Kolmandale kaitsmisele

Lähenes minu doktoritöö kaitsmine. Olin kirjutanud doktoritöö sama faili edasiarendusena, millest olid välja trükitud bakalaureusetöö ja magistritöö. Nüüd alles märkasin, et kasutatud kirjanduse nimekiri ei ole korras. Ma olin kuulnud varem etteheidet ühele üliõpilasele, et tal pole kasutatud kirjandus tähestiku järjekorras, aga siis ma ei tulnud veel selle peale, et mul endal ka ei ole. Mul ei olnud ka suurema osa raamatute taga ilmumisaastaid. Kontrollisin, kas mul on kogu kirjandus kirjas. Selgus, et ei olnud. Panin "Rahvalehe" kui ühe tähtsama kasutatud lehe pastakaga oma eksemplari kirja, aga kõike ei hakanud enam kirja panema. Õppejõududel olid oma eksemplarid, neid ma enam parandada ei saanud.

*

Jõudsin oma doktoritöö kaitsmisele kohale. Rahvast oli palju, valisin, kuhu rahva hulka istuda. Jürgen I. hakkas lugema ette ühte minu unenäokirjeldust, mida ta oli ühel üritusel juba lugenud. Justkui oleks ta tahtnud mind kaitsmisel läbi kukutada, kuigi arvatavasti see nii ei olnud. Tegelikult ka muud inimesed minust midagi rääkima pidades olid korduvalt minu blogi ette lugenud, muid kõne ideesid oli raskem leida.

Edasiliikumisvõimalused

Mängisin malet. Mul olid mustad. Vastane oli tugev, aga mul õnnestus ta pikalt mõtlema panna. Mõtlesin, et tegelikult tugev mängija võib alguses rahulikult pikalt mõelda ja lõpus võita. Avaldasin survet h-liinil. Teiselt poolt ähvardas vastane ise h-liinil lippu minna. Aga tal olid mõned nupud jalus, ta pidi need kõigepealt eest võtma. Mina võisin seda aega kasutada selleks, et liputiival ise lippu minna. A-etturi tee oli blokeeritud, aga lootusrikkam oli edasi liikuda c-etturiga.

*

Saatsin listi kirja. Kirja juurde tuli märge, millest võis aru saada, et see on minu viimane kiri. Tundus, et lisaks sellele, et minu kirju ei taheta suures listis, on need edaspidi ka enda asutatud listis ära blokeeritud. Ma ei teadnud, kas blokeerimine õnnestub, kui list on serveriväline. Mõtlesin küsida tehisintellekti arvamust.

"Vene filosoofia ajalugu" 1

Vassili Zenkovski. „Vene filosoofia ajalugu“. I köide. Vene keelest tõlkinud Hillar Künnapas. Avatud Eesti raamat. Ilmamaa, Tartu 2025. Venekeelne esmatrükk Pariisis 1948–1950. Tõlget eesti keelde loetud praegu leheküljeni 119. Esimesel köitel kahest kokku 686 lehekülge.

KÜSIJA: Kes oli Vassili Zenkovski?

VASTAJA: Vene-Ukraina sõja tingimustes on rõhutatud, et Zenkovski oli ukraina päritolu. Aga ukrainlased jagunevad katoliiklikeks ja õigeusklikeks, tema oli õigeusklik. Iseseisvuse eest on võidelnud rohkem katoliiklik Ukraina. Zenkovski nimetab raamatus vahepeal Ukrainat Lõuna-Venemaaks. Tema eluloos on sarnasust Sorokini omaga. Kui Sorokin oli Veebruarirevolutsiooni ajal seotud Ajutise Valitsusega, siis Zenkovski Vene kodusõja ajal ühe valgekaartliku valitsusega. Enamlaste võidu tulemusel pidid nii Sorokin kui ka Zenkovski riigist lahkuma. Mõlemad peatusid algul Kesk-Euroopas ja siis liikusid lääne poole edasi. Mõlemad on olnud ka vangis, aga kui Sorokin oli Venemaal, siis Zenkovski Teise maailmasõja ajal Prantsusmaal.

KÜSIJA: Zenkovski raamatu teema, maht ja tõlke ilmumisaeg on sarnased sinu tõlgitud Masaryki raamatuga. Mis on nende raamatute erinevused?

VASTAJA: Masaryki raamat ilmus üle 30 aasta varem, aga selleks ajaks oli Zenkovski oma teose kirjutamist juba alustanud, tema raamat on suuliste loengute edasiarendus. Zenkovski on Masaryki raamatule ka viidanud, ta kiidab seda raamatut, aga ütleb, et osades asjades Masaryk eksib. Masaryk kirjutas protestantliku Lääne tsivilisatsiooni seisukohalt ning pidas õigeusku protestantlusest ja katoliiklusest vähem arenenuks, Zenkovski oli ise õigeusklik ja hakkas ka õigeusu vaimulikuks. Masaryk ütles, et Venemaa on Euroopa eilne päev, Zenkovski meelest oli Venemaal juba keskajal näiteks ikoonikunst väga kõrgelt arenenud.

Masaryki raamat räägib pealkirja järgi filosoofia kahest harust, Zenkovski oma kogu vene filosoofiast. Masaryk pidas vene filosoofia mahajäämuse üheks tunnuseks, et Venemaal pole arendatud tunnetusteooriat, Zenkovski küsib, miks peab just tunnetusteooriaga tegelema, Venemaal on seevastu olnud kõrgelt arenenud ajaloofilosoofia. Masaryk ütleb, et Vene keisririik on olnud tsesaropapistlik, sest kirik on allunud keisrile või tsaarile, Zenkovski vaidleb vastu, et õigeusu kirik tuli vabatahtlikult monarhile vastu. Ta viitab mõtlejale, kelle meelest keiser oli küll ajalooliselt kõrgem, aga kirik müstiliselt. Masaryk ütleb, et õigeusk on olnud müstilisem kui katoliiklus või ammugi protestantlus, Zenkovski meelest pole just Venemaal olnud selliseid müstitsismi äärmusi nagu Läänes, tema arvates on Venemaal olnud müstitsismi kesktee ehk müstiline realism. Mulle on ka tehisintellekt öelnud, et kuigi üldiselt on õigeusk katoliiklusest müstilisem, peab katoliiklus unenägusid tähtsamaks.

KÜSIJA: Esimene filosoof, kelle juures Zenkovski pikemalt peatub, on Skovoroda. Mida sa said teada tema kohta?

VASTAJA: Skovorodast on juttu raamatu teises peatükis. Enne on juttu eelloost. Kuigi Zenkovski arvates oli Venemaal ka keskajal piisavalt arenenud kultuur, leiab ta, et filosoofiat veel siiski mitte. Väärtuslik olevat küll ka intuitsioon, aga filosoofia algavat alles mõtte teadvustamisest. Selleni jõutud Venemaal 18. sajandi teisel poolel. Skovoroda oli religoosne mõtleja. Nagu see arvustus on vormistatud küsimuste ja vastustena, nii pani ka Skovoroda filosoofiat kirja dialoogidena. Mõtteloo metodoloogia seminarides, mida ma ükskord külastasin, peeti filosoofia ja teoloogia erinevuseks, et teoloogial on mingid eeldused, aga Zenkovski raamatust saab teada, et on olnud ka filosoofe, kellel on eelduseks olnud Piibel. Eurolistis Silver Saks tõlgendas Piiblit väga vabalt, ka Skovorodale olid Piibli tekstid sümboolse, mitte otsese tähendusega.

Filosoofia ei pruugi olla kooskõlas hilisema teadusega. Skovoroda arvas näiteks, et inimene mõtleb südamega. Piltlikult võidakse tänapäeval ka nii öelda, aga teaduslikult rääkides peetakse mõtlemise asukohaks aju. Erinevatest ajupoolkeradest pärinevad küll erinevad mõtted, võibolla piltlikule südamele vastab parem ajupoolkera.

Vaatasin võrdluseks ka, mida kirjutas Skovorodast Masaryk. Tema raamatus on vastavat nime ainult kahes lauses, üks lause on esimeses ja teine teises köites. Ta seostab Skovorodat hilisemate slavofiilidega, keda ta hindas madalamalt kui läänlasi.

Ettevalmistatud aktus

Ühte aktust alustades avanes vaade, kus saali ette oli kirjutatud kaks nime, aga mõlemad nimed olid kirjutatud valesti. Üks nimi isegi ropult. Mõtlesin, kas vea tegin mina. Esineja märkas viga, aga luges meelega roppuse ette. Ta ütles, et see on väike viga, selliseid teevad teised ka.

*

Olin kirjutanud klassikaaslastele, et nägin tänaval koos kõndimas nelja klassikaaslast ja ühte õpetajat. Olin lisanud, et ma pole kindel, kas see oli unenägu või ilmsi. Mõtlesin, et see oli vast unenägu, muidu oleks ebaloogiline, et kõik kõndisid selles suunas, kus mina elan, tegelikult elab igaüks erinevas suunas. Olin vist kirjutanud, et ma ei mäleta, kas nähtud inimesed olid riietega või ilma riieteta.

Jooned paberilt

Täna avaldan pildi, mis viimases muusikavideos juba pool ekraani täitis. See on joonistatud eelmise pildirubriigis avaldatud pildiga sama Klassikaraadios saate kuulamise ajal. Töötlesin seda mitmel viisil.

Öösel arvuti taha

Läksin kell 12 öösel isa toa arvuti taha. Ma ei tahtnud isa nähes postkasti parooli sisestada, ootasin, et ta vannitoas ära käiks ja magama läheks. Nii kaua tegin laua peal uinaku. Arvasin, et uinak lõppes kell pool üks. Aga väljas oli valgemaks läinud. Mõtlesin, kas suveööd on nii valged. Kui kella vaatasin, oli see hoopis pool kümme, seega olin maganud pikalt. Mõtlesin minna teise tuppa küsima, kas praegu on hommik või õhtu.

Esmaspäevane koolipäev

Oli pühapäeva lõpp. Mulle meenus, et eelmises bioloogia tunnis oli kontrolltöö pooleli jäänud ja uuel esmaspäeval pidime seda jätkama. Ma polnud ühegi aine tundideks õppinud, sest mul tuli alles päeva lõpul meelde, et võidakse koduseid ülesandeid anda. Seoses sellega ütlesin, et homme ma kooli ei lähe. Mul oli varem ka juba palju puudumisi. Õpetajad tahtsid koolis kohal käimist, kuigi minu meelest oleks inimene võinud ise otsustada, mida ta teeb. Mõtlesin, et võibolla lähen homme kooli hilisemateks tundideks, bioloogia on esimene tund. Aga kui ma hilisemal kellaajal oleksin osalenud kehalise kasvatuse tunnis ja bioloogia õpetaja oleks seda näinud, siis tal oleks tekkinud kahtlus, et ma ei puudunud tema tunnist haiguse tõttu.

*

Asusin kõndima kooli poole. Tänaval kõndis üks tüdruk minu ees. Tundus, et me püsime samas tempos. Kooli kohale jõudes meenus mulle, et täna algab kool alles teisest tunnist. Suurem osa klassist oli tulnud esimeseks tunniks. Vahepeal oli olnud koolivaheaeg ja selle jooksul oli täpne tunniplaan meelest läinud. Mulle meenus, et bioloogia ei olegi vist esimene, vaid viimane tund. Lahkusin ruumist 102 ja vajutasin koridoris lülitit. Sein varises kokku. Läksin klassi uksele tagasi ja ütlesin Sandrile, et sein võis kokku variseda sellepärast, et ma vajutasin lülitit niiske käega ja tekkis lühis. Sander vastas, et põhjus oli jah see. Mina seda enam ei uskunud, ma olin varem ka lüliteid niiske käega vajutanud, aga niiskus ei tunginud edasi. Pealegi oli meie koolimaja üldse varisemisohtlik, hiljuti oli ajalehes kirjutatud, et hoone üks teine sein varises ka kokku.

Hoogsad noodid

Neljaratsu vigurikahing

Täna proovisin arvutiga mängida neljaratsuavangu vigurikahingu varianti, mida on mänginud minu vastu Parts, kes õppis seda internetist. Etteantud käigud olid:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Re5. Järgnes analüüs:

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
4. ... Re5 5. d4 Rc6 6. d5 Re5 7. f4 Rg6 8. e5 Rg8 9. Oc4 Oc5 10. Re4 d6 11. Le2 R8e7 12. Rg5 0-0 13. Od2 de 14. fe Rd5 15. 0-0-0 Ve8 16. Rf7 Kf7 17. Lf3+ Ke6 18. Oc3 c6 19. Vhf1 Re5 20. Oe5 Ke5 21. Vfe1+ Oe3+ 22. Ve3+ Re3 23. Le3+ Kf6 24. Lf3+ Of5 25. Vd8 Vad8 26. Od3 Ve1+ 27. Kd2 Ve4 28. Kc3 Vd3+ 29. cd Vh4 30. h3 h5 31. Lf2 g5 32. La7 Oe6 33. Lb7 Od5 34. g3 Vh3 35. Lc7 Oa2 36. Lc6+ Oe6 37. Ld6 Kf5 38. d4 Oa2 39. d5 Kg4 40. Le5 Vg3+ 41. Kb4 h4 42. d6 Ob1 43. d7 Vd3 44. Le4+ Kh5 45. Ld3 Od3 46. d8L Of5 47. Lh8+ Kg4 48. Ld4+ Kf3 49. Lc3+ Kf4 50. Ld2+ Kg4 51. Le2+ Kf4 52. Lh2+ Kf3 53. Kc3 h3 54. Kd2 Ke4 55. Ke2 Kd5 56. Kf2 g4 57. Kg3 Od7 58. Ld2+ Kc6 59. b4 Oc8 60. Lc3+ Kb7 61. Lc5 h2 62. Kh2 Kb8 63. b5 Od7 64. b6 g3+ 65. Kg3 Kb7 66. Lc7+ Ka6 67. b7 Oc6 68. b8L Ob7 69. Lcb7+ Ka5 70. Lb5 matt.

Üks päev enda vastu mängides tõi mustale võidu variant 4. ... Rd4, aga koos Peeboga analüüsides lõppes see valge võiduga. Peebo pidas etturi äraandmist veaks, õigemaks pidas ta vigurikahing vastu võtta ja seejärel vigur tagasi kahida.

Illustratsioon on joonistatud jutu "Kabetaja monoloog" järgi.

Tartus ja välismaal

Osalesin pikal maleturniiril. Enne vooru algust lasti ühte paberit ringi käia, kuhu kõik pidid kirjutama oma andmed. Mulle polnud selge, millised andmed tuleb kirja panna. Kirjutama hakates kirjutasin algul kogemata teise inimese kohta. Ka tegin ma kirjutades vigu, mida tuli parandada. Minu esimese vooru vastane oli Seljodkin. Teised juba ammu mängisid, aga meie polnud veel leidnud korras kella. Kellasid oli, aga igal ühel oli mingi viga. Seljodkin küsis protokolli täitmiseks, mis mu nimi on. Minu nimi oli talle ammu teada, aga võibolla tal oli viimasel ajal mälu halvemaks läinud. Seljodkin hoiatas mind ühe terviseprobleemi eest. Lugesin internetist maleuudist. Üks eesti tüdrukmaletaja oli käinud välismaal võistlemas ja teda polnud seal hästi koheldud. Ta protesteeris, et kuidas niiviisi koheldakse teda, kes on saanud maailmatasemel võistlustel sellised ja sellised kohad. Mõtlesin, et mina olen oma Tartu tasemel võistluste kohta täpselt samasugust juttu kirjutanud. See tüdruk ei tulnud Eestisse tagasi, vaid abiellus ühe Aasia mehega. Levitasin loetud uudist oma blogis, aga mitte malerubriigis, vaid ühes teises.

Muusika meeleolu

Selle pildi ma joonistasin Klassikaraadio kuulamise ajal. Erinevalt eelmistest muusikaga seotud piltidest ma ei proovinud joonega muusikarütmi jäljendada, aga muusika meelolu on vast siiski pilti mõjutanud. Nüüd pidin töötlema teise programmiga kui eelmisi pilte, sest arvuti oli teine. Kogemata valisin ka fotoaparaadil teise režiimi. Ja päevavalguse asemel oli nüüd laualambi valgus.

Muusika üksinduses

Püüdsin viimastel nädalatel lugeda "Sirbi" muusikarubriiki, et võibolla meeldib kirjandusrubriigist rohkem. Aga varsti hakkas häirima, et kõik arvustused on kontserdite, mitte plaatide kohta. Kuulasin täna hommikul enda tehtud muusikavideosid. Mulle suuga laulda eriti ei meeldi, aga pärast salvestust kuulata meeldib rohkem. Kuulasin ka ansamblit Apelsin. Tal oli üllatavalt palju instrumentaalmuusikat. Mõtlesin, et instrumentaalmuusikas võib olla võimalik ideed puhtamalt teostada, aga ilma sõnadeta meelde jätta on raskem. Vaatasin ka ungari kantrimuusika videosid. Petöfi luuletuses on öeldud, et ungarlased on tõsised, aga tänapäeva videotes nad naeratavad. Kantrimuusika noodid tundusid enesekindlad.

"Puhtetähed"

Juhan Peegel. „Puhtetähed. Ajakirjandusloolisi jutustamisi“. 225 eesti ajakirjandus. Tallinn, „Eesti Raamat“ 1991. 128 lehekülge.

KÜSIJA: Milline on selle raamatu lühikokkuvõte?

VASTAJA: Juhan Peegel annab ülevaate eestikeelse ajakirjandusajaloo algusest ja selle eelloost. Ta loeb eellooks ka kirikutele ettelugemiseks saadetud ilmalikud teated, mida nimetati plakatiteks. Mõtlesin, et on küll raadio eelkäija moodi, aga et võibolla on seda siis ka kirikuõpetaja peetud vaimuliku sisuga jutlus.

Edasi läheb raamat kalendrikirjanduse juurde. Kalendrites avaldati samasuguseid õpetlikke lugusid nagu hiljem esimestes ajalehtedes. Kalender ilmus küll ainult üks kord aastas, aga kuna tegi seda iga aasta, siis oli ikkagi perioodiline. Mõtlesin, et „Eesti mõtteloo“ sarja on ilmunud ka kindel arv köiteid aastas.

Kolmandaks läheb raamat aastatel 1766–1767 ilmunud esimese eestikeelse ajakirja „Lühhike öppetus“ juurde, mida anti välja paraalleelselt samasuguse lätikeelse ajakirjaga, nii et korraga algas kahe naaberrahva ajakirjandus tänu ühele ja samale mehele. Neljandaks on juttu aastal 1806 ilmunud esimesest eestikeelsest ajalehest „Tarto maa rahva Näddali-Leht“, milles kajastati muuhulgas Napoleoni sõdu. Ajalehe numbreid leiti alles hiljem üles, Peegel ei olnud neid näinud, aga talle oli ajalehe sisu umbes teada, sest seda oli pikalt refereeritud tsensuuriaruannetes. Raamatu kolmas ja neljas teema on esitatud ilukirjanduslikumas stiilis kui kaks esimest, aga autor lubab, et fantaasiat kasutades jääb ta võimalikkuse piiridesse.

KÜSIJA: Milline oli Juhan Peegli maailmavaade?

VASTAJA: Juhan Peegel oli nii Nõukogude Eesti ajakirjandushariduse rajaja kui ka kirjanik. Ükskord seltskonnas toodi tema kõrget eetilisust välja näitega, et ta olevat ajakirjandusüliõpilastele õpetanud: „Ajakirjanikud te võite olla, aga inimesed te peate olema.“ See raamat on kirjutatud Laulva revolutsiooni ajal ja vaatab ka tulevikku. Peegel ühendab oma kaasaja ja valgustusaja sellega, et ütleb, et vabaduseiha ei ole kunagi kustunud. Mulle tuli seda lugedes meelde Sorokini mõte, et vabadust on mitut liiki, aga Peegel seda liikidesse ei jaga. Näib, et Peegel ei ole formalist, sest ta ütleb, et ajakirjandusajaloo seisukohalt ei ole mingit tähtsust, kas ajakirja väljaandjal oli doktorikraad või mitte. Peegel hindab siiski täpsust, ta kahetseb, et faksiimileväljaannetes ei ole gooti kiri täpselt edasi antud. Esimeses ajakirjas oli palju praktilisi nõuandeid, aga Peegel hindab kõrgemalt selle väiksemat filosoofilist osa. Ma olen tõlkinud autoreid, kes pidasid religioossuse vähenemist allakäiguks, Peegel hoolimata oma eetilisusest arvab, et see näitab ajalehe kõrget taset, kui leht kirikuõpetust peale ei suru.

KÜSIJA: Juhan Peegel ja sinu ajaloolasest vanaisa Herbert Ligi olid mõlemad pärit Saaremaalt. Võrdle neid omavahel.

VASTAJA: Kuigi nad olid samast maakonnast pärit, on nende meetod küllaltki erinev. Vanaisa ühendas ajaloo ja matemaatika, Peegel ajaloo ja kirjanduse. Vanaisa oli ilukirjanduse tõepärasuse suhtes kriitiline. Ta ütles peolauas, et Edgar Allan Poe on teda alati külmaks jätnud ja oma artiklites kritiseeris teravalt Lennart Mere poolilukirjanduslikke uurimusi. Peegli ja Mere meetod on sarnane. Vanaisa tegi mineviku uskumuste faktikontrolli ja kirjutas, et väikelaste liha ja alkoholiga toitmine suurendas nende suremust, Peegel sageli vaid refereerib, mis minevikus arvati ja ei oska uskumuse tõepärasuse suhtes seisukohta võtta. Kuigi ma olen tegelenud sarnaselt vanaisale male ja suusatamisega, on Peegli ajakirjandusloolised uurimisteemad minu uurimisteemadega sarnasemad.

KÜSIJA: Peegel kirjutab eesti ajakirjanduse algusest, sina oled näinud interneti jõudmist Eestisse. Võrdle neid perioode omavahel.

VASTAJA: Trükisõna ja internet on mõlemad kommunikatsioonivahendid, nende alguses on sarnasusi. Üks sarnasus on kasutuse sagenemine. Perioodika jõudis aastakalendritest nädalalehtedeni ja hiljem päevalehtedeni. Oma esimest e-maili postkasti ma ei jõudnud ühtegi korda kontrollida, teist hakkasin kontrollima kord nädalas, koju interneti jõudmisel kontrollisin postkasti viis korda nädalas, hiljem vahel juba iga tunni aja tagant. Ka avalikult üles riputatav on muutunud sagedasemaks, algul tehti staatilisi kodulehekülgi, hiljem perioodilisi blogisid või facebookipostitusi. Peegel kirjutab, et esimestele ajalehtedele oli iseloomulik välisuudiste suur osakaal, ma ei kirjutanud internetis ka algul millestki muust kui Euroopa Liidu teemal.

Vägede kasutus

Lugesin, et Teises maailmasõjas saadeti Läti väed Soomet kaitsma. Mõtlesin, et kuidas nii, Lätil ei jätkunud neid enda jaokski. Aga võibolla selles asi oligi, tugevamad Eesti väed kaitsesid Lätit ja nõrgemad Läti väed Soomet. Entsüklopeedias oli kasutatud mõistet Riia lahing, aga see ei pruukinud tähendada kohalikku lahingut, ma teadsin, et linna järgi lahinguteks on nimetatud ka suuri operatsioone, võibolla see hõlmas kogu Lätit. Muidu oleks Nõukogude väed olnud Lätis juba palju kaugemal kui Eestis.

Poolitatud linn

Olin Valgas. Mõtlesin, et ma olen kogu aeg eesti poolel, miks ma peaks minema läti poolele. Mõtlesin edasi, et aga mõned tahavad võibolla olla mõlemal poolel võrdselt. Ja mõned võibolla ei tea, kummal poolel nad suurema osa päevast on. Nägin mööda tänavat tšetšeene lähenemas. See tekitas minus hirmu, sest tšetšeenid olid vene poolele läinud. Põgenesin vene poodi, et seal venemeelsed vast ei tapa. Aga kui tšetšeenid oleksid järele tulnud, siis nad oleksid mu relvi näinud. Poest lahkudes peitsin ennast kanalisatsioonikaevu. Leidsin sellise kaevu, millel oli tahke, mitte vedel põhi. Mõtlesin, et maa all ma igaks juhuks plahvatust ei korralda, maapind on selleks liiga tugev ja võib anda tagasilöögi.

*

Hakkasin lugema Carlyle'i raamatut Jehoova tunnistajatest. See raamat oli väärtuslik selle poolest, et kirjeldas ka Carlyle'i enda usku. Raamatus oli viidatud ka minu kirjutisele Kaagjärve raamatu kohta. Mõtlesin, et kuidas see on võimalik, kui Carlyle elas varem kui mina. Aga nähtavasti oli raamatut kordustrüki jaoks toimetatud.

Nädalapäevad ungari keeles

Esmaspäev – hétfő.

Algab koolitöö.

Hoopis seitse on hét,

kuigi pidu pühapäev peet’.

Pead tähendab fő.

Ööpäev on päev ja öö.

Teisipäev on kedd.

Puhkan maleturniirist kätt.

Esmaspäev oli mul mäng,

varem hüljata tuli siis säng.

Kolmapäev on szerda,

teen jalutuskäigu härda.

Kui vastu peaks tulema Särgava,

võib hakata millestki rääkima.

Neljapäev on csütörtök.

Kalapäeval kostub: “Ök!”

Lindgren lapsest kirjutas,

kes turska eal ei himustand.

Reede kõlab péntek.

Pentagrammis viis on penta.

Ungari-eestis seda ei ole.

Eks laensõna see ole.

Laupäev on szombat.

Siis on olnud saunakommet.

Kui nädalatöö on kombes,

saavad lapsed ehk rohkem komme.

Pühapäev on vasárnap.

Pingelangus vasardab

mõne inimese peas.

Nüüd on seitse päeva reas.

Male ja neuroloogia. Oht tõukerattasõidul.

Maleraamatud õpetavad, et otse turniirile eelneval päeval ärge maletrenni tehke. Aga tehisintellekt oli nõus, et kui mul on selline neuroloogiline tüüp, mille puhul mõtlemine annab energiat, siis mina võin treenida. Ma pidavat küll valima treeninguviisi, mis ei tekita negatiivseid emotsioone. Eile mängisin kõigepealt juba avaldatud Fischeri male partii ja siis analüüsisin veel kuningagambiidi ja neljaratsuavangu variante.

Täna läksin turniinirile. Kuna tehisintellekt oli näidanud, et mind ei väsita mäng, vaid vooruvaheajad, siis nõustusin turniirieelse soojenduspartiiga, mille ma võitsin. Turniiril tegin viigid kolme kõige tugevama osavõtjaga, ülejäänud mängijate vastu sain kaks võitu ja ühe kaotuse. Kõigepealt pidin mängima Põdersaluga. Ta jäi mängule kõvasti hiljaks ja tema kell käis. Et mitte aja peale mängida, pakkusin viiki, mille ta vastu võttis. Tegime turniirivälise asendusmängu, mis lõppes sümmeetriliste etturite ja lahkvärvi odade tõttu samuti viigiga. Jeviniga mängides tekitasin talle eturinõrgestusi, aga sidumise tõttu kaotasin kvaliteedi. Vastase etturinõrgestusi kasutades sain midagi tagasi ja ähvardasin lippu minna, aga ajapuuduses võtsin vastase viigiettepaneku vastu. Vastane arvas, et edasimängu korral oleks ta mu etturi ära blokeerinud. Peeboga leppisime etturilõppmängus viiki, aga pärast Peebo näitas, et kui mõlemad oleks lippu läinud, siis oleks mina võitnud, sest mul oli ettureid rohkem. Päeva lõpetuseks analüüsisin veel koos Peeboga neljaratsuavangu vigurikahingut.

Kuulsin turniiril hoiatavat lugu. Üks inimene sõitis elektritõukerattaga ja pani kogemata jala maha. Kuigi ta ei kukkunud, oli kiirus nii suur, et ta murdis jalaluu.

Ungari keele värvinimed

Must värv – fekete.

Näiteks tõrv jääb kätele.

Valge värv – fehér.

Kui lumi ja jää on teel.

Sinine värv on kék.

Nii põleb gaasileek.

Pohlapunane vörös.

Seda värvi on veres.

Pihlakapunane piros.

Tugevusaste on nirum.

Roheline – zöld.

Mets ja kartulipõld.

Kollane värv – sárga.

Aasiast võib leida targa.

Pruun värv – barna.

Põhjamaal päevitab harva.

Lilla värv on lila.

Sireliõnn tundus pila.

Roosa värv on pink.

Valge ja roosa on sink.

Oranž on narancssárga.

Apelsine korjama karga.

Hall värv – szürke.

Leiva peal hallitust märka.

Pidulik mäng

V-K-R-V-L-O-O-R

1. f4 f5 2. Rg3 Rd6 3. Oc5 g6 4. e4 fe 5. Od6 ed 6. Re4 Og7 7. Od3 d5 8. Rg5 Oh6 9. Lh4 Lf8 10. Ve1 Og5 11. fg Ve8 12. Rb3 Ve1+ 13. Le1 Oe6 14. Rd4 Of5 15. Rf5 gf 16. Of5 0-0-0 17. Oh7 Lg7 18. Lh4 Rg6 19. Og6 Lg6 20. Lg4 Vh8 21. h4 La6 22. d3 La5 23. Le2 c6 24. g6 Lc5 25. h5 Lf8 26. 0-0-0 Lh6+ 27. Kb1 Lh5 28. g7 Le2 29. ghL+ Kc7 30. Lh1 1:0. Võtsin tagasi ühes kohas käigu ja ühes kohas kiiranalüüsi järel alistumise.

Vaikides kaitsmisel

Läksin teist korda magistritööd kaitsma, esimene kord oli see tagasi lükatud. Koos minuga kaitses nüüd veel kaks inimest, üks neist oli A. Laiapea. Ma polnud vahepeal tööd edasi kirjutanud. Kui mulle sõna anti, siis ma ei öelnud midagi. Otsustasin magistriõppe pooleli jätta. Kui majast lahkusin, tormas minu juurde kuri koer. Kaotasin teadvuse. Kui teadvusele tulin, siis küsisin, kas see koer hammustas mind. Vastati, et hammustas küll. Mõtlesin, et siis peaks marutõve süsti tegema minema, aga ei viitsi.

*

Olin Paide aias. Võtsin söömiseks õuna. Lõin juba hambad sisse, aga siis küsisin vanaemalt, mis terad õuna sees on. Vanaema vastas, et need on sinna sisse torgatud. Küsisin, kas need on söödavad. Vanaema vastas, et ei, mürgised. Seepeale sülitasin need suust välja ja tahtsin suud loputada. Enne õuna söömist tuli terad selle seest välja korjata.

Ungari keele asesõnad

‘Mina’ olen én.

Ma kõike ise teen.

‘Sina’ oled te.

Vastane on hää.

‘Tema’ on ő.

Pealtvaataja ei löö.

‘Meie’ oleme mi.

Koostöö käibki nii.

‘Teie’ olete ti.

Suur rahvahulk on liig.

‘Nemad’ on ők.

Meil mänguruum, neil köök.

Kadunud kuningas

Käikude täiendused

Riputasin üles malekäike koos naiste fotodega ja kirjutasin juurde, et juhul kui ma abielluksin, siis eluks ajaks, mitte ajutiselt. Mõtlesin, et seda ma poleks pidanud kirjutama, sest selle põhjal võib jääda vale mulje, nagu ma kavatseksin abielluda. Lugesin uuringust, mis näitas, et abiellumine on tervisele kasulik. Seepeale otsisin blogi arhiivist abiellumise teemalisi unenäokirjeldusi. Tegin need ümber ja uus variant meeldis originaalist rohkem.

Värskelt unustatud

See on minu kõige uuem joonistus, sellel vähemalt esialgu seos muusikaga puudub. Võibolla seos on ainult, et see on muusika järgi joonistamisest puhkamiseks. Eile jaanipäeva joonistust otsides leidsin ka selle täna avaldatava pildi ja mulle oli juba üllatuseks, et ma selle ka olin joonistanud. Täna pilti uuesti vaadates siiski mäletan, mida ma joonistamise ajal mõtlesin.

Klassivendade sõnad

Istusime ühes söögiasutuses peolauda. Kelner kallas kõigisse taldrikutesse mingit vedelikku, millesse tuli toit kasta. Minu kõrval istus klassivend, kes tõmbas minu taldriku minust kaugemale põhjendusega, et sinna kallalti alkoholi, aga mina alkoholi ei tarvita. Vaidlesin vastu, et see on hoopis kohv, seda ma vahel ikka joon, kuigi tavaliselt tõesti mitte.

*

Laial tänaval käisid remonditööd. Meenutasin, et siin ma tegin vist ise ka kunagi remonditöid. Praegustes remonditöödes osalev klassivend vastas, et jah, eelmine krohv on pandud minu osalusel ja väga halvasti. Olime seda teinud kooli suvise tööpraktika raames tasustamata tööna.

Videost fotoks

Meenutus jaanipäevast. Seda joonistust töötlemata kujul on juba ühes muusikavideos kasutatud, aga seal pole ta filmitud kõige õnnestunumalt, võibolla sellepärast on see üks minu kõige väiksema klikkide arvuga videotest. Muidu oli see video ainulaadne selle poolest, et see on seni ainus, kus ma püian pilli mängida ja laulda samaaegselt. Erinevalt hiljuti avaldatud pildiseeriast on antud teose puhul pilt vanem kui noodid või laulusõnad.

Tubli vastaja

Algas tund. Õpetaja Laats näitas tahvlil saksakeelset lühendit. Krister hakkas seda lahti seletama. Ta tegi seda nii põhjalikult, et mõtlesin, et mina ei olegi kõige targem. Tagapingis hakkasid Külli ja veel mõned laulma. Kuna nad polnud selle Kristeri jutust tuleneva lauluga veel proovi teinud, ei tulnud laul kõige paremini välja. Aga õpetaja ütles, et Krister ja Külli saavad viie. Mul oli käes kahekordse suurendusega luup. Krister tuli seda vaatama. Ütlesin, et see on minu õe oma. Parandasin, et see ei saa olla õe luup, sest õe omal ei olnud sellist kruvi. Liikusime edasi. Tristan rääkis, et Krister peaks täna vastamisel jutuks olnud Laulva revolutsiooni sündmuste teemal uurimistöö avaldama. Tristan lisas, et varem Helen ka tundis seda teemat, aga nüüd ta elab Rootsis ja on sellest eemaldunud, tema puhul ei tuleks uurimistöö avaldamine kõne alla.

Juunikuu värvid

Riputan fotona üles pildi, mida juunikuus tehtud videos juba kasutasin. Sellel pildil on rohkem värve kui vahepeal tehtutel. Töödelda oli vaja vähem kui pastakajoonistusi, ainult lõigata. Ei nõua ka nii suurt suurendust. Kui ma vaatasin facebookist, kellel täna sünnipäev on, siis meenus, et üks sünnipäevalaps ütles ükskord ühe minu teise pildi kohta: "Ennekuulmatu, kuningas on kollatõppe jäänud!"

Uurimistöö ja elektritöö

Valisin doktoritöö teemaks "Mussolini ja Hitleri võrdlus". Mõtlesin, et mulle heideti juba magistritööle ette, et see on liiga lihtsal teemal, nüüd valisin veel lihtsama. Võidi ka öelda, et Hitler on üldse nii negatiivne tegelane, et temast ei sobi kirjutada.

*

Vaatasin, et minu toas laualambi lüliti logiseb. Hakkasin seda parandama. Selleks lülitasin voolu välja. Ühest detailist ma ei teadnud, kas see on lüliti oma, aga kasutasin seda. Ma ei teadnud, kuidas lüliti kokkupanek mõeldud on, aga lootsin, et teen seda õigesti. Kuid kui ma proovisin, kas lamp süttib, siis see ei süttinud. Mõtlesin, et siin toas Henn õpib, ma ei tohi talt valgust ära võtta, lähen katsetan teises toas.

Klouni naljad

Tsirkuses kord elas kloun, kes tahtis nalja teha.
Ta võttis juuste kammimiseks ükskord kätte reha,

kuid reha tõmbas küljest kogu tema pea,

pea veel hüüdis põrandalt: "See ei ole hea!"

Käsi pea lõi kere külge kinni poldi abil,

kloun ise oli rahulik, puudus iga pabin.

Ta ütles: "Reha-polt on mõlemad metallist,

neist saada võiks ehk nalja pärast valeraha kallis."

Klounisid ei karistata ega õuenarre.

Milleks aga tegema peaks puidust rehavarre?

Nalja saaks, kui võtaks selle õige hambaorgiks,

nii enda kui ka elevandi hambaid seega torgiks.

Kabetaja monoloog

Olen kabemängija. Mulle ei meeldi, et ajalehes avaldatakse maleülesandeid, aga ei avaldata kabeülesandeid. Kuigi kui avaldataks liiga raskeid kabeülesandeid, siis ma ei lahendakski neid. Aga ma tahaks ajalehest kabenuppude pilte näha. Unes näen neid sageli, aga unenäod on udused.

Kaberaamatuid on ka vähem välja antud kui maleraamatuid. Võiks olla vastupidi, sest malet mängitakse tavaliselt ühtede ja samade reeglite järgi, aga kabest on variante rohkem. Kui mängitaks ka ainult vene kabet ja rahvusvahelist kabet, peaks juba kaberaamatute arv maleraamatute arvust kaks korda suurem olema, sest kasutatakse kahte täiesti erineva suurusega kabelauda.

Aga vahel ma mõtlen, et see on hea, et kabemängijaid on vähe, siis saan mina võistlustel kõrgema koha. Kui kõik malemängijad oleksid kabemängijad, siis jääks ma võibolla iga kord auhinnast ilma.

Mõni ütleb, et talle ei meeldi, et kabes on löömine kohustuslik. Aga elus on palju sunnitud asju. On kritiseeritud ka seda, et kabes on nupud ühesugused. Aga inimühiskond koosneb ka ainult inimestest, mitte inimestest ja hobustest, nagu võibolla malemängijad arvavad. Malereeglid on nagu loomamuinasjutt, kus kõik loomad on inimkeeles rääkima pandud.

Autojuhi monoloog

Olen unenägude üleskirjutaja. Kirjutan üles näiteks unenägusid autojuhtimisest. Aga kui autosõit on nii ilmsi kui ka unes kiire, siis kirjutamine läheb aeglaselt. Autosõit võib ka palju aega võtta, kui sõita kaugele, aga vähemalt tundub, nagu maantee lendaks. Sõnade üles kirjutamine tundub autojuhtimise elementidest kõige sarnasem rooli keeramisele, sest seda ei saa ka teha kiiremini kui käed liiguvad.

Unenägude üle lugemine läheb kiiremini kui nende kirjapanek. Unenäod autojuhtimisest on detailsed, sest see töö on ka ärkvel olles tuttav. Kirjutamine läheks kiiremini, kui osa detaile kirja panemata jätta, aga see tunduks valetamisena.

Olen püüdnud teha autojuhtimise kohta ka joonisfilmi, aga välja tuli ainult diafilm.

Minu laps mängib auto juhtimist nii, et teeb suuga auto mürinat. Ta ei liigu selle autojuhtimise juures edasi, aga päris autojuht ka ei liigu auto suhtes, vaid maantee suhtes. Auklik tee võib küll juhi rappuma panna. Unenägudes on teed siledamad.

Mäng ja õunad

Üks tüdruk ütles, et ta tahab saada maailmameistriks. Ma olin ka kunagi tahtnud. Tüdruk tegi maailmameistriks saamiseks ettevalmistusi. Mina sõin õunu. Neid ei olnud pehme hammustada. Mõtlesin, et on varem ka söödud mitu korraga, aga võibolla peaksin täna osad söömata jätma. Mõtlesin, et lahtistes avangutes ma ei saa teoreetikutele vastu, aga seda viga ma enam ei tee, et ma neid nende vastu mängiksin. Kui ma valin kinnise avangu, siis ei ole oluline, mida teooria ütleb. Klubis jagunesid mängijad paarideks, aga minul ei olnud vastast. Istusin laua taga ja ootasin.

*

Mul oli palutud vedada Ihaste suunas elektriliin. Olin seda teinud. Nüüd mõtlesin, et võibolla jäi minu veetud liin ripakile, võibolla seda ei lastud käiku. Aga vast lasti, sest mind oli mehhaniseeritult abistatud.

Keskrünnak

O-R-V-K-R-L-V-O

1. e4 b6 2. Rc3 g6 3. g4 Oc3 4. bc c5 5. c4 Rc6 5. Rd3 Rd6 6. Rf4 e5 7. Rd5 Rd4 8. Rf6 Vh8 9. g5 0-0-0 10. 0-0-0 h6 11. Od4 ed 12. f4 gh 13. fg Vh2 14. Lf4 Vh8 15. e5 Oh1 16. ed Oc6 17. Vde1 Lg7 18. Ve7 Vh1 19. Vh1 Oh1 20. Re4 Oe4 21. Le4 Kb8 22. Vd7 Vd7 23. Le8 Kb7 24. Ld7+ Ka6 25. Lc8+ Ka5 26. d7 d3 27. c3 Le5 28. Le8 Lh2 29. d8L Lg1+ 30. Kb2 Ka6 31. Lc8+ 1:0. Valge võttis mängu jooksul ühe käigu tagasi.

Metsalind

Selle pildi avaldamisega jõuab ühel õhtul tehtud muusika järgi joonistuste seeria lõpule. Eelmised pildid olid kõik enda muusika järgi, aga tänane laulu "Kuku sa kägu" järgi, mille noote lugesin Hermanni muusikaajakirjast ja proovisin süntesaatoril mängima õppida. Joonistamise ajal meenutasin ainult esimest ja teist salmi, lõpp ei tulnud käigupealt meelde. Mul on oma piltide avaldamiskõlblikkuse osas kahtlusi, sest joonistamisoskus on langenud, aga asja ehk vabandab, et piltide kommenteerimise oskus on kasvanud.

Pilliliigi jooned

See pilt on joonistatud videos "Viiulinoodid" kõlava viisi järgi. Rohkem küll viisi algvariandi, mitte esitamisel välja kukkunu järgi. Aga arvesse on võetud seda, millise süntesaatoriheli ma esitamiseks valisin.