia fašismist varem. Maurras oli andnud varem valimistel hääle juudile, aga nüüd muutus juudivastaseks. Fašismi sõna ei olnud siis veel tekkinud. Nolte kirjutab, et Itaalia fašism oli paljudele fašistlikele rühmitustele eeskujuks, aga raskem oli tal olla eeskujuks Prantsuse Aktsioonile, mis oli ise Itaalia fašismile eeskujuks. Nagu Mussolini, andis ka Maurras välja ajalehte. Selles propageeriti vägivalda. Sõda oli meelepärane asi nii Mussolinile, Hitlerile kui ka Maurras'le. Ühe definitsiooni järgi on fašismi nimetatud 20. sajandi bonapartismiks, aga Maurras oli Napoleoni suhtes kriitiline, tema jaoks oli positiivne ajaloosündmus Bourbonide restauratsioon, nagu ta pooldas ka oma ajas kuningavõimu taastamist. Nolte sõnul ei olnud Maurras selle vastu, et Napoleon pidas sõdu, aga ta polnud rahul, et Napoleon kurnas prantslaste elujõudu mõttetutes sõdades. Mussolinil ega Hitleril ei olnud kõrgharidust, aga Prantsuse Aktsioonil oli Nolte hinnangul silmapaistvalt kõrge intellektuaalne tase.

Ühes ajakirjas defineeriti, et fašism on ilupoliitika. Nolte sõnul oli ka Maurras jaoks tähtis ilu. Tema jaoks oli esikohal prantsuse rahvus ja selles nägi ta midagi ilusat. Teiste maade fašistideks peetud jõududesse suhtus ta umbusklikult. Aga pärast Teist maailmasõda mõisteti tema üle kohut sakslastega koostöö tegemise eest. Maurras õigustas ennast, et ta jätkas Saksa okupatsiooni ajal ajalehe väljaandmist, et päästa, mis päästa annab. Talle mõisteti vanglakaristus ja vanglast vabastati ta alles kõrge vanuse tõttu. Varsti pärast seda ta suri. Maurras on arvatavasti mõjutanud ka Pariisis elanud eestlase Grenzsteini suhtumist juutidesse.

Trenniaeg

Ütlesin riidehoius ühele klassivennale, et mul on magistriõppes teha veel kaks asja - magistrieksam ja magistritöö. Tähtajani on üks aasta, ma ei tea, kas ma selle ajaga saan valmis. Klassivend vastas, et siis on õige aeg tegema hakata.

*
Läksin maleklassi. Tahtsin kellegagi pika male matši mängida. Aga mõtlesin, et homme on pika mõtlemisajaga turniiri algus, kui ma täna pikka matši mängima hakkan, olen homme väsinud. Siis on parem täna mängida 10 minutilise mõtlemisajaga. Võin mängida nii pikka mängu kui ka kiirmalet, peaasi, et mitte välku. Kõigutasin tooli ja vaatasin, et kõik teised ka kõigutavad. Ütlesin, et kõik kõigutavad tooli, mina ka. Lõpetasin ise selle tegevuse ära. Vaatasin, et praegused õpilased on samasugused nagu mina nooremana, et ei tea, millega trennisoleku aega sisustada. Praegu ma juba teadsin, et tuleb tegeleda maleseisude üle mõtlemisega.

neljapäev, mai 30, 2019

Labürindid paberil

Vend liikus paberile joonistatud labürindis. Hakkasin sama tegema, vedades labürindi sisse enda liikumise joont. Jõudsin labürindist välja. Mõtlesin, et ma poleks vist pidanud joont jätvat kirjutusvahendit kasutama, nüüd on järgmisel kasutajal raskem eristada labürindi seinu minu liikumisjoonest. Mõtlesin, et kuigi labürindikäik oli pikk, oli sellel vähe hargnemisi. Mõtlesin, et võiks jälle joonistada sellise labürindi nagu ükskord, et selle sees on tähistatud kohad, mis on omavahel labürindi alt ühendatud. Mult küsitaks, kuidas on võimalik jõuda labürindi keskossa, kui see on igalt poolt katkematu seinaga ümbritsetud. Vastaksin, et kanalisatsiooni kaudu.

kolmapäev, mai 29, 2019

Läbi trepikoja

Jõudsin maja välisukseni. Trepikoda oli pime. Kartsin, et trepikojas võib keegi olla. Enne sisenemist hoidsin natuke aega ust lahti, et kui seal keegi on, ta välja tuleks. Kedagi ei väljunud ja riskisin sisenemisega. Jõudsin ühte korterisse, kus näidati romantismiaegseid inimesi. Romantism seisnes selles, et kõigil olid riided kaelani kinni nööbitud, aga näod olid salapärasemad kui muudel aegadel.

teisipäev, mai 28, 2019

Keeleoskus paraneb

Võtsin raamatukogust venekeelse raamatu. Vene keele oskus on selle raamatu järgi otsustades paranenud. Magistriõppesse sisseastumise avaldusel pidi enda keeleoskusele ise hindeid panema. Panin endale inglise keele hindeks 4, vene ja saksa keele omale 3. Praegu paneksin vist kõik kolm keelt 4. 5 paneksin ainult eesti keelele, kuigi mul oli hea meel, kui eksamil pandi inglise ja saksa keel 5. Vene keeles oli mittehindeline arvestus.

esmaspäev, mai 27, 2019

"Armastus, altruism ja maailmakriis. Pitirim Sorokini väljakutse"

Joseph Allen Matter. „Love, Altruism, and World Crisis. The Challenge of Pitirim Sorokin“. 1975. Littlefield, Adams & Co. Totowa, New Jersey. XVI + 313 lehekülge.

Selles raamatus on püütud Sorokini seisukohti tutvustada ja edasi arendada. Aga raamatus kirjas olevale on parem viidata kui Matter’ seisukohtadele, sest ta analüüsib vaid osasid Sorokini raamatuid, võib neist valesti aru saada ja lisaks viitab ka kolmandatele autoritele. Lugedes tekkis mul vahepeal küsimus, kas ta viitab antud hetkel Sorokinile või kellelegi muule. Tahtsin lõpust vaadata, aga ülesande tegi raskemaks, et lehekülgede ülaserval olid peatükkide pealkirjad sõnadega ja ilma numbriteta, lõppviidetes aga numbritega ja ilma sõnadeta.

Mõtlesin, et tõlketöö lõpp läheneb, oleks aeg hakata lugema Sorokini enda raamatute asemel tema kohta kirjutatud raamatuid. Muidu mind eriti ei kutsu lugema raamatud, mille pealkirjas on sõna ’armastus’. Ükskord vastati minu kirjale, et raamatutes ropendamine on vajalik, muidu need lähevad läägeks. Ma ropendamist ei poolda, aga läägeks võib mõni asi hoolimata headest kavatsustest ikkagi minna.

Sorokin tahtis võidelda sõdade, revolutsioonide ja kultuurikriiside vastu. Tema edasiarendja Matter võtab Piibli käsu, et tuleb armastada ligimest nagu iseennast, ja järeldab sellest, et kõik inimesed peavad nii ennast kui ka kõiki teisi inimesi armastama. Laulusõnad ütlevad aga: „sunnitud armastus südamel pole“. Laulus oli see sõna ilmselt küll kitsamas tähenduses kui Matter’ raamatus.

Ma pole üldse kindel, et Piiblis ligimese all kõiki inimesi mõeldi. Ligimene tähendaks nagu ligidal olevaid inimesi, inglise keeles on üks ja sama sõna ’ligimese’ ja ’naabri’ kohta. Matter kasutab Piiblit valikuliselt, seal on ka teistsuguseid käske, mis ei käse kõike armastada: ei tohi olla teisi jumalaid enda oma kõrval, ei tohi himustada teise inimese naist ja Vana Testamendi järgi peab sealiha jälk olema.

Kuigi Matter ütleb, et peab armatama ka ennast, on ta egoismi vastu. Kas ’egoism’ ei olegi teise sõnaga ’enesearmastus’? Matter ütleb, et parem on altruism. Jaan Tõnisson tahtis ühistegevuse näol egoismi ja altruismi ühendada. Sorokin raamatus „Revolutsiooni sotsioloogia“ arvab, et kõik revolutsioonide ajal tehtavad katsed eraomandit kaotada kukuvad läbi, aga Matter’ raamatus kiidetakse Iisraeli kibutseid, mille kohta on räägitud, et need sarnanevad kolhoosidele.

Sorokini vanemad olid erinevast rahvusest, seetõttu on loomulik, et ta hakkas otsima veresegamise plusse. Matter’ raamatus arvatakse, et natsionalism on halb. Kui samas raamatus propageeritakse armastust, kas siis natsionalismi ei või teise sõnaga nimetada isamaa-armastuseks? Aga raamatus propageeritakse inimeste parema üksteisemõistmise nimel segaabielusid, võõrkeelte õppimist ja reisimist. Sorokini raamatus „Meie ajastu kriis“ on näidatud, et konfliktid tekivad sellest, kui samas ühiskonnas on kokku segatud erinevad kultuuritüübid. Kas siis erinevast rahvusest inimeste omavahel abiellumise korral ei teki seda kergemini perekonnatülid ja lahutused? Mäletan, et Sorokini tekstis on kritiseeritud liiga suuri riike kui kolossaalsuseiha. Ka Matter toob argumente, et ülemaailmse riigi loomisel oleks miinuseid.

Matter tahab maailma probleeme lahendada kasvatuse abil ja tundub alahindavat pärilikkuse osakaalu. Sorokin oma raamatutes on pärilikkust tähtsaks pidanud. Sorokini järgi hakkavad inimesed küll revolutsiooni ajal teisiti käituma, aga sellepärast, et kasvatusega omandatud tingitud reflekside alt tulevad välja kaasasündinud tingimatud refleksid. Matter hilisemas raamatus viitab, et hiljem on inimloomust paremaks pidama hakatud, ka kaasasündinud omadused võivad positiivsed olla.

Sorokin soovis kultuurikriisile lõpu tegemiseks kiiremat üleminekut meeleliselt kultuurilt ideatsionaalsele või idealistlikule. Sorokini õpilased võivad sellest järeldada, nagu ideatsionaalne kultuur olekski parem. Aga Sorokini enda raamatust ma loen välja, et ta peab sobival ajal headeks kõiki kolme tema leitud põhikultuuritüüpi, mõnel teisel ajalooperioodil ta võiks pooldada ka ideatsionaalselt kultuurilt meelelisele üleminekut.

Seda raamatut ei saa nimetada ajalooraamatuks, sest see on autori suhtes eelkõige tulevikku suunatud, aga paigutan tutvustuse blogis ajaloorubriiki, sest minevikuautori uurimist võib pidada ajaloouurimiseks.