"Kaunim linn"

Katre Ligi. „Kaunim linn. 1968–1973“. Kirjastus „Ilmamaa“, Tartu 2023. 100 lehekülge.

Selles minu ema luulekogus on aastaarvude järgi otsustades tema keskkooli ja ülikooli aja luuletused. Ta on varem avaldanud mitu luulekogu, aga varem ilmunutes on hilisemad luuletused. Minu isa aastal 1988 ilmunud luulekogus „Laulud eestiaegsetele meestele“ peaks ka olema varasema aja luuletusi, mida varem poliitilise tsensuuri pärast trükkida ei saanud, ema raamatus on isiklikumad teemad. Kui neid tõlgendama hakata, siis tuleb arvestada, et ta on korduvalt öelnud, et arvustajad on temast valesti aru saanud.

Ma kirjutasin ka kooliõpilasena ilukirjandust, aga mitte eriti keskkooli ajal, vaid varem. Keskkooli ajal huvitas mind rohkem joonistamine. Ülikooli ajal tuli ilukirjanduse kirjutamise huvi tagasi.

Mõned teemad ema luulekogus on minu luuletustega sarnased. Minu esimeses luulekogus on nimetatud teisi inimesi karjaks, emal on mitu sellist luuletust. Vist magistriõppe ajal kirjutasin ühte märkmikusse luuletuse umbes sõnadega: „Mu kirjade peale ei vasta vist keegi, / ka viimane lootus, ei vasta nüüd seegi“. Ka emal on luuletus sellest, et ta ei saa nii palju kirju kui tahaks.

On ka erinevusi. Mul olid esimeses luulekogus lühendatult tsiteerides umbes read: „Ei olnud need naised või õlu, / mis vallandas laulu ja ulu“. Emal joob ühes luuletuses minategelane veini ja veel rohkem on juttu kellegi konkreetse inimese järele igatsemisest. Mul olid esimeses kogus poliitilisemad luuletused, seal oli nimetatud poliitikute nimesid, varasemas avaldamata loomingus on mul juttu väljamõeldud kuningatest ja muudest väljamõeldud isikutest.

Minu isa on avaldanud palju luulekogusid ja on õhutanud ka mind rohkem teoseid trükis avaldama. Ema luulekogude arv on väiksem ja ta on ka mulle soovitanud rohkem valida, mida ma trükki annan.