Tunnis ja duširuumis

Oli kehalise kasvatuse tund kooli saalis. Mängisime korvpalli. Viskasin peale, aga natuke viltu. Viskasin uuesti peale, aga teisel korral vastupidises ja kolmandal kolmandas suunas viltu. Neljandal vaheaegadeta katsel sain palli korvi. Varasemates mängudes oli mul olnud raske jälgida, kes on kummal poolel, aga täna oli mul see selge. Saali uks oli lahti, mööda koridori kõndisid klassiõed ja vaatasid suure huviga saalis olevaid poisse. Tüdrukud tulid saali sisse. Hiljuti oli toimunud pidu, kus ma polnud osalenud, seal olid poisid ja tüdrukud lähedaseks saanud, seetõttu käitusid tüdrukud nüüd pealetükkivalt. Mulle see ei sobinud, mistõttu ma põgenesin tunnist. Olin enne tundi hiljaks jäänud ja nüüd lahkusin natuke enne lõppu. Läksin trepist alla duširuumi. Sealt oli veetööde tõttu asju koridori tõstetud, sealhulgas minu portfell. Kartsin, et niiviisi on portfellist midagi ära varastatud, kuigi meie koolis tavaliselt ei varastatud. Ajasime klassivendadega duširuumis juttu. Üks ütles, et tal on radikuliit, see ei ole vist ravitav. Vastasin, et peaks ravitav olema, vähemalt leevendatav. Mõtlesin, et mulle on varem öeldud, et mul on radikuliit, aga see on üle läinud. Räägiti veel, et peaks kasutama klassikalist parem-vasak skaalat, mitte iga kord erinevat. Vastasin, et võib kasutada erinevaid skaalasid, aga siis tuleb skaala iga kord uuesti defineerida.