Pärast Brexitit

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=4bGAOJQ3nUM dokumentaalfilmi Brexiti kohta. Filmis räägiti, et Suurbritannia rahvahääletuse tulemus oli šokk, sest sellist tulemust ei oodatud. Ma tean, et mõned siiski ootasid. Erinevate riikide euroreferendumid olid varemgi valitsustele soovimatuid tulemusi andnud, aga siis korraldati vahel kordushääletus. Suurbritannia võibolla vanemate demokraatia traditsioonide tõttu piirdus ühe hääletusega.

Filmis räägiti, et Briti rahvahääletusel osalenud vastasid küsimusele, kas nad on õnnelikud. Siis peaks ju vaesemate Euroopa Liidu liikmesriikide inimesed õnnelikumad olema, idapool on Euroopa Liidu toetus suurem olnud.

Räägiti, et riigi viisid Euroopa Liidust välja väiksemate linnade vaesemad hääletajad, hääletuses nähtud klassiküsimust. Ma pole kindel, kas Londonis andsid hääli Euroopa Liidu poolt rikkamad inimesed või veelgi vaesemad sisserändajad. Eestis oli ka Nõukogude Liidu säilitamist pooldava interrinde toetus suurem suuremates linnades, kus oli rohkem sisserändajaid. Algul olid Eesti venelased eestlastest rohkem ka Euroopa Liitu astumise poolt, kuigi meie rahvahääletuse ajaks asi juba muutus. Inglismaal minu teada parempoolsem ja seega rohkem rikkaid esindav Konservatiivne partei oli euroskeptilisem kui vasakpoolsem Tööerakond.

Filmi jätkudes räägiti, et Inglismaal said Brexiti teoks saamisest kasu tõesti rikkamad, mitte vaesemad, nüüd saavat paljud inimesed aru, et nad hääletasid oma huvide vastu. Minu meelest kui riigi probleem oli suur sissränne ja Brexit peaks seda natukenegi vähendama, siis sisseändajad võtavad tegelikult ära enne vaesemate kui rikkamate inimeste töökohad.

Sõidujärgsed võidud

Täna mängisin Vint.ee-s kaks mittereitinguarvestuslikku välkmalepartiid ja võitsin mõlemad. Esimeses mängus kaotasin algul etturi, aga lõppmängus oli mul enamvanker ja vastane alistus. Teises mängus oli võibolla vastane sama, aga mul olid mõlemal korral valged. Kaotasin jälle avangus etturi ja tagasi seda ei saanudki, aga lõpuks ületas vastane mõtlemisaja.

Rongipeatus

Vaatasin täna hommikul arvutist ilmateadet, et vihma ei tule. Hakkasin maale sõitma. Bussi peale mineku ajal oli just väike sadu ja müristamine. Hiljem maal olles tibutas veel kolm või neli korda ja oli ka natuke müristamist veel.

Maal olid pojengid hakanud kiiresti ära õitsema, aga muid lilli oli paremini säilinud. Kui nädal tagasi kuulsin ühest naabrite aiast raadiot, siis täna teisest aiast. Osade laulude ajal keerati raadio justkui valjemaks. Kõige rohkem meeldis mulle juba lapsepõlvest tuttav laul "Kätte jõudnud suvi", teised tundusid kõik võõrad olevat. Esimese laulu sõnad jäid ka umbes meelde, seal lauldi midagi, et head sõnad tulevad raskelt.

Mõtlesin pildistada rongipeatusesse viivat teed. Aga kui olin just fotoaparaadi välja võtnud, hakkas taas piisku langema. Seetõttu panin aparaadi ranitsasse tagasi ja läksin rongipeatuse hoonesse, et katuse alt saab ikka pildistada. Pildistasin seal vaadet hoonest välja ja raamatuvahetuspunkti raamatuid. Tagasiteel oli sadu lakanud ja pildistasin ikkagi seda teed, mida algul olin kavatsenud, ainult algselt kavas olnust vastupidises suunas vaatega.

Jõudsin veel 8 lehekülge romaani lugeda. Olen seda romaani lugenud mitu suve, täna jõudsin üle keskkoha piiri. Kuigi olin käinud rongipeatuses, läksin kojusõiduks bussipeatusesse. Hommikul ei olnud ma aru saanud, kas kuulen korraks rohutirtsu või mitte, õhtul oli selgelt aru saada, et kuulen esimeste rohutirtsude häält.

Maletaja varustus

Tugev maletaja mängis fotodel malet malelaual, mis ei olnud üleni näha, vaid neljaks murtud. Küllap ta varsti pärast fotode tegemist voltis laua lahti. Tal oli male mängimiseks kaust, kus olid vaheldumisi iga partii jaoks uus malelaud ja uus partiiprotokoll. Kõik partiiprotokollid olid täis kirjutatud. Ta võis selliseid kaustasid endale koju kuhjata.

Poliitika harud

Leidsin maakaardilt kohanime, mis kattus Sandri kooliaegse hüüdnimega. Sandrit ennast polnud parajasti ruumis. Mõtlesin, et ma ei näitagi seda Sandrile, talle ei pruugi hüüdnimi meeldida. Leidsin ka teise Sandri varasema hüüdnime ja näitasin mõlemat Erikule. Erikut huvitas minu arsti juures käimine.

*

Paides oli algamas pidusöök. Paide vanaema ütles, et Siiri peab istuma tema kõrval. Vaatasin, et ma polegi märganud, et Paide suur tuba on läinud suuremaks, ta on teise toaga kokku ehitatud. Siis sain aru, et suuremaks minek on ajutine, praegu on lihtsalt pikk vaheuks lahti lükatud.

*

Leidsin tsitaadi, mille järgi suhtumine Itaalia fašismi ei olnudki täielikult negatiivne. Kirjutasin magistritöösse ümber, et suhtumine fašismi sisepoliitikasse oli negatiivne ja välispoliitikasse positiivne. Mõtlesin, et magistritöö on isegi juba liiga paks, aga tähtsamad asjad tuleb kirja panna. Mõtlesin, et ma ei kirjutanud täpselt, tegelikult ei olnud öeldud, et suhtumine kogu välispoliitikasse oleks positiivne olnud, vaid suurematesse välispoliitilistesse lepingutesse. Minu meelest ei olnud see ka täielikult õige, leping Saksamaaga oli ründeleping ja sellesse suhtuti negatiivselt.

Ülemuste õpetused

Ronisime redelitega mööda arhiiviriiuleid. Naisõppejõud ütles, et kõik peavad tegema endale välispassi, Kriiska ei luba ilma välispassita ronida, sest riiulid on riigipiiril. Ma polnud endale seni välispassi teinud, sest olin arvanud, et ma kunagi välismaale ei lähe. Nüüd läksin ametnike juurde, kelle käest oli võimalik välispass saada. Tahtsin anda neile passi kleepimiseks enda portreepilti. Otsisin seda. Mul oli kaasas palju fotosid, aga ükski neist ei tundunud olevat minu portreepilt.

*

Tund toimus ühes koridoris. Õpilased seisid püsti ja õpetaja nende vastas. Õpetaja ütles õpilastele, milliseid harjutusi nad peavad tegema. Erikule andis õpetaja pika kleidi selga.

*

Olin koolimaja tiivakoridoris. Minust möödus koridori otsa poolt tulevaid õpilasi. Nagu varemgi, oli üks kõndijatest Ivar. Mõtlesin, et koolimajas on nii palju tuttavaid, et ei saa kõigile tere öelda. Need, kes tere ütlemist nõuavad, ei arvesta, kui palju inimesi koolis käib.

*

Läksin tundi klassiruumis 102. Valisin, millisesse kolmest esimesest pingist uksepoolses reas istuda. Algul mõtlesin istuda nii, et ma ei istuks kellegagi kõrvuti, siis mõtlesin, et võin kõrvuti ka istuda, tegelikult see mulle meeldibki. Tundi andis õpetaja Maimre. Ta näitas, et kilekott läheb ka kortsu, see tõestab, et vihikutele tuleb ümbrispaber panna. Mõtlesin, et tegelikult võtsin täna sellise koti, mis oli juba varem kortsus. Maimre andis tagasi vihikud, kuhu olime kirjutanud kirjandit. Olin saanud kaks kolme. Mõtlesin, et Maimre on ikka range hindaja, ülikoolis saan samal ajal viisi. Vihikus ei olnud tegelikult paranduste arv kõige suurem. Oli parandatud käekirja, mille puhul oli vaieldav, kas need on vead. Hinde võis küll alla võtta sellepärast, et mu kirjand oli lühike. Aga vaatasin, et hinnet polegi pandud kirjandi, vaid sellele järgneva harjutuse eest. Õpetaja nimetas nimesid, kelle kord on rääkida. Helen juhtis tähelepanu, et kaks õpilast õpetaja selja taga soovivad samuti sõna, sealhulgas Helina.

Seotud vanker

Täna algas uus matš arvuti ja minu vahel. Matši juhend on selline:

"Uus matš on kümnepartiiline ja vabalt valitavate avangutega. Kui matš lõppeb nulli punkti või paarisarvu punktidega, järgneb kuningagambiidi teemamatš. Paaritu arvu punktide korral järgneb slaavi kaitse ja komakohaga punktide arvu korral Prantsuse kaitse teemamatš. Nüüd algav matš on eksperdi tasemega ja sõltumata matši  tulemusest ka pärast seda algav teemamatš. Muu on nagu seni."

Esimeses mängus katsetasin kahingut, mis tõi kaotuse. Analüüsisin kaotuspartii võiduvariandiks:

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 c6 2. d4 d5 3. f3 de 4. fe Rf6 5. Rc3 e6 6. a3 b5 7. Rf3 h6 8. Oe2 Rbd7 9. Of4 g5 10. Og3 Rh5 11. Ld2 g4 12. Rh4 Lg5 13. 0-0-0 Rg3 14. hg Ld2+ 15. Vd2 Oe7 16. Kb1 Vb8 17. Og4 Vg8 18. Oh5 b4 19. ab Vg3 20. Ra2 Oa6 21. Vf2 Rf6 22. Of7+ Kf7 23. e5 Oc4 24. ef Oa2+ 25. Ka2 Ob4 26. c3 Od6 27. Rf3 Vbg8 28. Re5+ Oe5 29. de Vg2 30. Vff1 Vb8 31. Vb1 Kg6 32. Vhg1 Vb2+ 33. Vb2 Vg1 34. Vb7 Ve1 35. Vg7+ Kh5 36. f7 Vf1 37. Ka3 c5 38. Ka4 Vf5 39. Ka5 c4 40. Ka6 Kh4 41. Ka7 h5 42. Kb7 Kh3 43. Kc7 Kh2 44. Kd6 h4 45. Ke6 Vf3 46. Ke7 h3 47. f8L Vf8 48. Kf8 ja must sai 62. käigul mati. 

SI süsteem selgemaks

Tänase kuupäeva peale on Maalehe kalendrisse kirjutatud, et kelvin ja amper on SI süsteemi ainsad põhiühikud, mis on saanud nime inimese järgi. Esimesel hetkel mõtlesin, et väide on vale, sest muid inimese nime järgi ühikuid tuli ka meelde. Siis mõtlesin, et võibolla need pole põhiühikud, vaid põhiühikutest valemiga tuletatud. Kontrollisin "Riigi Teatajast", et põhiühikuid on tõesti vaid seitse, siis peaks kalendril õigus olema. Siin näib olevat sarnasus matemaatika aksioomide ja teoreemide erinevusega.

Viimased väed

Mängisin arvutimängu. Mul hakkas jõudusid väheks jääma. Viisin viimaseid jõudusid vähehaaval rünnakule, aga mitte kõiki korraga. Panin oma looma vastase kindluse peale. See hävitas seal ühe vastase üksuse, aga mitte kogu kindlust. Tuli oodata järgmist käiku. Järgmisel käigul vastane hävitas minu looma. Mul ei lõppenud veel väed otsa, sest neid tekkis vahepeal juurde.

Pärast turniire

Mängisin järjest mitu kiirmaleturniiri, aga pärast ei mäletanud, mitu punkti ma sain. Klubisse tuli üks vanainimene juurde. Ta kasutas kõndimiseks abivahendit. Kui ta tahtis seda seina äärde panna, läks see ümber. Mina ja üks teine noorem inimene aitasime selle püsti tõsta, aga see jäi natuke viltu. Teine noor püüdis seda veel kohendada. Kartsin, et ta ajab selle uuesti ümber.

Lääne-Saksa liidumaad

„Bundesrepublik Deutschland heute. Einsichten in ein Land“. Fotografie und Gestaltung Rainer Kiedrowski. Text Hans-Werner Klein, Redaktion ’Scala’, Frankfurt. Herausgeber und Redaktion Bernd Schüth, Bonn. Edition Rainer Kiedrowski. Verlag+Galerie. 4. trükk detsember 1985, originaal november 1983. 128 lehekülge. Süvenetud eelkõige pikematesse kirjalikesse tekstidesse, ka osadesse fotodesse.

See on fotoraamat Lääne-Saksamaa kohta, mida on kommenteeritud eessõna ja üksikute liidumaade kohta käivate peatükkidega. Fotodest rohkem huvitas mind pühade ajal pidulik lugemine. Aga mulle kui välismaalasele tuleks kasuks, kui raamatusse oleks lisatud ka maakaarte või vähemalt üks maakaart, mis näitaks, kus liidumaad asuvad. Kõigi asukohta ma peast ei tea. Fotoallkirjad oleks võinud olla suuremas kirjas. Vähemalt minu praeguste prillidega on neid raske lugeda.

Nõukogude aegsetes eestikeelsetes raamatutes on välja toodud, et Saksamaa jaguneb Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks, lisaks on Lääne-Berliinil eristaatus. Kuid siia raamatusse on Lääne-Berliin ka hulka võetud, nagu oleks ta Lääne-Saksamaa osa. Protesteeritakse selle vastu, et Lääne-Berliin on müüriga ümbritsetud.

Lääne-Saksamaa pealinn oli suhteliselt väike Bonn, aga tuletatakse meelde, et kui käis riigi loomine, kandideeris pealinnaks ka suurem Frankfurt. Pankurite linnal Frankfurdil olevat halb kuulsus, kuid kogu linn ei olevat ühesugune. Raamatus tuuakse üldse välja, et Saksamaa on mitmekesine. Juba raamatu alguses öeldakse, et kui Prantsusmaal on palju juustusorte, siis Saksamaal palju vorstisorte. Ühe liidumaa kohta kirjutatakse, et see on nii suur ja mitmekesine, et selle kohta ei ole miski tüüpiline. Välismaalasele on maa sisemised erinevused muidugi vähem teada.

Filmist Austria pealinna Viini kohta on mulle meelde jäänud, et seal oli kõige halvem õhk 1970. aastatel, hiljem hakkas looduskaitse õhku parandama. Ka Saksa kaevanduspiirkonna kohta öeldakse, et tänu looduskaitsele on seal 1980. aastateks õhk juba paranenud.

Saksamaa kõik liidumaad ei ole ühtlase suurusega. Prantsusmaa lähedal asuva Saarimaa kohta öeldakse, et selle läbimiseks kulub vaid natuke aega autosõitu. Lennart Meri rääkis kunagi, kui kiiresti lennuk üle Eesti lendab, aga liialdas. Kui Saarimaa jala läbida, siis ta tundub vast suurem kui autoga sõites. Saarimaa elanikud oskavat hästi prantsuse keelt. Nende inglise keele oskuse taset ei kommenteerita, võibolla praeguseks on prantsuse keel inglise keelele järeleandmisi teinud.

Baierimaa on suur katoliiklik liidumaa Austria piiri ääres. Raamatus kirjutatakse, et Baierimaale minnes öeldakse, et minnakse Saksamaalt Baierisse. See liidumaa taotles eriti föderatiivset Saksamaad, aga raamatu autorid on rahul, et kõik baierlaste soovid ei täitunud. Ma olen õppinud, et Baieri kristlikel demokraatidel on siiski ülejäänud Saksamaa kristlikest demokraatides eraldi organisatsioon.

Raamatus on juttu nii geograafiast kui ka ajaloost. Tuuakse välja, millised teadlased või heliloojad mingist piirkonnast pärinevad. Nimetatakse, mille poolest on mingi piirkond eriline. Üks toodab näiteks suurema osa Saksamaa sigarettidest, mille võiks muidugi tootmata jätta.

Fotodelt jäi meelde kirikutorne, veekogusid, haljasalasid, madalaid mägesid ja üle ühe autotee viivaid sildasid teise autoteega.

Kutsuja vaikimine

Täna pidi võibolla toimuma klassikokkutuleku järelüritus, aga viimasel ajal polnud selle kohta ühtegi teadet saadetud. Võibolla mõeldi, et kõik on juba varem teadet lugenud, aga võibolla ei toimunudki midagi. Panin mineku jaoks ülikonna selga, aga mõtlesin, et enne teele asumist tuleks helistada ja küsida, kas on mõtet tulla.

Jaanisuits

 

Eelmise nädalaga võrreldes on nii maal kui ka linnas pojengiõied lahti läinud. Jões õitsesid vesikupud, metsa ääres ristikhein. Kägu ja vint veel laulsid. Ilm oli soe, aga tuli ka müristamist ja kerget vihma. Ma ei teinud ise jaanituld, aga meenutasin varasemate aastate jaanilaupäevi, kuulsin naaberaedadest puude praksumist ja tundsin suitsulõhna, üle jõe kõndides nägin eemalt tõusmas suurt sinise suitsu pilve. Maale sõites ei olnud buss nii täis kui ma kartsin, aga maal oli päeva jooksul inimesi rohkemates aedades kui tavalisel päeval. Naaberaias mängis raadio, aga selgemalt kuulsin sealt ainult laulu "Viis viimast". Tagasisõiduks oli pandud tavalisest väiksem buss, sellel olid enne minu peale minekut juba peaaegu kõik istekohad täis, aga hiljem eriti  inimesi juurde ei tulnud.

Päheõppimisülesanne

Tõnu oli üliõpilasesinduse liige, varem oli sinna kuulunud Oudekki. Küsisin Tõnult üliõpilasesinduse töökorralduse kohta, et kas seal toimuvad hääletused. Ta vastas, et hääletusi ei toimu, vaid näidatakse üksteisele kirjalikke dokumente. Mina arvasin, et võiks ikka hääletada.

*
Algas kirjanduse tund. Tänaseks oli üks luuletus pähe õppida, mul ei olnud see peas. Õpetaja kutsus kõigepealt ühe inimese seda luuletust ja siis järgmise inimese teist asja vastama. Oli karta, et vaheaja järel küsib ta jälle seda luuletust. Mind kutsuti klassi ette ja ei olnud veel teada, mida ma vastama pean. Minuga samal ajal oli klassi ees üks tüdruk, kes luges peast ette luuletuse "Tere Mare, / käsi kare". Ütlesin, et see on Ott Arderi luuletus. Õpetaja kiitis mulle järele, aga ma parandasin, et ma ajasin kaks luuletust omavahel segi, see on minu isa luuletus. Vahepeal tuli vahetund, siis pidi tulema järgmine kirjanduse tund. Mõtlesin, et ma võiksin kasutada vahetundi luuletuse pähe õppimiseks. Esialgu ma seda ei teinud, aga poolel vahetunni pealt läksin õpikuga koridori, et hakata aknalaua peal luuletust pähe õppima. Mõtlesin, et kui õpetaja vastu tuleb ja mind õpikuga näeb, siis ta saab aru, et mul ei ole luuletus peas. Püüdsin seda õppida, aga see ei jäänud hästi meelde. Mõtlesin, et kui mult peaks seda luuletust küsitama, siis ütlen, et võin lugeda mõne teise luuletuse, mul on sadu enda luuletusi peas, aga see meelde ei jää.

Lind laternal

Pildistasin juba üleeile laterna otsas istuvat kajakat, aga kuna meil olid parajasti külalised, ei hakanud kohe fotot arvutisse ümber tõstma. Vahepeal ei olnud meeles. Üleeile oli vist selle aasta kõige kuumem ilm, see peaks ka seletama, miks lind pildil nokka lahti hoiab. Tegemist peaks olema kajakaga. Vanasti nägin Tartus ainult musta peaga naerukajakaid, aga ühel hetkel ilmusid ka valge peaga kajakad välja. Kui ma ei eksi, siis pildile jäänud latern öösiti ei põle. Ja pole ka vaja, pimedas on uni parem.

Kirjutamispinnad

Lahendasin ristsõna. Kõikide küsimuste vastuseid ma seal ei teadnud, aga keskendusin sellele, et ühe konkreetse küsimuse vastus välja tuleks.

*

Saatsin ajaloo arutelu listi kirja. Kriiska vastas, et ma selliseid asju rohkem ei kirjutaks. Kuna ta palus, jätsin tema kirjale vastamata, aga tegin kohe ühe listi juurde.

Kellad ja kellaajad

Olime Paides. Oli öö ja oli kuulda kellade tiksumist. Ütlesin, et väiksem kell tiksub neli korda kiiremini kui seinakell.

*

Ühiselamus oli kord muutunud, enam ei lastud hilisel kellaajal majast välja. Olin ühel varasemal aastal ka ühiselamus külas käinud, siis oli lastud. Ma olin küll siis ka hiilides läinud, sest olin kartnud, et keegi võib takistada. Tegelikult tol korral ma käisin külas varasemal kellaajal.

*

Seisime mõnede klassivendadega ühe maja välistrepil. Rääkisin paradiisiaia elanikest. Ütlesin, et inimesel ei olnud paradiisiaias tegevust.

Suured pisikesed nupud

Täna mängisin Vint.ee-s kaks välkmalepartiid. Eelmine nädal kirjutasin, et keset mängu läks laud väiksemaks, nüüd tundub, et need olid püsivad kujunduse muudatused. Mõlemas tänases mängus käis materjal käest kätte, aga minu kaotused olid suuremad. Alistusin mõlemas mängus, esimeses mängus ähvardas vastase lippuminek ja teises matt. Minu reiting langes alla 1900 piiri.

Teemamatši lõpuspurt

Nimzo-India kaitse teemaline matš on lõppenud. Arvuti võitis tulemusega 8,5:1,5. Pärast pikka kaotusteseeriat läks mul kolmes viimases mängus järjest paremini - 8. partiis võiduseisu lauale mängimine, 9. partiis esimene viik ja 10. partiis esimene võit. Toon ära viimase partii.

Etteantud käigud:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4

arvuti - inimene
4. Rf3 0-0 5. e3 d5 6. Od3 dc 7. Oc4 c5 8. 0-0 Rc6 9. a3 cd 10. ab dc 11. bc Lc7 12. Lc2 b5 13. Ob5 Rb4 14. Lb3 Rbd5 15. c4 Rb6 16. Ob2 Ob7 17. Oe5 Lc5 18. Lc3 Re4 19. Lc2 a6 20. Oa6 Va6 21. Va6 Oa6 22. Le4 Lc4 23. Lc4 Rc4 24. Vd1 Re5 25. Re5 f6 26. Rd7 Vc8 27. f4 Kf7 28. h4 Ke7 29. Va1 Kd7 30. Va6 Vc3 31. Va7+ Vc7 32. Vc7+ Kc7 33. Kf2 h5 34. e4 Kd6 35. Ke3 e5 36. Kf3 ef 37. Kf4 Ke6 38. e5 fe+ 39. Kg5 e4 40. Kf4 Kd5 41. g4 hg 42. Kg4 e3 43. Kf3 Kd4 44. Ke2 g6 45. Ke1 Ke4 46. Ke2 Kf4 47. Ke1 Kf3 48. Kf1 Kg3 49. Ke2 Kf4 50. Ke1 Kg4 51. Ke2 Kh4 ja valge sai 70. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 45 sekundit, mustal 1 tund 13 minutit 35 sekundit.

Fotol on kaks selle avangu teemalist raamatut. Matši ajal ma neid tegelikult kätte ei võtnud, aga järjehoidjate vahelolek näitab, et kunagi olen võtnud.

Saksa halljänesed

Vaatasin dokumentaalfilmi aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=LYLVpLODADw . See räägib Saksamaal elavatest halljänestest, otsetõlge oleks põldjänes. Ega ta filmis eriti hall välja ei näinudki. Ta polnud ühtlast värvi, aga teda võiks nimetada ka pruuniks. Küntud põllul kükitav jänes oli mullaga umbes ühte värvi.

Rahvaluules peetakse jänest araks loomaks. Filmist oli näha, et peale eest jooksmise kombe võib sellist muljet tekitada, et jänese nina väriseb.

Räägiti jänese vaenlastest. Üks vaenlane olevat intensiivne põllumajandus, millele tulevat lõpp teha. Teine vaenlane on tihe autoliiklus. Looduslikud vaenlased on rebased ja röövlinnud. Aga näidatud linnu kohta öeldi, et ta sööb ainult jänesepoegi, mitte suuri jäneseid. Jahimeest peeti filmis looduskaitsjaks. On kohti, kus jäneste elutingimusi on õnnestunud parandada. Tartus on tänu Teise maailmasõja aegsele pommitamisele kesklinnas pargid, filmis öeldi ka Saksamaa ühe linna kohta, et seal on tänu Teisele maailmasõjale park, kus halljänes saab elada. Varem vaadatud saksakeelsest filmist kasside kohta jäi meelde väljend kasside paradiis, siin räägiti jäneste paradiisist.

Filmis näidati ka inimesi. Autoroolis mobiiltelefoniga rääkimine olevat keelatud, aga kaameraga rääkimine on vist unustatud keelata. Üks filmis esinenud inimene juhtis autot ja aknast tee vaatamise asemel vaatas vahepeal kõrvalistmel asuvasse kaamerasse. Üks naine toitis süstlakujulisest lutipudelist jänesepoega, aga naise küüned olid nii pikad, nagu ta murraks jäneseid. Pärast näidati teda siiski jäneseid loodusesse tagasi laskmas. Filmis näidati ka jänesejahti. Kooskõlas liigi saksakeelse nimega ei peetud jahti metsas, vaid põllul.

Linnaloodus

Märkasin vaipade kloppimise ajal ühte taime, mida tahtsin pildistada. Läksin hiljem fotoaparaadiga tagasi. Mäletan, nagu oleksime lapsepõlves nimetanud sellist taime seebililleks, aga tegelikult peaks ta olema põisrohi. Seebilill on ka olemas, aga natuke teistsugune.

Sportmängud

Oli valmis saanud uus saun. Olin selle sauna esimene kasutaja. Kui olin parajasti pesemisruumis, siis märkasin, et ma hingeldan. Kartsin, et see tuleb vingumürgitusest, seetõttu läksin eesruumi. Kui ma oleks olnud saunas kellegagi koos, siis oleksin vähem kartnud.

*

Oli algamas võistkondadevaheline malematš. Valisin endale ühe koha välja, öeldes, et mina mängin sellel laual. Vaatasin ringi, et tugevaid osavõtjaid ei ole. Leidsin, et siis ei ole oluline, et ma ei mängi esimestel laudadel.

*

Olin küll malelehe tellimise lõpetanud, aga sain malelehe toimetajalt uue kirja. Kiri oli sõbralikus toonis ja selles sooviti, et ma ühte asja teeks. Hakkasime toas vendadega palli mängima. Laelamp oli korvirõngas, millest me palli läbi viskasime. Ühel viskel ütlesin, et ma ei saanud aru, kas pall läks läbi korvirõnga. Klaus vastas, et ei läinud. Ühel viskel vaatasin, et ma ulatun ka pealt panema. Ühel viskel läks lamp katki.

Sugulased ja tuttavad

Andsin Tartu vanaemale lugeda teksti, milles ma olin kirjutanud Paide vanaemast. Tartu vanaema oli 100-aastane, seetõttu hakkasin mõtlema, et võibolla poleks pidanud andma, nii vanale inimesele võib see mõjuda tervistkahjustavalt. Vanaema küsis täpsustavalt, mida ma ühe asjaga tekstis mõtlen. Kui ta hakkas minu teksti valju häälega ette lugema, läksin teise ruumi, et mitte ise ettelugemise ajal kohal olla.

*

Rääkisin pikalt Tõnisega. Tõnis esitas küsimusi ja mina vastasin. Rääkisin koolimälestusi. Tõnis käis ise praegu samas koolis ja talle võisid minu õpetajad tuttavad olla. Seetõttu täpsustasin, et minu ajal oli õpetaja Laare kaks tükki. V. Laar läks parajasti mööda, andsin talle teed. Mõtlesin, et võibolla peaksin ise ka Tõnisele mõne küsimuse esitama. Ma poleks ühegi teise vennalapsega nii pikalt rääkinud kui temaga.

*

Mul olid maletulemused paremaks läinud. Varem jagasin kohta nõrga ja nüüd tugeva mängijaga.

*

Kristjan K. oli selili ja Peep tegi talle haiget. Kristjan küll naeris, aga ütlesin Peebule, et kui ta ära ei lõpeta, siis ma kaeban kaitsepolitseisse. Peep ütles, et vahel antakse käsk kuriteo sooritamiseks, aga probleem on selles, et kohtus on teised otsustajad kui käsu andjad.

Kõrvalised jõud

Täna mängisin Vint.ee-s mittereitinguarvestusliku välkmalematši tulemusega 1:1. Esimeses mängus olid mul valged ja avaldasin kahe vankriga survet vastase etturile d6. Vastane pani teise vankri seda väljalt e6 kaitsma, aga ajasin kaitse käiguga Oh3 ära. Võitsin materjali ja jõudsin paremasse etturilõppmängu, kus vastane alistus. Teises mängus sama vastasega hakkas malelauaga juhtuma midagi kummalist. Laud läks väga pisikeseks ja selle aega kulutavatel suureks tagasi paneku katsetel vahepeal väga suureks, vahepeal polnud malelaud üleni nähtav. Lõpuks maandus üks vigur väljal, kuhu ma enda arvates ei käinud, see tähendas otsustavat materjalikaotust ja varsti sain mati. Pärast oma mängude lõppu oli keskkonna kujundus endiselt vale ja korda seda ei saanudki.

Malearvud

Mängisime malet. Mängul oli neli osapoolt. Mõtlesin, et tähtis on teistest varem nuppudest lahti saada, seetõttu sõin kolm ühe vastase viinamarja. Öeldi, et enda viinamarju oleks pidanud sööma. Mõtlesin, et õige. Järgmisel käigul sõin enda viinamarju. Laual oli ka nugasid. Ma ei teadnud, milline on selle mängu reeglite järgi nende käimisviis.

*

Raamatukogus öeldi, et on 250 inimest, kelle raamatuid võib koostada. Vastasin, et ma olen mõelnud, et kõige rohkem tahaksin ma mälestusteraamatut avaldada. Raamatukogu töötaja ütles, et mina olen ka üks neist 250 autorist, seetõttu tulevad minu mälestused arvesse. Mõtlesin, et mind nimetatakse autoriks, aga minu raamatud on kokku blufitud - need on ilma toetuseta välja antud. Ma olin mälestuste kirjutamist alustanud, aga mitte eriti heas stiilis. Sain need veel paremaks töödelda.

*

Koolis hakkas Ivo üles riputama poomisnööri. Mõtlesin, et tema oskab ja mina ei oska. Ma ei teadnud, kas ta tahab päriselt kedagi puua või ainult nalja teha, aga igaks juhuks hakkasin nööri tema käest ära kiskuma. Läks kakluseks.

*

Teadsin, et kesklinna ja Tähtvere kandis tegutseb praegu kaks maleklubi. Kõigepealt läksin sellisesse klubisse, kuhu kogunes teiste hulgas üliõpilasi, aga eesmärk oli jõuda teise klubisse, kus oli rohkem vanu inimesi. Tundus, et inimesi koguneb alati nii palju, nagu on ruume. Igasugused inimesed olid malet mängima hakanud, kes olid küll varem tuttavad, aga kellega ma malet mänginud ei olnud. Nad võisid kõik minust males tugevamad olla. Sain teada, et Reet mängib ka malet. Mõtlesin, et kui ma peaksin teda nägema, siis nii meeldiva inimese kohalviibimine teeb minu kohalviibimise raskemaks. Minu juurde tuli Helena, kes mängis nüüd ka malet. Ta hakkas minuga sõbralikult rääkima. Oleksin pidanud ütlema K. Sandrile, et ta minu nime turniiiritabelisse kirja ei paneks, ma lähen teise klubisse, aga ütlesin seda noortele, kes olid mulle lähemal. Üks vastas mulle, et ma oleks pidanud lühemalt rääkima. Arvati, et teise klubisse kedagi ei tule. Kui küsisin, kas siin mängitakse, siis vastati, et siin ka eriti ei mängita, vaid istutakse niisama laudade taga, sest kellad on katki. Nupud olevat ka katki. Ivo, kellega ma olin enne kakelnud, tuli kahe ruumi vahelisele uksele ja ütles mulle irvitades head aega. Mõtlesin, et kui Sven must males tugevam on, siis võib Ivo ka olla. Martin püüdis mind sinna ruumi sikutada, kus Ivo oli, aga ma hakkasin vastu. Mõtlesin, et enda päästmiseks võiks Martinit peksma hakata, aga siis võivad kõik korraga mulle kallale tulla. Väljusin klubist Jakobi tänava keskel, et jõuda Jakobi tänava ülemises otsas asuvasse teise klubisse, mis asus varasema Tartu maleklubi koha peal. Enne sisenesin veel ühte majja, milles nägin malepoodi. Vasakus servas oli midagi muud. Küsisin seal seisvalt mehelt, kas siin ei ole maleklubi, kui kõrval on malepood. Mees vastas, et kust tema teab. Väljusin majast ja tahtsin jõuda maleklubisse, aga ümbrus oli muutunud, tänaval oli risti üks suur maja ees. Mõtlesin, et lähen ringiga ümber selle, ma peaksin muutunud ümbruse korral ka klubi üles leidma. Märkasin, et läbipääsetav on ka maja lähema otsa juurest viiv tee, läksin sealt. Sain aru, et see on unenägu, aga jätkasin klubile lähenemist.

Pilte palavusest

 

Täna maale sõites varusin palava ilma tõttu vähem riideid ja rohkem jooki kui eelmine nädal. Käisin õue peal pildistamas ja toas jahutamas. Esimesel pildil on sama ehituspiirkond, mida üle-eelmine nädal pildistatud sai. Juba eelmiseks nädalaks oli ehitus edasi jõudnud. Teisel pildil on lahti minema hakkavad pojengi õiepungad, mille peal ronivad sipelgad. Kaks esimest pilti on tehtud automaatrežiimiga. Kolmandal pildil peaks olema mingi kellukas. See pilt on tehtud siniste ja roheliste toonide režiimiga, mida soovitatakse maastike pildistamiseks. Neljandal pildil on kivil kasvav sammal, mis on pildistatud natüürmortide režiimiga. Sama režiimiga oli vist ka kõige alumine pilt, millel olevat murulauk.

Peolt poodi

Ema ütles, et ta kirjutas internetis minu nime kasutades kommentaari. Kommentaari sisu oli veel selline, millega ma polnud nõus. Kommentaari kirjutamiseks oli ta kasutanud minu parooli. Mina olin veel mõelnud, et täiskasvanud inimeste eest ei ole vaja paroole peita, sest nad ei kasuta neid. Aga kahel inimesel korraga ei olnud lubatud kontot kasutada, seetõttu oli teenusepakkuja nüüd minu konto ära blokeerinud. Nüüd tegi see siiski järeleandmise, et kui teine kasutaja sisestab enda parooli, siis muutub teenus jälle kättesaadavaks. Mitu inimest käisid järjest arvuti taga ja sisestasid juppe enda paroolidest. Tuletasin neile meelde, et nad peavad sisestama enda parooli, mitte jälle minu oma. Istusime peolauas. Olin juhtunu pärast vihane. Ma küll sõin, aga samal ajal loopisin kõiki teisi asjadega. Kui söömine oli lõpetatud, lahkusin sellest kohast. Mul ei olnud küll sõpru, aga sõjas oli üksikvõitlejal suurem tõenäosus ellu jääda, sest vaenlastel oli raskem teda üles leida. Sõpruse sillal oli vaeste inimeste pood, mõtlesin, et lähen küsin sealt, kust ma süia saan. Poe koridoris oli üleval silt, et huvi poe vastu on suurenema hakanud. Tagumise ruumi ukse ette tekkis saba. Mõtlesin, et see on selle sildi mõju. Arvasin, et krokodilli kõhus need inimesed kahetsevad, et nad krokodillide juurde läksid.

Suvised jalanõud

Seni olen kandnud kinniseid kingi, aga need pigistavad ja võibolla just sellepärast kipuvad küüned sisse kasvama. Eile ostsin endale lahtised jalanõud ja võtsin need täna karbist välja. Märkasin, et ühe peal on juba kriimustused. Silma järgi tundub, et võibolla võis ka väiksema numbri osta, aga eelmised pigistavad jalanõud on sama numbriga, ei tahtnud veel suuremat pigistamist. Ja võtsin sellise paari, mis oli riiulile välja pandud. Oli ka lahtise kannaga jalanõusid, aga soovisin, et kand oleks kinni, esimese klassi alguses koolis lahtiste kandade eest hoiatati. Arve tuli eile 99 eurot ja 99 senti. Kliendikaardiga oleks võibolla odavamalt saanud, aga seda mul selles poes ei ole. Kui palju kliendikaarte teha, siis võib liiga palju elektronkirju saada. Raamatupoe reklaamkirjad on küll huvitavad, sest raamatupealkirjad ja kaanekujundused annavad mõtlemisainet.

Materjal käigupuuduse vastu

Etteantud käigud:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4

inimene - arvuti
4. Lc2 d5 5. e3 Rc6 6. Rf3 Oc3+ 7. Lc3 Re4 8. La3 Ld6 9. c5 Le7 10. b4 b6 11. b5 Ra5 12. Od3 Rc4 13. Oc4 dc 14. Lb4 Ob7 15. Oa3 a6 16. c6 Lb4+ 17. Ob4 Oc8 18. ba Oa6 19. 0-0 Ob5 20. Vfc1 Va4 21. a3 f6 22. Vc2 Va8 23. Vac1 Vd8 24. Rd2 Rd2 25. Od2 Vd6 26. Vb1 Oa6 27. Ob4 Vc6 28. e4 f5 29. e5 Kf7 30. f4 Ob5 31. h4 Oa4 32. Vc3 Vd8 33. Vbc1 Vd4 34. g3 b5 35. Kf2 Od1 36. Ke1 Og4 37. V1c2 Vd1+ 38. Kf2 Va6 39. Ve3 Va8 40. Ve1 Ve1 41. Ke1 Kg6 42. Vd2 Vc8 43. Oc5 h5 44. Vd7 Of3 45. Ve7 c3 46. Ve6+ Kh7 47. Ob4 Va8 48. Ve7 c5 49. Oc5 c2 50. Oe3 Va3 51. Od2 Va1+ 52. Kf2 Oc6 53. Vc7 c1L 54. Oc1 Vc1 55. e6 b4 56. e7 Vc2+ 57. Ke1 b3 58. Vc6 b2 59. Vb6 Vc1+ 60. Kd2 Vc8 61. Vb2 Ve8 62. Vb7 Kg6 63. Ke3 Kf7 64. Kd4 Ve7 65. Ve7+ Ke7 66. Kd5 Kf7 67. Ke5 g6 68. Kd5 Ke7 69. Ke5 Kf7 70. Kd5 Ke7 71. Ke5 Kf7 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 55 minutit ja 7 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit ja 40 sekundit. Arvuti juhib matši 8,5:0,5.

Oskuste kontroll ja ettevalmistus

Lähenes Tamuli eksam. Ma ei lugenud konspekti järjest, vaid siit-sealt, et siis ma eksamil midagi ikka oskan vastata. Õppejõud küsis, kes on kuulanud mõnda loengukursust kaks korda. Vaatasin, et mõned tõstavad käe, seetõttu tõstsin ka. K. Lust meenutas, kuidas ta magistrieksamit tegi. Vastasin, et Tamuli magsitrieksam on kerge, aga minul oli see raskem, ma pidin eksamit kaks korda tegema. Teist korda tegemist nõudis vist Medijainen. Vastati, et kindlasti Medijainen. Leidsin, et ega kaks korda tegemine halb ei olnud, ma sain esimene kord ka juba positiivse hinde, aga teist korda tehes sain kokkuvõttes parema hinde.

*

Mõtlesin Peebole rääkida, et see teeb tuju nii heaks, kui saavutab males vahel nii hea tulemuse, millist pole varem saavutanud. Viimati olin saanud esimest korda kolmanda koha. Kui ühel turniiril oleks juba kõiki võitnud, siis oleks tulemus saanud paraneda veel sellega, et keda võita. Viimati oli mul tulemus paranenud, sest ma olin kodus kindla avangu partiisid järjest vaadanud. Mõtlesin, et ma hakkangi malepartiisid avangute kaupa läbi vaatama. Praegu oli mul pooleli Nimzo-India avangu partiide vaatamine, järgmiseks mõtlesin vaadata neljaratsuavangu ümbriku partiisid ja siis erinevate lahtiste avangute ümbriku omi. Nimzo-India avangu omi võis hiljem teisest kohast uuesti vaadata, ma sain raamatust kindla avangu teemat otsida.

Põvvat

Sel nädalal ilmus ajalehes surmakuulutus, mille järgi kolmapäeval suri maletaja Aalo Põvvat ja päev hiljem tema õde ajaloolane Malle Salupere. Saluperest kirjutasin juba eile ajaloolisti, aga Põvvatiga olen kohtunud palju rohkem. Hakkasin temaga kokku puutuma ajast, kui maleturniire hakati mängima päevakeskuses. Sellest ajast nägin teda ka muudel turniiridel.

Kalle Peebo iseloomustas Põvvati mängu, et tal on väga hea arusaamine, ainult kiirmale on tema jaoks liiga kiire. Põvvatil oli siiski kaks tõekspidamist, mis ei ole suurmeistrite maleteooriaga kooskõlas - talle ei meeldinud, kui vastasel oli ratsu ja ta oli valmis selle oda vastu välja vahetama; teiseks eelistas ta musti nuppe valgetele. Ratsuvastasust ma kõige uuemast ajast ei mäleta, aga musti nuppe eelistas ta lõpuni.

Põvvat rääkis vahel mälestusi vanematest aegadest. Ükskord rääkis ta loo, kuidas nõuti, et võistkonnas peab olema kindlasti naismaletaja, aga tema vastaseks pandi selline, kes oskas teha ainult esimese käigu. Põvvat oli kohe arvanud, et vastane mängida ei oska.

Ühel turniiril jagasin isa saadetud Eesti mõtteloo sarja raamatuid. Kui ma õigesti mäletan, siis Põvvat ei võtnud seda vastu, kuna kodus on juba palju raamatuid. Aga hilisemal korral jagasin enda kirjutatud raamatuid, siis ta võttis, öeldes, et kui autor kingib, siis ta võtab.

Mängisin Põvvatiga samal kiirmaleturniiril veel kaks päeva enne tema surma. Peebo sõnul oli Põvvat vanim osavõtja. Mina mängisin Põvvatiga viimases voorus, nii et pole võimatu, et minuga mängitud partii jäi tema elu viimaseks.

Logisev asjandus

Elasime ühes ruumis. Konstruktsioon, mida ma kasutasin voodina, hakkas minu käes logisema ja püsis nüüd püsti ainult toe najal. Varem olin maganud vennaga samas voodis, aga täna läks ta eraldi voodisse. Klassikaaslased tulid konstruktsiooni vaatama. Olin võibolla seadmeid kruttides midagi ära lõhkunud, nüüd kruttis neid seadmeid üks klassiõde. Aparaat hakkas ette mängima minu tehtud fotosid. Mõtlesin, et nüüd kõik näevad, milliseid kahtlaseid fotosid ma olen teinud. Vajutati nuppu, mille mõjul läks ruum maksimaalselt kuumaks. Seejärel vajutati nuppu, mille järel see läks maksimaalselt külmaks. Läksin kõrvalruumi, kus lamas voodis üks vanainimene. Küsisin talt, kuidas ta selliseid temperatuuri kõikumisi talub. Ta vastas, et ega hästi ei talu. Ütlesin, et siin ruumis muutus temperatuur vähem. Läksin aparaadiga ruumi tagasi. Temperatuur oli jälle normaalseks keeratud.

Kodaniku arvamused

Ajalehe esiküljel olid paljaste naiste pildid. Keerasin ruttu lahti teise lehekülje. Mul olid parajasti mõned noored naised külas. Nad küsisid, kas ma ajalehest naiste pilte ei tahtnud vaadata. Vastasin, et ma juba nägin. Mõtlesin, et loen ajalehte täistunnini kella kaheni ja siis hakkan õppima. Enne oli aega läinud ka ajakirja lugemisele. Oli näha, et ka magamaminekuni õppimise korral ei saa ma kõike õpitud. Vanasti olin jätnud lihtsalt osa koduseid ülesandeid tegemata ja midagi polnud juhtunud, nüüd püüdsin kõik asjad ära õppida ja sellele kulus kogu päev.

*

Tõnu kandideeris kohalikel valmistel. Taheti, et ma nende valimiste kohta arvamust avaldaksin. Vaatasin, et üks valimisnimekiri on kandnud valimissedelile peale oma kandidaatide nimede ka eessõna, milles tehti üleskutse selle nimekirja poolt hääletada. Mõtlesin, et nii võidakse see nimekiri valimistelt kõrvaldada, sest valimissedel oleks nähtav ka valimispäeval, aga valimispäeval valimisreklaami tegemine oli keelatud. Nimekirjas kandideeris hulk tähtsaid inimesi, nii oleks need kõik valimata jäänud. Ütlesin vastuseks mulle esitatud küsimustele lauseid ja iga lause ütlemise järel tegin pausi, et lause ka paberile üles kirjutada. Kirjutamise käigus kaotasin kogu aeg kirjutusvahendeid ja võtsin nende asemele uusi. Lõpuks läks uue leidmine raskeks.

Hinnete ebakindlus

Istusin raamatukogu lugemissaalis ühe tuttava lähedale. Mõtlesin, et kui ma vahepeal ära käin, tuleb igaks juhuks tähtsamad asjad kaasa võtta. Aga mitte kõiki asju.

*

Toas oli tehtud ümberkorraldusi. Mõtlesin, kus oleks õigem millist asja hoida. Ühte pisikesse sahtlisse sai panna väikse malelaua, aga ei teadnud, kas selle oleks sealt pärast üles leidnud.

*

Lamasime voodis ja arutasime õppetöö küsimusi. Rääkisin, et hinne sõltub õpetaja tujust. Ma sain kirjandite eest sageli viisi, aga ühel korral see õpetajale ei meeldinud ja sain kahe või ühe. Tol korral kirjutasin kirjandit nelja lehekülje asemel natuke üle kahe. Praegu õpetaja lahkus voodist ja jättis meid sinna klassivennaga kahekesi. Klassivend ütles, et kloostris on hea, et saab naisi laenata. Mõtlesin, et võiks vastata, et minu teada kõik kloostrid ei ole segakloostrid.

Fischeri male rekordreiting

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet. Vastane jättis palju ette, nii et mul oli laual kaks vankrit ja kaks ratsut rohkem. Panin kahe vankri, ühe ratsu ja ühe etturi koostöös vastasele mati. Pärast seda oli minu Fischeri male reiting 1605 ja süsteem kinnitas, et see on minu kõigi aegade parim Fischeri male reiting. Hetkel oli edetabelis ainult kuus aktiivset mängijat, mina olin nende hulgas esikohal.

Edasi ei leidnud ma esialgu vastast, aga vaheaja järel keskkonda tagasi pöördudes mängisin ka ühe mittereitinguarvestusliku tavalise välkmale partii. Lõppmängus oli mul kaks ratsut kahe oda vastu, aga kuna seis oli kinnine, tundusid ratsud tugevamad. Lõppmängus pakkus vastane viiki, aga kuna vaatasin, et võidan järgnevalt etturi, lükkasin viigiettepaneku tagasi. Vastane alistus rohkem käike sooritamata.

Haljastatud ruumid

 

Pildistasin toataimi. Pildistamiseks tõstsin asju ringi ning valisin fotoaparaadilt siniste ja roheliste toonide režiimi. Esimesel pildil on hiljuti õitsenud sibul /PARANDUS: hiljem öeldi, et murulauk/, teisel peaks olema jõulukaktus.

Kõndisin metsateel

Kui nädal tagasi pildistasin suvila aeda, siis täna metsa selle lähedal. Linnud laulsid nii metsas kui ka lagedamates kohtades. Kuulsin kägu, vinti ja ka linde, keda ma ei oska laulu järgi määrata. Kägu kuulsin nii metsas kui ka aias.

Linnanimede hääldused

Vaatasin inglise-eesti sõnaraamatust uuesti ühe linna nime hääldust. Panin seal tähele asja, mida ma polnud varem tähele pannud. Oli toodud kaks hääldust - kõigepealt, kuidas seda nime "paraku" Eestis enamasti hääldatakse, seejärel sõnaraamatu autori arvates õige inglisepärane hääldus. Näitasin oma leidu teistele. Mõtlesin, et New Yorgi puhul on ka filoloogid soovitanud, et seda võiks eesti keeles teisiti hääldada kui inglise keeles.

*

Mõtlesin, et mind saab liigitada nii kõige suurema kui ka kõige väiksema sissetulekuga inimeste hulka. Praegu on mul raha piisavalt, aga tulevikus võib see otsa saada.

Kahvli otsa trügimine

Täna sain arvuti vastu ausa mänguga võiduseisu, aga võiduseisus jätsin lipu ette. Vist ühe tagasivõtmisega leidsin tee paremuse realiseerimiseks.

Etteantud käigud:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4

arvuti - inimene
Analüüs umbes ühe tagasivõtmisega.
4. Lc2 d5 5. a3 Oe7 6. Rf3 0-0 7. Og5 Rbd7 8. e3 h6 9. Of6 Rf6 10. Od3 dc 11. Oc4 c5 12. dc Oc5 13. Vd1 Lc7 14. Rb5 Lb6 15. b4 Oe7 16. Re5 a6 17. La4 Vb8 18. Rd4 Lc7 19. f4 b5 20. Ob5 ab 21. Rb5 Lb7 22. Rd6 Od6 23. Vd6 Lg2 24. Vf1 Va8 25. Lc6 Lc6 26. Rc6 Va3 27. Re7+ Kh7 28. Rc8 Vc8 29. Ke2 Va2+ 30. Vd2 Vd2+ 31. Kd2 Re4+ 32. Kd3 f5 33. Kd4 Kg8 34. Vh1 Vb8 35. Kc4 Kf7 36. h4 Rd6+ 37. Kc5 Rb5 38. Va1 Kf6 39. Va5 Rc3 40. Va3 Rd5 41. b5 g5 42. hg+ hg 43. fg+ Kg5 44. Kd6 Kf6 45. Vb3 Vb6+ 46. Kc5 Ke5 47. Kc4 Ke4 48. Kc5 Vb8 49. b6 Vb6 50. Vb6 Rb6 51. Kb6 Ke3 ja valge sai 63. käigul mati.

Suusataja asjad

Suusatasin. Olin vahepeal oma suusakepid käest pannud ja nüüd ei leidnud neid enam üles. Mäe otsas oli kaks paari suusakeppe. Ütlesin, et ma ei mäleta enam, millised minu omad olid. Üks minust väiksem poiss võttis mõlemad paarid endale. Mõtlesin, et võibolla ta kasutas ära seda, et ma enda omasid ära ei tunne, ja kuulutas minu omad ka enda omadeks. See poiss oli maailma 9. ja mina 65. suusataja. Tahtsin vahetada suusasaapaid jalas talvesaabaste vastu, aga ei teadnud ka enam talvesaabaste asukohta. Mulle tuli meelde, et on olemas suusaraja kaart, võibolla selle pealt oleks leidnud asjade hoidmise punkti.

Esimene täiseduga turniir

Tänase kiirmaleturniiriga tähistati Haringu sünnipäeva. Peebo sõnul on Haring üks suuremaid turniiridel kohalkäijaid. Kui minu sünnipäevaturniiril kuu aega tagasi sai esikoha Haring, siis Haringu sünnipäevaturniiril mina. Ja tegin seda enda kohta enneolematult edukalt, võites kõik mängud. Mäletan, et ülikooli ajal Jakobi tänava maleklubis mängisin palju häid seise maha, aga ühel korral ütlesin: "Ma võin kõiki ka võita." Teine noor mängija Reimaa vastas: "Kõiki võid unes võita." Tol ajal ma veel unenäokirjeldusi ei avaldanud, aga täna tegin lubaduse esimest korda ärkvel olles teoks. Oli ka vedamisi. Vähemalt kahes partiis oli vastase seis vahepeal parem, lisaks kaalusin närvipinge tõttu turniiri poolelijätmist. Püüdsin ennast rahustada mõttega, et tulemus ei ole oluline. Lõpptulemused olid sellised:

1. Runnel 7 punkti

2. Haring 5,5

3. Põdersalu 5

4. Parts 4

Kokku 8 osavõtjat, 7 vooru ja 15 minutit mõtlemisaega.

Koduteel pildistasin ühte lapsepõlvepaika. Pildil on endine Saare pood, mis oli enne Sõpruse poe ehitamist meie pere põhipood.

Peolauast joonistama

Istusime peolauas. Kahe venna vahel oli tüli. Püüdsin neid lahutada. Isa kutsus korrale nii vendi kui ka mind. Aga ühe venna kohta ütles ta teravamalt kui minu kohta, minu häält nimetas ta laulvaks. Hakkasin joonistama. Kui pilt hakkas valmis saama, mõtlesin, kas Oudekki kujutisele ei peaks lisama ka punast värvi. Aga ma ei teinud seda, sest see ei tundunud viisakas, seetõttu eelistasin lillat. Minu kõrval joonistas teisele paberile Toomas, selgus, et lilla pastell oli tema käes. Seetõttu võtsin teise lilla tooni. Kirjutasin sellega varem joonistatud pildi peale lühikese luuletuse. Pärast seda oli pilt valmis. Mõned pildi osad olid juba varem joonistatud, need olid liiga foto sarnased, vaataja võis neid eksikombel fotoks pidada.

Hinnangud asjadele

Olin feisbukis Heidi postitusi palju laikinud. Peol arvati, et ma laigin seda, et ta riputab üles punaseid südameid. Vastasin, et ega ma neid ei laigi. Seepeale öeldi, et seda ma poleks pidanud ütlema, siis oleme mina ja Heidi vastupidised.

*

Olime klassiruumis 301. Mitu poissi rääkisid, et neile ei meeldi kallistamine. Üks ütles, et kallistamisel on ainult üks hea külg - see annab informatsiooni. Õpetaja ütles ühele poisile, et ta ei paneks mürgist ainet suhu. Seepeale pandi seda õpetajale endale vägisi suhu. Õpetaja ei läinudki suud loputama.

Muutused elus

Kõndisin mööda mulle vähem tuttavaid tänavaid, teised läksid natuke teist teed. Hiljuti oli venekeelsete nimedega tänavaid eestikeelseteks ümber nimetatud, tahtsin vaadata mitte kaardilt, vaid tänavasiltidelt, mis on uued nimed. Mulle tuli vastu Ustavi moodi mees. Küsisin, kas ta on tuttav. Ustav vastas, et on küll. Ühel pingil istusid ema ja tädi Ann. Läksin istusin ema kõrvale. Ann minu teretamisele ei vastanud, võibolla sellepärast, mida ma blogis olin kirjutanud.

*

Kõndisin tänaval. Minu lähedal kõndis kaks meest. Muutsin kõndimist, et neist lahti saada, aga nemad muutsid minuga koos. Lõpuks üks neist meestest tuli minu juurde ja küsis, kas ma kardan. Vastasin jah. Mees küsis, miks ma enne tänaval kõndinud naise eest ei põgenenud. Vastasin, et naised on nõrgemad. Mõtlesin, et oleks võinud ka öelda, et kui naine liiga ilus on, siis ma olen naise eest ka põgenenud.

*

Olime just kolinud viiekorruselisest majast üheksakorruselisse. Kõndisin oma uues trepikojas trepist üles. Vastu tuli ühekaupa kaks uut naabrit, ütlesin mõlemale tere, kuigi nende näod ei olnud veel meeles. Trepikojas olid wc-d. Vaatasin, et üks neist on räpane ja selles on vesi jooksma jäetud. Sain vaevaga vee seisma. Leidsin, et kasutajad peaks ise vee seisma panema, vee jooksmine mõjutab vist kõigi korterite veearvet. Vähemalt ma ei pidanud neid räpaseid trepikoja wc-sid kasutama, sest korteris olid enda omad, trepikoja omad olid võõrastele. Jõudsin oma korterisse. Ütlesin, et viiekorruselises majas veel naabrid tere ütlevad, aga üheksakorruselises mitte, sest inimesi on liiga palju. Küsisin, mitmendal korrusel me nüüd elame. Ema vastas, et seitsmendal. Ütlesin, et aah, siis ma aknaid ei pese.

*

Oli oodata, et ma pean ühe naisega samas voodis magama. Vaatasin, et kuigi olin just tolmu pühkinud, on Tõnu voodi alumine vineer ikkagi tolmune. Siis sain aru, et see pole tolm, vaid vineer on narmendama hakanud. Olin vist tolmu liiga kõvasti pühkinud. Kui seda emale rääkisin, vastas ema: "See on minu huvi." Läksin tagumisse vannituppa, et võtta nööri küljest tolmuluuda. See kukkus vette ja sai märjaks, märja luuaga ei saanud tolmu pühkida. Ütlesin: "Hani sulpsas vette."

Õhtune mänguisu

Täna mängisin Vint.ee-s kaks mittereitinguarvestuslikku Fischeri male partiid. Esimeses partiis oli minu kuningas ohus, aga tegin tulede abil käikude kordamisega viigi. Teises mängus tõstsin avangus nuppe nii, et need jäid teiste enda nuppude arendamisele jalgu. Alistusin seisus, kus mul jäi peale ratsu lipu vastu.

Sõitsin sihtkohta

 

Täna käisin esimest korda sel aastal maal. Kohas bussipeatuse lähedal, kus ma eelmine aasta pildistasin, et puude vahele on uus tee tehtud, oli see nüüd ära asfalteeritud ja selle ääres käisid ehitustööd. Ehitustele ruumi tegemiseks oli veel puid maha võetud. Suvilasse jõudes leidsin palju lillepotte. Varsti sain aru, et need on laual, mida kasutasin eelmine suvi söömiseks ja lugemiseks. Täna sõin teise laua taga ja lugesin põlve otsas. Pildistasin ka taimesid. Enne lõunat meenutasin varasemaid suvesid - vanaema suvilas, kirjanike suvilas, väljaspool suvilaaedasid, rongides ja bussides. Ilm oli tuuline, sooja saamiseks kasutasin paksemaid riideid ja võimlemist. Aga oli näha palju õhemalt riides inimesi. Maale sõidu bussis oli sõitjaid rohkem kui isetekohti, tegin aknast vaatlusi. Tagasisõidu buss oli tühjavõitu, lugesin kogu tee mõttes luuletusi.

Mõlemapoolne süü

Mängisin pika male turniiril. Mul olid valged. Vastane käis lipu kaheksandale reale. Mõtlesin, et sellega jääb tema kuningas ummikusse, kui ma topeldan h-liinil vankri ja lipu, siis ma panen kahe käiguga mati. Aga kui ma uuesti lauale vaatasin, oli vastase lipp hoopis seitsmendal real ja matiähvardust ei olnud. Peale lipu asendi muutmise oli vastane pannud esimesele reale kolm nuppu juurde. Lõin teda sohi tegemise eest. Mõtlesin, et vastane peaks saama valekäikude eest kaotuse, aga nüüd võin saada mina kaotuse vastase löömise eest. Vastane läkski Rei laua juurde kaebama. Läksin talle järele. Rei imestas, et erinevatel laudadel on mõtlemisaega nii erinevalt kulunud. Mõned alustasid vist mänguga juba enne vooru algust.