Läksin ühe psühhiaatriahaigla suunas. Seal võis keegi inimesi tapma hakata. Üks haigla töötaja ütles, et inimesi tapab üks protsent haigetest. Mängisime ühes majas peitust. Üks poiss läks seniste kogemuste tõttu liiga julgeks ja tõusis lennuaparaadiga lendu. Ta lendas mere kohale ja kukkus seal alla. Õngitsesin ta vardaga välja, aga see võttis liiga palju aega. Sain kätte ainult uppunud puulehe. Poisile ei saanud lennuaparaadi kasutamise pärast etteheiteid teha, sest ta kasutas seda kaupa, mida talle müüdi.
*
Ühe kirikuõpetaja poega peeti fašistiks, sest kuigi oli lubatud ainult inimeste Eesti lippu keeratult matmine, laskis tema ennast matta Itaalia lippu keeratult. Olin suvila õuel ja loopisin tammetõrusid laiali, et need kasvama läheks. Võibolla oleks kasvama läinud tammed kõrvaldatud. Aga mõned noored tammed õuel kasvasid. Ema heitis pikali maha. Küsisin, kas ta sai tõruga pihta. Ema vastas, et sai küll. Ütlesin, et aga ma viskasin teistes suundades.
*
Olin ülikooli õppehoones. Tuli oma andmed kirja panna lasta. Paberid olid natuke teistsugused kui ma arvasin. Üks mees arvas, et ta on oma poja maha matnud, aga nüüd tundus talle, et ta kohtas poega uuesti. Ta hakkas sellega rääkima. Poeg ei saanud aru, millest räägitakse. Mees küsis talt, kas ta on tema poeg. See mees olin mina. Käisin majas ringi. Mõtlesin, et kui öeldakse, et ma olen pime, siis pime olen ma vaimulikes asjades. Teised said neist aru, mina mitte. Need, keda ma olin oma pojaks pidanud, siiski ei olnud seda, sest nüüd kohtasin ühte oma venda teises kohas ja ta oli teistsugune, selline nagu vanasti.
pühapäev, veebruar 05, 2017
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar