Tekste Masarykist

Otsing ’Masaryk’ aadressil https://www.europeana.eu/et . Praegu loetud tõlkeprogrammiga kuut tekstifaili.

Uurisin viidatud aadressilt juba varem fotosid Masaryki kohta, jättes suurema osa tekstifaile vahele. Nüüd asusin lugema tekstifaile. Aga osade juurest leidsin märke, et need on ainult isiklikuks tarvitamiseks, selliseid ma ei hakanud avama. Ka ühes Aadu Musta nekroloogidest kirjutati, et kõigele arhiivis loetule ei ole lubatud viidata, lugeja peab andma allkirja, et ta loetust kellelegi ei räägi. Mul ei oleks pärast enam meeles, millisele faktile on lubatud viidata ja millisele mitte. Unenäokirjeldusi avaldades võib mõni fakt muutuda sümboliks, millest ise aru ei saa.

1.

Esimeses sloveenikeelses tekstis kiidab Masaryk õpetamist ja spetsialiseerumist. Mõtlesin, et presidendina pidi Masaryk olema ju laiahaardeline. Samuti presidendina töötanud Meri kritiseeris raamatus „Lähenevad rannad“ juba enne presidendiks saamist sportlasi, kes liiga kitsalt spetsialiseeruvad. Masaryk räägib tekstis hariduse kättesaadavamaks tegemisest. Kõik ei ole tahtnud, et haridus oleks väga kättesaadav, Eestis ei tahtnud Päts liiga palju ülikoolis käimist, Masarykiga sarnasemaks peetud Tõnisson pooldas seda rohkem.

2.

Järgmises tekstis tutvustatakse Masaryki mõttekaaslasi ja oponente. Masaryki ennast nimetatakse realistiks, kes oli positivismi ja spiritualismi vahel, teda iseloomustatakse vasakpoolsena. Masaryki vastaste elu polevat tema presidendiks oleku ajal olnud kerge. Ilmselt siiski kergem kui diktatuuririigis diktaatori vastastel. Aga teoreetiliselt saab demokraatia ka muutuda häälteenamusel põhinevaks lintšimiseks.

3.

Järgmises tekstis võrreldakse demokraatliku riigi loonud Masaryki filosoofi ja sotsioloogi Fischeriga, kelle arvates demokraatia sattus kriisi. Masaryki meelest polnud demokraatia kriisi sattuda saanud, vaid ainult konkreetsed isikud. Hiljuti lugesin Ameerika kommunist Fosterilt, et tema pidas aastal 1929 alanud ülemaailmset majanduskriisi kapitalismi lõpu alguseks, aga Masaryk pidas seda majanduskriisi mööduvaks. Minu meelest diktatuur pole ka lõplikku kriisi sattunud, vaid demokraatia ning diktatuur saavad võidule pääseda kordamööda. Filosoof Fischer arvanud, et demokraatia kriisis on süüdi liberalism, ta pakkus asemele sotsialismi ja plaanimajandust. Plaane saab teha, aga kui kõik asjaolud pole ette teada, on neist raske kinni pidada.

4.

Järgmises poolakeelses kirjutises kirjutatakse Masarykist ja Poola messianismist. Masaryk on küll kirjutanud raamatu Venemaast, kuid ta ei olnud venemeelne, vaid elas kaasa poolakate Venemaa vastasele ülestõusule. Poola messianism olevat ebaõnnestunud nimetus, sest see seadvat justkui poolakad teistest rahvustest kõrgemale, parem nimetus olevat rahvuslik filosoofia. Masarykil olevat sellega palju kokkupuutepunkte. Poolakad võrdlesid Poolat tagakiusatud Jeesusega, Masaryk hinnanud Husi, sest talle olnud humanism rahvuslusest tähtsam. Minu meelest Austria-Ungarit lagundades lähtus Masaryk siiski rahvuslusest ja ka Husi hindamisel on oma osa sellel, et ta oli rahvuskaaslane.

5.

Tšehhikeelses raamatuarvustuses on juttu Masaryki usulistest vaadetest. Masaryk elanud religioosset elu, pidades Jumalat algpõhjuseks ning korra ja hinge surematuse tagajaks, kuid saanud aru, et tema usulised tõekspidamised on ainult hüpotees. Seega on siin sarnasus Uskmatu Toomaga. Masaryk võitles teokraatiaga, kuid tema teokraatiavastasus tähendanud loosungit „Jeesus, mitte tseesar“. Võibolla oleks õigem nimetada seda tsesaropapismi vastasuseks, teokraatia sõnast on võimalik ka teisiti aru saada. Kas Masaryk Tšehhoslovakkia presidendina ei olnud ka ise tseesar? Mitte küll absolutistlik valitseja, aga Jeesus ütles üldse, et tema riik pole siit ilmast, Masaryk sai siin ilmas presidendiks.

6.

Toodud on tšehhikeelne kirjavahetus Masaryki ja Bulova vahel seoses Hilsneri kohtuprotsessiga. Juut Hilsnerit süüdistati rituaalmõrvas ja tema vastu alustati kohtuprotsessi, Masaryk ja Bulova olid veendunud, et tegemist ei ole rituaalmõrvaga ja mõrvar ei ole Hilsner. Nad sekkusid kohtuprotsessi, aga Hilsneri õigeksmõistmist ei saavutanud. Pärast euroreferendumi tulemuse Riigikohtus kinnitamist kirjutati mulle, et kui juristide kohus ei teinud soovitud otsust, võiks asja edasi arutada ajaloolaste kohus. Hilsneri küsimuses ajaloolaste kohus ongi asja edasi arutanud, sest Masryki eluloo kirjutajad peavad Masaryki arvamust kohtu otsusest õigemaks.