esmaspäev, august 31, 2026
Tagasiside muusikale
Sündmused kohtades
pühapäev, august 30, 2026
Rohepööre joonistamises
V-O-O-R-K-R-L-V
1. c4 f6 2. b3 e5 3. Ob2 Rfe6 4. e4 Rdc6 5. Rfe3 Rcd4 6. Od4 ed 7. Rc2 c5 8. f3 b6 9. Lf2 Ob7 10. 0-0 Od6 11. Rb2 g5 12. Re1 h5 13. a3 0-0-0 14. b4 Vdf8 15. bc Rc5 16. Ld4 Oe5 17. Le3 Ob2 18. Va2 Oe5 19. d4 Of4 20. Lc3 Re6 21. a4 g4 22. a5 gf 23. Rf3 Oe4 24. ab ab 25. Oe4 Rc7 26. c5 La2 27. cb Vhg8 28. Re1 Vg2+ 29. Rg2 Od6 30. Va1 La1 31. La1 Re6 32. La8+ Ob8 33. Ob7+ Kd8 34. Lb8+ Ke7 35. Lf8+ Rf8 36. Oc8 Kd8 37. b7 Kc7 38. Re3 Re6 39. Rd5+ Kb8 40. Rb6 Kc7 41. Rd7 1:0.
laupäev, august 29, 2026
Valimisjaoksond haiglas
reede, august 28, 2026
Koostamistööde algus
neljapäev, august 27, 2026
Kaitsmispäev
kolmapäev, august 26, 2026
Talvine lugu
teisipäev, august 25, 2026
Enne kõnet
esmaspäev, august 24, 2026
Koduvarblane
Kõrgeid rõdukorruseid
varustab ta pesaga,
tulles poegi lisama.
Kodu oma
– домо́вый.
Endale
koju ta tood või?
Ta on
levinud – распространённый.
Kui
siutsub, kas kostab jonn või?
Isane on
самец
mingi liigi
raames.
Emane on
самка,
lööb isasega
kampa.
Ladina
keeles passer domesticus.
Lindude
õpe on laste kombestikus.
Liiginimi
- видовое название.
Eri
keeli siia me kaasame.
Sulgpallivõistlustel
pühapäev, august 23, 2026
Neljaratsu avangu tagasikahing
Proovisin täna juba nädal tagasi kirjutatud postituses mainitud varianti. Etteantud käigud olid:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Re5.
Käikude tagasivõtmisega.
4. ... Re5 5. d4 Re4 6. Re4 Rg6 7. Og5 Oe7 8. Le2 0-0 9. Oe7 Le7 10. Rc3 c6 11. Le7 Re7 12. Od3 d5 13. Rd1 Ve8 14. Kd2 Of5 15. Re3 Od3 16. cd Rg6 17. g3 Ve6 18. Vac1 Vae8 19. Vhe1 Kf8 20. Vc3 Re7 21. Vf1 h5 22. Va3 Va8 23. f4 g6 24. Vb3 b6 25. Vc3 a5 26. Vb3 Vb8 27. Vc1 Rc8 28. g4 hg 29. Rg4 Ra7 30. Re5 Kg7 31. Ve1 Rb5 32. Rc6 Vc6 33. Vb5 Vf6 34. Vd5 Vf4 35. Ve2 Vh8 36. Vd6 Vf6 37. Vf6 Kf6 38. Kc3 Vc8+ 39. Kb3 Vd8 40. Kc4 Vd6 41. h4 Kg7 42. Ve4 f5 43. Ve1 Kh6 44. d5 Kh5 45. Ve6 Vd7 46. Vb6 Vf7 47. d6 f4 48. Vb5+ Kh4 49. Vd5 Vd7 50. Kd4 g5 51. Kc5 g4 52. Kc6 Vd8 53. Vf5 Kg3 54. d7 f3 55. Kc7 Vd7+ 56. Kd7 Kg2 57. Vf4 g3 58. Va4 f2 59. d4 f1L 60. Va5 Lf7+ 61. Kd6 Lf8+ 62. Kd7 Kf1 63. Vc5 g2 64. Vc1+ Kf2 65. Vc2+ Kg3 66. Vc3+ Kh2 67. Vc1 g1L 68. Vg1 Kg1 69. d5 Lf7+ 70. Kc6 Le8+ 71. Kc5 Ld7 72. b4 Kf2 73. d6 Ke3 74. b5 Ke4 75. a4 Ke5 76. b6 Ld6+ 77. Kb5 Kd5 78. b7 Lc6+ 79. Ka5 Lc7+ 80. Kb4 Lb7+ ja valge sai 92. käigul mati.
Tegevused reketitega
laupäev, august 22, 2026
Mäng kolmekesi
reede, august 21, 2026
Kolmandale kaitsmisele
neljapäev, august 20, 2026
Edasiliikumisvõimalused
kolmapäev, august 19, 2026
"Vene filosoofia ajalugu" 1
Vassili Zenkovski. „Vene filosoofia ajalugu“. I köide. Vene keelest tõlkinud Hillar Künnapas. Avatud Eesti raamat. Ilmamaa, Tartu 2025. Venekeelne esmatrükk Pariisis 1948–1950. Tõlget eesti keelde loetud praegu leheküljeni 119. Esimesel köitel kahest kokku 686 lehekülge.
KÜSIJA: Kes oli Vassili Zenkovski?
VASTAJA: Vene-Ukraina sõja tingimustes on rõhutatud, et Zenkovski oli ukraina päritolu. Aga ukrainlased jagunevad katoliiklikeks ja õigeusklikeks, tema oli õigeusklik. Iseseisvuse eest on võidelnud rohkem katoliiklik Ukraina. Zenkovski nimetab raamatus vahepeal Ukrainat Lõuna-Venemaaks. Tema eluloos on sarnasust Sorokini omaga. Kui Sorokin oli Veebruarirevolutsiooni ajal seotud Ajutise Valitsusega, siis Zenkovski Vene kodusõja ajal ühe valgekaartliku valitsusega. Enamlaste võidu tulemusel pidid nii Sorokin kui ka Zenkovski riigist lahkuma. Mõlemad peatusid algul Kesk-Euroopas ja siis liikusid lääne poole edasi. Mõlemad on olnud ka vangis, aga kui Sorokin oli Venemaal, siis Zenkovski Teise maailmasõja ajal Prantsusmaal.
KÜSIJA: Zenkovski raamatu teema, maht ja tõlke ilmumisaeg on sarnased sinu tõlgitud Masaryki raamatuga. Mis on nende raamatute erinevused?
VASTAJA: Masaryki raamat ilmus üle 30 aasta varem, aga selleks ajaks oli Zenkovski oma teose kirjutamist juba alustanud, tema raamat on suuliste loengute edasiarendus. Zenkovski on Masaryki raamatule ka viidanud, ta kiidab seda raamatut, aga ütleb, et osades asjades Masaryk eksib. Masaryk kirjutas protestantliku Lääne tsivilisatsiooni seisukohalt ning pidas õigeusku protestantlusest ja katoliiklusest vähem arenenuks, Zenkovski oli ise õigeusklik ja hakkas ka õigeusu vaimulikuks. Masaryk ütles, et Venemaa on Euroopa eilne päev, Zenkovski meelest oli Venemaal juba keskajal näiteks ikoonikunst väga kõrgelt arenenud.
Masaryki raamat räägib pealkirja järgi filosoofia kahest harust, Zenkovski oma kogu vene filosoofiast. Masaryk pidas vene filosoofia mahajäämuse üheks tunnuseks, et Venemaal pole arendatud tunnetusteooriat, Zenkovski küsib, miks peab just tunnetusteooriaga tegelema, Venemaal on seevastu olnud kõrgelt arenenud ajaloofilosoofia. Masaryk ütleb, et Vene keisririik on olnud tsesaropapistlik, sest kirik on allunud keisrile või tsaarile, Zenkovski vaidleb vastu, et õigeusu kirik tuli vabatahtlikult monarhile vastu. Ta viitab mõtlejale, kelle meelest keiser oli küll ajalooliselt kõrgem, aga kirik müstiliselt. Masaryk ütleb, et õigeusk on olnud müstilisem kui katoliiklus või ammugi protestantlus, Zenkovski meelest pole just Venemaal olnud selliseid müstitsismi äärmusi nagu Läänes, tema arvates on Venemaal olnud müstitsismi kesktee ehk müstiline realism. Mulle on ka tehisintellekt öelnud, et kuigi üldiselt on õigeusk katoliiklusest müstilisem, peab katoliiklus unenägusid tähtsamaks.
KÜSIJA: Esimene filosoof, kelle juures Zenkovski pikemalt peatub, on Skovoroda. Mida sa said teada tema kohta?
VASTAJA: Skovorodast on juttu raamatu teises peatükis. Enne on juttu eelloost. Kuigi Zenkovski arvates oli Venemaal ka keskajal piisavalt arenenud kultuur, leiab ta, et filosoofiat veel siiski mitte. Väärtuslik olevat küll ka intuitsioon, aga filosoofia algavat alles mõtte teadvustamisest. Selleni jõutud Venemaal 18. sajandi teisel poolel. Skovoroda oli religoosne mõtleja. Nagu see arvustus on vormistatud küsimuste ja vastustena, nii pani ka Skovoroda filosoofiat kirja dialoogidena. Mõtteloo metodoloogia seminarides, mida ma ükskord külastasin, peeti filosoofia ja teoloogia erinevuseks, et teoloogial on mingid eeldused, aga Zenkovski raamatust saab teada, et on olnud ka filosoofe, kellel on eelduseks olnud Piibel. Eurolistis Silver Saks tõlgendas Piiblit väga vabalt, ka Skovorodale olid Piibli tekstid sümboolse, mitte otsese tähendusega.
Filosoofia ei pruugi olla kooskõlas hilisema teadusega. Skovoroda arvas näiteks, et inimene mõtleb südamega. Piltlikult võidakse tänapäeval ka nii öelda, aga teaduslikult rääkides peetakse mõtlemise asukohaks aju. Erinevatest ajupoolkeradest pärinevad küll erinevad mõtted, võibolla piltlikule südamele vastab parem ajupoolkera.
Vaatasin võrdluseks ka, mida kirjutas Skovorodast Masaryk. Tema raamatus on vastavat nime ainult kahes lauses, üks lause on esimeses ja teine teises köites. Ta seostab Skovorodat hilisemate slavofiilidega, keda ta hindas madalamalt kui läänlasi.
Ettevalmistatud aktus
teisipäev, august 18, 2026
Jooned paberilt
Öösel arvuti taha
esmaspäev, august 17, 2026
Esmaspäevane koolipäev
pühapäev, august 16, 2026
Neljaratsu vigurikahing
Täna proovisin arvutiga mängida neljaratsuavangu vigurikahingu varianti, mida on mänginud minu vastu Parts, kes õppis seda internetist. Etteantud käigud olid:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Re5. Järgnes analüüs:
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
4. ... Re5 5. d4 Rc6 6. d5 Re5 7. f4 Rg6 8. e5 Rg8 9. Oc4 Oc5 10. Re4 d6 11. Le2 R8e7 12. Rg5 0-0 13. Od2 de 14. fe Rd5 15. 0-0-0 Ve8 16. Rf7 Kf7 17. Lf3+ Ke6 18. Oc3 c6 19. Vhf1 Re5 20. Oe5 Ke5 21. Vfe1+ Oe3+ 22. Ve3+ Re3 23. Le3+ Kf6 24. Lf3+ Of5 25. Vd8 Vad8 26. Od3 Ve1+ 27. Kd2 Ve4 28. Kc3 Vd3+ 29. cd Vh4 30. h3 h5 31. Lf2 g5 32. La7 Oe6 33. Lb7 Od5 34. g3 Vh3 35. Lc7 Oa2 36. Lc6+ Oe6 37. Ld6 Kf5 38. d4 Oa2 39. d5 Kg4 40. Le5 Vg3+ 41. Kb4 h4 42. d6 Ob1 43. d7 Vd3 44. Le4+ Kh5 45. Ld3 Od3 46. d8L Of5 47. Lh8+ Kg4 48. Ld4+ Kf3 49. Lc3+ Kf4 50. Ld2+ Kg4 51. Le2+ Kf4 52. Lh2+ Kf3 53. Kc3 h3 54. Kd2 Ke4 55. Ke2 Kd5 56. Kf2 g4 57. Kg3 Od7 58. Ld2+ Kc6 59. b4 Oc8 60. Lc3+ Kb7 61. Lc5 h2 62. Kh2 Kb8 63. b5 Od7 64. b6 g3+ 65. Kg3 Kb7 66. Lc7+ Ka6 67. b7 Oc6 68. b8L Ob7 69. Lcb7+ Ka5 70. Lb5 matt.
Üks päev enda vastu mängides tõi mustale võidu variant 4. ... Rd4, aga koos Peeboga analüüsides lõppes see valge võiduga. Peebo pidas etturi äraandmist veaks, õigemaks pidas ta vigurikahing vastu võtta ja seejärel vigur tagasi kahida.
Tartus ja välismaal
laupäev, august 15, 2026
Muusika meeleolu
Selle pildi ma joonistasin Klassikaraadio kuulamise ajal. Erinevalt eelmistest muusikaga seotud piltidest ma ei proovinud joonega muusikarütmi jäljendada, aga muusika meelolu on vast siiski pilti mõjutanud. Nüüd pidin töötlema teise programmiga kui eelmisi pilte, sest arvuti oli teine. Kogemata valisin ka fotoaparaadil teise režiimi. Ja päevavalguse asemel oli nüüd laualambi valgus.
reede, august 14, 2026
Muusika üksinduses
neljapäev, august 13, 2026
"Puhtetähed"
Juhan Peegel. „Puhtetähed. Ajakirjandusloolisi jutustamisi“. 225 eesti ajakirjandus. Tallinn, „Eesti Raamat“ 1991. 128 lehekülge.
KÜSIJA: Milline on selle raamatu lühikokkuvõte?
VASTAJA: Juhan Peegel annab ülevaate eestikeelse ajakirjandusajaloo algusest ja selle eelloost. Ta loeb eellooks ka kirikutele ettelugemiseks saadetud ilmalikud teated, mida nimetati plakatiteks. Mõtlesin, et on küll raadio eelkäija moodi, aga et võibolla on seda siis ka kirikuõpetaja peetud vaimuliku sisuga jutlus.
Edasi läheb raamat kalendrikirjanduse juurde. Kalendrites avaldati samasuguseid õpetlikke lugusid nagu hiljem esimestes ajalehtedes. Kalender ilmus küll ainult üks kord aastas, aga kuna tegi seda iga aasta, siis oli ikkagi perioodiline. Mõtlesin, et „Eesti mõtteloo“ sarja on ilmunud ka kindel arv köiteid aastas.
Kolmandaks läheb raamat aastatel 1766–1767 ilmunud esimese eestikeelse ajakirja „Lühhike öppetus“ juurde, mida anti välja paraalleelselt samasuguse lätikeelse ajakirjaga, nii et korraga algas kahe naaberrahva ajakirjandus tänu ühele ja samale mehele. Neljandaks on juttu aastal 1806 ilmunud esimesest eestikeelsest ajalehest „Tarto maa rahva Näddali-Leht“, milles kajastati muuhulgas Napoleoni sõdu. Ajalehe numbreid leiti alles hiljem üles, Peegel ei olnud neid näinud, aga talle oli ajalehe sisu umbes teada, sest seda oli pikalt refereeritud tsensuuriaruannetes. Raamatu kolmas ja neljas teema on esitatud ilukirjanduslikumas stiilis kui kaks esimest, aga autor lubab, et fantaasiat kasutades jääb ta võimalikkuse piiridesse.
KÜSIJA: Milline oli Juhan Peegli maailmavaade?
VASTAJA: Juhan Peegel oli nii Nõukogude Eesti ajakirjandushariduse rajaja kui ka kirjanik. Ükskord seltskonnas toodi tema kõrget eetilisust välja näitega, et ta olevat ajakirjandusüliõpilastele õpetanud: „Ajakirjanikud te võite olla, aga inimesed te peate olema.“ See raamat on kirjutatud Laulva revolutsiooni ajal ja vaatab ka tulevikku. Peegel ühendab oma kaasaja ja valgustusaja sellega, et ütleb, et vabaduseiha ei ole kunagi kustunud. Mulle tuli seda lugedes meelde Sorokini mõte, et vabadust on mitut liiki, aga Peegel seda liikidesse ei jaga. Näib, et Peegel ei ole formalist, sest ta ütleb, et ajakirjandusajaloo seisukohalt ei ole mingit tähtsust, kas ajakirja väljaandjal oli doktorikraad või mitte. Peegel hindab siiski täpsust, ta kahetseb, et faksiimileväljaannetes ei ole gooti kiri täpselt edasi antud. Esimeses ajakirjas oli palju praktilisi nõuandeid, aga Peegel hindab kõrgemalt selle väiksemat filosoofilist osa. Ma olen tõlkinud autoreid, kes pidasid religioossuse vähenemist allakäiguks, Peegel hoolimata oma eetilisusest arvab, et see näitab ajalehe kõrget taset, kui leht kirikuõpetust peale ei suru.
KÜSIJA: Juhan Peegel ja sinu ajaloolasest vanaisa Herbert Ligi olid mõlemad pärit Saaremaalt. Võrdle neid omavahel.
VASTAJA: Kuigi nad olid samast maakonnast pärit, on nende meetod küllaltki erinev. Vanaisa ühendas ajaloo ja matemaatika, Peegel ajaloo ja kirjanduse. Vanaisa oli ilukirjanduse tõepärasuse suhtes kriitiline. Ta ütles peolauas, et Edgar Allan Poe on teda alati külmaks jätnud ja oma artiklites kritiseeris teravalt Lennart Mere poolilukirjanduslikke uurimusi. Peegli ja Mere meetod on sarnane. Vanaisa tegi mineviku uskumuste faktikontrolli ja kirjutas, et väikelaste liha ja alkoholiga toitmine suurendas nende suremust, Peegel sageli vaid refereerib, mis minevikus arvati ja ei oska uskumuse tõepärasuse suhtes seisukohta võtta. Kuigi ma olen tegelenud sarnaselt vanaisale male ja suusatamisega, on Peegli ajakirjandusloolised uurimisteemad minu uurimisteemadega sarnasemad.
KÜSIJA: Peegel kirjutab eesti ajakirjanduse algusest, sina oled näinud interneti jõudmist Eestisse. Võrdle neid perioode omavahel.
VASTAJA: Trükisõna ja internet on mõlemad kommunikatsioonivahendid, nende alguses on sarnasusi. Üks sarnasus on kasutuse sagenemine. Perioodika jõudis aastakalendritest nädalalehtedeni ja hiljem päevalehtedeni. Oma esimest e-maili postkasti ma ei jõudnud ühtegi korda kontrollida, teist hakkasin kontrollima kord nädalas, koju interneti jõudmisel kontrollisin postkasti viis korda nädalas, hiljem vahel juba iga tunni aja tagant. Ka avalikult üles riputatav on muutunud sagedasemaks, algul tehti staatilisi kodulehekülgi, hiljem perioodilisi blogisid või facebookipostitusi. Peegel kirjutab, et esimestele ajalehtedele oli iseloomulik välisuudiste suur osakaal, ma ei kirjutanud internetis ka algul millestki muust kui Euroopa Liidu teemal.
Vägede kasutus
kolmapäev, august 12, 2026
Poolitatud linn
teisipäev, august 11, 2026
Nädalapäevad ungari keeles
esmaspäev, august 10, 2026
Male ja neuroloogia. Oht tõukerattasõidul.
Täna läksin turniinirile. Kuna tehisintellekt oli näidanud, et mind ei väsita mäng, vaid vooruvaheajad, siis nõustusin turniirieelse soojenduspartiiga, mille ma võitsin. Turniiril tegin viigid kolme kõige tugevama osavõtjaga, ülejäänud mängijate vastu sain kaks võitu ja ühe kaotuse. Kõigepealt pidin mängima Põdersaluga. Ta jäi mängule kõvasti hiljaks ja tema kell käis. Et mitte aja peale mängida, pakkusin viiki, mille ta vastu võttis. Tegime turniirivälise asendusmängu, mis lõppes sümmeetriliste etturite ja lahkvärvi odade tõttu samuti viigiga. Jeviniga mängides tekitasin talle eturinõrgestusi, aga sidumise tõttu kaotasin kvaliteedi. Vastase etturinõrgestusi kasutades sain midagi tagasi ja ähvardasin lippu minna, aga ajapuuduses võtsin vastase viigiettepaneku vastu. Vastane arvas, et edasimängu korral oleks ta mu etturi ära blokeerinud. Peeboga leppisime etturilõppmängus viiki, aga pärast Peebo näitas, et kui mõlemad oleks lippu läinud, siis oleks mina võitnud, sest mul oli ettureid rohkem. Päeva lõpetuseks analüüsisin veel koos Peeboga neljaratsuavangu vigurikahingut.
Kuulsin turniiril hoiatavat lugu. Üks inimene sõitis elektritõukerattaga ja pani kogemata jala maha. Kuigi ta ei kukkunud, oli kiirus nii suur, et ta murdis jalaluu.
pühapäev, august 09, 2026
Ungari keele värvinimed
Pidulik mäng
Vaikides kaitsmisel
laupäev, august 08, 2026
Ungari keele asesõnad
reede, august 07, 2026
Käikude täiendused
neljapäev, august 06, 2026
Värskelt unustatud
See on minu kõige uuem joonistus, sellel vähemalt esialgu seos muusikaga puudub. Võibolla seos on ainult, et see on muusika järgi joonistamisest puhkamiseks. Eile jaanipäeva joonistust otsides leidsin ka selle täna avaldatava pildi ja mulle oli juba üllatuseks, et ma selle ka olin joonistanud. Täna pilti uuesti vaadates siiski mäletan, mida ma joonistamise ajal mõtlesin.
Klassivendade sõnad
kolmapäev, august 05, 2026
Videost fotoks
Meenutus jaanipäevast. Seda joonistust töötlemata kujul on juba ühes muusikavideos kasutatud, aga seal pole ta filmitud kõige õnnestunumalt, võibolla sellepärast on see üks minu kõige väiksema klikkide arvuga videotest. Muidu oli see video ainulaadne selle poolest, et see on seni ainus, kus ma püian pilli mängida ja laulda samaaegselt. Erinevalt hiljuti avaldatud pildiseeriast on antud teose puhul pilt vanem kui noodid või laulusõnad.
Tubli vastaja
teisipäev, august 04, 2026
Juunikuu värvid
Uurimistöö ja elektritöö
esmaspäev, august 03, 2026
Klouni naljad
Ta võttis juuste kammimiseks ükskord kätte reha,
Kabetaja monoloog
Autojuhi monoloog
Mäng ja õunad
pühapäev, august 02, 2026
Keskrünnak
Metsalind
Selle pildi avaldamisega jõuab ühel õhtul tehtud muusika järgi joonistuste seeria lõpule. Eelmised pildid olid kõik enda muusika järgi, aga tänane laulu "Kuku sa kägu" järgi, mille noote lugesin Hermanni muusikaajakirjast ja proovisin süntesaatoril mängima õppida. Joonistamise ajal meenutasin ainult esimest ja teist salmi, lõpp ei tulnud käigupealt meelde. Mul on oma piltide avaldamiskõlblikkuse osas kahtlusi, sest joonistamisoskus on langenud, aga asja ehk vabandab, et piltide kommenteerimise oskus on kasvanud.
laupäev, august 01, 2026
Pilliliigi jooned
See pilt on joonistatud videos "Viiulinoodid" kõlava viisi järgi. Rohkem küll viisi algvariandi, mitte esitamisel välja kukkunu järgi. Aga arvesse on võetud seda, millise süntesaatoriheli ma esitamiseks valisin.








