laupäev, september 30, 2023
Udused postitused
Enamvankriga viik
Teine voor
reede, september 29, 2023
Võit mustadega
Uksest ukseni
neljapäev, september 28, 2023
Turniirieelsed päevad
Pildil on kabelaud, mis kingiti mulle ükskord jõuludeks. See on mõeldud türgi kabe lauana, sellel olid alguses kõik ruudud ühte värvi, aga kinki saades ma polnud türgi kabest midagi kuulnud, seetõttu värvisin pooled ruudud vildikaga mustaks ja hakkasin nende peal mängima vene kabet. Pildistatud seisust edasi mängides saabus viik olukorras, kus kummalgi poolel oli järel üks tamm ilma muude nuppudeta. Lõpus läks vist üks valekäik läbi, aga see arvatavasti tulemust ei muutnud, sest kahe nupuga ühte tavaliselt kinni ei püia.
Fischeri malet mängisin piiramatu mõtlemisajaga järgmiselt:
O-O-L-R-V-K-V-R
Minu kaustikud
kolmapäev, september 27, 2023
Sügislehtede värvumise aeg
Unenägude piirid segased
teisipäev, september 26, 2023
Markerijoon
esmaspäev, september 25, 2023
Surve etturitele
1. e4 e6
arvuti - inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
2. d4 d5 3. Rc3 Rf6 4. Og5 Oe7 5. e5 Rfd7 6. Oe7 Le7 7. f4 a6 8. Rf3 c5 9. Ld2 Rc6 10. dc Lc5 11. 0-0-0 b5 12. a3 b4 13. ab Rb4 14. Rd4 La5 15. Rb3 Lb6 16. Ra4 Lb8 17. Rd4 a5 18. c3 Ra6 19. Od3 0-0 20. Lc2 g6 21. h4 Rb6 22. Rc6 Lc7 23. Rb6 Lb6 24. La4 Rc5 25. Re7+ Kg7 26. Lc6 Rd3+ 27. Vd3 Lc6 28. Rc6 Oa6 29. Ve3 Ob7 30. Rd4 h5 31. Kd2 Va6 32. b3 Oc6 33. Vg3 Vb8 34. Vg5 a4 35. Rc6 Vc6 36. ba Vc4 37. Vf1 Va8 38. a5 Va5 39. Vg3 Vaa4 40. Vgf3 Va2+ 41. Kd3 Ve4 42. V3f2 Va3 43. g3 Vc4 44. Vc2 f6 45. Vb1 fe 46. fe Va7 47. Vb4 Vac7 48. Vc4 Vc4 49. Vb2 Ve4 50. Ve2 Vg4 51. Ve3 Kh6 52. Vf3 Ve4 53. Ve3 Ve3+ 54. Ke3 g5 55. Kd4 Kg6 56. Kc5 Kf5 57. hg Kg5 58. Kd6 Kf5 59. Kd7 Ke5 60. Ke7 Kf5 61. Kd6 Kf6 62. Kd7 e5 63. Kd6 e4 64. c4 dc ja valge sai 76. käigul mati vankri pealepaneku käiguga.
Sügisene mets
pühapäev, september 24, 2023
Praha ja Eger
„Zeitschrift für Ostmitteleuropa Forschung. Journal of East Central European Studies“. 72. 2023. 1.
Lugesin läbi kaks esimest artiklit. Kolmas artikkel oli ühelt eestlaselt, seda ma teistsuguse teema tõttu ei lugenud, samuti mitte raamatuarvustusi.
Esimese artikli autor on Martin Čapský. Ta kirjutab Praha ajaloost 16. ja 17. sajandil. Budapesti puhul teatakse, et see on eri linnadest kokku kasvanud, sest see peegeldub linna nimes. Aga artikli järgi oli ka Prahas kunagi viis eraldi omavalitsust. Eesti ajaloos on olnud juttu kahest Pärnust.
Üks Praha omavalitsustest jagunes artikli järgi neljaks üksuseks, mille puhul otsetõlge oleks kvartal, aga sõnaraamat lubab tõlkida ka linnaosa. Mina olen neid sõnu kasutanud erinevates tähendustes, kvartaliks olen nimetanud lähimate tänavatega piiratud ala, linnaosaks suuremat üksust. Kui neid oli ainult neli, siis ma eelistaks tõlget linnaosa, aga lugesin vahepeal mõned leheküljed eestikeelset Põhjasõja aegsete dokumentide kogumikku edasi, seal oli sarnasel puhul kasutatud samuti sõna kvartal.
Artiklis Praha kohta öeldakse, et kvartalitel olid kaptenid, kes pidid jälgima näiteks tuleohutust. Kapten võiks olla ka jalgpallimeeskonnal ja rahuotstarbelisel laeval, aga Prahas olid lisaks veel leitnandid, mis peaks olema ainult sõjaväeline auaste. /TÄIENDUS: Inglise-eesti sõnaraamatus on 'lieutenant' siiski ka 'asevaliseja'./ Tuleb meelde ungari keelest tõlgitud lasteraamat „Pál-tänava poisid“, kus poistekamba liikmetel olid samuti sõjaväelised auastmed. Selle raamatupealkirja järgi organiseeruti tänava, mitte kvartali järgi, tänava eri külgedel võivad olla erinevad kvartalid. Artiklis uuritud kvartalid kandsid samuti nimesid, neil oli kõigil mõne pühaku nimi. Mõtlesin, et Tartus on nii isikunimede järgi Annelinn ja Maarjamõis kui ka toidu järgi Supilinn ja puu järgi Tammelinn. Tartus on ebaühtlus veel, et Kitsas tänav on ainult üks trepp, aga Annelinnas on erinevad teeharud koondatud ühise tänavanime alla.
Teise artikli autor on Thomas Freller. Ta kirjutab vastureformatsioonist Böömimaal, aga linnanimena esineb Eger, mis ei ole Tšehhi, vaid Ungari linn. /TÄIENDUS: Jaan Lomp arvas, et mõeldi teist linna, kirjutades muuhulgas: "Tšehhi riigi ja ühtlasi ka ajaloolise Böömimaa lääneosas Saksa ja ühtlasi Baieri piiri lähedal asub linn tšehhikeelse nimega Cheb (hääldus on kas Hhep, Hheb, Heb või Hep). Selle (vana) saksakeelne nimi on Eger (hääldus on Eeger). Usun, et Thomas Frelleri artiklis nimetatakse just seda linna. Küllap kasutatakse tänapäeva saksakeelses kirjanduses rohkem nime Cheb."/ Egeri kohta on olemas romaan „Egeri tähed“, kus ungarlased löövad linna piiravad türklased tagasi, aga vaatasin ingliskeelsest vikipeediast, et 16. sajandi lõpul langes linn siiski Türgi võimu alla, enne 17. sajandi lõppu tuli asemele Habsburgide võim.
Egeri järgi on nimetatud piirkond, mis otsetõlkes oleks dekanaat, aga sõnaraamatu järgi toompraosti ametipiirkond. Toompraost on piiskopist vähem tähtis vaimulik.
Olen õppinud, et vastureformatsiooni eesmärgil asutati jesuiitide ordu, aga artikli järgi tegi vastureformatsiooni ka Malta ehk johanniitide ordu. Sellest ordust on artiklis kõige rohkem, kuigi nimetatakse ka jesuiitide ordut ja Eesti ajaloost tuntud Saksa ordut. Ühe ordu kohta öeldakse, et reformatsioon tõrjus seda. Mõtlesin, et Augsburgi usurahu järgi kehtis põhimõte, et kelle maa, selle usk, see peaks keelama osades piirkondades vastureformatsiooni tegemise. Aga rahu polnud igavene, 17. sajandi esimesel poolel toimus juba Kolmekümneaastane sõda ja artiklis on juttu veel hilisemast ajast. Mõtlesin, et kui reformatsioon ordusid tõrjus, siis see andis võibolla vastureformatsioonile eelise, neil oli masinavärk olemas. Reformatsioon kasutas jälle trükisõna rohkem.
Esimene artikkel oli inglise ja teine saksa keeles. Toodud oli ka vanemas saksa keeles tsitaate. Üks näide selle kohta, et ei kirjutatud ’deutsch’ nagu praegu, vaid ’teutsch’. Seda lugedes meenus keskkooli õpitu, et Hitler on oma nime kirjutanud ka Hittler.
Aretajad
Juhtkiri
laupäev, september 23, 2023
Allakäigu ajastu
Kalad Emajões
reede, september 22, 2023
Võrgujamad
neljapäev, september 21, 2023
Arvude kasv
kolmapäev, september 20, 2023
Sakslased kosmoses
teisipäev, september 19, 2023
Näitlemine
Sündmused aparaatides
esmaspäev, september 18, 2023
Ettur tempode vastu
1. e4 e6
inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed Ld5 5. Rgf3 cd 6. Oc4 Ld6 7. Rb3 Lb4+ 8. Rbd2 b5 9. a3 La5 10. Oe2 Rc6 11. 0-0 e5 12. b4 La4 13. Rb3 Of5 14. Ve1 Rf6 15. Ob2 Od6 16. Rfd4 Oc2 17. Lc2 Rd4 18. Rd4 0-0 19. La4 ja must sai 72. käigul mati.
pühapäev, september 17, 2023
Ajapuudus ja kvaliteet
laupäev, september 16, 2023
Septembris maal
Istun ja kõnnin
reede, september 15, 2023
Üliõpilaste ettekanded
neljapäev, september 14, 2023
Ajas ja ruumis kaugemale
kolmapäev, september 13, 2023
Tunnid ja ekraanid
teisipäev, september 12, 2023
Kuningas rahva ees
1. e4 e6
arvuti - inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
2. d4 d5 3. Rc3 Ob4 4. Re2 de 5. a3 Oc3+ 6. Rc3 Rc6 7. Ob5 Od7 8. Re4 a6 9. Og5 Rge7 10. Oe2 h6 11. Oe3 Rd5 12. 0-0 Le7 13. c4 Re3 14. fe 0-0 15. Of3 b6 16. Ld3 a5 17. g3 Vad8 18. Rc3 e5 19. Rb5 ed 20. ed Re5 21. de Ob5 22. Lc3 Od7 23. b4 ab 24. ab Oh3 25. Vf2 Vfe8 26. Od5 Oe6 27. Oc6 Od7 28. Od5 Vf8 29. Oe4 Vde8 30. Ve1 Kh8 31. Vd2 Oh3 32. Oc6 Vd8 33. Va2 f6 34. Vaa1 fe 35. Og2 Og2 36. Ve5 Lf6 37. Kg2 Lf2+ 38. Kh3 Vd2 39. Vh1 Lg2+ 40. Kh4 Vc2 41. Lb3 g5+ 42. Kg4 Lh1 43. Lc2 Lf3+ 44. Kh3 g4+ 45. Kh4 Lf6+ 46. Kg4 Le5 47. b5 Le6+ 48. Kh5 Lf6 49. Lg6 Lg6+ ja valge sai 66. käigul mati.
Riidehoiu kord
esmaspäev, september 11, 2023
Ärkamisest pakkimiseni
Tihe tabel
pühapäev, september 10, 2023
Pikk vangerdus edukam
Kergem vastamisviis
laupäev, september 09, 2023
Mäluharjutusi
Maletrenni eesmärk
reede, september 08, 2023
Vanad luuletused
neljapäev, september 07, 2023
Vaade aknast
kolmapäev, september 06, 2023
"Kaunim linn"
Katre Ligi. „Kaunim linn. 1968–1973“. Kirjastus „Ilmamaa“, Tartu 2023. 100 lehekülge.
Selles minu ema luulekogus on aastaarvude järgi otsustades tema keskkooli ja ülikooli aja luuletused. Ta on varem avaldanud mitu luulekogu, aga varem ilmunutes on hilisemad luuletused. Minu isa aastal 1988 ilmunud luulekogus „Laulud eestiaegsetele meestele“ peaks ka olema varasema aja luuletusi, mida varem poliitilise tsensuuri pärast trükkida ei saanud, ema raamatus on isiklikumad teemad. Kui neid tõlgendama hakata, siis tuleb arvestada, et ta on korduvalt öelnud, et arvustajad on temast valesti aru saanud.
Ma kirjutasin ka kooliõpilasena ilukirjandust, aga mitte eriti keskkooli ajal, vaid varem. Keskkooli ajal huvitas mind rohkem joonistamine. Ülikooli ajal tuli ilukirjanduse kirjutamise huvi tagasi.
Mõned teemad ema luulekogus on minu luuletustega sarnased. Minu esimeses luulekogus on nimetatud teisi inimesi karjaks, emal on mitu sellist luuletust. Vist magistriõppe ajal kirjutasin ühte märkmikusse luuletuse umbes sõnadega: „Mu kirjade peale ei vasta vist keegi, / ka viimane lootus, ei vasta nüüd seegi“. Ka emal on luuletus sellest, et ta ei saa nii palju kirju kui tahaks.
On ka erinevusi. Mul olid esimeses luulekogus lühendatult tsiteerides umbes read: „Ei olnud need naised või õlu, / mis vallandas laulu ja ulu“. Emal joob ühes luuletuses minategelane veini ja veel rohkem on juttu kellegi konkreetse inimese järele igatsemisest. Mul olid esimeses kogus poliitilisemad luuletused, seal oli nimetatud poliitikute nimesid, varasemas avaldamata loomingus on mul juttu väljamõeldud kuningatest ja muudest väljamõeldud isikutest.
Minu isa on avaldanud palju luulekogusid ja on õhutanud ka mind rohkem teoseid trükis avaldama. Ema luulekogude arv on väiksem ja ta on ka mulle soovitanud rohkem valida, mida ma trükki annan.
Kahanev lumi
teisipäev, september 05, 2023
Uus tõlge
Käsikirjad ning jalutuskäigud
esmaspäev, september 04, 2023
Vaenlased ja teekonnad
Oda ja ratsuga matt
Etteantud käigud:
1. e4 e6
Analüüs käikude tagasivõtmisega
pühapäev, september 03, 2023
"Tuna" 2/2023
„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 2/2023. Peatoimetaja Ott Raun, toimetaja Helen Rohtmets-Aasa. 160 lehekülge.
Võrreldes eelmise numbriga on toimetuse koosseisus toimunud muudatus, pikaajaline toimetaja Andres Langemets on ametist lahkunud. Olen „Tunale“ teinud kaastööd neli korda magistrandina, mäletan Langemetsa „Tuna“ toimetajana tollest ajast.
Uues numbris kirjutab Eesti vasakpoolsete usulistest vaadetest minu kursusekaaslane Rain Soosaar. Olin bakalaureuseõppes üks edukamaid stipendiumi teenijaid, aga mäletan kahte korda, kui Soosaar vastas minust paremini. Praegu on märgitud artikli juurde, et ta on doktorant, mina pole doktorantuuri astuda proovinud, vaid olen magistriõppe lõpetamise järel eelistanud iseõppimist ja kodus töötamist.
Soosaar on artikli allikatena kasutanud mälestusi, aga on selle allikaliigi suhtes kriitiline, kuna mälestused sõltuvad kirjapanemise ajast. Osalt on see õige, aga selle kohta, kuidas meenutatavasse aega sisse elatakse, tõi psühholoog Peeter Tulviste ükskord näiteks, et keegi oli elanud kolmes riigis ja mälestusi rääkides sõltus kasutatav keel sellest, millistest eluaastatest ta parajasti rääkis. Olen näinud ka välismaal elava klassiõe blogis, et muidu on blogi võõrkeelne, aga lapsepõlve mälestusi kirjutades ta lisas juurde ka eestikeelse variandi. Unenäod on mul küll teistsugused kui kooliajal, aga kooliteemalistes unenägudes ei tule tavaliselt meelde, et kool on juba lõpetatud ja õpetaja surnud.
Artiklis samastatakse radikaale sotsialistidega, teises sama artikli kohas nimetatakse ka kodanlikke radikaale. Olen varem viidanud Rein Toomla raamatule, kus seletatakse, kes on radikaalid. Toomla paneb nad raamatu teooriaosas samasse peatükki liberaalide, mitte sotsialistidega. Tegelikult on ka Toomla raamatus radikaali sõna rohkem kui ühes tähenduses, Eesti erakondade juurde minnes ta ütleb, et sotsiaaldemokraadid olid radikaalidest radikaalsemad. Eestis olid olemas nii radikaaldemokraadid kui ka radikaalsotsialistid.
Soosaar jõuab järeldusele, et uuritud vasakpoolsete elulood on sarnased. Mulle ütles Jaak Valge minu magistritöö mustandi kohta, et ma olen uurinud kolme sarnast tsentristlikku ajalehte, aga samale tulemusele jõudvat, kui uurida selle asemel kahte äärmust. Praegu tõlgin teise köite nimeregistrit Masaryki raamatul, kes püiab uurida kõik Venemaa ajaloo- ja religioonifilosoofilisi koolkondi, pidades ajaloofilosoofideks ka poliitikuid.
Madis Maasing arvustab Juhan Kreemi Vana-Liivimaa teemalist raamatut. Arvustus kritiseerib kaudselt ka ühte minu juba viidatud magistriõppe aegsetest „Tuna“ kaastöödest. Kahtlesin tol korral, kas Saksa ordu nimetuse kasutamine Liivimaa orduharu lõpuaegade kohta on õige, kui Eesti Entsüklopeedia järgi Liivimaa Ordu iseseisvus, sest Saksa orduharu ei olnud enam olemas. Maasing arvab, et Liivi ordust rääkimine on eksitav, sest Liivi haru jäi lõpuni Saksa haru alluvusse. Vaatasin uuesti, mida ütleb „Eesti ajaloo“ teine köide. Seal küll nõustutakse, et Liivi ordu jäi Saksa ordu alluvusse, sest Saksa ordut loodeti veel taastada, aga lisatakse, et alluvus oli ainult vormiline.
Mati Laur kordab oma artiklis, et mõisnike esimese öö õigusest rääkimine on müüt. Andres Adamson on kirjutanud ajaloo arutelu listis, et see ei ole müüt, sest hertsog Magnuse aegset arhiiviallikad kinnitavad selle olemasolu. Laur on samuti uurinud arhiiviallikaid, aga teist perioodi.
Leo Luks kirjutab Nietzschest. Puudutatakse küsimust, kas õigem on tõlkida üliinimene või üleinimene. Minu meelest üliinimene peaks õigem tõlge olema, sest Nietzschelt mäletan umbes tsitaati, et üliinimene on köis inimese ja jumala vahel. Kui nimetada kedagi üleinimeseks, siis minu meelest see tähendaks, et ta on juba jumal, aga üliinimene jääks veel inimese liigiks.
Artiklis kirjutatakse, et Nietzsche oli rahvusluse ja väikeriikide vastane. Mäletan magistritöö kirjutamise ajast, et Hitler kinkis Mussolinile Nietzsche kogutud teosed, Hitler ja Mussolini ei pooldanud küll väikeriike, aga pidasid ennast rahvuslasteks. Mart Laar on oma doktoritöös näidanud, et rahvuslus võib tähendada nii suurema riigi küljest eraldumist nagu Eestis kui ka väikeriikide liitmist nagu 19. sajandi Saksamaal ja Itaalias.
Triin Kröönström kirjutab, kuidas reformatsioon muutis suhtumist vaestesse, omasüüliste vaeste abistamist ei peetud enam vajalikuks. Minu meelest kui midagi peetakse kellegi enda süüks, siis see võib näidata, et teda ei mõisteta. Nagu praegu ütleb töötukassa, et kirjatöö ei ole töö, sotsiaalmaksu mitte maksvalt kirjatöö tegijalt võib töövõime toetuse ära võtta, sest tal ei ole aktiivsusnõue täidetud. Lutheri väiksest katekismusest mäletan palvet, et Jumal annaks meile andeks meie võlad, nii nagu meie anname andeks oma võlglastele. Seega isegi kui süü on olemas, on luterluses olemas ka andestuse mõiste. Ükskord käis meil koolis esinemas luteri vaimulik Haamer, kes püüdis meid halastama õpetada.