Hävitamine ja säilitamine

Kõndisin üle Raekoja platsi ülekäigu koha suunas. Minu ees kõndis kõrvuti kolm politseinikut, kes tegid ühesuguseid tantsivaid liigutusi. Tundus, et nad on venelased, seetõttu püüdsin minna üle vöötraja nii, et ma sammugi vöötidest kõrvale ei astuks, et mitte trahvi saada. Sillal pidasid sõjakooli venelastest lõpetajad lõpupidu. Otsustasin, et siis ma üle selle silla ei lähe. Hakkasin teise silla suunas kõndima, aga üks natuke agressiivne lõpetaja kõndis minuga kõrvuti. Püüdsin talt nuga ära võtta ja ähvardasin ta enda jõkke visata. Olin laagris oma telgis. Vaatasin malelehte, aga siis rebisin selle tükkideks ja viskasin prügikasti. Mõtlesin, et ma võiksin olla konstruktiivsem ja oleksin võinud lehe tükkideks rebimata jätta, et see säilitada. Õnneks oli prügikastis teine number terve. Aga seda laagrist koju kaasa võtta ikkagi ei sobinud, sest see number ei kuulunud mulle. Kõndisin telgist välja. Väljas nägin naisi ringi kõndimas. Mõtlesin, et siseruumis ma naistest ei mõtle, aga väljas nad jäävad mulle silma alla.