Videote sorteerimine

Kustutasin oma juutuubi kanalist ära kolm videot, mis algusest peale teistest vähem meeldisid. Alguses oli neil katsetamise väärtus, aga kuna on õnnestunud hiljem paremaid asemele teha, ei ole vaja neid enam internetis hoida.

/TÄIENDUS: Kustutasin ka blogist kolm postitust kustutatud videote linkidega. Alles on nende videote illustratsioone ja kommentaare./

Male ja grammatika illustratsioonid

Vahetasin koduleheküljel alalehtede "Valitud partiid" ja "Ungari keele riimgrammatika" hulk illustratsioone välja ning uuendasin nende alalehtede avaldamiskuupäeva, nii et nad on praegu koduleheküljel kaks esikohal olevat.

Kadunud kuningas

Nõudepesemise laul

Eelmises postituses lubatud muusikavideo on valmis. Esialgne plaan ekraanilt fotosid filmida ei õnnestunud, sest praegu kasutada oleval arvutil on selleks liiga tugev ekraani peegeldus.

Mõttelaulu illustratsioonid

See pilt on joonistatud "Nõudepesemise laulu" järgi, mida ma olen laulnud ainult mõttes. Sõnad on konkreetsed ja peaks olema avaldatud, viis on kujutluses ka enam-vähem konkreetne, nii et põhimõtteliselt võiks sellega video teha. Võibolla varsti teen. Mul on selle video jaoks valimiseks ka kaks fotot. Riputan need üles, sest praegu ma ei saa fotosid mujalt kui blogist filmida:

Meeldejäävus

Luuletustest on mul kõige paremini meeles enda omad, aga muusikast mitte. Raadios kõlavad rokk- ja kantrilaulud võivad meelde jääda, aga klassikaline muusika ja enda muusika halvemini.

Pea töö

Luuletuse väljamõtlemine nõuab pingutust, aga väljamõeldud luuletus jääb mulle väga sageli pähe. Luuletusele viisi võin improviseerida ühe hetkega, aga viisi unustan ma ära. Nii saab peas olevatele tekstidele improviseerida iga kord uusi viise, ühendades meenutamise ja leiutamise. See on nagu malemäng, kus reeglid ja mängupõhimõtted on püsivad, aga variantide arvestus iga kord uus.

Vabavärss muusikas

Klassikaline muusika sarnaneb rütmi poolest vabavärsiga. Aga klassikalise muusika kirjutamise periood ei olnud vabavärsi kirjutamise periood, vabavärsiline oli instrumentaalmuusika. Hiljem on muusika ja luule justkui osad vahetanud, üks on läinud rütmilisemaks ja teine vähem rütmiliseks. Minu osad luuletused on tehisintellekt liigitanud korrapäratu rütmi tõttu riimiliseks vabavärsiks, kuigi minu luuletustes on keskmisest tugevam, mitte keskmisest nõrgem rütm.

Hermanni luulekogud

1) “K. A. Hermann’i Salmikud. Esimene kimbukene”. Tartus. Schankenburg’i trükk ja kulu. 1881. 66 lehekülge.

2) “K. A. Hermann’i Salmikud. Teine kimbukene”. Tartus, K. A. Hermanni trükk ja kulu 1892. 186 lehekülge.

KÜSIJA: Võrdle neid kahte luulekogu.

VASTAJA: Teine köide on esimesest umbes kolm korda paksem. Esimene sisaldab eestikeelseid originaalluuletusi ja tõlkeid saksa keelest, teine emakeelseid originaalluuletusi ja tõlkeid paljudest keeltest. Ka temaatiliselt on teine kogu mitmekesisem. Esimeses on põhiteema rõõm ja kõrvalteema kurbus, teises on teemasid rohkem. Vist esimeses kogus ütleb jutustaja, et teda teeb rõõmsaks muusika, aga teises kogus on aastaaegade teemalised tsüklid ja tuleb välja, et meeldivad aastaajad on ainult kevad ja suvi, külmal aastaajal minategelane ei laula.

KÜSIJA: Mis oli nende kogude parim luuletus?

VASTAJA: Praegu mäletan parimana viimasel päeval loetud saksa luuletaja Heine tõlget. See oli minu jaoks huvitav nii unenäo teema kui ka rütmi poolest. Raamatu lõpu poole oli ka üks teine Heine luuletus, see nii hea ei tundunud. Kirjutan ka ise unenägusid üles, aga vähemalt proosalausetega kirjutades ei tundu tulemus nii dramaatiline kui Heine luuletused.

KÜSIJA: Mis olid luulekogude nõrgad kohad?

VASTAJA: Autor ei tunne psühholoogiat. Ta on valinud teistelt autoritelt luuletusi, mis väljendavad samu mõtteid, mida tema enda omad, nagu ka tänapäeval koostatakse temaatilisi antoloogiaid. Kui ta ütleks minavormis, et tema lemmikaastaajad on kevad ja suvi, siis saaks teada ühe inimese maitse, aga kasutatakse meievormi, eeldades justkui, et kõik inimesed on ühesugused. Ott Arderi hilisemas luuletuses öeldakse, et hea on iga aastaaeg ja Puškinile meeldis talv ka 19. sajandi esimesel poolel.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luuletusi tema muude kirjutistega.

VASTAJA: Hermann tegeles keeleuuendusega ning avaldas keeleteaduslikke kirjutisi. Kui ta ajalehes põhjendas, miks sõna ‘sündimisepäev’ asemel võiks hakata kasutama lühemat sõna ‘sünnipäev’, siis luuletus keeleteooriat ei sisalda, aga viib sõna ‘sünnipäev’ juba praktikasse.

Ajalehtedes pidi avaldama keisrit kiitvaid juhtkirju ja Hermanni kujutletava päeviku autor paneb teda ka päevikus keisrit kiitma. Ka teises luulekogus on üks keisrit kiitev luuletus, aga võib tähele panna, et ainult üks, kui muud teematsüklid on pikemad. Ja see üks luuletus on tõlgitud vene keelest ja paigutatud surmateemaliste luuletuste ette, nagu oleks ka keiser midagi halba.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luulekogusid Jannseni laulikutega.

VASTAJA: Jannsen tõlkis laulusõnu olemasolevatele viisidele ja kirjutas originaalluuletusi vähe, Hermann kirjutas ise viise, aga ka originaalluuletusi rohkem kui Jannsen. Jannseni laulusõnades on rohkem usuteemat. Jannsen ei hinnanud rahvalaulu, aga Hermann tõlgib ka teiste rahvaste rahvalaulude sõnu. Jannsen vahendas saksa kultuuri, Hermann on kirjutanud, et eestlased peaksid eelistama oma laule saksa lauludele, välismõjudest saksa mõju on tal ülekaalus ainult esimeses köites. Teises köites on palju tõlkeid ka soome keelest ja sugulaskeeltest on esindatud ka ungari keel.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luuletusi tänapäeva laulusõnadega.

VASTAJA: Tänapäeva laulud võivad olla ropumad ja destruktiivsemate sõnadega. Aga ka Hermanni luuletustes sooritatakse või kaalutakse õnnetu armastuse pärast enesetappusid. Hermanni luuletused on monogaamsemad, tänapäeval mõni laulab lahkuminekust või mitmenaisepidamisest. Hermanni sõnades on suurim unistus olla teise inimesega koos, mina salvestasin viimati laulu inimeste eest metsa põgenemisest. Tänapäeval tehakse naljalaule, Hermanni omad on tõsisemad ja sisaldavad nagu Jannsenilgi palju sõna ‘oh’. 

Metsamineku laul

Inimhääl ja pill

Aastaajad

Video kolmas variant

Tegin lapsepõlve joonistuste teemalisest videost ka kolmanda variandi. Üleval ripub endiselt ka teine variant, esimese olen igalt poolt ära kustutanud.

Ümbertehtud video

Kustutasin eile avaldatud video ära, sest pilt virvendas. Täna tegin uue variandi, aga ei ole sellega ka rahul.

Joonisfilm nukkudest

Tänava laul

Suvila laul

Seitsmeosaline rütm

Tuu-duu-ruu-duu-tuu-duu-duu,
Tuu-duu-ruu-duu-ruu-duu-uu.
Kuu toob luu, loob suu, koob puu.
Tuul teeb uu, see kuu veel muu.

Aprillinali 2026

Ma olen juba aastaid võõrkeeli riimide abil õppinud, samuti ajalugu. Nüüd mõtlesin proovida riime ka matemaatika õppimisel. Kõigepealt tuleb tugevalt kinnistada arvude järjekord, selle jaoks kirjutasin järgmised salmid:

Üks on väiksem kui kaks,
null on paksem kui üks.
Ei taipa mitte kui üks:
veel väiksem on miinus üks.

Veerand on väiksem kui pool,
poolest suurem kolmveerand.
Matemaatikat õpetas kool,
juba enne murdude õpet oli veerand.

Sõnadega laul