Teisipäev, veebruar 28, 2017

Tulemuste otsimine

Tahtsin uuesti ülikooli astuda. Kolmest sisseastumiseksamist oli esimene tehtud. Istusin oma toas arvuti taga ja otsisin internetist eksami tulemusi. Minu kõrval istus väike poiss, kes tahtis mulle midagi rääkida. Ütlesin, et praegu ma vaatan eksamitulemusi. Tahtsin kirjutada magistritöö edasiarendusena doktoritöö. Ma ei teadnud, kui suur osa neist võib kattuda. Alustasin sellest, et kustutasin magistritöö eessõnast osad asjad ära.

Esmaspäev, veebruar 27, 2017

Harkovi kirjandusajalugu

Lugesin ajakirja "Novõi Mir" nr. 10/2016. Jõudsin läbi alla ühe kaastöö. Selles oli juttu Ida-Ukrainas asuvast Harkovi linnast. Seal asuvat ausambad mitmele vene kirjanikule, kes pole ise seal linnas elanud. Eraldi oli juttu luuletaja Mandelštamist, kellel oli mingi seos kohaga olemas. Tegevusaeg oli Vene kodusõja aeg. Algul mulle tundus, et kirjutatakse kommunismi suhtes kriitiliselt, sest mainiti repressioone vasakpoolsete esseeride vastu. Aga edasi tundus, et see mulje oli vale, sest kirjutati, kuidas "meie" punased väed Ukrainat "vabastasid".

Hoidke prügimäge

Kas on vaja prügimäge üldse lagastada?
Maa ehk tuleks pahedest parem vabastada?

Ajaloolgi olevat oma prügikast,
aga vahest leiab midagi huvitavat tast?

Geoloog kaevab arheoloogist veidi sügavamalt.
Uuel ajal juhtub asju sagedamalt.

Pühapäev, veebruar 26, 2017

Vigur etturite vastu

V-R-O-O-K-V-R-L
1. d4 g6 2. Rf3 d5 3. Rc3 c6 4. e4 e6 5. ed cd 6. 0-0 h5 7. h3 Re7 8. Of4 0-0 9. Oe2 Rc6 10. Vad1 Ob6 11. Oe3 Od7 12. Vfe1 Vac8 13. g4 hg 14. hg Lh1 15. Kh1 Kg7 16. Kg2 Vh8 17. Vh1 Vh1 18. Vh1 Rb4 19. Oh6+ Kg8 20. Og5 Kf8 21. Of6 Rg8 22. Vh8 Ra2 23. Ra2 Vc2 24. Re5 Oe8 25. Od3 Vb2 26. Rc3 Od4 27. Re2 Oe5 28. Oe5 a5 29. Rc3 a4 30. Vh1 b5 31. Ra4 Vd2 32. Rc5 Oc6 33. Vb1 f6 34. Od6 Kf7 35. Ob5 Ob5 36. Vb5 Rh6 37. Vb7+ Kg8 38. Kg3 d4 39. Re6 Rf7 40. Oc5 d3 41. Oe3 Vd1 42. Vd7 Re5 43. Vd8 Kf7 44. Rc5 Ke7 45. Vd4 Vg1+ 46. Kf4 Vg4++

Teadmata asjad

Neli inimest said omavahel hästi läbi. Kaks neist olid nooremad ja kaks vanemad.

*
Lahkusin koolimajast. Natukese aja eest olid kätte antud veeranditunnistused. Nooremana olin vaadanud tunnistusehindeid suure põnevusega, aga nüüd ei hakanud ma neid üldse vaatama. Kuigi seda oleks võinud kontrollida, ega mõnes aines kahte pole pandud. Läksin kodu poole. Minuga ühines üks klassivend. Ta oli üles kirjutanud kõigi aasta jooksul läbi loetud raamatute pealkirjad ja näitas nüüd seda nimekirja mulle. Ta oli muuhulgas läbi lugenud mitu ajalooraamatut, aga need olid Nõukogude ajal ilmunud ja Nõukogude aja kohta. Kuigi ta oli palju lugenud, oli inglise keele õpetaja talle kahe pannud.

*
Tegin ühte võrgulehekülge. Panin sinna ka oma foto. Suurendasin lehekülje vaadet, aga foto ei suurenenud, sest oli defineeritud selle täpne suurus. Fotot tuli eraldi suurendada. Nüüd oli sellel alalehel foto suurem kui teistel alalehtedel. Lehekülg oli tasuline. Selle eest tuli kuus maksta väike summa, aga kui sealt filme vaadata, siis iga filmi eest juurde. Võibolla mul oli kogunenud juba suur võlg, sest kuigi ma polnud ühtegi filmi lõpuni vaadanud, olin siiski hulgal algust vaadanud. Ma ei teadnud, kas ainult alguse vaatamine on tasuline või mitte. Läksin hiirega ekraanilt välja. Siis tulin ekraanile tagasi, liikusin üle ekraani ja läksin välja teiselt poolt, et sealt isa nõu küsimiseks appi kutsuda.

Laupäev, veebruar 25, 2017

Aeganõudev kirjutis

Lugesin ühte oma unenäoüleskirjutust. See oli väga pikk. Kõigepealt võttis aega selle kirja panemine, siis selle ülelugemine, nii et kooli jaoks aega ei jäänudki. See unenäokirjeldus oli sisult keeruline. Varem olin näinud lihtsamaid ja lühemaid unenägusid. Andsin praegu loetud üleskirjutust ka Arturile lugeda. Ta luges nii, et üks jalg oli lahtise kanalisatsioonikaevu kohal. Hoiatasin, et ta sisse ei kukuks. Sõitsime bussiga Tartu suunas. Teistele sõitjatele oli sõit ebameeldivam kui mulle, sest nende jaoks oli see seotud tõsiste eesmärkidega. Jürgen rääkis, kui palju rahalisi kohustusi tal ükskord oli. Ta pidi maksma summasid mitme asja eest, seejuures veel suuri. Muuhulgas oli ta pidanud ühele mehele noa välja maksma. Nüüd oli see kohustus ära langenud, sest seda meest enam ei olnud.

Reede, veebruar 24, 2017

Riigi sünnipäev

Tähistasin vabariigi aastapäeva presidendi kõne ja sellele järgnenud kontserdi kuulamisega. Kõrvaltoas vaadati neid televiisorist, aga mina eelistasin kuulata oma toas pikali olles raadiost. Vahepeal läksin siiski vaatama, mis juhtunud on, sest raadiost hakkas kostma muusika asemel undamist. Televiisoris laval mingi tegevus jätkus, aga raadios jättis see mulje, nagu oleks ülekanne katkenud. Pärast kontserdi lõppu vaatasin televiisorist intervjuusid, aga mitte käesurumistseremooniat.

Käsikirja retsenseerimine

Eile retsenseerisin ühte raamatukäsikirja. Õigemini mulle saadeti pool käsikirja korraga. Vaatasin selle läbi ühe natuke pikendatud tööpäeva jooksul ja kirjutasin üle 4000 tähemärgi kommentaare. Tagantjärele hakkas naljakas tunduma, et ühe mehe nimi oli Tilk ja sellise nimega hakkas ta karskustegelaseks.

Esikoha selgitamine

Lõppes viievooruline pika mõtlemisega maleturniir, mis toimus spordikoolis. Esikohta ei antud veel välja, vaid kahe enim punkte saanu vahel pidi toimuma lisamatš. Rei ütles, et ta ei taha esikoha võitmist liiga kergeks teha. Turniiril oli kõige rohkem punkte kogunu saanud 4 punkti ja temast järgmine 2.

Neljapäev, veebruar 23, 2017

Lai koridor

Olime suures laias koridoris, kus oli vähe inimesi. Seal oli diivan. Vihmand valmistus ühe poisiga malet mängima. Ta pidas seda poissi rumalaks.

Unenägude tähtsustamine

Olen vahel kirjutanud, et romantismile oli omane austus unenägude vastu. Tegelikult võib sama öelda praeguse aja kohta, sest "Loomingus" on läbi aastate olnud unenäod üks põhiteemasid. Viimases numbris on unenägusid või unenäolisust mainitud ka suuremas osas raamatuarvustustes. Valgustusajal olevat austus unenägude vastu olnud suhteliselt väike. Põhjusena olen oletanud, et magati vähem kui varem. Aga praeguse aja kohta väidetakse samuti, et inimesed on liiga vähe magama hakanud, ometi unenägudest juttu tehakse.

Tõlkimise kiirus

Eile tõlkisin 5 tunniga 5,5 lehekülge raamatut. See on vist minu kirjaliku tõlke päevarekord. Varem olen kuulnud, et õppinud võõrfiloloog tõlgib päevas 4 lehekülge.

Kolmapäev, veebruar 22, 2017

Soome keele sood

Kontrollisin väidet, et soome keeles pole sõna poetess ega muid sugusid eristavaid sõnu. Eesti-soome sõnaraamatu järgi on poetessi vasteks liitsõna naisrunoilija. Kuningas on sama moodi nagu eesti keeles kuningas, kuninganna aga kuningatar.

Puukahvlid

Eile käisin Hanna sünnipäeval. See toimus ühes lastehoiumajas. Rahvast oli palju. Paluti oma papist joogitopsile ja puust kahvlile markeriga nimi peale kirjutada, et ei peaks uut võtma. Küsisin Hanna emapoolselt vanaisalt, mis puust need kahvlid on. Ta pakkus, et kasest või haavast.

Teisipäev, veebruar 21, 2017

Illustreeritud luulekogu

Piret Bristol. "Muutmissõnad". Tartu, "Ilmamaa" 2017. 79 lehekülge.

Ma olen lugenud päris palju Piret Bristoli raamatuid, aga nii head luulekogu ma pole talt varem näinud. Pealkiri viitab ka sellele, et midagi on muutunud. Muutus on toimunud paremuse suunas, kui ma just ise lugejana muutunud ei ole. Aga kuna kõik inimesed muutuvad, siis ilmselt on muutunud nii autor kui ka lugeja. See on varasematest luulekogudest parem nii sisu kui ka kujunduse poolest. See on illustreeritud raamat, seejuures üsna heade illustratsioonidega. Luuletuste mõte on selgem kui varasemates kogudes, mis loob eelduse, et see jääb paremini meelde. Bristoli looming peaks olema eriti huvitav Tartu inimestele, sest kirjeldatud on rohkem siinseid paiku. Mulle on raamat veel selle võrra huvitavam, et olen autoriga isiklikult tuttav.

Väliskirjandus Venemaalt vaadatuna

Lugesin Vene väliskirjanduse ajakirja "Inostrannaja Literatura" nr. 12/2016. Üks artikkel koos luulenäidistega oli seal ühest soome naisluuletajast. Öeldi, et soome keeles sõna poetess ei ole, sest soome keel sugudel vahet ei tee, kuid sellest hoolimata olevat näha, et need luuletused on naise kirjutatud. Ma pole selles sugudel mitte vahe tegemises kindel, peaks kontrollima, eesti keeles ka üldiselt sugudel vahet ei tehta, aga sellest hoolimata on võimalik ühe ja sama inimese kohta öelda nii luuletaja, luuletajanna kui ka poetess, vist lisaks ka poeet. Selle soome luuletaja kohta öeldi, et ta elas algul praegu Venemaale ja siis Soomele kuulunud Karjala alal, kuid evakueerus sealt pärast Talvesõda. Seega venelased kirjutavad ka oma ohvritest, seejuures ilma vihata. Ühes luuletuses oli samuti juttu Talvesõjast ja Jätkusõjast, aga mitte nii sõjakalt kui H. Runneli luuleridades umbes "suveööl ma lähen sõtta, / tagasi on vaja võtta / Viiburi ja Ingeri". Soomlase luuletuses peegeldus pigem kurbus, nii palju kui ma vene keelest aru sain. Luuletustes kirjutati ka üksindustundest ja avaldati arvamust, et tegelikult inimene ei ole kõigi asjade mõõt.

Teine kaastöö, mida ma osaliselt lugesin, oli Prantsusmaal elanud venelase päevik. Seda, millises Prantsusmaa osas ta vist elas, näitas see, et tema kaastöös oli võrreldud bretooni natsionalismi ja vene natsionalismi. Selle kirjutaja kodus räägiti nii vene kui ka prantsuse keelt. Ta elas Prantsusmaal juba ajal, kui Nõukogude Liidust põgenemine oli karistatav. Selles kaastöös oli keeleliselt huvitav, et feisbuk kirjutati umbes sama moodi nagu minu blogis, seega mitte facebook ega tõlkes, ainult et vene tähtedega.

Jutuajamine

Sven rääkis Karbale, et ta peaks oma maja remontima, muidu see laguneb ära. Karba ei viitsinud remontima hakata.

Esmaspäev, veebruar 20, 2017

Kaheosaline köide

Ado Grenzstein. „Tunne ja tarkus“. Tõlkinud Simo Runnel. Toimetanud Katre Ligi. Ilmamaa, Tartu 2016. Eesti mõttelugu 131. 360 lehekülge.

Ühel päeval sain esimest korda elus kirja teiselt Grenzsteini uurijalt Arukaevult. Ta küsis, kas Grenzsteinilt on midagi ilmumas. Vastasin, et raamat peaks olema trükikojas. Samal päeval natuke hiljem helistati mulle, et tuli juba trükikojast välja.

Raamatus „Tunne ja tarkus“ on kahe varem saksa keeles ilmunud raamatu tõlked ning kommentaarid tõlkijalt ja toimetajalt. Võibolla igat lugejat mõlemad osaraamatud ei huvita, sest üks räägib rohkem ajaloost ja teine loodusfilosoofiast. Aga keda huvitab eelkõige Grenzstein, sellele on vast mõlemad huvitavad.

Vastukajad on olnud, et teos „Härraskirik või rahvakirik?“ on parem kui sellele järgnev „Looduse korraldus“. Ma kaitseks „Looduse korraldust“. Kõige parem peatükk tuvi mõttekäiguga kuulub selle koosseisu. Ja sellega on veel seotud ime, et pärast peatüki tõlkimist käisid tuvid tükk aega minu rõdul, mida nad polnud varem teinud, ja nende jälgimine kinnitas, et raamatus tehtud tähelepanekud on õiged. „Looduse korralduses“ on veel teisigi peaaegu sama ilusaid mõtteid, näiteks potilille jutt või maailma loomise kongressi kirjeldus. See ei tähenda, et see oleks ilukirjandus, raamatu põhiosa paistab olevat tõsiselt mõeldud.

„Härraskirik või rahvakirik?“ on kirjutatud vihases toonis, selle väärtus seisneb julguses rõhujale vastu hakata. Aga meeldivam on mul lugeda rahulikus toonis „Looduse korraldust“. Grenzstein paistis ise samuti seda kõrgemalt hindavat.

"Revolutsiooni sotsioloogia" 1

Сорокин П. А. „Социология революции“. Москва 2004. Kirjastus „Российская политическая энциклопедия“ (РОССПЭН). Kokku 703 lehekülge, praegu loetud lehekülje 246 alguseni.

Pitirim Sorokin oli nooruses revolutsionäär, tehes kaasa 1917. a. Veebruarirevolutsiooni. Oktoobrirevolutsiooni järel langes ta repressioonide ohvriks ja oli sunnitud Venemaalt lahkuma. Ta pettus revolutsioonides, aga hakkas neid teaduslikult uurima. Selle raamatu teema on riigisisesed revolutsioonid, mida võiks nimetada ka klassivõitluseks. Rahvuslik vabadusvõitlus, mille käigus üks rahvas tahab vabaneda teise võimu alt, on Sorokini meelest teine nähtus, sellest antud raamatus juttu ei ole.

Võib aga väita, et asi on keerulisem. Mina Eesti Laulva revolutsiooni ajal elanuna ja 1917. a revolutsiooni tulemusel tekkinud riigi kodanikuna olen rahvuslikku vabadusvõitlust ja revolutsioone kõrgemalt hinnanud. Eesti taasiseseisvumine oli tõesti rahvuslik vabadusvõitlus, millel tundub olevat rohkem positiivseid kui negatiivseid tagajärgi, kuid perestroika oli laiem nähtus, seda võib pidada ka riigisiseseks revolutsiooniks. Sama moodi on 1917.–1920. a. sündmustega, et eestlased hakkasid taotlema algul omavalitsust ja seejärel oma riiki, aga see oli osa ülevenemaalisest revolutsioonist, mis puhkes sõjatüdimuse tõttu. Seega pole minu meelest revolutsioon ja rahvuslik vabadusvõitlus nii selgesti eristatavad.

Sorokini meelest on revolutsioonidel kaks faasi. Esimene on demokraatlikum faas, kui vabadus suureneb, teises faasis kehtestatakse diktatuur. Ma ei saanud veel selgust, kuidas läheb siis, kui revolutsioon ei võida. Siis võiks arvata, et diktatuuri ei kehtesta revolutsionäärid, vaid revolutsiooni mahasurujad. Aga Vene 1905. a. revolutsiooni tulemused ei olnud nii ühemõttelised. Vahepeal tegutsesid karistussalgad, ajalehti suleti ja inimesi saadeti Siberisse, teiselt poolt sai riik endale parlamendi ja seaduslikud erakonnad.

Üks Sorokini järeldus on, et revolutsioonide ajal rahvaarv langeb ja inimeste keskmine kasv lüheneb. Kui Eesti Laulev revolutsioon oli siiski mingil määral osa riigisisesest revolutsioonist, siis selle ajal eestlaste iive tõusis. Ma ei tea, mis juhtus Moskvas ja Leningradis. Aga pärast revolutsiooni vaibumist langes eestlaste iive veel madalamale kui varem. Kas põhjuseks oli revolutsioon või selle lõppemine?

Sorokin kirjutab, et revolutsioon mõjutab seda, kui palju inimesed teevad tööd. Inimene võivat ööpäevas töötada nii 8 tundi kui ka 16 tundi. Mulle meelde tulnud näidete puhul on revolutsiooni mõju olnud erinev. Kui pidada tööks ka sõdimist, siis Cromwelli sõduritel oli raudne distsipliin, aga Vene Veebruarirevolutsiooni järel oli olukord vastupidine, sõdurid demoraliseerusid ja lahkusid rindelt. Erinevus on võibolla, et esimesed sõdisid revolutsiooni eest, teised tegid revolutsiooni sõja vastu. Ma kasutasin nimetusi Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon, aga Sorokin peab neid ühe ja sama Vene revolutsiooni erinevateks faasideks.

Ajaloolastel on sageli valitud välja ainult üks periood, mida nad põhjalikumalt uurivad. Sorokin ei pea ennast ajaloolaseks, vaid sotsioloogiks, aga selle võrra ta tunneb ajalugu laiemalt, et tegeleb erinevate perioodide võrdlemisega, et leida neist ühiseid jooni. Sorokin peab sotsioloogia ja ajaloo erinevuseks seda, et ajaloolane tegelevat konkreetse revolutsiooniga, aga sotsioloog revolutsiooni kui üldmõistega. Sama moodi seletas Rein Toomla ülikooliloengus ajaloo ja politoloogia erinevust, aga kumbki ei seletanud, mis on sotsioloogia ja politoloogia erinevus. Ilmselt see, et politoloog tegeleb poliitika uurimisega, aga sotsioloog võib uurida kõiki ühiskondlikke nähtusi.

Külalised toas

Leidsin suure toa kirjutuslaua pealt virna pabereid. Tundus, et need oleks pidanud olema minu toas. Siis tuli mulle meelde, et olingi näinud, kuidas vennad vihaga minu pabereid ühest toast teise viisid. Tundus kahtlane, et kaks venda olid viimasel ajal jälle minuga samas toas ööbinud, kui nad olid vahepeal juba välja kolinud. Külla tuli üks naine koos oma väikse õega. Istusime suures toas ja ajasime juttu. Mõtlesin, et see naine on poisi näoga. See tuli sellest, et ta oli juuksed lühikeseks lõiganud. Siis tegi sugudel kõige paremini vahet juuste järgi. Lahkusin külaliste juurest ja läksin kööki. Mõtlesin, et võibolla see naine oli oodanud, et ma temaga kauem samas ruumis oleksin. Aga tal võis igatseda ka huvitav olla. Läksin oma tuppa. Seal istus ühe asja otsas kari tüdrukuid. Nad ütlesid mulle, et mina võiksin inimesi õpetada. Vaidlesin vastu, et ma ei saa õpetada, sest ma pole õigekirjas kindel. Tegelikult oli mul probleeme peamiselt sellega, kas panna "kui" ette koma või mitte. Ja seda ka osadel juhtudel teadsin kindlalt.

Pühapäev, veebruar 19, 2017

Hävitamine ja säilitamine

Kõndisin üle Raekoja platsi ülekäigu koha suunas. Minu ees kõndis kõrvuti kolm politseinikut, kes tegid ühesuguseid tantsivaid liigutusi. Tundus, et nad on venelased, seetõttu püüdsin minna üle vöötraja nii, et ma sammugi vöötidest kõrvale ei astuks, et mitte trahvi saada. Sillal pidasid sõjakooli venelastest lõpetajad lõpupidu. Otsustasin, et siis ma üle selle silla ei lähe. Hakkasin teise silla suunas kõndima, aga üks natuke agressiivne lõpetaja kõndis minuga kõrvuti. Püüdsin talt nuga ära võtta ja ähvardasin ta enda jõkke visata. Olin laagris oma telgis. Vaatasin malelehte, aga siis rebisin selle tükkideks ja viskasin prügikasti. Mõtlesin, et ma võiksin olla konstruktiivsem ja oleksin võinud lehe tükkideks rebimata jätta, et see säilitada. Õnneks oli prügikastis teine number terve. Aga seda laagrist koju kaasa võtta ikkagi ei sobinud, sest see number ei kuulunud mulle. Kõndisin telgist välja. Väljas nägin naisi ringi kõndimas. Mõtlesin, et siseruumis ma naistest ei mõtle, aga väljas nad jäävad mulle silma alla.

Laupäev, veebruar 18, 2017

Raamatud indiaanlastest

Tõnu ütles, et tema lemmikraamat oli kunagi "Winnetou". Ma olen "Winnetou" vähemalt ühte köidet lugenud, aga lemmikraamatuks ma pole seda kunagi pidanud ja mäletan seda halvasti. Romaanidest indiaanlaste kohta on sügavamat muljet avaldanud Nahksuka juttude sari ja "Oceola". Aga ka neid ei pane ma kõigi raamatute hulgas esikohale.

Unenägude puudumise teooria

Viimasel ajal ei jää unenäod hästi meelde. Täna nägin unes vist midagi Sõpruse silla kohta, aga võibolla ka mitte. Unenägude meeldejäämist halvendavad arvatavasti köha, kirjade kirjutamine ja unerohu tarvitamine. Täna magasin kauem kui eile, võibolla homme tulevad unenäod tagasi. Aga mind on juba ammu hoiatatud, et vanemaks saades võivad unenäod üldse ära kaduda.

Reede, veebruar 17, 2017

Vangerduse takistamine

1. H. Pedmanson 7
2.-4. Raidväli, Kõiv, Peebo 5
...
Runnel 3

14 osavõtjat, 7 vooru, 15 minutit

A. Pedmanson - Runnel

1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. c4  Rf6 5. cd Rd5 6. Rf3 Rc6 7. Ob5 La5+ 8. Rc3 Rc3 9. Oc6+ bc 10. Ld2 Oa6 11. bc e6 jne. Valgel ei õnnestunudki selles mängus vangerdada, minu esimese viigipakkumise lükkas vastane tagasi, aga lõpuks tuli ikkagi käikude kordamisega viik.

Kirjalikud seminarid

Suurem osa kirjavahetusi on muutunud monoloogiks, aga viimastel nädalatel on üks inimene jälle olnud nõus kirjadele vastama. Leian, et see on arendav. Ülikoolis meeldisid mulle ka seminarid rohkem kui loengud. Kirjavahetust võib võrrelda ka ajaleheintervjuu tegemise või malepartiiga.

Neljapäev, veebruar 16, 2017

Paberasjad

Olin väikses köögis. Sinna tuli Reeli, kes kirjutas mulle paberilipakale kirja. Ma polnud temaga palju aastaid kontakteerunud, aga kui kirja sain, siis vastasin kohe. Ruumis oli ka Kristjan V. Korrastasin raamatuvirna, pannes raamatud üksteise otsa nii, et väiksemad oleksid kõrgemal. Reeli vaatas suures formaadis raamatut, mille autor oli ükskord valmis kirjutanud, aga palunud seda mitte enne avaldada, kui Eesti vabaks saab. Laual oli ka teine sarnane raamat, mis oli ilmunud Saksa ajal, sellises stiilis pealkirjaga, nagu oli Saksa ajale kohane. Pille vaatas oma õpilaspäevikut ja ütles, et keegi on selle lehtede arvu vähendanud. Mõtlesin, et võibolla seda tehti koolis sellepärast, et ma avaldasin hiljuti unenäo, kus koolis päevikust lehti välja rebiti. Aga nii see ei saanud siiski olla, sest see polnud praegune päevik, vaid aastaid vana.

Kolmapäev, veebruar 15, 2017

Talvised haigused

Eelmine nädal oli mul nohupalavik. Vahepeal juba paranesin, aga see nädal tuli köhapalavik. Nii palju olen praegu siiski tervem, et kui eelmine nädal olin üks päev lõunasöögist õhtusöögini pikali, siis eile ja üleeile jõudsin tänu varasemale ärkamisele hoopis rohkem tööd teha.

Teisipäev, veebruar 14, 2017

Suur ehitaja

Kui Trump ehitab müüri, kas ta on siis konstruktiivne poliitik? Sest inglise keeles construct tähendab konstrueerima, ehitama. Vastandatakse vist müüriehitajaid ja sillaehitajaid. Aga sildu on ka läinud vaja selleks, et soomusrongid saaks neist üle sõita. Ja kuigi Hiina müür on müür, kulges seda mööda tee.

Esmaspäev, veebruar 13, 2017

Saunamaks

Olin ühes suures kaubamajas. Ühed poisid teadsid, kust korruselt nad millist kaupa otsivad. Mina vaatasin, et Eesti kaubad ja välismaa omad ei ole enam nii hästi eristatavad kui varem. Mul oli kombeks iga nädal kirjanduse majas saunas käia. Täna üks sugulane ütles mulle, et nüüdsest tuleb saunas käimise eest riidehoius raha maksma hakata. Ta oli seda vist riidehoiu töötajalt endalt kuulnud. Vastasin, et kui raha peab maksma, siis mina enam saunas ei käi. Ma ei pannudki riideid riidehoidu, vaid sauna eesruumi. Võisin ka üldse mitte läbi riidehoiu minna, vaid otse tagaväravast. Raha küsimisel oli võibolla see loogika, et teised tunnevad ennast saunas hästi, aga riidehoiu valvur peab samal ajal tööpostil konutama. Ühes ruumis olid karmide nägudega mehed. Mõtlesin, et peaks vastu hakkama. Ajaloos olid muutused toimunud tänu vastuhakkudele. Kuigi võibolla see raha küsimine oli ka senisele korrale vastuhakk.

Pühapäev, veebruar 12, 2017

Tagasivõtmata käigud

1. e4 e5 2. Oc4 Rf6 3. Rc3 Ob4 4. d3 0-0 5. f4 d6 6. Rf3 Rc6 7. fe Re5 8. Re5 de 9. Og5 Oc3+ 10. bc Ld6 11. 0-0 Od7 12. Of6 gf 13. Lf3 f5 14. ef f6 15. Valge võit valekäigu tõttu.

Loodusest majja

Kõndisin looduses. Seal voolas jõgi ja jõest edasi tuli järv. Järve ühel küljel ulatus vesi silmapiirini. Kõndisin metsa all. Seda oli hõredamaks raiutud. Enam ei saanud selles metsas nii kõndida, et eemale näha poleks olnud. Läksin ühte linnamajja. Istusin algul ühes ruumis, siis läksin koridori, kus Tõnu andis teleintervjuud. Ta näitas koridori peal olevaid uksi ja ütles, millise taga milline pood asub. Siis suundus intervjuu andmine sellesse ruumi, kus ma enne olin olnud. Mõtlesin, et nüüd ei jää ma selles ruumis ka pildile. Läksin sinna tagasi. Istusime laua taga. Vennad rääkisid ühte juttu ja mina vaidlesin neile vastu.

Laupäev, veebruar 11, 2017

Müntide vahetamine

Olime taluõuel. Pidime bussiga linna sõitma. Bussil oli kaks korrust. Bussijuht palus vahetada kõigil kehtetud kopikad sentide vastu. Osad, kes olid vahetanud, jätsid raha endale. Looduses oli palju asju, mis võisid olla marutõve pisikutega koos, aga kogu aeg ei saanud käsi puhastada.

*
Klaus tahtis minuga kabet mängima hakata. Ta ütles, et mängib Prantsuse kaitset. Mina ei tahtnud ilma soenduseta mängima hakata.

*
Näidati, et Moskva metroos elab suur madu. Seejärel näidati pilvelõhkujaid, mis selle metroo kohal asusid. Kontrast oli suur, sellises kohas mao elamine oli ootamatu. Toas oli üks mao moodi ese.

Reede, veebruar 10, 2017

Teatri poole

Olin Soomes ja sõitsin auto tagaistmel. Kontrollisin, kas olen kõik vajalikud dokumendid Soome kaasa võtnud. Üks dokument oli isikutunnistus ja üks pass, võibolla mõlemat korraga ei olnud vaja. Kõndisin jala, et minna Vanemuise teatrisse. Möödusin kolmest klassiõest. Nad rääkisid, et üks eespool kõndiv inimene ei öelnud neile tere. Ütlesin ise tere, aga nad ei vastanud. Ütlesin veel kaks korda, aga nad ikka ei vastanud.

*
Olime kooli lõpetanud, aga täna oli vilistlaspäev ja olime jälle koolis. Läksin tunnist välja. Algul ütlesin, nagu läheksin korraks, aga mõtlesin, et ma ei lähegi enam enne tunni lõppu tagasi. Istusime ühe teise poisiga kooliraamatukogu ukse taga ja lugesime. Mul puutusid jalad vastu tema jalgu, aga võtsin need ära. Natuke enne tunni lõppu läksin siiski klassiruumi tagasi.

Neljapäev, veebruar 09, 2017

Terve mõistus

Vist vastandatakse tervemõistuslikku ja unenäolist. Aga kui palaviku ajal kaovad unenäod ära, kas need pole siis just terve mõistuse tunnus?

Soome eestlastel külas

Mul soovitati minna reisile Soome. Mõtlesin, et lähengi, siis saan pärast öelda, et vahel ma välismaal käin. Laevasõidu ajal vaatan aknast välja. Soomes pidi mind majutama eestlaste pere, nii et soome keelt ei läinud vaja. Jõudsin nende majja. Mees veel ei teadnud, et ma jään nende poole ööbima, sest olin rohkem naise külaline. Mees tahtis hakata mootorsaega saagima ja mina pidin teisest otsast kinni hoidma. Ta hoiatas ise, et see on väga ohtlik. Mõtlesin kas see saab nii ohtlik olla, kui elektrikitarr on paljudel. Pidin käima ühel üritusel ja selle jaoks pidi väljuma. Ürituse alguseni oli jäänud vähe aega, aga ma ei teadnud veel, mis teed sinna peab minema.

Kolmapäev, veebruar 08, 2017

Rahvuslik kuuluvus

"Akadeemias" nr. 2/2017 on avaldatud Lauri Vahtre ettekanne, mille järgi inimese jaoks on mingi rahvuslik kuuluvus paratamatu, rahvus on üks inimestevahelise koostöö vorm. Üldiselt hea kirjutis, aga üks mõte pani natuke kahtlema. Vahtre järgi on inimene teistest liikidest edukam koostöö tegemise võime tõttu. Minu meelest inimese suurim eelis on siiski aju ehitus. Sest mõne teise liigi puhul võiks ju seda ka eeliseks pidada, kui üksikisend suudab ilma liigikaaslaste abita hakkama saada.

Vastuoluline päev

Eile jõudsin tõlkimisega viimase aja päeva keskmisest rohkem edasi ja tuju oli suhteliselt hea, aga viimasel töötunnil hakkas kõrvades undama. Kraadisin ennast ja näit oli 37,5. Enne magamaminekut kraadisin uuesti, siis näitas 37,3. Täna pole veel kraadinud, aga päris terve ma ei ole.

Teisipäev, veebruar 07, 2017

Saak väiksem

Unenäod pole kaks ööd meelde jäänud. Täna öösel jäi nina kinni. Majas oli ninakinnisust juba varem, minuni polnud veel jõudnud.

Esmaspäev, veebruar 06, 2017

Tilkuv radiaator

Öösel enne magamaminekut hakkas radiaator tilkuma. Olin vist sel hetkel õiges ruumis, igal juhul sai kausi alla panna. 1980. aastatel käis pidev radiaatorite keevitamine, aga nüüd pole seda enam ammu olnud. Kui pandi malmradiaatorid, siis öeldi kohe, et need on vastupidavamad. Aga selles ruumis, kus nüüd tilkuma hakkas, on vanemat tüüpi radiaator.

Pühapäev, veebruar 05, 2017

Vangerdusteta mäng

1. d4 f5 2. c4 Rf6 3. Rc3 e6 4. f3 Ob4 5. Lc2 d5 6. Og5 dc 7. e4 fe 8. fe Ld4 9. Of6 gf 10. Vd1 Le3+ 11. Oe2 Oc3+ 12. bc Vg8 13. g3 Rc6 14. Rf3 e5 15. Vf1 Oh3 16. Vf2 Vd8 17. Vb1 b6 18. Rd2 Vd3 19. La4 Kd7 20. Lc4 Vd2 21. Lg8 Va2 22. Vd1+ Rd4 23. La2 Lc3+ 24. Vd2 Lc1+ 25. Od1 Og4 26. Vf6 Od1 27. Lf7+ Kc8 28. Lg8+ Kb7 29. Ld5+ Rc6 30. Vd1 Le3+ 31. Kf1 Lg5 32. Lc6+ Kc8 33. La8++

Segased lood

Läksin ühe psühhiaatriahaigla suunas. Seal võis keegi inimesi tapma hakata. Üks haigla töötaja ütles, et inimesi tapab üks protsent haigetest. Mängisime ühes majas peitust. Üks poiss läks seniste kogemuste tõttu liiga julgeks ja tõusis lennuaparaadiga lendu. Ta lendas mere kohale ja kukkus seal alla. Õngitsesin ta vardaga välja, aga see võttis liiga palju aega. Sain kätte ainult uppunud puulehe. Poisile ei saanud lennuaparaadi kasutamise pärast etteheiteid teha, sest ta kasutas seda kaupa, mida talle müüdi.

*
Ühe kirikuõpetaja poega peeti fašistiks, sest kuigi oli lubatud ainult inimeste Eesti lippu keeratult matmine, laskis tema ennast matta Itaalia lippu keeratult. Olin suvila õuel ja loopisin tammetõrusid laiali, et need kasvama läheks. Võibolla oleks kasvama läinud tammed kõrvaldatud. Aga mõned noored tammed õuel kasvasid. Ema heitis pikali maha. Küsisin, kas ta sai tõruga pihta. Ema vastas, et sai küll. Ütlesin, et aga ma viskasin teistes suundades.

*
Olin ülikooli õppehoones. Tuli oma andmed kirja panna lasta. Paberid olid natuke teistsugused kui ma arvasin. Üks mees arvas, et ta on oma poja maha matnud, aga nüüd tundus talle, et ta kohtas poega uuesti. Ta hakkas sellega rääkima. Poeg ei saanud aru, millest räägitakse. Mees küsis talt, kas ta on tema poeg. See mees olin mina. Käisin majas ringi. Mõtlesin, et kui öeldakse, et ma olen pime, siis pime olen ma vaimulikes asjades. Teised said neist aru, mina mitte. Need, keda ma olin oma pojaks pidanud, siiski ei olnud seda, sest nüüd kohtasin ühte oma venda teises kohas ja ta oli teistsugune, selline nagu vanasti.

Laupäev, veebruar 04, 2017

Soomlaste maailma ajalugu 3

Peatoimetaja Seppo Zetterberg. „Maailma ajalugu“. Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski ja Elle Vaht. Varrak 2015. Tõlgitud 2006. a. väljaandest, esimene trükk 1988. Eesti keeles 904 suurt lehekülge. Praegu loetud viimast kolmandikku.

Raamat jõudis välja 19.–21. sajandisse, mis on minu põhiperiood. Seetõttu oli üllatavat vähem kui eespool. Kõike õpitut ma peast ei mäletanud, aga lugedes ära tundsin rohkem.

19. sajandi kultuuri kohta kirjutati, et romantism oli nõrgem maalikunstis, kus püsisid vanad akadeemiate traditsioonid, aga tugevam muusikas ja kirjanduses. Ülikoolis õpetati meile romantismi eelkõige just maalikunsti põhjal. Kirjandusajaloo loenguid meil ei olnud, aga selle raamatu teema on laiem, siin on püütud kirjutada kõigi kultuuriharude ajaloost. Romantismi kohta ütleb raamat, et see oli nõrgem Prantsusmaal. Mulle on olnud just Prantsuse kirjanik Dumas romantismi võrdkuju, kuigi ta polevat olnud puhas prantslane, vaid tal olevat olnud ka neegriverd.

19. sajandi teisel poolel muutus romantismist tähtsamaks realism. Realism olevat iseloomulikum proosale kui luulele. Tõepoolest, kui hakata kõnelema värssides, siis see jääb reaalsest tavakeelest kaugemale. Aga eesti luuletaja Juhan Liiv liigitatakse siiski realistiks. Muusikas olevat aga romantism kauem vastu pidanud. Muusikas realism poleks ilmselt enam muusika, vaid müra. Laulusõnade sisuline tähendus võib vast olla realistlikumas stiilis kui kõla. Või kui tänapäeval on muusika kuulamine nii levinud, siis see on ju reaalsus.

19. sajandi poliitika kohta on kirjutatud, et rahvuslus oli sajandi esimesel poolel alt poolt tulev liikumine, aga sajandi teisel poolel muutus valitsuste poliitikaks. Napoleoni sõdade lõppemise järel aeti rahumeelsemat välispoliitikat, aga sajandi teisel poolel muutus see sõjakamaks. 20. sajandil olevat Euroopa Liit ja enne seda Rahvasteliit loodud sõdade ära hoidmiseks, aga 19. sajandi esimesel poolel oli samal otstarbel olemas juba Püha Liit, kuid see lagunes.

20. sajandiga on seotud minu kõige rohkem aastaid võtnud uurimistöö teema Itaalia fašismist. Selle juhendaja soovitas, et ma loeks rohkem filosoofilist kirjandust kui ma olin teinud. Aga ma mäletan ka ühe varasame uurija tsitaati, et fašismi defineerida tähendab kirjutada selle ajalugu. Seega mitte eelkõige selle filosoofia analüüsimine. Fašism nõudis tingimusteta kuuletumist, aga filosofeerimine on mõtlemine, mis võib jõuda käsu kahtluse alla seadmiseni.

20. sajandil oli ka teisi ja veel totalitaarsemaid diktatuure. Autorid kirjutavad uute tehniliste leiutiste peatükis, et tootmisvõimsuse suurenemine tähendas demokratiseerimist, sest elektrivalgus muutus kättesaadavaks ja reisimine läks odavaks. Kuidas siis seletada, et jõuti totalitarismi? Lenini loosung oli, et kommunism on Nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine. Kui elektrifitseerimine oleks demokratiseerimine, siis ta oleks ju demokraat. Kuid tehnika võib tähendada ka ühe inimese suuremat võimu teiste üle. Saksamaal levis natside võimu ajal rahvaraadio, aga seda kasutati Hitleri ja Goebbelsi ebademokraatliku propaganda levitamiseks. Relvastuse alal tähendab areng, et üks inimene saab otsustada varasemast suurema arvu teiste inimeste elude üle, see ei ole demokraatlik. Internet teeb informatsiooni kättesaadavamaks, aga seda võidakse kasutada ka valeinformatsiooni levitamiseks.

Raamatu varasemas osas ma kiitsin kultuuripeatükke. 20. sajandi kirjandusajaloo peatükk meeldis mulle vähem. On püütud paari lausega võtta kokku terve paks romaan või viljaka romaanikirjaniku kogu elutöö, mahutades hulka veel kirjaniku eluloo. Seejuures mahuvad ära peamiselt tipud, mitte üldpildi iseloomustus. Kirjutatud on üldtunnustatud autoritest, kes on saanud Nobeli preemia, aga ausam oleks ehk, kui autor oleks subjektiivsem ja nimetaks, millist kirjandust ta ise hindab.

See raamat sarnaneb Piiblile, mis algas maailma loomisest ja jõuab välja alles ees ootava maailmalõpuni. Ka soomlased lõpetavad oma raamatu sellega, et inimkond võib hävida iseenda tekitatud keskkonnakatastroofi tõttu. Piibel on seejuures optimistlikum, et vähemalt osad inimesed pääsevad paradiisi. Soomlaste maailmaajaloo ülevaatele täienduseks lisan omalt poolt, et maailma lõpp võib küll tulla, aga hea, et maailm üldse olemas on olnud. Selle kohta on saanud kirjutada häid raamatuid.

Kandideerinute teosed

Raamatupoes olid raamatud pandud sellesse järjekorda, kui palju hääli millise autor viimastel valmistel sai. Vaatamiseks olid väljas nende kaanepildid ja kaanepiltidel olid valimistel kandideerinud. Kõik, kes osutusid valituks, olid ühesuguse näoga. Oli kaetud peolaud. Valisin koha, kuhu istuda, ja tõstsin endale mõned asjad ette. Aga siis istus sellele kohale üks alaealine poiss ja ma pidin uut kohta otsima hakkama. Vaatasin kõiki laudu, aga sobivat uut kohta ei olnud kuskilt leida.

*
Lugesin ühele tüdrukule ette ühe enda luuletuse. Ta ütles, et ta ei taha peast lugemist, vaid originaalkäsikirja näha. Vastasin, et ma ei mäleta, kuhu selle luuletuse originaal on kirjutatud. Pealegi mul mälu töötleb luuletusi paremaks. See tüdruk oli tahtnud minuga abielluda, aga kui ma polnud nõus talle oma pabereid näitama, siis ta vast mõtles ümber.

Reede, veebruar 03, 2017

Tund ja olümpiaad

Hakkasime koolist kodu poole minema. Minu ees kõndis üks tüdruk, kellele ma tahtsin järele jõuda. Kesklinna bussijaamas läks ta sellise bussi peale, mis sõitis teises suunas kui mul oli vaja minna. Mõtlesin, et kui kodutee on nii lühike, siis ei jõua ma kunagi sellele tüdrukule järele. Bussipeatuses oli veel klassikaaslasi, kellega ma polnud kontakteerunud. Nad tahtsid kindlaks teha, kas ma tunnen kedagi ära, seetõttu küsisid nad mult, kus minu isa on. Vastasin, et võibolla teisel pool teed.

*
Isa küsis, kus tema käsikirjad on pandud. Tal oli kogutud teoste väljaandmine pooleli, aga talle tundus, et see jääbki pooleli, sest tema käsikirjad on ära hävitatud. Ta rääkis, et teistel kirjanikel on kogutud teostes reisikirjade köited, aga temal jäävad need nüüd ilmumata. Teised oletasid, et ta polegi reisikirju kirjutanud. Aga siis selgus, et on küll ja kuhu need on jäänud. Nimelt tuli ukse taha üks tüdruk kastitäie isa käsikirjadega. Ta rääkis, et oli need kunagi laenanud ümberkirjutuste tegemiseks, aga siis sündis tal vallaslaps ja hakkas tunduma, et ta ei jõua ümberkirjutustega kunagi lõpule. Hiljem oli tal sündinud veel abieluväline laps ja üks laps abielust. Öeldi, et mina ühte tema last hoidma hakkaksin, sest mina olen hea lapsehoidja. Mõtlesin, et varem olen olnud, aga täna hakkab laps võibolla minu käes nutma.

*
Läksin tundi. Istusin esimesse pinki sellise tüdruku ette, kellest olin juba varem mõelnud. Õpetaja hakkas füüsikast rääkima. Ta küsis, miks ma üles ei kirjuta, kas mulle jääb kõik meelde. Vastasin, et loen hiljem seda osa õpikust. Või õpik on liiga keeruline, aga füüsika käsiraamatust saan paremini aru. Juurde tuli uusi inimesi, mistõttu osad varem kohal olnud istusid ettepoole ja see tüdruk istus minu kõrvale.

*
Olin füüsika olümpiaadil. Tundus, et ülesanded on kerged. Pärast lahendamise lõppu rääkisin neist Kristeri ja Arturiga. Hakkas tunduma, et olin siiski valesti lahendanud. Vastused olid antud, aga ma olin saanud teistsuguseid vastuseid. Õpetaja tahtis minu tööd läbi vaatama hakata. Aga kui ta nägi, et ma pole kirjutanud lahtisele lehele, vaid vihikusse, siis ta ütles, et jätab sellise vaatamata. Võibolla olin järgmiselt leheküljelt valemeid vaadanud. Aga võibolla valemeid võiski vaadata, sest need olid ka seina peal väljas. Õpetaja siiski vaatas minu tööd.

Kahjud ja kasud

"Eesti Päevaleht" kirjutas, et psüühilised haigused tekitavad riigile tohutut majanduslikku kahju. Mis moodi ma täpselt kahju tekitan? Sellega, et mulle makstakse kuus 250 eurot pensioni ja müiakse üks tablett päevas soodushinnaga? Kui ma oleksin Riigikogu liige või õpetaja, siis peaks riik mulle veel rohkem maksma. Või teen ma kahjulikku tööd? Ma töötan kogu ärkveloleku aja ja ka magades, ainult et ei kirjuta alkoholi kiituseks ega pornot, vaid olen vaimsete huvidega, seetõttu on laikide arv väiksem. Ja kas majandus on üldse kõige tähtsam? Mida rohkem majandust, seda vähem elusloodust. Kui keegi arvab, et ma võiks siiski veel kasulikumat tööd teha, siis pakkugu, kahe aasta pärast on ehk aega uus asi päevakorda võtta. Ma kirjutasin siin küll ainult enda näitest, kõiki näiteid ma nii hästi ei tunne.

Neljapäev, veebruar 02, 2017

Lülitite segiajamine

Vaenlased olid meilt kindluse vallutanud. Neil oli see õnnestunud nii, et nad läksid meie pea kohale, sest kindluses oli tugevam see, kes oli kõrgemal. Nüüd läksime meie omakorda vaenlase pea kohale ja saime kindluse tagasi.

*
Tahtsin suures hoones vannitoa tuld põlema panna, aga kogemata panin hoopis õpetajate toa tule kustu. Kuigi lülitasin lülitit kohe uuesti, tuli üks õpetaja uksele vaatama, mida ma teen. Küsisin, kas lambid läksid põlema tagasi. Õpetaja vastas, et läksid küll. Vannitoas pesin kraani all prille. Mulle öeldi, et ma seda ei teeks, sest kraanist tuleb rasvast vett. Vastasin, et rasva tuleb soojaveekraanist, aga mitte külmavee omast. Arvutiga kirjutades tehti palju vigu ja siis tuli neid veel parandada. Vigu tehti sellepärast, et peeti auküsimuseks kirjutada sellise meetodiga, mis soodustas vigade tegemist. Üks poiss oli saanud trauma ja vaatas nüüd selle kohta arvutiekraanil andmeid. Tal oli selline psüühikahäire, et erinevad valguskiired koondusid tema jaoks samasse punkti. Selliseid punkte oli kaks.

Ajaloolised paralleelid

"Die Welti" võrguväljaande ajaloorubriigist olen lugenud juba kolme artiklit, kus võrreldakse Ameerika praegust presidenti Trumpi varasema ajalooga. Esimene artikkel ütles, et Trump pole Ameerika presidendi ametis esimene populist. Näiteks toodi, et üks 19. sajandi president oli samuti populist. Teises artiklis kirjutati, et Trumpi USA-Mehhiko piirile kavandatud müür ei ole esimene riikidevaheline müür, enne on olnud Hadrianuse vall, Hiina müür, Berliini müür, Iisraeli piiril asuv müür ja teisi. Neid ühendavat, et eraldatakse rikkamaid ja vaesemaid. Uus olevat, et Trump loodab ehitada müüri teise riigi raha eest. Kolmandas artiklis ei nimetatud Trumpi enam populistiks, vaid despoodiks. Üks alluv vaidles Trumpile vastu, Trump nimetas seda reetmiseks ja vallandas ta. Ajaleht võrdleb, et reetmistest on ajaloos rääkinud despoodid ja arvab, et reetmine on see ainult juhul, kui Ameerikas on despootia juba kehtestatud. Peale ajalooliste paralleelide leidsin võrgulehtedest ka ühe geograafilise, kuigi seda polnud rõhutatud. Ajal, kui Trump ehitab riigi lõunapiirile müüri, teatas venekeelne "Newsru", et Venemaa kehtestab Valgevene piiril piiritsooni. Nõukogude ajal tähendas vähemalt piiritsoon seda, et mandrieestlane ei tohtinud ilma kirjaliku loata Saaremaale sõita.

Kolmapäev, veebruar 01, 2017

Mineviku raadiojaamad

Lamasin voodis. Keerasin raadionupu aastale 1931. Sealt kõlas laul, millest oli aru saada, et see kirjeldab majanduskriisi. Mõtlesin, et keeran nüüd nupu aastale 1933, kuulan, milline oli muusika siis, kui kriis oli veel teravamaks läinud. Sealt tuli samasisuliste sõnadega laul. Järeldasin, et siis on ka tänapäeval eetrisse lastu oma ajaga rohkem seotud kui sellest praegu aru saab. Majanduskriisi ajal kas tehti uusi kriisiteemalisi laule või lasti eetrisse vanu lindistusi, mis sellesse hetke hästi sobisid. Üks nende aastate jaamadelt kuuldud laul oli olnud Etioopia sõja teemaline. Mõtlesin, et siis ei olnud Itaalia-Etioopia sõda ju veel alanud. Aga Itaalia väed olid juba Etioopia piiril, seal võis väiksemaid tülisid esineda. Kraadisin ennast kolm korda. Ühel korral sain tulemuseks 37,3 ja ühel 37,1. Tõnu ütles, et isegi tema klassikaaslased naeravad minu üle, kuigi nad on minust nooremad. Mul oli kolme vennaga ühine tuba, aga hüüdsin, et see on minu tuba, välja. Mõtlesin, et aeg näitab, et minu tuba on see rohkem. Vennad ei lahkunud. Tõusime üles. Seisin suures toas koridori ukse kõrval, kui isa tuli läbi koridori. Ta ütles midagi umbes, et ma kuulasin teda pealt. Läksime kööki sööma. Teised istusid ja mina seisin püsti. Tõnu ütles, et ma joon halvemat jooki kui alkohol. Vastasin, et ta on õllekõht. Tõnu täpsustas, et ta joob viina, mitte õlut. Ema ütles, et eile vanaema pool rikkusin ma kõigi tuju. Seletasin, et mul oli palavik, aga ma ei saanud tulemata jätta, kui kõik käisid peale, et ma tuleksin. Ütlesin, et tulevikus räägitakse minu kohta muinasjutte, et mind kiusas sada inimest, aga sada aastat hiljem saadi aru, et mul on õigus.

Trumpi sisserändekeeld

Lugesin üleeilsest ajalehest Trumpi otsusest mõnede araabia maade elanikele täieliku sissesõidukeelu kehtestamise kohta. Eilsetes lehtedes nägin pealkirju, et euroskeptikutel olevat selle otsuse üle hea meel. Ma olen alati olnud liiga suure liikumisvabaduse vastu, aga mulle tundub julm keelata sisseränne täielikult just nende kodusõjas riikide elanikele, mille kodanikud abi rohkem vajavad. Eriti kui ameeriklased on seal ise pommitamas käinud. Mõnele probleemile ei olegi head lahendust. Aga Ameerikas polnud probleem sisserändega ilmselt nii terav kui Euroopas. Võibolla peaks küsima indiaanlaste arvamust, sest aasialased jõudsid Ameerikasse varem kui eurooplased.