teisipäev, detsember 17, 2019

Pääs Kuldramaale

Kõndisin Kerstini majast mööda. Mul oli kombeks majast möödakõndimisel natukeseks ajaks tema trepikotta sisse astuda. Aga täna nägin, et tema ema valvab aknal, seetõttu ei astunud. Jõudsin oma endise majani. Otsustasin, et astun sisse oma endisesse trepikotta. Aga mitte tagant uksest, sest Kerstini ema näeks ka seda, vaid eestuksest.

*
Läksin kooli lähedal asuavasse majja, kust viis maa-alune käik Kuldramaale. Algul mõtlesin ainult, et Kuldramaa on meil palju parem maa kui maja ümbritsev maa. Aga siis tekkis mul kahtlus, et varsti võidakse aru saada, et sellest majast viib käik Kuldramaale. Ütlesin seda Kuldramaa tegelasele. Ta vastas: "Kas sa kahtled minu võlujõus?" Suure võlujõuga sai vist kõik ebameeldivused ära hoida. Aga vaatasin, et majas ei ole ikkagi ühtegi edasiviivat käiku näha, teiselt poolt ei ole kardinaid, mistõttu võidakse sisse näha. Ütlesin, et varsti võidakse aru saada, et see ei ole tavaline maja. Kuldramaa tegelane vastas: "Muidugi ei ole see tavaline maja."

*
Olin saatnud ühele kirjastuse töötajale pika kirja. Vastuseks sain lühikese naljatoonil küsimuse kolme elemendiga, kas ma mõtlen neid. Mõtlesin, et peaks täpsustama, mida ma mõtlen. Võibolla see küsimus oli esitatud sellepärast, et küsija oli kristlane, aga minu kirjas nimetatud isik oli juba teist korda abielus.

*
Kõndisin kodu poole. Eemalt kostis laulmist. Mõtlesin, et need laulud on paremad kui esimesel hetkel tundusid, seetõttu jäin seisma, et kuulata, ja mõtlesin, kas ei peaks lähemale minema. Istusin ühes söögisaalis. Algul olin olnud söömisega teistest ees, aga siis olin istunud otsalauda ja nüüd tundus, et teised söövad mul kõik eest ära.

*
Lugesin ühte intervjuud. Intervjueeritav rääkis, et ta avaldab neid tekste, mille kirjutamise käigus ta on kellegagi nõu pidanud. Talt küsiti, mis ta teeb nende tekstidega, mida ta on kirjutanud üksi. Ta vastas, et sellised jätab ta avaldamata, sest sellistel pole mingit väärtust. Ta lisas, et sellistes kohtades ei tohi kirjutisi avaldada, kus ei tule avaldamistõkkeid ületada, kirjutada tohib vaid traditsioonilistes kohtades. Mõtlesin, et traditsioonilise koha mõistega ta eksib, traditsiooniline ei ole tekstide trükki andmine, vaid käsikirjade kirjutamine.

0 vastukaja: