Käsikirjad ning jalutuskäigud

Isa toas oli mitu käsikirjalist raamatut. Ühe neist mõtles Tõnu varsti trükki anda. Isa pahandas vendadega, et nad selliseid raamatuid kirjutavad. Otsisin kohta, kuhu käsikirjad tagasi panna. Olin ühes majas. Läksin wc-sse. Sellel oli kaks ust, välimisel uksel ei olnud riivi. Tätte hakkas minu järel sisenema. Tegin sisemise ukse praokile, et öelda, et ma olen sees. Tätte oli viisakas, ta ei hakanud narrima, vaid läks lihtsalt ära. Kõndisin tänaval. Sõpruse puiestee ja Anne tänava ristmiku juures mängisid tüdrukud paljaste reite väel pingpongi. Käisin vahepeal kodus ja seejärel kõndisin sellest pallimängukohast uuesti mööda. Tüdrukutele võis tunduda, et ma käin seal nende pärast, aga tüdrukute wc ukse taga oli ka üks asi, mille pärast poisid pidid seal käima. Tüdrukud võisid mõelda, et ma kõnnin alati nii aeglaselt. Tegelikult oli asi selles, et käes oli magamamineku kellaaeg ja ma ei tahtnud kiiresti kõndimisega und ära rikkuda. Ma ei kõndinud tänava lõppu välja, vaid keerasin esimesel võimalusel kodu suunas tagasi.