„Bundesrepublik Deutschland heute. Einsichten in ein Land“. Fotografie und Gestaltung Rainer Kiedrowski. Text Hans-Werner Klein, Redaktion ’Scala’, Frankfurt. Herausgeber und Redaktion Bernd Schüth, Bonn. Edition Rainer Kiedrowski. Verlag+Galerie. 4. trükk detsember 1985, originaal november 1983. 128 lehekülge. Süvenetud eelkõige pikematesse kirjalikesse tekstidesse, ka osadesse fotodesse.
See on fotoraamat Lääne-Saksamaa kohta, mida on kommenteeritud eessõna ja üksikute liidumaade kohta käivate peatükkidega. Fotodest rohkem huvitas mind pühade ajal pidulik lugemine. Aga mulle kui välismaalasele tuleks kasuks, kui raamatusse oleks lisatud ka maakaarte või vähemalt üks maakaart, mis näitaks, kus liidumaad asuvad. Kõigi asukohta ma peast ei tea. Fotoallkirjad oleks võinud olla suuremas kirjas. Vähemalt minu praeguste prillidega on neid raske lugeda.
Nõukogude aegsetes eestikeelsetes raamatutes on välja toodud, et Saksamaa jaguneb Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks, lisaks on Lääne-Berliinil eristaatus. Kuid siia raamatusse on Lääne-Berliin ka hulka võetud, nagu oleks ta Lääne-Saksamaa osa. Protesteeritakse selle vastu, et Lääne-Berliin on müüriga ümbritsetud.
Lääne-Saksamaa pealinn oli suhteliselt väike Bonn, aga tuletatakse meelde, et kui käis riigi loomine, kandideeris pealinnaks ka suurem Frankfurt. Pankurite linnal Frankfurdil olevat halb kuulsus, kuid kogu linn ei olevat ühesugune. Raamatus tuuakse üldse välja, et Saksamaa on mitmekesine. Juba raamatu alguses öeldakse, et kui Prantsusmaal on palju juustusorte, siis Saksamaal palju vorstisorte. Ühe liidumaa kohta kirjutatakse, et see on nii suur ja mitmekesine, et selle kohta ei ole miski tüüpiline. Välismaalasele on maa sisemised erinevused muidugi vähem teada.
Filmist Austria pealinna Viini kohta on mulle meelde jäänud, et seal oli kõige halvem õhk 1970. aastatel, hiljem hakkas looduskaitse õhku parandama. Ka Saksa kaevanduspiirkonna kohta öeldakse, et tänu looduskaitsele on seal 1980. aastateks õhk juba paranenud.
Saksamaa kõik liidumaad ei ole ühtlase suurusega. Prantsusmaa lähedal asuva Saarimaa kohta öeldakse, et selle läbimiseks kulub vaid natuke aega autosõitu. Lennart Meri rääkis kunagi, kui kiiresti lennuk üle Eesti lendab, aga liialdas. Kui Saarimaa jala läbida, siis ta tundub vast suurem kui autoga sõites. Saarimaa elanikud oskavat hästi prantsuse keelt. Nende inglise keele oskuse taset ei kommenteerita, võibolla praeguseks on prantsuse keel inglise keelele järeleandmisi teinud.
Baierimaa on suur katoliiklik liidumaa Austria piiri ääres. Raamatus kirjutatakse, et Baierimaale minnes öeldakse, et minnakse Saksamaalt Baierisse. See liidumaa taotles eriti föderatiivset Saksamaad, aga raamatu autorid on rahul, et kõik baierlaste soovid ei täitunud. Ma olen õppinud, et Baieri kristlikel demokraatidel on siiski ülejäänud Saksamaa kristlikest demokraatides eraldi organisatsioon.
Raamatus on juttu nii geograafiast kui ka ajaloost. Tuuakse välja, millised teadlased või heliloojad mingist piirkonnast pärinevad. Nimetatakse, mille poolest on mingi piirkond eriline. Üks toodab näiteks suurema osa Saksamaa sigarettidest, mille võiks muidugi tootmata jätta.
Fotodelt jäi meelde kirikutorne, veekogusid, haljasalasid, madalaid mägesid ja üle ühe autotee viivaid sildasid teise autoteega.
0 vastukaja:
Postita kommentaar