Eile levitati Tartu linnaajaloo päeva videosid. Eile vaatasin esimest videot ja kirjutasin sellest ajaloo arutelu listis, täna vaatasin teist videot Andres Tvauri ettekandega ja kirjutan sellest blogis.
Ettekandja ütles, et ta on oma ettekande teemal juba artikli avaldanud, aga räägib sel teemal uuesti. Mäletan, et kunagi käisin seminaris, kus üks ettekandja ütles samuti, et kordab oma varasemat ettekannet. Siis naerdi. Nüüd kas ei naerdud või ei püüdnud mikrofon naeru kinni. Kui ma ise Tallinnas esinema käisin, siis mulle tundus, et mõned asjad puhastati videost ka sihilikult välja.
Tvauri rääkis, et arheoloogilised leiud näitavad, et keskajal elas Tartus Venemaalt tulnud inimesi. Samasugused venelaste linnaosad olnud ka Tallinnas ja Riias. Elatud äärelinnas. Mõtlesin, et sellel võib olla kaks põhjust, kas sakslased tõrjusid venelasi sama moodi nagu eestlasi või mindi äärelinna sellepärast, et saabuti sakslastest hiljem ja kesklinn oli juba hõivatud. Nõukogude ajal võisid venelased eelisjärjekorras uude majja korteri saada, aga uusi maju ehitati ka äärelinna, mitte nii palju linna keskele.
Mõtlesin ka, et arheoloogiliste leidude põhjal järelduste tegemine on ebakindel. Kui meil on olnud kodus Hongkongis valmistatud mänguloomi, siis see ei tähenda, et ma oleksin Hongkongis käinud. Keskkoolis pidasin geograafia tunnis Itaalia kohta ettekande ja üks tüdruk küsis: "Was there pretty?" Õpetaja hakkas selgitama, et ma polegi Itaalias käinud. Täna vaadatud ettekandes ettekandja suulises jutus oli veendunud, et tuldigi Venemaalt elama, aga ühes näidatud pildi allkirjas märkasin ka kahtlemist, seal öeldi, et näidatakse oletatavalt venepärast eset. Vahel oleks võimalik, et ei olda Venemaal sündinud, vaid seal osa elust elanud, nagu Türgi sõja laulus olid venekeelsed sõnad sellepärast, et eestlane oli osa elust Vene sõjaväes olnud.
0 vastukaja:
Postita kommentaar