Soomlaste maailma ajalugu 3

Peatoimetaja Seppo Zetterberg. „Maailma ajalugu“. Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski ja Elle Vaht. Varrak 2015. Tõlgitud 2006. a. väljaandest, esimene trükk 1988. Eesti keeles 904 suurt lehekülge. Praegu loetud viimast kolmandikku.

Raamat jõudis välja 19.–21. sajandisse, mis on minu põhiperiood. Seetõttu oli üllatavat vähem kui eespool. Kõike õpitut ma peast ei mäletanud, aga lugedes ära tundsin rohkem.

19. sajandi kultuuri kohta kirjutati, et romantism oli nõrgem maalikunstis, kus püsisid vanad akadeemiate traditsioonid, aga tugevam muusikas ja kirjanduses. Ülikoolis õpetati meile romantismi eelkõige just maalikunsti põhjal. Kirjandusajaloo loenguid meil ei olnud, aga selle raamatu teema on laiem, siin on püütud kirjutada kõigi kultuuriharude ajaloost. Romantismi kohta ütleb raamat, et see oli nõrgem Prantsusmaal. Mulle on olnud just Prantsuse kirjanik Dumas romantismi võrdkuju, kuigi ta polevat olnud puhas prantslane, vaid tal olevat olnud ka neegriverd.

19. sajandi teisel poolel muutus romantismist tähtsamaks realism. Realism olevat iseloomulikum proosale kui luulele. Tõepoolest, kui hakata kõnelema värssides, siis see jääb reaalsest tavakeelest kaugemale. Aga eesti luuletaja Juhan Liiv liigitatakse siiski realistiks. Muusikas olevat aga romantism kauem vastu pidanud. Muusikas realism poleks ilmselt enam muusika, vaid müra. Laulusõnade sisuline tähendus võib vast olla realistlikumas stiilis kui kõla. Või kui tänapäeval on muusika kuulamine nii levinud, siis see on ju reaalsus.

19. sajandi poliitika kohta on kirjutatud, et rahvuslus oli sajandi esimesel poolel alt poolt tulev liikumine, aga sajandi teisel poolel muutus valitsuste poliitikaks. Napoleoni sõdade lõppemise järel aeti rahumeelsemat välispoliitikat, aga sajandi teisel poolel muutus see sõjakamaks. 20. sajandil olevat Euroopa Liit ja enne seda Rahvasteliit loodud sõdade ära hoidmiseks, aga 19. sajandi esimesel poolel oli samal otstarbel olemas juba Püha Liit, kuid see lagunes.

20. sajandiga on seotud minu kõige rohkem aastaid võtnud uurimistöö teema Itaalia fašismist. Selle juhendaja soovitas, et ma loeks rohkem filosoofilist kirjandust kui ma olin teinud. Aga ma mäletan ka ühe varasame uurija tsitaati, et fašismi defineerida tähendab kirjutada selle ajalugu. Seega mitte eelkõige selle filosoofia analüüsimine. Fašism nõudis tingimusteta kuuletumist, aga filosofeerimine on mõtlemine, mis võib jõuda käsu kahtluse alla seadmiseni.

20. sajandil oli ka teisi ja veel totalitaarsemaid diktatuure. Autorid kirjutavad uute tehniliste leiutiste peatükis, et tootmisvõimsuse suurenemine tähendas demokratiseerimist, sest elektrivalgus muutus kättesaadavaks ja reisimine läks odavaks. Kuidas siis seletada, et jõuti totalitarismi? Lenini loosung oli, et kommunism on Nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine. Kui elektrifitseerimine oleks demokratiseerimine, siis ta oleks ju demokraat. Kuid tehnika võib tähendada ka ühe inimese suuremat võimu teiste üle. Saksamaal levis natside võimu ajal rahvaraadio, aga seda kasutati Hitleri ja Goebbelsi ebademokraatliku propaganda levitamiseks. Relvastuse alal tähendab areng, et üks inimene saab otsustada varasemast suurema arvu teiste inimeste elude üle, see ei ole demokraatlik. Internet teeb informatsiooni kättesaadavamaks, aga seda võidakse kasutada ka valeinformatsiooni levitamiseks.

Raamatu varasemas osas ma kiitsin kultuuripeatükke. 20. sajandi kirjandusajaloo peatükk meeldis mulle vähem. On püütud paari lausega võtta kokku terve paks romaan või viljaka romaanikirjaniku kogu elutöö, mahutades hulka veel kirjaniku eluloo. Seejuures mahuvad ära peamiselt tipud, mitte üldpildi iseloomustus. Kirjutatud on üldtunnustatud autoritest, kes on saanud Nobeli preemia, aga ausam oleks ehk, kui autor oleks subjektiivsem ja nimetaks, millist kirjandust ta ise hindab.

See raamat sarnaneb Piiblile, mis algas maailma loomisest ja jõuab välja alles ees ootava maailmalõpuni. Ka soomlased lõpetavad oma raamatu sellega, et inimkond võib hävida iseenda tekitatud keskkonnakatastroofi tõttu. Piibel on seejuures optimistlikum, et vähemalt osad inimesed pääsevad paradiisi. Soomlaste maailmaajaloo ülevaatele täienduseks lisan omalt poolt, et maailma lõpp võib küll tulla, aga hea, et maailm üldse olemas on olnud. Selle kohta on saanud kirjutada häid raamatuid.