Kiirem käsi

Täna mängisin nädalase pausi järel taas Vint.ee-s. Võitsin välkmalematši mõlemad partiid ajaga. Esimese mängu võitsin kaotusseisust, teises partiis oli mul materjali rohkem, aga seis oli segane.

Kauge ettur

Täna kaotasin arvutile pika matši partii. Mängisime Kataloonia avangut. Seis kordus kaks korda. Ma ei tahtnud käikude kordumisest loobuda, et vastase oda ei jääks tugevale väljale, aga vastane vahetas odad välja ning sain tugeva liini. Edasi mängides sain materiaalse ülekaalu, sest mul oli oda ja kaks etturit vankri vastu, aga vastane kasutas ära seda, et tal oli üks ettur kaugel ja jõudis rutem lippu. Kui mäng oli lõppenud, tahtsin seda salvestada, et analüüsima hakata, aga sõrm läks valesse kohta ja protokoll kustus.

Ristsõnamõistatus

Vaatasin ristsõna, mis oli koostajatel täidetud tähtede asemel sümbolitega, mille tähevaste tuli ära arvata. Arvasin ära, et ühes sõnas kolm viimast tähte on "MAA". Saatsin need kirjaga Helinale, et tal oleks kergem lahendada. Kui olin juba kirja teele saatnud, tundus, et sain ülejäänud tähed ka kätte.

Tekste Masarykist

Otsing ’Masaryk’ aadressil https://www.europeana.eu/et . Praegu loetud tõlkeprogrammiga kuut tekstifaili.

Uurisin viidatud aadressilt juba varem fotosid Masaryki kohta, jättes suurema osa tekstifaile vahele. Nüüd asusin lugema tekstifaile. Aga osade juurest leidsin märke, et need on ainult isiklikuks tarvitamiseks, selliseid ma ei hakanud avama. Ka ühes Aadu Musta nekroloogidest kirjutati, et kõigele arhiivis loetule ei ole lubatud viidata, lugeja peab andma allkirja, et ta loetust kellelegi ei räägi. Mul ei oleks pärast enam meeles, millisele faktile on lubatud viidata ja millisele mitte. Unenäokirjeldusi avaldades võib mõni fakt muutuda sümboliks, millest ise aru ei saa.

1.

Esimeses sloveenikeelses tekstis kiidab Masaryk õpetamist ja spetsialiseerumist. Mõtlesin, et presidendina pidi Masaryk olema ju laiahaardeline. Samuti presidendina töötanud Meri kritiseeris raamatus „Lähenevad rannad“ juba enne presidendiks saamist sportlasi, kes liiga kitsalt spetsialiseeruvad. Masaryk räägib tekstis hariduse kättesaadavamaks tegemisest. Kõik ei ole tahtnud, et haridus oleks väga kättesaadav, Eestis ei tahtnud Päts liiga palju ülikoolis käimist, Masarykiga sarnasemaks peetud Tõnisson pooldas seda rohkem.

2.

Järgmises tekstis tutvustatakse Masaryki mõttekaaslasi ja oponente. Masaryki ennast nimetatakse realistiks, kes oli positivismi ja spiritualismi vahel, teda iseloomustatakse vasakpoolsena. Masaryki vastaste elu polevat tema presidendiks oleku ajal olnud kerge. Ilmselt siiski kergem kui diktatuuririigis diktaatori vastastel. Aga teoreetiliselt saab demokraatia ka muutuda häälteenamusel põhinevaks lintšimiseks.

3.

Järgmises tekstis võrreldakse demokraatliku riigi loonud Masaryki filosoofi ja sotsioloogi Fischeriga, kelle arvates demokraatia sattus kriisi. Masaryki meelest polnud demokraatia kriisi sattuda saanud, vaid ainult konkreetsed isikud. Hiljuti lugesin Ameerika kommunist Fosterilt, et tema pidas aastal 1929 alanud ülemaailmset majanduskriisi kapitalismi lõpu alguseks, aga Masaryk pidas seda majanduskriisi mööduvaks. Minu meelest diktatuur pole ka lõplikku kriisi sattunud, vaid demokraatia ning diktatuur saavad võidule pääseda kordamööda. Filosoof Fischer arvanud, et demokraatia kriisis on süüdi liberalism, ta pakkus asemele sotsialismi ja plaanimajandust. Plaane saab teha, aga kui kõik asjaolud pole ette teada, on neist raske kinni pidada.

4.

Järgmises poolakeelses kirjutises kirjutatakse Masarykist ja Poola messianismist. Masaryk on küll kirjutanud raamatu Venemaast, kuid ta ei olnud venemeelne, vaid elas kaasa poolakate Venemaa vastasele ülestõusule. Poola messianism olevat ebaõnnestunud nimetus, sest see seadvat justkui poolakad teistest rahvustest kõrgemale, parem nimetus olevat rahvuslik filosoofia. Masarykil olevat sellega palju kokkupuutepunkte. Poolakad võrdlesid Poolat tagakiusatud Jeesusega, Masaryk hinnanud Husi, sest talle olnud humanism rahvuslusest tähtsam. Minu meelest Austria-Ungarit lagundades lähtus Masaryk siiski rahvuslusest ja ka Husi hindamisel on oma osa sellel, et ta oli rahvuskaaslane.

5.

Tšehhikeelses raamatuarvustuses on juttu Masaryki usulistest vaadetest. Masaryk elanud religioosset elu, pidades Jumalat algpõhjuseks ning korra ja hinge surematuse tagajaks, kuid saanud aru, et tema usulised tõekspidamised on ainult hüpotees. Seega on siin sarnasus Uskmatu Toomaga. Masaryk võitles teokraatiaga, kuid tema teokraatiavastasus tähendanud loosungit „Jeesus, mitte tseesar“. Võibolla oleks õigem nimetada seda tsesaropapismi vastasuseks, teokraatia sõnast on võimalik ka teisiti aru saada. Kas Masaryk Tšehhoslovakkia presidendina ei olnud ka ise tseesar? Mitte küll absolutistlik valitseja, aga Jeesus ütles üldse, et tema riik pole siit ilmast, Masaryk sai siin ilmas presidendiks.

6.

Toodud on tšehhikeelne kirjavahetus Masaryki ja Bulova vahel seoses Hilsneri kohtuprotsessiga. Juut Hilsnerit süüdistati rituaalmõrvas ja tema vastu alustati kohtuprotsessi, Masaryk ja Bulova olid veendunud, et tegemist ei ole rituaalmõrvaga ja mõrvar ei ole Hilsner. Nad sekkusid kohtuprotsessi, aga Hilsneri õigeksmõistmist ei saavutanud. Pärast euroreferendumi tulemuse Riigikohtus kinnitamist kirjutati mulle, et kui juristide kohus ei teinud soovitud otsust, võiks asja edasi arutada ajaloolaste kohus. Hilsneri küsimuses ajaloolaste kohus ongi asja edasi arutanud, sest Masryki eluloo kirjutajad peavad Masaryki arvamust kohtu otsusest õigemaks.

Viimase hetke parandused

Läksime reisile Venemaale. Ma polnud kindel, kas mul on tagasisõiduks piisavalt raha kaasas. Lootsin teiste abile, aga teised võisid must eralduda.

*

Lähenes minu magistritöö kaitsmine. Mul oli tööd kaks eksemplari. Ema hakkas veel viimasel hetkel ühele eksemplarile keeletoimetamist tegema. Ta sai tööga väga kiiresti valmis, minul oli samasugune töö palju päevi võtnud. Ema tegi töösse väga palju parandusi. Ta tegi muuhulgas märkuse, et ühes lõigus on liiga palju kordi sõna 'ja'. Mul ei olnud enam aega parandustega eksemplari puhta eksemplari vastu vahetada. Paranduste arvu nägemine võis töö hinnet halvemas suunas mõjutada. Võibolla ka paremas suunas, kui sai öelda, et need parandused on enda jaoks ja näidata, et on viimase hetkeni tööd tehtud. Kaitsmise alguseni oli veel ainult veerand tundi, ma võisin hiljaks jääda. Lootsin, et kui ma jooksen, siis võibolla ei jää. Hilinemine võis ka hinnet alla võtta või võis komisjon üldse lahkuda, arvates, et ma ei tea kaitsmise aega. Nad polnud mulle kaitsmise aega teatanud, olin selle ise välja uurinud, see oli viimane võimalus. Läksin veel meie numbrituppa asju võtma. Üks poiss esitas mulle ühe küsimuse, aga kiirustamise tõttu vastasin sellele nii, et vastamiseks seisma ei jäänud.

Kõne kodulinnast

Kodus toimus pidu. Mina pidin pidama kõne. Valisin kõne teemat. Ütlesin, et räägin Tartust. Kõne lõpupoole jõudsin selleni, et Veljo on teinud kauem fotosid kui mina. Ütlesin, et ta pole küll Tartust pärit, aga ma räägin nendest fotodest, mis ta Tartus on teinud. Kõne lõpetades mulle tuli meelde, et eespool juba oli Veljost juttu. Olin lubanud rääkida kümme minutit, aga kõne kestuseks tuli kakskümmnend.

Tunnis ja duširuumis

Oli kehalise kasvatuse tund kooli saalis. Mängisime korvpalli. Viskasin peale, aga natuke viltu. Viskasin uuesti peale, aga teisel korral vastupidises ja kolmandal kolmandas suunas viltu. Neljandal vaheaegadeta katsel sain palli korvi. Varasemates mängudes oli mul olnud raske jälgida, kes on kummal poolel, aga täna oli mul see selge. Saali uks oli lahti, mööda koridori kõndisid klassiõed ja vaatasid suure huviga saalis olevaid poisse. Tüdrukud tulid saali sisse. Hiljuti oli toimunud pidu, kus ma polnud osalenud, seal olid poisid ja tüdrukud lähedaseks saanud, seetõttu käitusid tüdrukud nüüd pealetükkivalt. Mulle see ei sobinud, mistõttu ma põgenesin tunnist. Olin enne tundi hiljaks jäänud ja nüüd lahkusin natuke enne lõppu. Läksin trepist alla duširuumi. Sealt oli veetööde tõttu asju koridori tõstetud, sealhulgas minu portfell. Kartsin, et niiviisi on portfellist midagi ära varastatud, kuigi meie koolis tavaliselt ei varastatud. Ajasime klassivendadega duširuumis juttu. Üks ütles, et tal on radikuliit, see ei ole vist ravitav. Vastasin, et peaks ravitav olema, vähemalt leevendatav. Mõtlesin, et mulle on varem öeldud, et mul on radikuliit, aga see on üle läinud. Räägiti veel, et peaks kasutama klassikalist parem-vasak skaalat, mitte iga kord erinevat. Vastasin, et võib kasutada erinevaid skaalasid, aga siis tuleb skaala iga kord uuesti defineerida.

Jälle maal

 

Eelmine nädal jäi maal käimine vahele, aga täna jälle sõitsin. Mõtlesin inimestest head ja muudest headest asjadest. Algul mõtlesin, et ma täna fotosid ei tee, vaid keskendun mõtlemisele ja silmadega vaatlemisele, aga mul oli fotoaparaat kaasas ja lõpuks jalutuskäigu ajal tegin viis fotot, neist neli raudtee taga ja ühe tammilt.

Teekäija

Nägime tänaval ühte keti otsas olevat koerakutsikat, kes kõndis tagurpidi. Vahapeal lohistas selle lapse ema seda last niimoodi edasi, et laps võis haiget saada. See koer ei olnudki vist veel õiget pidi kõndima õppinud. Sisenesime erinevatesse trepikodadesse. Ukse avamise ajal läksid ühed kassid sisse ja teised tulid välja. Üks korteriuks nägi välja väga lagunenud. Otsustasin kindlaks teha, kas selles korteris keegi elab.

*

Jõudsin meie trepikoja ukseni. Olin kõndinud emaga koos ja nüüd arvasin ema ka trepikoja ees nägevat. Esitasin talle ühe küsimuse. Aga selgus, et rääkisin hoopis ühe võõra poisiga, kes küsis vastuseks, mida. Ma ei hakanud küsimust kordama, vaid ütlesin, et ajasin inimesed segi. Läksin ema otsima. Ta võis koduni jõuda teist teed kui mina vastu läksin. Olin Inglismaal. Siinset metsa nimetati vihmametsaks, Inglismaal sadas palju vihma. Erinevus troopilistest vihmametsadest oli vist, et siin oli parasvöötme vihmamets. Aga praegu olin ühel väiksemal saarestikul, suurel Inglismaal vihmametsi ei olnudki. Tahtsin minna suurele Inglismaale tagasi. Vaatasin ettepoole, kas ma näen kuskil kahte tagaotsitavat. Inglismaa oli küll suur, aga vist oli võimalik tagaotsitavad üles leida.

Välkmalest parem

Vint.ee tüütas ära ja tegin midagi huvitavamat:

 

V-O-R-K-O-V-R-L

Mõtlemisaeg viis mõtet käigule.

1. f4 c5 2. g3 Kc7 3. Of2 d6 4. c3 Oc6 5. Oe4 Oe4 6. Le4 f5 7. Le6 Vf6 8. Ld5 e6 9. Lb3 Rh6 10. Rf3 Re7 11. d4 b6 12. Rd3 Kc6 13. La4+ Kb7 14. Ld7+ Oc7 15. Le7 Ve8 16. Ld7 Rg4 17. dc dc 18. 0-0-0 Vd8 19. La4 Lf8 20. h3 Rh6 21. Rg5 Lg8 22. Lb3 Ka8 23. Oe3 Ve8 24. Rf2 Rf7 25. Rf7 Lf7 26. Vd3 Lg6 27. g4 fg 28. Rg4 Vf7 29. Ld1 V8f8 30. Vd7 Of4 31. Of4 Vf4 32. Vf4 Lg5 33. e3 Vf4 34. Lh1+ Ld5 35. Vd5 ed 36. ef 1:0.

Löömise edasilükkamine

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Oc5 5. Re5 Re5 6. d4 a6 7. Oa4 Re4 8. dc Rc5 9. Ve1 f6 10. f4 Ra4 11. fe f5 12. Lh5+ g6 13. Lh6 Le7 14. Og5 Lc5+ 15. Kh1 Rb2 16. Of6 Lb4 17. c3 Lf8 18. Og7 Lg8 19. Rd2 Rd3 20. Vf1 Kf7 21. Oh8 Lh8 22. Rf3 Re5 23. Re5+ Le5 24. Lh7+ Lg7 25. Lh4 Lc3 26. Vae1 Lc5 27. Lh7+ Kf6 28. Lh8+ Kf7 29. Ve8 La3 30. Vfe1 Lb4 31. Lg8+ Kf6 32. Vf8+ Kg5 33. Vf1 Lb5 34. Ve1 Lb4 35. Vg1 Ld2 36. Lh8 c6 37. h4+ Kg4 38. Lh7 Ld6 39. Vg8 Kf4 40. Ve1 Kg3 41. Vg6+ Lg6 42. Lg6+ Kf2 43. Vb1 d5 44. Lg5 Ke2 45. Lf4 a5 46. Vb3 a4 47. Le3+ Kd1 48. Vd3+ Kc2 49. Le2+ Kb1 50. Vd1++

Taevakehade paistel

Olime meie trepikoja ees. Juttu tuli kahest taevakehast, mis seostusid kahe erineva inimese eesnimega. Olime teatris. Laval püüti näidata, kuidas öösel kuukiir ühe inimese näole paistab. Selleks kasutati hästi peenikest prožektorit.

*

Emal oli arvuti kohta küsimus. Ta ühendas enda arvuti minu arvuti külge, et minu arvutist enda arvutisse asju kopeerida. Nii võis ta kopeerida ka viiruse. Klaus oli öelnud, et ma hangin endale kogu aeg viiruseid. Hiljuti oli ta minu arvuti viirustest puhastanud, aga seal võisid juba uued olla.

Ajaloolised sõnaseletused

Lugesin ungari keele kohta, et ungari keele puhul erinevalt teistest keeltest on vanades ajalooallikates suurem osa sõnaseletusi samuti ungari keeles, mitte mõnes muus keeles. Mõtlesin, et see näitab, et ungari keel on alati mitteungarlaste jaoks raske olnud.

*

Laua all hoiti asju. Leidsime võimaluse sinna ruumi juurde teha ja hakkasin tegema.

*

Leidsin riiulist ühe paksu raamatu, mille köide koosnes kahest romaanist. Mõtlesin, et ühte neist romaanidest ma vist kunagi lugesin, teist mitte.

Aken ja ekraan

Isa vaatas aknast ehitustöid ja ütles, et kui tal muud tööd ei oleks, siis ta töötaks ka ise ehitajana. Sellega ta tahtis võibolla soovitada, et mina ehitajana tööle asuksin. Minu meelest minu puhul oli selline amet välistatud ja see ei sobinud praeguses vanuses ka isale.

*

Vaatasin aknast välja. Tänavale olid tekkinud suured koerakarjad. Üks laps kiirustas, et koos teiste inimestega naabermaja trepikotta jõuda ja sellega koerte käest pääseda, aga kui koerad oleks tahtnud, oleksid nad selle lapse ikkagi kätte saanud.

*

Olime külas ja peolauda istumas. Puutusin kogemata vastu televiisorit, mille ekraan läks seetõttu vastu teise televiisori ekraani. Ütlesin, et tuleb kontrollida, kas televiisor pärast sellist müksu töötab. Müksasin televiisorit kogemata veel kord. Mulle öeldi, et minu käitumine on lubamatu. Vaidlesin vastu, et teised lähevad ka vastu televiisorit, ainult kardavad vähem ja ei juhi sellele seetõttu tähelepanu.

Jala ja bussiga

Annelinn oli nüüd Venemaa osa. Eestlased ei tohtinud enam seal käia. Läksin siiski. Vaatasin, et suurema osa autode numbrimärk oli nüüd Venemaa oma, aga mitte kõigil autodel. Läksime klassiga bussireisile Venemaale. Seal peatusime ühes majas. Mõtlesin, et see on imelik, et üks klassivend on tüdrukute nähes ilma riieteta. Siis sain aru, et vahepeal pean ise ka olema. Venemaal oli varem palju asju varastatud, aga nüüd olid asjad varastamiskindlamaks tehtud. Selliste asjade säilivusaeg oli tõusnud 500 aastani. Tahtsin lahkumiseks oma asju võtta, aga ei leidnud neid. Üks klassivend näitas mulle, kus need on.

Aadu Must

Kirjutasin öösel ajaloo arutelu listi:

"Postimehe" võrguväljaanne teatas arhiivinduse õppejõu ja poliitiku Aadu Musta surmast. Olen varem juba kirjutanud kuskil mälestusi arhiivinduse õppimisest ülikoolis, täna panen Aadu Musta teemal kirja kümme lauset:

1. Aadu Musta tütar Kadri oli minu kursusekaaslane ja üks esimesest viiest, kes sai hea õppeedukuse eest stipendiumi.

2. Kadri Must sai uue perekonnanime minu teise kursusekaaslase Priit Simsoni järgi.

3. Aadu Musta abikaasa Ülle kirjutas 1990. aastatel koos minuga listis ee.euro.

4. Aadu Must kuulus Rojalistlikusse Parteisse, mille tähtsaim liige Kalle Kulbok kirjutas samuti listis ee.euro ja kutsus ka mind sinna.

5. Olen Aadu Musta näinud oma vanaisa Herbert Ligi mälestuspäevadel.

6. Viimasel korral uues arhiivihoones küsisin Mustalt, kas ajaloost on parem kirjutada mälu järgi nagu eksamitel või näpuga rida ajades, millele Must vastas, et nii ja naa.

7. Mäletan, et Aadu Mustale suulist arhiivinduse arvestust tehes läks mul sõrm veriseks.

8. Üks semester varem olin kirjutanud talle juba kirjaliku essee, mida ta kommenteeris, et ma kirjutan sümpaatselt, aga arhiivindusalast ainest on vähe.

9. Must pidas meie kursuse bakalaureuseõppe lõpuaktusel kõnet.

10. Olen käinud ülikooli raamatukogus Aadu Musta Siberi teemalise raamatu esitlusel ja raamatu ka hiljem läbi lugenud.

Mängud hilisel kellaajal

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt ühe partii Fischeri malet. Vastane võttis mult kahvliga vankri ära, aga selle asemel, et vastu ratsut võtta, lõin teise vankriga kaks etturit, mis tähendas igavese tulega viiki. Reitingute vahe oli nii väike, et viigiga reiting ei muutunud. Teise mängijaga mängisin kahepartiilise tavalise välkmale matši, mille võitsin 2:0. Esimeses mängus jättis vastane avangus viguri ette. Vahepeal sai ta kvaliteedi tagasi, aga ründasin tema liputiival olevat kuningat ja lõpuks jättis ta kuningatiival lipu ette ning alistus. Järgmine mäng lõppes sellega, et ta ületas mõtlemisaja.

Sõbralik sõda

Alustasime malepartiid. Suure nupu arendamise asemel käisin ette peenikese oksa. Aga vastaseks olev tüdruk võttis selle oksa endale ja kasutas minu vastu. Kuna selles sõjas olid vaenlasteks teisest soost inimesed, ei olnud tahtmist neid tappa. Sõja teisel päeval mõtlesin kirjutada, et kedagi pole veel tapetud, kuigi tapmine ei ole keelatud.

Köidete vanused

Vaatasin riiulist, et oli hangitud hulk uusi Eesti Entsüklopeedia köiteid korraga. Algul ma ei vaadanud sealt midagi, siis tuli mõte vaadata, kas minu koostatud raamatud on sees. Vaatasin märksõna Sepp. Seal olid küll viited mitmele raamatule ja artiklile, aga mitte minu koostatule, nagu peetaks seda halvasti koostatuks. Siis vaatasin, et seda ei saagi sees olla, sest köide on ilmunud Sepa raamatust varasemal aastal. See võis olla küll praegu hangitud köide, aga kõik värskelt hangitud köited ei olnud värskelt ilmunud. Ema läks mööda ja ütles ka midagi sellesarnast. Vaatasin ühte vana entsüklopeediat. Selles oli märksõna Tartu, aga teksti järgi oli näha, et Tartu all ei mõelda linna, vaid maakonda. Tahtsin Hennule ja Toomale näidata, et entsüklopeedias ei nimetata Tartut Tartu, vaid Jurjevi linnaks. Henn kirjutas parajasti kooli ajaloo referaati. Aga entsüklopeedia lehti keerates selgus, et kõik ei olnud siiski nii nagu ma olin mõelnud.

*

Olin maleklubis. Mõtlesin, et üks noor ja tugev mängija istub vastavalt oma mänguoskuse tasemele uhkel toolil. Ta pidi parajasti ühe vastasega mängima hakkama. Aga selgus, et tema enesehinnang on teistsugune, ta vahetas tooli välja ning tegi ühe enesekriitilise märkuse. Ühel mängijal ei olnud kellegagi mängida. Ma olin esialgu mõelnud, et ma ei tahagi mängida, aga lõpuks otsustasin, et temaga võin mängida mina.

*

Rääkisin sageli Kristeri nalju edasi. Lõpuks öeldi mulle, et tema naljad on igavad. Mõtlesin, et need ei tundu enam endale ka nii head kui varem.

Üheteistkümnes keel

Ükskord õppisin ühe artikli põhjal rootsi keele sõnu, mõned on veel meeles. Üheteistkümnes keel, milles ma oskasin tehisintellektile oma peaga mõned küsimused esitada, oli rootsi keel. Esimene küsimus oli eesti keelde tõlgituna: "Karl XII = Rootsi?" Teiseks mõtlesin küsida: "Karl XII = edu?", aga polnud veel kindel, kas ma kirjutan sõnas 'edu' ilma rõngata a või otsin wordi programmist rõngaga a üles. Kuid esimese küsimuse vastuses sisaldus juhuslikult sama sõna, kopeerisin sealt rõngaga a. Kolmandas küsimuses kirjutasin sõnale 'edu' mõned tähed lõppu juurde, küsimus oli: "Gustav Vasa edukas?" Sain kõigile kolmele küsimusele rootsikeelse vastuse.

Külaliste hääled

Teises toas käis pidu. Mina magasin oma voodis. Peoruumist tuli üks naine mind äratama. Ta ütles, et ma võiks kellegagi tema tütardest abielluda. Ma ei tahtnud väga halvasti öelda, seetõttu vastasin ainult, et mul ei ole tervis korras. Naine ütles, et sellest ei ole ta kuulnud. Ta rääkis, et üks minu oskus peaks hea olema. Käisin ja vaatasin korraks peoruumi. Mind nähes üks mees ähkis vihaselt. Läksin oma tuppa tagasi. Pidu kandus sinna. Mul olid veel ööriided seljas. Tahtsin panna selga päevariideid, aga ootasin, et külalised enne lahkuksid. Kartsin, et päev läheb raisku. Üks naine küsis, mis ta ülikooli peaaine oli. Ta pakkus ühte varianti, aga ma parandasin, et õige on teine variant. Rääkisin, et ma mäletan veel kõiki oma ülikooli eksameid. Ühte vahepeal ei mäletanud, aga mulle tuletati meelde, et ma ei teinudki seda Mihkelsonile, vaid teda asendanud Andile.

*

Tahtsin koju viia mõned huvitavamad raamatud. Muuhulgas juba loetud raamatu, kus oli kirjutatud huvitavalt Saksa liidumaadest. Tegelikult oli ema need raamatud kodust siia toonud, et koju ruumi teha. Kui ma oleks kolm raamatut koju tagasi viinud, oleks seda olnud liiga palju. Hakkasin kirjanduse majast lahkuma. Nägin veel B. Vaherit, kes rääkis, et täna on valimised, aga ta parem ei anna valimislubadusi, sest neid tavaliselt ei täideta.

Materjalivõit lõppmängus

arvuti - inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Og5 d5 5. Rf3 0-0 6. e3 h6 7. Of6 Lf6 8. Od3 dc 9. Oc4 c5 10. 0-0 cd 11. Ld4 Oc3 12. bc Le7 13. Vfb1 Rc6 14. Le4 Lc7 15. a4 Od7 16. Vb2 Ra5 17. Od3 f5 18. Le5 Vac8 19. Ob5 Rc6 20. Lc7 Vc7 21. a5 Vfc8 22. Vd1 Rb8 23. Od7 Rd7 24. Vb5 Rf6 25. c4 Re4 26. Vb4 b6 27. ab ab 28. Vb6 Vc4 29. Ve6 Vc2 30. Vg6 Vf2 31. Rh4 Kh7 32. Ve6 Vcc2 33. h3 Vfe2 34. Ve8 Rf6 35. Ve5 Re4 36. Ve6 h5 37. Kh2 Ve3 (Vist esimene muudetud käik.) 38. Rf5 Vee2 39. Vg1 Rc5 40. Vc6 Rd3 41. Vc2 Vc2 42. h4 g6 43. Re3 Ve2 44. Rf1 Re1 45. Kh3 Kg7 46. g4 Kf6 47. g5+ Ke5 48. Kg3 Ve4 49. Vh1 Vg4+ 50. Kf2 Rd3+ 51. Kf3 Rc5 52. Rg3 Re6 53. Kg2 Rd4 54. Ve1+ Kd5 55. Va1 Vh4 56. Va5+ Kc4 57. Va4+ Kd3 58. Va3+ Kc2 59. Va2+ Kb3 60. Va8 Re6 61. Vb8+ Kc4 62. Vb6 Rg5 63. Vg6 Vg4 64. Va6 Kb5 65. Va1 h4 66. Vb1+ Kc6 67. Vc1+ Kd7 68. Vc3 Re4 69. Vd3+ Kc6 70. Kf3 Vg3+ 71. Ke4 Vd3 72. Kd3 h3 73. Kd4 h2 ja valge sai 80. käigul mati.

Mängumisjon

Mängisin misjonäri. Küsisin ühelt klassivennalt, kas ta Jumalat usub. Ta vastas, et usub, seetõttu mul talle rohkem küsimusi ei olnud. Teiselt klassivennalt küsisin, kas ta on õnnelik. Ta vastas, et ei ole. Sellise vastuse tõttu küsisin, kas ta siis Jumalat ei usu. Ta vastas, et ei usu.

*

Oli olnud suur äike. Selle tõttu oli palju inimesi surma saanud. Kõige rohkem ohvreid oli Eestis, kus äike oli olnud kõige tugevam. Räägiti, et intelligentsemad inimesed läksid ohutumatesse kohtadesse ja nende hulgas oli ohvreid vähem. Mõtlesin, et mul on vedanud, et ma töötan kodus, kooli saab ka ära jätta, aga osad inimesed on sunnitud äikse ajal välja minema. Täna öösel pidi jälle suur äike olema. Valmistusime öösel kummikud jalas üleval istuma ja panin vaiba rõduprao ette, et vähem vett sisse tuleks.

Uneajal õppehoones

Läksin ühte õppehoone koridori. Kui sealt välja tulin, kohtusin ühe noore naisega, kes ütles, et ma ei tohtinud seal sel kellaajal käia, sest loengud algavad alles kell kaheksa. Läksin veel korraks sinna koridori, seejärel vastasin sellele naisele, et tohtisin küll, seal algab just sporditrenn, loengutel on kindlad kellaajad, aga trennil mitte. Istusin peolauas. Jagati kingitusi. Mõtlesin, et viimase kingituse saan endale, aga selle võttis enne üks klassivend. Mina olin saanud ainult kommipaki, milline oli kõigile, teised said muid kingitusi ka. Kuigi ma ei olnud ise ka kellelegi kingitust teinud, ajas teistest vähem kingitusi saamine mind vihale. Mul tekkis viimase kingituse võtnud klassivennaga tüli. Kandsin ta tülile lõpu tegemiseks ruumist välja. Kooliajal oli tema olnud minust tugevam, aga nüüd jõudsin ta välja kanda. Tegelikult võis ta ka praegu tugevam olla ja varsti kätte maksma tulla. Ruumi tuli üks teine klassivend, et väljakantut aidata. Saabuja ütles, et ta enne pakkus mulle kingitusi, aga ma ise ei tahtnud. Ta küsis, kas mulle üks toiduaine maitseb. Vastasin, et ei maitse. Ta küsis, kas mulle üks teine toiduaine maitseb. Vastasin, et see maitseb rohkem, aga ka mitte eriti. Läksin jälle sinna koridori, kus käimist mul oli enne keelatud. Mind võidi uuesti keelama tulla, seetõttu ei läinud ma tuldud teed tagasi, vaid põgenesin koridori teise otsa kaudu. Põgenesin aknast välja ning üle õue. Mõtlesin, et nüüd mind võidakse aknast näha. Põgenesin mööda tänavaid kodu suunas. Mõtlesin, et on õpetatud, et autotee ületamiseks tuleb lugeda venekeelset hanede teemalist salmi. Tee vastasküljel seisid parajasti ühed lapsed, kes lugesidki seda salmi. Mõtlesin, et mina ei pea enam lugema, sest ma olen juba täiskasvanu. Varem olin tänavaid mööda põgenenud kiirkõnniga, aga täna joostes. Nii võis jälitajatel mind küll kergem leida olla, sest nad said inimestelt küsida, kas nad on jooksjat näinud. Kui selja taha vaatasin, siis üks naine tunduski jälitavat. Aga kui teist korda selja taha vaatasin, siis oli meie vahemaa kasvanud, ta ei jõudnud minust kiiremini joosta. Mõtlesin, et kodust mind võidakse leida ja läbi akna tulistada, seetõttu on võibolla õigem põgeneda kodust kaugemale malemängukohta. Või siis minna ikkagi koju ja panna oma kirjutuslaual pettuseks laualamp põlema, aga ise olla teises toas.

*

Kirjutasin doktoritööd. Üks poiss vaatas selle käsikirja ning ütles, et ühte nime ei peaks tekstis mainima, sest see läheb ühe samas lauses esineva sõnaga riimi. Minu meelest riimid ei olnud midagi halba. Vastasin, et üks mees on juba varem öelnud, et see nimi tuleks välja võtta, aga tal oli teine põhjendus, ta ütles, et kõik niigi teavad, kes see isik on, teda ei ole vaja nimepidi nimetada. Teatati uudis, et mulle juba otsustati doktorikraad anda. Rääkisin, et ühel korral mulle öeldi, et mul ei olegi veel magistrikraadi, seejärel otsustati see anda ja nüüd anti ka ilma doktoriõppes õppimata doktorikraad. Magistrina ma olin olnud osadest teistest magistritest targem, aga doktoritest olin mina kõige rumalam. Kui ma esimest korda magistrieksamit teha proovisin, oli öeldud, et ma pole selleks veel küps, ma pean eksamit uuesti tegema. Halba hinnet polnud pandud, hinne oli panemata jäetud.

Lõppmänguoskus proovimata

Täna mängisin Vint.ee-s mittereitinguarvestusliku välkmalematši tulemusega 1:1. Esimeses mängus alistusin keskmängus materjalikaotuste tõttu, teises mängus tegi vastane seda sarnasel põhjusel avangus.

Busside ja marjade ajad

 

Täna jõudsin üllatusbussi peale. See väljus oodatust umbes kuus minutit varem ja natuke erineva marsruudiga. Bussist väljudes vaatasin peatusesiltidelt, et 1. juulist on bussiaegu muudetud. Sõin täna selle aasta esimese punase ja musta sõstra kobara ning esimese tikri.

Võiduootuses

Mängisime malet. Mul oli kaks lippu ja vastasel mitte ühtegi, aga tülikas oli mängida, sest temal oli kergeid vigureid, mida minul ei olnud. Ühel käigul küsisin, kus üks minu nupp asub. Vastane ütles, millisel ruudul. Ma otsustasin, et teisel ruudul, vastane andis järele. Järgmisel käigul küsisin teise nupu asukoha kohta ja arvamused läksid jälle lahku.

Uut Tšehhoslovakkia ajaloost

Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung. Journal of East Central European Studies. 71. 2022. 4. Loetud Tšehhoslovakkia teemat.

Kirjutasin juba selle ajakirja varasemast numbrist, kust lugesin Tšehhoslovakkia ning Ungari teemat. Uuemast numbrist otsisin ainult Tšehhoslovakkia teemat, sest see kord oli seda rohkem. Lugesin läbi kaks artiklit ja neli raamatuarvustust.

Esimeses artiklis kirjutab Michal Frankl Tšehhoslovakkiast põgenemisest ja Tšehhoslovakkiasse põgenemisest. Ma olen varem kokku puutunud, et Tšehhoslovakkiasse põgenes paariks aastaks ka Sorokin, aga teda ei nimetata. Masaryki nimetatakse, seoses sellega, et tema Esimese maailmasõja aegsesse maalt lahkumisse ja üldse riigist välja põgenemisse suhtuti paremini kui riiki mujalt sisse põgenemisse. Ma mäletan ka, et Nõukogude ajal olid Eestisse elama tulnud venelastega kaklused, aga Ameerika Hääles rääkinud välismaale põgenenud eestlasi ma imetlesin.

Artiklis loetletakse mitmesuguseid põgenemise variante – Esimese maailmasõja ajal põgenes sõjategevuse eest sellele alale juute, maailmasõdade vahel saabus Saksamaalt ja Austriast põgenikke Tšehhoslovakkiasse kui rahulikumasse riiki, Müncheni lepingu järel põgeneti Tšehhoslovakkialt ära võetud aladelt tšehhide kätte jäänud aladele, Teise maailmasõja ajal sakslaste taganedes põgenes riiki ukrainlasi, kes rindejoone edasi liikudes uuesti lääne poole põgenesid, Külma sõja ajal põgeneti peamiselt riigist välja, aga mõned põgenikud tulid ka riiki sisse – Korea sõja ning Kreeka kodusõja eest ja isegi kommunistlikust Jugoslaaviast Tito eest.

Kirjutatakse, kuidas ajaloolaste uurimisteemad on vastavalt poliitilisele olukorrale muutunud. Külma sõja lõppedes oli slaavlaste ajaloo uurimine muutunud vähem populaarseks, sest suhtumine venelastesse halvenes. Ma mäletan, et minu suhtumine venelastesse samal ajal paranes, ma suhtusin hästi Jeltsinisse ja hakkasin maleturniiridel venelastega mängima.

Teises artiklis kirjutab Rudolf Kučera praegu Ukrainas käiva sõja mõjust ajalookirjutusele. Ka see sõda on toonud põgenikke. Eurodebati ajal oli minu põhiargument, et Euroopa Liitu astumine võib tuua Eestisse liiga palju sisserändajaid. Mulle vastati, et nii vaesele maale ei tule keegi. Aga kui tulijad on veel vaesemalt maalt, siis võidakse siiski tulla massiliselt. Ukrainlastel on ilmselt ka lähemale ja slaavikeelsele maale mugavam põgeneda kui mõnda Lääne-Euroopa riiki.

Kirjutatakse ka, kuidas sõda on ajaloouurimise teemasid muutnud. Magistriõppe seminaris räägiti, et klassikaline ajaloo teema on poliitiline ajalugu, sotsiaalajalugu on hiljem juurde tulnud. Selles artiklis peetakse klassikaliseks teemaks veel kitsamalt sõjaajalugu. Kirjutatakse, et alles praegune sõda on selgeks teinud, et ajaloo lõpust rääkinud Fukuyama eksis. Ma mäletan, et Kaido Jaansonile oli see juba sajandi algul 11. septembri rünnaku järel selge. Kirjutatakse, et sõda on pannud rohkem lähemat aega ja diktatuure uurima. Ma arvan, et osad vastupidi on hakanud nende teemade eest põgenema, ma ise ei kirjuta enam sõjateemalist unenägu nii suure tõenäosusega üles.

Üks arvustus, mille autori nime ma pole võibolla ümber kirjutanud, kui selleks pole Lena Dorn, räägib kellestki nimega Kraus, kes elas aastatel 1859–1943. Ka selles tekstis esineb Masaryki nimi, aga mitte tema enda, vaid kellegi teise Masaryki-huvi pärast. Tuttavatest nimedest mainitakse ka Prahas elanud kirjanik Kafkat. Võõramatest sõnadest kasutatakse mõistet saksaböömlased.

Teise arvustuse on kirjutanud Florian Ruttner, kes arvustab Praha ajaloost rääkivat raamatut. Sain teada, et 19. sajandi keskel oli Praha veel saksa linn, aga sajandivahetuse ajaks oli tšehhide osakaal industrialiseerimise tõttu kasvanud. Mäletan, et sarnasel perioodil hakkasid eestlased esimeste linnade juhtimist üle võtma. Mõtlesin, et kui Tšehhoslovakkias tegid erinevad rahvusrühmad erinevat tööd, siis hilisem sakslaste väljaajamine võis mõnes valdkonnas tööjõupuudust põhjustada. Uuema ajaga seoses mainitakse probleeme vietnami vähemusega. Mõtlesin, et nagu tšehhid võtsid ükskord linna sakslastelt üle, võib ühel päeval võtta keegi selle üle ka tšehhidelt.

Bálint Varga kirjutab ajast, mida ta nimetab sõdadevaheliseks ajaks. Ma saan aru, et maailmasõdadevahelisest, aga ajalooajakirjas on sõdade arv suurem. Mainitakse, et polnud selge, kas Taga-Karpaatias elavad ukrainlased, venelased või eraldi rahvas russiinid. Alles Teise maailmasõja järel ala Nõukogude Liidule loovutades jäänud peale Ukraina. Ma mäletan Ameerika Hääle saatest, et ukraina keele olukord ei olnud vene keelega võrreldes ka nii hea kui Eestis eesti keelel.

Matthias E. Cichon arvustab laiemal teemal raamatut, milles mainitakse ka tšehhi alasid. Kirjutatakse, et seoses Euroopa integratsiooniga tahetakse ühtlustada ka mälestusi, aga ei peeta seda siiski teostatavaks. Mõtlesin, et Eestis on ka tehtud seoses Euroopa integratsiooniga katseid ajalugu uut moodi kirjutada, aga kõigi inimeste liitmise asemel on need omagi rahvast lõhestanud.

Haridus- ja tööteemad

Läksin tundi. Istusin Sandri kõrvale. Lauri K. ütles mulle selja tagant, et täna on viktoriin. Mõtlesin, et muidu öeldakse küll, nagu minul oleks kõige parem mälu, aga viktoriinile mind ei kutsuta. Loetleti, kes on tänavu aastal meie klassis uued õpilased. Üks õpilane oli juba varem tuttav kirjamees, kellest oleks arvanud, et ta on vanem. Võibolla oligi, võibolla tal oli vahepeal koolis käimisega aastaid vahele jäänud. Ühe õpilase kohta ei saadud kohe aru, aga varsti taibati, et ta on juba surnud, sest ta on ukrainlane, kes langes sõjas. Viktoriin kuulutati välja. Sain lõpuks aru, et mul oli võimalus osaleda, aga ma ise ei tahtnud.

*

Oli inglise keele tund klassis 119. Lähenes tasemetöö. Õpetaja Kalme ütles, et ta on hakanud kõigisse lausetesse omadussõnu panema. Mõtlesin, et omadussõnad on ainsad, mis mul selged ei ole. Ma saan muidu tervetest lausetest aru, ainult mitte omadussõnadest.

*

Oli õppeaasta algus. Läksin kooli. Ilm oli selline, et läksin talvejopiga, aga tasakaalustamiseks ei olnud mul selle all kampsunit, vaid ainult särk. Nii võis mul joppi riidehoidu pannes külm hakata. Tahtsin minna saali aktusele. Märkasin, et olen endal särginööpe lahti nööpima hakanud. Panin need kinni tagasi.

*

Meile oli õpetaja Holts andnud matemaatikat, aga ühes kohas kirjutati, et Holtsi nimeline õpetaja oli füüsikaõpetaja. Ta oli ühe küsimuse kohta öelnud, et matemaatik näeb seda hoopis teise pilguga kui füüsik. Võibolla see õpetaja oli meie õpetaja vend. Kirjutasime eksamikirjandit. Vaatasin, et üks eksamitegija kirjutas, et tal on luuletusi peas ja tsiteeris ühte luuletust. Mina olin kogenum ja kirjutasin ainult, et mul on palju luuletusi peas, aga ei hakanud ühtegi tsiteerima.

*

Lugesin peenra juures, et minu luuletuses on rida, mida seal varem ei olnud, seda polnud ka üheski teises minu luuletuses. Ütlesin, et keegi on arvutisse sisse murdnud. Vaatasin ühte trükitud raamatut, mis oli ette valmistatud sama arvutiga. Ka sellesse raamatusse oli sissemurdja palju muudatusi teinud, lisades joonealuseid naljamärkusi. Ütlesin, et arvustajad arvavad, et seda kõike olen teinud mina ja kirjutavad, et mina olen loll. Võibolla olengi, kui ma ei oska sissemurdmist kõrvaldada.

Pühade jalutuskäik

Tähistasime kõigepealt aastavahetust ja seejärel jõule. Kui jõuluhooaeg läbi sai, jätkasime aastavahetuse tähistamisega. Ema ja isa olid läinud ühte käiku. Nad pidid sealt tagasi tulema ja läksin neile vastu. Käigu uks oli avanemas. Irvitasin, sest arvasin, et sellest väljuvad nemad, aga tulid hoopis ühed võõrad inimesed. Läksin ise ka sellesse tondikäiku. Enda julgustamiseks võtsin mobiiltelefoni, aga sellest kostis olematuid õudushääli.

*

Sain endale uue fotoparaadi. Uurisin seda. Kui olin lõpetanud, ütles Peep, et uus aparaat on keerulisem kui vana. Vaidlesin vastu, et mul võttis uue aparaadi uurimine täpselt sama palju aega kui vana uurimine. Mõtlesin, et tegelikult, kui ma eelnevalt vana aparaadiga tuttav poleks olnud, oleks uus rohkem aega võtnud. Mõni võis saada endale otse uue aparaadi.

*

Käis sõda. Valmistusime lahingusse astuma. Keset lauda oli kahe vaenupoole vahel raamatutest barjäär. Kuna läbi sellise barjääri ei saanud tulistada, öeldi, et üle selle visatakse granaate.

Muutsin käitumist

Teatati, et ühel lapsel on pealuu viilutatud. Lisati, et kõigil teistel selle seltskonna lastel ka. Ma ei saanud aru, kas neil viilutatud pealuuga aju ohus ei ole. Aga võibolla nad said niiviisi kuidagi elada.

*

Saatsin Sveni Peebot otsima, ise jäin laua taha istuma. Mulle hakkas tunduma, et see, kes minu ees istub, ongi Peebo. Ruumis pidi varsti algama vabadusvõitlejate üritus, neid hakkas kohale saabuma. Võtsin fotoaparaadi ja kaalusin foto tegemist, millele oleks jäänud tüdrukuid. Panin aparaadi siiski ilma pildistamata ära. Ema jutust sain teada, et minu kohta oli ajalehes kirjutatud asja, mis mulle ei meeldinud. Ütlesin, et kui inimesed on sellised, siis ma ei osale enam ühelgi üritusel. Asusin koduteele. Maleturniiril olin täna osalenud ja teine üritus ei olnud minu teema. Otsustasin, et ma ei vaata enam tänaval ühegi inimese suunas, kuigi tüdrukutele tundus see meeldivat, kui neid vaadati. Ma ei teadnud ainult, kuidas inimeste suunas vaatamata neid ära saab tunda. Võibolla teised said, minul oli nägemine halvem.

*

Kõndisin kodu suunas. Minu ees kõndis üks minuvanune poiss. Mõtlesin, et omavanuste poiste läheduses mulle meeldib isegi viibida, kuigi mitte kõigi inimeste. Kõndisin korrapäratu sammuga. Mõtlesin, et inimese näost peab olema võimalik välja lugeda, mida ta teist inimest nähes mõtleb, kuigi ise ma ei lugenud midagi välja. Jõudsin oma trepikotta. Trepist üles kõndides mõtlesin kirjutada, et ei ole au olla president ega välisminister, kui see tähendab riigi rikkuste Ameerika Ühendriikidele, Euroopa Liidule ja Venemaale ära andmist.

Minekuvariandid

Pidin olema ühe üliõpilastöö kaitsmisel oponent. Ütlesin naisele, kes tegeles kaitsmise korraldamisega, et ma ei saa sel päeval kohale tulla. Naine vastas, et üliõpilane ise ka ei saa.

*

Jõudsin meie Kaunase puiestee hoovi tagumise nurga juurde. Seal ootas palju inimesi bussi, üks neist oli isa. Tahtsin teha pööret, et mööduda meie vastasmajast hoovist väljastpoolt, aga esialgu keerasin hoovi sisse. Mõtlesin ümber, et ma ei hakka enam ümber pöörama, vaid möödungi majast hoovist seestpoolt.

Kümnes keel

Täna püüdsin meelde jäänud sõnavara põhjal esitada tehisintellektile kümnenda keelena hispaaniakeelseid küsimusi. Esimesele küsimusele "Kas Barcelona on linn?" sain ka hispaaniakeelse vastuse, seejärel tuli mitu ingliskeelset vastust ja viimase küsimuse vastus oli portugalikeelne. Eile kirjutasin, et oskasin välja mõelda kaks prantsuskeelset küsimust, aga eile õhtul prantsuskeelsete küsimuste arv kasvas. Passiivselt ma saan neist keeltest rohkem aru kui küsida oskan.

Ajutine kahing

Üks päev esitasin tehisintellektile saksakeelse küsimuse, et millised maletajad on etturimüüri taga. Vastus oli lühidalt öeldes, et eriti Nimzovitš ja Karpov, aga vahel ka Kasparov, Anand ja paljud teised maletajad.

*
inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 Og4 7. c3 Of3 8. Lf3 ed 9. Vd1 c5 10. Oe3 (Oda pudenes algul tahtmatult käest väljal d2, aga eelnevalt kirjutatud matšide juhendite järgi võib tahtmatult sooritatud käigud tagasi võtta.) d3 11. Oc5 Oc5 12. Lh5+ g6 13. Lc5 Ld7 14. Le3 Lb5 15. Vd2 0-0-0 16. Ra3 Lb6 17. Lb6 cb 18. Vad1 Re7 19. Vd3 Vd3 20. Vd3 g5 21. Rc2 b5 22. f3 h5 23. h3 h4 24. Kf2 a5 25. Vd6 Vd8 26. Vd8+ Kd8 27. a3 Kc7 28. Rd4 Kb6 29. Ke3 Rg6 30. Re6 a4 31. Kd4 Kc6 32. c4 Rf4 33. Rf4 gf 34. cb+ Kb5 35. Kd5 b6 36. Ke6 Kc4 37. Kf6 b5 38. e5 Kb3 39. e6 b4 40. ab Kb2 41. e7 a3 42. e8L ja must sai 55. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 46 minutit 59 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 3 sekundit. Arvuti juhib matši 2:1.

Üheksas keel

Proovisin järele, et oskasin tehisintellektile kaks prantsuskeelset küsimust ka esitada, aga mitte nii palju kui eile itaalia keeles. Esimene prantsuskeelne küsimus oli: "Kas võrdsus on tohutu varandus?" Tehisintellekt vastas, et nii see ei ole. Vastusest õppisin ühe sõna juurde ja esitasin selle abil ka teise küsimuse: "Kas võrdsus ei ole vabadus?" Vastuses seletati pikalt, et võrdsus ja vabadus on kaks erinevat mõistet, aga need võivad üksteist tugevdada. Varem olen lugenud, et inimesed kirjutavad, et need kaks Prantsuse revolutsiooni loosungit on omavahel vastuolus.

Mõtlemissoov

Henn pani hommikul voodis lamades valju muusika mängima. Läksin hoovi ja korjasin seal võõraid mänguasju kokku. Üks naine avaldas artikli, et lastesse tuleb hästi suhtuda ja nende mänguasju ei tohi kokku korjata. Mõtlesin, et ma ei hakka seda artiklit lugema. Ütlesin, et just siis, kui ma tahan mõttetööd teha, on palju müra.

Kõik võõrkeeled aktiivseks

Esialgu rääkisin tehisintellektiga ainult eesti, inglise, saksa, vene ja ungari keeles. Eile hakkasin esitama ka soome ja ladina keeles küsimusi. Mõtlesin, et sellega on kõik seitse keelt ammendatud, milles ma suudan oma peaga küsimusi moodustada. Aga õhtul hakkas pea tööle ka itaalia keeles, esitasin pool tundi ka itaaliakeelseid küsimusi. Mõnda neist pidas masin hispaaniakeelseks. Mõtlesin, et võibolla ma suudaks prantsuse keeles ka mõne küsilause moodustada, aga ei ole veel proovinud.

Mõned huvitavamad eilsed vestlused olid sellised:

Küsisin soome keeles, kas Venemaa on tont. Tehisintellekt vastas, et Venemaa ajab agressiivset poliitikat, aga venelasi on erinevaid, kõik ei ole tondid.

Küsisin ladina keeles, kas Balti meri on meie meri. Tehisintellekt vastas, et need on kaks erinevat mere. Küsisin, kas Rooma impeerium on meie impeerium. Tehisintellekt vastas inglise-ladina segakeeles, et jah, see on meie impeerium.

Küsisin ungari keeles, kes on praegusel ajal suur ungarlane. Tehisintellekt vastas, et Makedoonia kuningas Aleksander Suur.

Vaikne õpilane

Pidime koolis kirjandit kirjutama hakkama. Mõtlesin, et ma olen mõelnud, et saan kirjandite eest halbu hindeid, aga tegelikult nooremana pidasin nelja heaks hindeks.

*

Olime koolis. Läheduses istusid Krister ja Artur ning ajasid juttu. Minul polnud kombeks inimestega esimesena rääkima hakata. Läksin pärast koolipäevade lõppu Kristeri ja Arturiga kooli väravani, juhul kui nad mind kaasa ei kutsunud, läksin edasi teist teed. Läheduses istus ka Sander. Mina, Krister, Artur ja Sander olime üks seltskond, aga me olime tegelikult erinevad, teised olid jutukad, mina rääkisin ainult siis, kui mult midagi küsiti. Ma olin tegelikult võimeline muidu ka rääkima. Kui vaja oli, siis rääkisin esimesena. Järgmises tunnis pidi meil tulema kontrolltöö. Üheksandas klassis ei olnud õpilased veel õppinud, aga nüüd olime keskkooliõpilased ja nüüd vanemaks saamise tõttu õppisime. Võibolla ainult mina ei õppinud korralikult, sest mul oli tervis halb. Üks tüdruk laenas mult vihikut. Andsin, aga tegelikult tahtsin ma Tristanilt laenatud pabereid tagasi, et need Tristanile tagasi anda. Oleksin tahtnud enda vihikut ka tagasi, et ise ka õppida.

*

Mõtlesin, et teistes tsivilisatsioonides ei ole kombeks silma vaadata, aga varem ei olnud Euroopa tsivilisatsioonis ka. Euroopas oli aegamööda nähtud, et silma vaatamise peale midagi ei juhtu, seetõttu oli hakatud vaatama. Praegu vaatasin korraks ühe mehe nägu ja siis pöörasin pilgu mujale. Mulle mujale vaatamine sobis, silmi vaadates tundsin ennast ebamugavalt.

Saksakeelne maleriim

Leidsin saksakeelse riimi ja hakkasin uurima, kas selline liitsõna on olemas. Saksa keeles 'ettur' on 'Bauer' ja 'müür' on 'Mauer'. Selgus, et neist saabki liitsõna moodustada, kui üks täht vahele juurde panna, 'etturimüür' oleks 'Bauernmauer'. Levinum sõna peaks olema 'Bauernkette', mis tähendab 'etturikett'.

Lugemistakistus

Tahtsin just lugema hakata, kui märkasin, et varvas ajab kahest kohast vett välja. Olin lootnud, et varvas on terveks saanud ja see ei valutanudki, aga vee välja ajamine tähendas, et pidin arsti juurde tagasi minema. Esialgu otsustasin, et panen kodus salvi peale. Kui olin juba pannud, siis mõtlesin, et ma ei jälginud, kumba salvi ma panin, ma võisin panna vale salvi. Oleks saanud veel hiljem õiget salvi panna, aga vale salv võis juba imenduda ja see ei olnud hea.

Teesõlmed

See nädal olid maal esimesed punased ja mustad sõstrad küpseks saama hakanud. Rohutirtse oli rohkem kui nädal tagasi. Võtsin rongipeatuse raamatuvahetuspunktist aastal 1970 Tallinnas ilmunud raamatu "Tartu rajoonis" ja panin asemele enda raamatu "Ajalugu unenägudes" ühe eksemplari. Kaalusin ka Räpina kohta raamatu võtmist, aga loobusin, kui nägin, et selle kaas ei ole enam sile. Pildistasin raudteeülesõidu kohta ja ühte bussipeatustest, mida ma pole tänavu aastal veel kasutanud, sest selles peatuses peatub vähem busse. Sõitsin täna nii maale kui ka tagasi tund aega hiljem kui eelmine nädal. Maale sõidu buss oli tänasel kellaajal mikrobuss, tagasisõidu buss suur.

Käisin kohtades

Läksime vanaema poole peole. Mul olid püksid porised. Harjasin neid tükk aega. Mõtlesin, et maha harjatud tolm võib toidu sisse minna. Peol osales ka onutütreid.

*

Läksin tööle. Ütlesin, et niit on juba sõlme läinud, mul on veel nii palju nõelapisteid tegemata. Hakkasin niiti lahti harutama. Üks poiss pakkus abi. Tahtsin ise harutada. Sain sõlme lahti.

*

Läksin aastaid pärast ülikooli lõpetamist kirjandusmuuseumi. Arvasin seal kindlamalt ära tundvat endise kursusekaaslase Kaari ja vähem kindlalt Reeli. Järgmisel päeval vaatasin, et külalisteraamatus ongi Reeli nimi. See oli kirjutatud natuke raskesti loetavalt, aga kuna ma nime teadsin, siis lugesin välja. Kaari nimi oli puudu ja ma olin unustanud kirjutada ka enda nime. Panin selle kirja tagantjärele, märkides kasutatud materjalide arvuks kogemata 20. Mõtlesin, et tegelikult kasutasin vaid 2 materjali. Aga materjalide arv ei olnud nii täpselt loendatav, kui võtta arvesse ka, kui paljudelt raamatutelt ma tolmu puhusin, siis oli kasutatud köiteid rohkemgi kui 20.

Järjestikused tiivarünnakud

Täna kaotasin Vint.ee-s välkmalematši 0:2. Esimeses mängus ründasin liputiival, kaotasin rünnaku käigus viguri, aga vastase enamviguril polnud ühtegi käiguvõimalust. Lõpuks jäin ajapuudusesse ja sain mati. Teises mängus vangerdasin mina kuningatiival ja vastane jättis vangerdamata. Püüdsime erinevatel tiibadel rünnata, vastane sai materiaalse paremuse ja võitis.

Füüsika ja füüsiline

Läksin kooli. Ukse juures tuli vastu mulle võõraid noorema klassi õpilasi, kellest osad ütlesid tere. Mõtlesin, et nad püiavad vist kõigile tere öelda, aga kui ei vastata, peaks neil varsti see harjumus üle minema. Läksin ühe teise klassi füüsikatundi, et võtta kapist oma vahetusjalanõud. Kükitasin õpilaste selja taha maha, et õpetaja mind ei näeks, seejärel avasin kapiukse. Mõtlesin, et ma ei saa ju hakata iga päev vahetusjalanõude pärast võõras tunnis käima. Järgnevalt seisime klassivendadega poiste duširuumi ukse taga. Ruumis olid sees veel noorema klassi tüdrukud. Algul ootasime, et nad välja tuleks, siis läksime varem sisse. Räägiti, et sellist asja enam eriti ei ole, et poistele ja tüdrukutele oleksid eraldi klassid. Vastasin, et aga kui aineid vabalt valida saab, on tulemus sama - ükskord toimus füüsikaolümpiaad ja ma olin sel päeval poistest tundides ainus. Mõtlesin, et võibolla hilisematel kordadel ei olnud tunnis enam ühtegi poissi, kui ma ise ka olümpiaadile läksin, aga neid tunde ma ei näinud.

Väiksed tarkused

Arst ütles mulle, et kuna rohu toime on nõrk, pean ma seda kasutama kauem kui pakendile on kirjutatud. Ma ei kavatsenud seda teha. Olin haiglas ja mõtlesin, kas praegu on hommikusöögi kellaaeg või olen ma juba hiljaks jäänud.

*

Lugesin ühest teosest, et 'assüüria kultuur' kirjutatakse väikse tähega. Tahtsin kontrollida oma magistritöö mustandist, kas ma seal olen kirjutanud suure või väikse tähega. Aga otsing ei andnudki, et ma oleks seda väljendit kasutanud. Mõtlesin, et võibolla ma olen kirjutanud siis käändes.

*

Tahtsin klassiõe öeldud lauset ümber kirjutada. Aga üks sõna polnud antud sõna, vaid pildina. Tõlgendasin seda pilti nii, et ta ütles, et ma jonnin.

Ümberlükatud kahing

arvuti - inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. cd cd 4. d3 Rf6 5. Of4 Rc6 6. Rc3 e6 7. e3 Oe7 8. d4 0-0 9. Od3 b6 10. Vc1 Ob7 11. 0-0 Rh5 12. Rg5 g6 13. Rh7 Ve8 14. Lg4 Rf4 15. Lf4 Kg7 16. Rb5 Vh8 17. Lc7 Lc7 18. Rc7 Vac8 19. Rg5 Og5 20. Rb5 Oe7 21. Vfd1 a6 22. Rc3 b5 23. Re2 Rb4 24. Vc8 Vc8 25. Ob1 a5 26. Rc3 Oa6 27. a3 Rc6 28. Od3 Ra7 29. a4 Vb8 30. f4 Ob4 31. Kf2 Oc3 32. bc Vb6 33. Vb1 b4 34. Oa6 Va6 35. cb ab 36. Vb4 Rc6 37. Vb2 Va4 38. h4 Rb4 39. Kf3 Rd3 40. Vb1 Va2 41. g4 Vf2+ 42. Kg3 Vb2 43. Vb2 Rb2 44. Kf3 Rc4 45. Ke2 f6 46. Kd3 f5 47. g5 Rd6 48. Ke2 Re4 49. Kf1 Rg3+ 50. Kf2 Rh5 51. Kf3 Kf7 52. Ke2 Ke7 53. Kd2 Kd7 54. Ke2 Kc6 55. Kd3 Kb5 56. Kc3 Rg3 57. Kc2 Kc4 58. Kd2 Kb3 59. Kd3 Kb2 60. Kd2 Re4+ 61. Kd3 Rg3 62. Kd2 Rh5 63. Kd3 Kc1 64. Ke2 Kc2 65. Kf2 Kd2 66. Kf3 Ke1 67. e4 de+ ja valge sai 84. käigul mati.

Tuttav uks

Läksin Kristeri majja ning jäin tema korteri ukse taga koridoris seisma. Krister elas vist veel ikka siin, tema vanaema samuti. Olin korduvalt selles koridoris Kristeri ukse taga seismas käinud ja ilma koputamata uuesti lahkunud.

"Tuna" 1/2023

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 1/2023. 160 lehekülge.

Aivar Jürgenson kirjutab ühest 19. sajandi Abhaasiasse väljarändajast. Eestis valitsenud Saksamaa eeskujul kodukoha kultus ja väljarändesse, eriti aga selle õhutajatesse suhtutud ajakirjanduses halvasti. Mõtlesin, et mulle õpetas magistriõppes Jaak Valge, et ma 19. sajandi rahvuslikust liikumisest rääkides ei võrdleks vaid Eestit ja Itaaliat, kui rahvuslik liikumine haaras kogu Euroopat, aga see oli ilmselt siiski erinevatel maadel erinev. Saksamaal oli kolooniaid suhteliselt vähe ja need olid hilise tekkega, Eesti kolooniaid polnud olemas Eesti riigi puudumise tõttu, nendel maadel võis siis kodukoha kultus suhteliselt tugev olla. Inglismaal Kiplingi rahvuslus oli imperialistlik, Inglismaal oli rohkem kolooniaid ja Kipling ülistas kodukoha asemel kõigil meredel lehvivat Inglise lippu.

„Tunas“ tuuakse väljarändesse halvasti suhtuva lehe näitena ka Jannseni leht. Jannseni lehti ma olen natuke uurinud ja tean, et need pidasid ennast misjonitöö sõbraks, seda misjonitööd tehti Aafrikas, keegi pidi selleks sinna kohale minema. Tänapäeval võib Tartu tänavatel misjonäre kohata sageli, 19. sajandil oli selleks põhjust vähem, sest kirikul oli niigi liikmeid tänapäevast rohkem ja teiseks ei olnud nii suurt erinevate kirikute vahelist konkurentsi.

Väljarändesse halvasti suhtumise näitena tuuakse ka see, kuidas eeposes Kalevipoeg teeb küll reisi maailma otsa, aga pärast kahetseb seda, sest õnn on kodus. See ei olnud ju Kalevipoja ainus välisreis, ta käis ka Venemaal, Soomes ja põrgus. Kui olla reisilt tagasi tulles väsinud, võib järgmise reisi ajaks väsimus üle läinud olla, nagu räägivad mõned laulusõnad.

Artiklis kirjutatakse, et Abhaasiasse väljarändaja tegi ajalehtedele kaastööd ja teda iseloomustas terav stiil. Minu teada ei olnud küsimus ainult ühes inimeses, tolleaegsed ajalehed kritiseerisid üksteist sageli teravalt.

Ka Aldur Vunk kirjutab 19. sajandist, täpsemalt laevandusest. Mäletan, et kommenteerisin ühte tema varasemat artiklit rohkete luule- ja lauluridadega, sel korral on lauluridu toodud ka Vungi enda artiklis, lisaks pole need selles „Tuna“ numbris ainsad. Vunki lugedes tuli mul veel lauluridu meelde. Kui ta kordab varasemast tuttavat teemat, et laeva ei saa ehitada igast puust, vaid ainult tammest ja männist, siis meenub, et vähemalt laulusõnades võivad olla ehitusmaterjalid mitmekesisemad. Kui ma õigesti mäletan, siis ühe laulu sõnad olid „Siidilipp ja hõbepurjed, / kuldne laev läks merele,“ teisel „Meie laev oli tehtud korgilaua puust, / tema mastid olid kalaluust“. Võibolla see on mängulaev.

Vunk kirjutab, et enne kontrolli tugevnemist ehitati laevu varastatud puust ja varastada sai kõige paremini metsavaht. See tuletab meelde kõnekäänu „kits kärneriks“. Eestlased võibolla mõtlesid, et maa on neilt röövitud ja nad võivad seda endale tagasi võtta, nagu laulusõnades „Mõisad põlevad, saksad surevad, / mets ja maa jääb meitele“. (Kõik tsitaadid mälu järgi.)

Kersti Lust ja Tõnis Türna jätkavad varasemas numbris alanud artiklit, milles on juttu eestlastest tõusikutest 19. sajandil. Mõtlesin, et ’tõusik’ öeldakse halvustavalt, aga inglise keeles ’self made man’ kiitvalt, kuigi tähendus on sarnane. Napoleoni saab pidada tõusikuks, aga ise oli ta oma karjääri üle uhke, mis väljendus selles, et kroonimisel pani ta endale ise krooni pähe.

Artiklis kirjutatakse, et eestlaste kõnepruuk oli labane, sakslased olevat olnud kultuursemad. Mõtlesin, et kui eestlaste hariduses oli puudujääke, siis oli see ju ikkagi sakslaste vägivalla tulemus. Grenzstein ja Tõnisson ei hinnanud ka baltisaksa haridust. Jannseni ja Koidula isamaad ülistavast luulest ei jää kuidagi muljet, et nad eestlasi labasteks inimesteks peaksid, kuigi nende teosed võisid võtta eeskujuks tegelikult võõrkeelset kirjandust. Juhan Liiv oli isamaa pärast mures, aga selles võisid osalt peegelduda tema enda terviseprobleemid.

Ivi Tomingas kirjutab, et eesti põllumajandusnäituste vastu tundus olevat linnainimeste huvi suurem kui maainimestel. Mõtlesin, et loogiline ka, maainimesed olid maaelu näinud igapäevaselt, linnainimene nägi võibolla ainult näitusel. Lisaks kui näituse toimumiskoht oli linn, siis oli linnainimesel lähem kohale tulla. Maainimesed ei saanud ka sunnismaisuse kaotamise järel piiramatult liikuda, kui keegi pidi lehma lüpsma.

Lauri Vahtre ja Hellar Lill vastavad sõjaajaloo alasele kirjandusele osaks saanud etteheidetele. Ma mäletan, et Lauri Vahtre varem kritiseeris, et Anti Selart kirjutab „Eesti ajaloo“ teises köites igavalt, aga nüüd Vabadussõja ajaloo puhul ta samasugust stiili kaitseb, kuna pikad lahingukirjeldused olevat elukutselistele sõjaväelastele vajalikud.

Mäng sajuse ilmaga

 Tänase ringsüsteemis malevõistluse tulemused olid:

1. Põdersalu 8,5 punkti

2. Peebo 8
3. Runnel 6,5
4. Jevin 5,5
5. Parts 5

Kokku 10 osavõtjat, 9 vooru ja 10 minutit mõtlemisaega.

Turniiri algus on viimastel nädalatel olnud tund aega varasem kui talvel, minu päevarežiimiga see kõige paremini kokku ei sobi, aga turniiri ajal ma sel korral unisust ei tundnud.

Pildistasin täna kellegi teise tehtud fotot. Algul oli plaanis teha vähemalt üks pilt ka lahtise taeva all, aga kuna vihma hakkas tibutama, loobusin sellest plaanist. Hoidsin osa teest vihmavarju lahti nii turniirile minnes kui ka sealt tagasi tulles. Tuult on täna ka keskmisest rohkem, kuigi vihmvarju lahtioleku ajal mitte kõige rohkem.

Peatus oma toas

Käisin poes. Kui sain arve, läksin koju, et raha otsida. Istusin oma laua taga ja lugesin täpset raha, et see poodi viia. Akna taga oli kaks last. Kutsusin neid sisse. Kui üks tuli, siis kandsin ta välisuksest välja, et ta trepikoja kaudu minema läheks. Teine laps keeldus tuppa tulemast ja eelistas rõdusid mööda alla ronida. Leidsin, et kaksikutega on raske, kui üks on millegagi nõus, siis teine ei pruugi olla. Rääkisin seda lugu teistele kaksikutele. Nad võisid endaga sarnasusi leida.

Paberteoste lugejad

Hakkasin eile otsima tänavust autorihüvitise statistikat, aga veel ei leidnud. Täna vaatasin uuesti ja selgus, et asi oli selles, et värske statistika ja varasemate aastate statistika olid erinevates põhilahtrites. Nüüd nägin, et oli siiski välja riputatud, et minu autoriõigusega teoseid laenutati eelmine aasta 94 korda, selle eest saan 19 eurot ja 7 senti. Uusi raamatuid mul ei ilmunud. Vahepeal olen ajalehest lugenud, et raamatukogust võetud raamatu pikendamine läheb statistikasse uue laenutusena.

Ravisidemed

Käisin arsti juures. Ta andis mulle juhtnööre. Ta rääkis, et haige koha ravimiseks on kaks võimalust, kas panna sinna rohtu koos sidemega mõned päevad või ilma sidemeta 48 päeva. Minu meelest seda teist varianti ei pidanud kasutama, seda oli tarvitatud ajal, kui sidet ei olnud veel leiutatud. Järgmisel hommikul pesin kodus hambaid. Arvasin, et hammaste vahel on toidutükk. Kiskusin selle välja, aga selgus, et see oli hoopis hammast ümbritsenud side. Sidet pidigi kord ööpäevas vahetama, aga praegu oli selleks vist veel liiga varane kellaaeg. Teise hamba ümber oli side alles.

*

Üks riik võitis sõjas teist riiki. Võitjariik kaalus, kas ta ei peaks tuumarelvi juurde valmistama, et vaenlane lõplikult hävitada. Ta oli kindel, et teised riigid valmistavad nagunii praegu tuumapomme juurde. Lõpuks võitjariik loobus nende juurde tegemisest, sest parem ise surra kui teistele kurja teha.

*

Üks poiss meenutas, et varem oli kuivkäimla potipõhjas olnud plekknõu, mida lapsed pidid aeg-ajalt tühjendamas käima. See poiss oli seejuures iga kord oksendama hakanud, aga oli tähele pannud, et teised ei oksenda. Ma mäletasin ka, et mul see töö südant pahaks ei ajanud. Poiss kasvatas lillepotis taimi. Ühel taimel ta oli võtnud ära ülemised pungad ja see ajas ladvapungade asemel välja alumisi võsusid. Poiss arvas, et seda liiki taimest tuleks loobuda.