Pidime koolis kirjandit kirjutama hakkama. Mõtlesin, et ma olen mõelnud, et saan kirjandite eest halbu hindeid, aga tegelikult nooremana pidasin nelja heaks hindeks.
*
Olime koolis. Läheduses istusid Krister ja Artur ning ajasid juttu. Minul polnud kombeks inimestega esimesena rääkima hakata. Läksin pärast koolipäevade lõppu Kristeri ja Arturiga kooli väravani, juhul kui nad mind kaasa ei kutsunud, läksin edasi teist teed. Läheduses istus ka Sander. Mina, Krister, Artur ja Sander olime üks seltskond, aga me olime tegelikult erinevad, teised olid jutukad, mina rääkisin ainult siis, kui mult midagi küsiti. Ma olin tegelikult võimeline muidu ka rääkima. Kui vaja oli, siis rääkisin esimesena. Järgmises tunnis pidi meil tulema kontrolltöö. Üheksandas klassis ei olnud õpilased veel õppinud, aga nüüd olime keskkooliõpilased ja nüüd vanemaks saamise tõttu õppisime. Võibolla ainult mina ei õppinud korralikult, sest mul oli tervis halb. Üks tüdruk laenas mult vihikut. Andsin, aga tegelikult tahtsin ma Tristanilt laenatud pabereid tagasi, et need Tristanile tagasi anda. Oleksin tahtnud enda vihikut ka tagasi, et ise ka õppida.
*
Mõtlesin, et teistes tsivilisatsioonides ei ole kombeks silma vaadata, aga varem ei olnud Euroopa tsivilisatsioonis ka. Euroopas oli aegamööda nähtud, et silma vaatamise peale midagi ei juhtu, seetõttu oli hakatud vaatama. Praegu vaatasin korraks ühe mehe nägu ja siis pöörasin pilgu mujale. Mulle mujale vaatamine sobis, silmi vaadates tundsin ennast ebamugavalt.
0 vastukaja:
Postita kommentaar