Neljapäev, august 31, 2006

Lugemine

Natuke imelik aine oli ikka koolis kirjandus, selles mõttes, et siis pidi lugema ilukirjandust käsu peale. Seda tuli teha kiiresti ja pärast veel osata vastata. Enne ja pärast olen ma seda lugenud ilma käskimatagi ja on olnud rahulikum. Kogu kool on natuke selline, kuigi kõigi asjadega ma ilma käsuta ei tegele.

Prillid

Nägin unes, et käis Teine maailmasõda. Olin ühes majas. Seal oli ka Helina. Ta andis minu kätte oma prillid, et ma neil klaasid ära vahetada laseksin. Ise suundus ta oma korterisse, mis asus samas majas. Mul oli selles majas muid asju ka ajada, aga ma ei julgenud ustest siseneda, muidu oleks mind sõjaolukorras võidud lukutaha panna ja sinna jättagi. Ühes ruumis ma siiski käisin, aga prillipoodi ei leidnud. Lahkusin majast, jättes väljumisel meelde, et see on nagu Jakobsoni maja, et siia hiljem prillidega tagasi tulla. Hilisemas unenäos olid prillid ikka veel minu käes ja Helina oli pidanud mitu päeva ilma prillideta olema. Otsustasin, et pean minema ja otsima prillipoe üles või leidma üles vähemalt Helina korteri, et talle kasvõi vahetamata klaasidega prillid tagasi anda. Aga selleks pidin ma ootama, millal unenägu segasemaks läheb, sest nii selges unenäos oleksin leidnud täpselt õige Jakobsoni maja, kus vajalikke ruume ei ole, mitte teist sarnast maja. Üks teine unenägu tuli praegu üldse edasi lükata.

Nägin unes, et isa toas riiulist raamatuid võttes märkasin raamatute taha tapeedile kirjutatud roppusi. Pille meenutas ka parajasti, et kunagi käisid meil külalised, kes seintele kirjutasid. Mäletasin, et need olid olnud Pillest vanema klassi poisid, kes olid kõigepealt käinud Pille sünnipäeval ja tulnud tagasi teisel päeval, kui Pillet kodus ei olnud. Siis nad olidki kirjutanud. Hakkasin rääkima, et ühe noorema luuletaja luulekogus on koht, et vana kirjanik keelab noortel kirjanikel kirjutamist, aga need tunnevad ennast nagu koolis. Ütlesin, et mulle tuletab see luuletus toda korda meelde. Mul oli raske rääkida ja jätsin jutu pooleli. Pikema pausi järel lõpetasin jutu ära. Lisasin, et ma pean rääkima magades, muidu kaotab jutt väärtuse. Mul oligi just sellepärast raske rääkida, et ma magasin. Kuskil pikemalt esinemise jaoks oleks tulnud üles ärgata. Siis leidsime midagi, mis pidi minu arvates kindlasti olema Tõnu kirjutatud, mitte nende suurte poiste. Aga lähemalt vaadates selgus, et see loosung ei olnudki kirjutatud seinale, vaid riiuli peal olevale lahtisele vineeritükile. Klausilt küsiti, mis töid tema kui klaasitööline on õppinud. Ta vastas, et ta oskab töötada vineeriga, jätkates loetelu teiste sarnaste asjadega. Ta ütles, et kui ta saab teada, kui palju on niidirullis niiti, siis ta võib täpselt öelda, kui kaua sellega töötada saab. Ütlesin, et mis siis oleks saanud, kui mina oleksin pidanud ka sellist eriala õppima. Klaus oli õppinud matemaatikateaduskonnas ja mina oleksin võinud sattuda õppima sellega sarnast füüsikat.

Kolmapäev, august 30, 2006

Parkimine

Ühe maja ette tehti parkimisplatsile eraldusjooned. Vahed sai nii laiad, et nüüd tundub maja ette veel vähem autosid mahtuvat. Et asi ennast ära tasuks, peavad kõik autojuhid muretsema endale laia auto.

Etioopia

Nägin unes Aafrikat. Oudekki otsustas, et ta läheb Etioopiasse elama, sest Eesti riigikord talle ei meeldi, aga Etioopia on endiselt sotsialistlik. Ta asuski mööda jalgrada Etioopia poole teele. Varsti läks talle järgi tema isa, kes tahtis ka Etioopiasse elama jääda. Ütlesin Oudekkile, et maailmas on paremaid riike ka. Ta vastas, et kui ta Brasiilias ringi reisib, siis seal kõik linnad ei ole kohutavad, aga osad on kohutavad. Seletasin talle, et Etioopias on nälg. Seal sureb iga päev 40 inimest nälga, ja Oudekkil kui sisserändajal on veel kõige väiksemad toiduvarud. Meenutasin, et kui ma aastal 1986 esimest korda jalgpalli mängisin, siis ma arvasin, et igaüks on kõigi teiste vastu. Mulle tuli meelde, et mängisin jalgpalli juba siis, kui ma aastal 1984 esimesse klassi läksin. Parandasdin ennast, et siis pidi kõigi üksteise vastu olemise arvamus olema mul seoses sellega, kui ma esimest korda lumesõda tegin. Rääkisin loo lõpuni lumesõja põhjal. Kirjutasin seda kõike pikas Oudekkile saadetavas kirjas. Koopiad saatsin ka Klausile ja Pillele. Klaus vastas lühidalt, aga Pille koostas vastuseks terve pildiraamatu, kuhu ta otsis materjale erinevatel teemadel. Ta ütles, et see, kuidas ma lumepalli veeretades metsa suunas läksin ja mida ma siis mõtlesin, oli tüüpiline linnalapse suhtumine. Mõtlesin, et algul ma tahtsin elada hoopis maal. Aga kõik minu klassis tahtsid elada maal. Siis oligi maal elada tahtmine linnalapse suhtumise tunnus. Pille kirjutas, et Oudekkil on Etioopias kaasas aparaat viiruste avastamiseks, mida nimetatakse "viiruse SOS". Just selle aparaadiga olevat avastatud, et Etioopias kasvab mitu oblikaliiki. Pille kirjast lugesin veel, et vaktsiinid ei ole kindlad, aga kui varem paranes sellisel maal kopsuhaigusest veerand inimestest, siis nüüd juba pooled. Mõtlesin, et Oudekki ja tema isa läksid Etioopiasse elama sellepärast, et mina olin uurinud Etioopia ajalugu ja nad lootisd, et nüüd hakkan ma nende elulugu ka uurima. Aga ma ei kavatsenud kunagi Etioopiasse kohale sõita.

Nägin unes, et läksin kohale Tartu malemeistrivõistlustele. Varsti pidi algama esimene voor. Sel aastal oli osavõtjaid vähem kui kunagi varem - umbes viis. Kõik pidid omavahel mängima kaks partiid, aga esimeses voorus olin ma vaba. Heitsin laua peale selili magama. Ruumist hakkas lahkuma mees, kellest ma ei saanud aru, kas ta on Särgava või Mart Laar. Ta võis olla Laar, sest Särgaval on teistsugune hääl. Räägiti, et kui olid veel olemas järgupiletid, siis pidi keegi saama meistrikandidaadiks, aga enne lõi ta ühe plastpudeli katki ja siis ta ei saanudki. Ütlesin, et ma olen umbes samasugust asja unes näinud. Läksin teise väiksesse ruumi. Uksel nägin kahte tüdrukut, kellest üks võis olla Reeli. Algul ma polnud selles kindel, aga kui ta ütles teisele, et see olen mina, siis ma muutusin kindlaks. Olin leidnud internetist Reeli ajaveebi, aga see polnud mulle huvi pakkunud. Nüüd mõtlesin seda siiski lugeda. Mitte iga päev, et loendurilt näha ei oleks. Olin lugenud Peebu ajaveebi, kust olin saanud Peebu kohta teada väga huvitavaid asju. Hakkasin mõtlema, et kõige huvitavamad asjad ehk ei olnudki seal ajaveebis, vaid võisid olla minu unenägudes. Reelil ja veel mitmel inimesel oli roosa taustaga ajaveeb. Neis avaldati luuletusi. Luuletused tulid mulle kätte listi kaudu. Reeli ajaveebi silt blog.tr.ee all oli "tüdrukud". Hakkasin kirjutama koolimajas ajaleheartiklit. Kõigepealt tsiteeerisin pikalt ühte varem ilmunud artiklit, siis katkestasin tsiteerimise ja lõpetasin artikli lausega, et seda lugedes otsustasin ma kirjutada selle artikli. Olin sõitnud teise linna võistlustele ja viibisin parajasti puhkemajas toas, mis oli mulle ja veel reale inimestele ühiselt eraldatud. Siin oli väga palav, nii et millalgi oleks pidanud minema duši alla higi maha pesema. Aga seda oli keeruline teha, sest duširuumil oli kolm ust. Need tuli kõik lukustada. Pealegi võis keegi teise ukse kaudu varem duširuumi siseneda. Istusin oma voodi peal, kui ruumi tuli Taago. Märkasin, et tema asjad on sama voodi peal. Küsisin talt, kas ta peab ka seda oma voodiks. Kui ta vastas jaatavalt, küsisin, kumb meist selle varem endale võttis. Ta ütles, et tema. Küsisin ukse juures oleva voodi kohta, kas see on vaba. Öeldi, et vist on, aga seejärel, et vist siiski ei ole. Mul jäi veel üle otsida vaba voodit sama numbri kõrvaltoast. Aga võis ka juhtuda, et olin voodist juba üldse ilma jäänud.

Teisipäev, august 29, 2006

Toimetamine ja vead

"Sajandi kooli" toimetaja rõhutab, et tema ei ole toimetanud kaasas olevat lisavihikut vilistlaste ja õpetajate nimedega, sest seda tööd talle ei antud. Muidu oleks õnnestunud kõrvaldada hulk vigu. Tegelikult enamus nimesid on selletagi õieti kirjutatud.

Eksitus

Nägin unes, et Ago ja Kõiv hakkasid mängima katkestusseisu pooleks murtud malelaual. Ago tõrjus vastase kuninga kahe lipu abil d-liinile ja andis tuld. Siis nad lõpetasid mängu, sest arvasid, et laual on matt. Tegelikult oleks tulnud laud lahti teha ja kuningas oleks saanud käia edasi e-liinile.

Esmaspäev, august 28, 2006

Uus raamat

Täna esitleti koolialbumit "Sajandi kool: sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi". Minult on selles luuletusi luulekogudest "Kolm seisust", "Uneriik" ja "Maailmakord". Perekond on esindatud ebaproportsionaalselt suurelt, sest autorite hulgas on ka minu vanaema, ema ja kaks venda. Aga tundub, et meie peres kirjutatakse ka ilma selleta keskmisest rohkem, nii et põhjendus on olemas.

Looduskaitse

Nägin unes, et Klaus rääkis, mida Rifkin oli kirjutanud. Ta oli kirjutanud, et kõige suurem reostus tuleb mootorpaatidest. Kõigepealt leiutati mootorpaat ja seejärel bensiin. Sain nüüd teada, et mootorpat on autost vanem. Rifkin kirjutas, et maailma võib päästa ainult see, kui elu suundub kanalisaartele. Ma ei olnud kindel, kas ta mõtles La Manche'i väina saari või maailmamerre rajatavaid uusi saari, aga tundus, et viimaseid. Siis oleks mõte olnud selles, et saared paigutatakse üksteise lähedale ja väheneb bensiinikulu nende vahel liiklemisel. Olin sellisest saarestikust ka ise ühes koolikirjandis kirjutanud. Aga oht oli selles, et kui need saared oleksid liiga madalad saanud, oleksid nad varsti vee alla jäänud. Ütlesin irooniliselt, et kõik usuvad Rifkinit. Henn ja Tõnu hakkasid mõlemad oma kammi otsima. Algul ma ei osanud neid aidata, aga siis avastasin, et minu taskusse on sattunud neli kammi, mille hulgas on ilmselt ka nende omad. Henn oli liitunud ühe maleseisuga mustade poolel. Laual olid keskkonnakaitsjad. Henn kutsus endast tähtsamaid keskkonnakaitsjaid väljale d6 mikrofoni juurde. Läksin ka sellele koosolekule. Neist, keda siia oodati, oli puudu ainult Helina, kes arvatavasti ei tahtnud siin minuga korraga olla. Hakkasin koos Klausiga mööda tänavat ära minema. Katustelt loobiti meid kividega. Varem oli loopijaid olnud rohkem, aga nüüd tegelesid katuste pättidest puhastamisega helikopterid, mis pidevalt õhus tiirutasid. Helikopterite lendamine oli justkui keskkonnakaitse, aga sellele kulus ka kütust. Läksime ühte madalasse majja. Eelmisel korral oli siin puhkenud tulekahju. Nüüd võis loota, et inimesed on kogemustest õppinud ja ei lase enam majal põlema minna. Aga keegi, keda eelmisel korral ei olnud, võis selle ikkagi põlema panna. Siis oleks tulnud ruttu välja joosta.

Õhtused mõtted

Pime aeg ja algab pidu.
Pidu pean ma üksinda.
Joogiks on mul lambivalgus,
söögiks on mul pimedus.

Panen kirja imeridu,
juba käes on ilus algus,
kasvab enda imestus.

Siin on homse teose idu,
rahvast tabab pimestus.

Pühapäev, august 27, 2006

Simo 13

Täna, kus möödub 7 päeva Põlva turniiri lõpust, lisan veel ühe asjaolu, mida ma kohe tähele ei pannud. Nimelt kui eelmisel aastal sain 13. koha, siis tänavu olin tagant 13.

Külas

Nägin unes, et olime vanaema pool ja Ann hakkas ette lugema trükitud mälestusi. Mõtlesin, et kodus võiks mõnel sünnipäeval sedasama teha, aga ma ei taha ise ette lugeda. Ann võttis kätte pastelli sarnased pliiatsid. Ühel neist oli sees õhumull. Ta küsis, kas mina olen selle tekitanud. Ütlesin, et ega ma pliiatsit ei söö. Võtsime välja lauamängu. Algul ütlesin, et selle nimi on poolsalto, siis parandasin ennast, et rendžu. Mäng käis nii, et kui nupp jäi kahe teist värvi nupu vahele, pöörati ta ringi, nii et ta oli ise ka teist värvi. Kui teist värvi nuppude vahele jäämist toimus korduvalt, siis enam ringi ei pööratud. Kui kaks nupu muutusid samavärvilisteks, nimetati seda abiellumiseks. Näitasin, et abiellumine saab toimuda ka diagonaalis. Ann ütles, et ei saa. Seletasin, et jah, mängus saaks, aga elus ei saa analoogiat rakendada, kui on rohkem kui kahte värvi nuppe.

Pille kirjutas ülikoolile uurimistööd vaimuhaigustest. Ta kasutas näidetena erinevaid haigusjuhtumeid. Minu kohta kirjutas ta, kuidas psühholoog mind terroriseeris ja muutis sellega asja hullemaks. Juures olid tolleaegsed fotod. Nägin fotolt, et tol ajal oli mu nägu pesemata. Aga Pille ei saanud kirjutada kogu tõtt, sest kõigest polnud ma rääkinud. Tegelikult ei olnudki vaja rääkida, sest ettekujutused ei ole olulised. Üks Rahvaliidu poliitik ütles Pillele, et ta on kirjutanud traditsioonilises laadis, mida keegi ütles, aga peaks kirjutama ka sellest, kes kuidas hääletas. Poliitik lisas, et hääletamist ta ei andesta. Mõtlesin, et kui poliitik mõtleb hääletamiste all haigete eest hoolitsemist puudutavate otsuste langetamist, siis võib temast aru saada. Aga kui ta tahab öelda, et osad poliitilised seisukohad tulevad haigusest, siis on see samasuguse terrori näide, mida tegi psühholoog.

Olin võimulolijatega opositsioonis. See tähendas, et keelati ära minu raamatukogudesse sisenemine. Mõtlesin, et kui nii tehakse, hakkan siiski pidevalt katsetama raamatukogudesse sisse pääsemist. Mitte mitu korda päevas, muidu jäetaks minu nägu liiga hästi meelde. Aga järjestikustel päevadel küll. Mõnel korral pääseksin sisse, sest vahepeal valvuri tähelepanu nõrgeneb. Olin parajasti ühes muuseumis ja käisin selle üleni läbi. Kui muuseumist väljusin, nägin selle ees kohvikulaua taga istumas Oudekkit, kes mind ootas. Me pidime kindlal kellaajal kokku saama, aga ma olin hilinenud. Hilinesin sellepärast, et kui ma poleks muuseumi läbi otsinud, oleksin ma arvanud, et Oudekki on seal sees. Kui kokkusaamine läbi sai, tuli üks mees, kes oli Oudekkit oodanud. Ta näitas fotot, mis ta oli meist teinud. Talle tegi nalja, et ma näitasin fotol vaatetorni tipus olles selle lage.

Ariel ja Lauri K. hakkasid tööõpetuse ruumi ukse taga meenutama, kuidas nad olid päev varem omavahel kakelnud. Lauri K. oli saanud tõsiselt kannatada ja kartis, et ei parane elu lõpuni. Oli oodata, et varsti ründab Ariel järgmisi inimesi. Läksime laulmise tundi. Õpetaja R. Leppoja käskis avada õpikud. Hüüdsin üle klassi, milline kummaline pealkiri õpikul on. Mul ei olnud vaja hüüda, sest teistel olid endal ka õpikud. Aga hüüdmine oli siiski põhjendatud, sest kõik ei kandnud õpikuid kaasas. Mina olin korralikum ja kandsin. Mul oli Kristeriga kahe peale laual üks õpik. Õpikus olid kariaktuurid. Ühel karikatuuril oli näidatud, kuidas rikas lääneriigi kodanik vanniga räägib. Teine kõrvalolev karikatuur kuulus sellega kokku. Sellel oli näidatud vaese inimese vanni. Tema pesi enne ise vanni minemist selles nõusid. Ta ütles, et talle meeldib, kui nõud vannivett jahutavad. Esimeste eestikeelsete ajalehtede esimesed numbrid trükiti kõik välismaal. See ei tähendanud veel, et neid poleks Eestisse müügile toodud. Välismaa mõiste oli suhteline, sest see võis tähendada Skandinaaviat, aga Skandinaavia oli Venemaa osa.

Laupäev, august 26, 2006

Veel Pluutost

Teate, õpilased, ma pean teie eelmise aasta hindeid muutma. Enamus teist nimetas kontrolltöös planeetide hulgas Pluutot, aga selgus, et see oli viga, nii et hinnet tuleb alandada. Jukul tuleb hinnet tõsta, sest ta jättis Pluuto nimetamata, aga maksimaalset hinnet ta ikkagi ei saa, sest ta jättis nimetamata ka mõned tõelised planeedid. Kust sa võtad, et need ka tulevikus planeetide hulgast välja arvatakse?

Ülikooliga seotud tondid

Nägin unes, et mulle tulid tondid kallale ja nõudsid, et ma doktorantuuri astuksin. Nad põhjendasid nõudmist sellega, et muidu ei saa seal kõik kohad täis. Ma ei tahtnud astuda. Hüüdsin Pillet appi. Doktorantuuris oleks hea olnud ainult see, et seal oleks raha saanud. Sel aastal ma sinna küll minna ei tahtnud. Järgmine aasta oleks natuke parem olnud, aga siis poleks seal enam võibolla nii palju kohti olnudki. Lõpuks jätsid tondid mind rahule. Doktorantuuris oli juba minust noorem Lemmit, samal ajal kui temaga sama vana Klaus ei olnud veel lõpetanud bakalaureuseõpetki. Istusin kooli tunnis. Tundides räägiti palju Loonedest, nagu oli räägitud mõndagi ka Runnelitest. Ma hakkasin kahtlustama, et ülikooli ajal olid minu kursusekaaslased ainult teeselnud, et nad said õpitava minust halvemini selgeks. Minul ei olnud ju kuskilt õppidagi, kui kirjutasin loengus nendest vähem üles. Olime praegu ruumis, kus oli suur arvuti, mis hakkas kummaliselt käituma. Täpselt ei olnud aru saada, kas tal on midagi viga, aga igaks juhuks tõmmati juhe seinast välja, et rike edasi ei läheks. Kui juhe seina tagasi pandi, ei olnud asi paranenud, vaid ekraanilt oli näha, et mälu kustumine jätkub. See oli film arvuti rikkiminekust. Selliseid filme oli tegema hakatud, sest arvati, et see on inimestele lähedane teema, kuivõrd neil on päriselt ka arvutitega probleeme. Mulle ei tundunud see teema kõige parem.

Nägin unes, et kõik Eesti inimesed pidi veetama suurele meeleavaldusele pronksmehe kõrvaldamiseks. Meie pere liikmed pidid minema koos erinevate välismaalaste gruppidega. Kui selgus, et mind pannakse auto, mitte bussi peale, siis see mulle ei meeldinud. Ütlesin nuttes, et nii ma ei saa minna. Jätsingi minemata. Jäin raamatupoodi. Siia jäi ka Mäll, kes vaatas rohket käimasoleva liikumisega seoses välja antud kirjandust. Ma ei teadnud, mida ta mõtles. Võtsin lugemiseks Tunne Kelami raamatu Saksa võimu asendumisest Nõukogude võimuga. See oli kirjutatud väga emotsionaalses stiilis. Raamat algas sellest, et Göring tahtis Eesti juba 1943. aastal maha jätta. Samuti oli juttu, mis Itaalia sellest arvas.

Reede, august 25, 2006

Grafomaania

Grafomaania on definitsiooni järgi haiguslik vajadus kirjutada. Tegelikult ei ole kirjutamine niivõrd haigus kuivõrd inimese omapära. Saaks ka öelda, et haiguslik on see, kui inimene tunneb kirjutamise suhtes vastumeelsust, kuigi talle on see selgeks õpetatud. Niimoodi informatsioon ei levi. Ja ilma kirjutamiseta ei pruugi inimene üldse mõtlema hakata.

Tahvlid ütlustega

Nägin unes, et Teaduste Akadeemia raamatukogus olid üleval kivitahvlid ärkamisaja suurkujude ütlustega. Need olid sinna juba ärkamisajal pandud, kui ei olnud veel kellegi teise ütlusi võtta. Hiljem enam teiste omi juurde ei mahtunud. Tänu neile tahvlitele püsisid ärkamisaja tegelased inimestel endiselt paremini meeles kui kaasaegsed. Leidsin juba teise mulle saadetud kirja mustandi, mis Helina oli laokile jätnud. See läks vastuollu sellega, kui ta oli öelnud, et mustandeid ta ei kirjuta. Või oli see siiski lihtsalt uus kiri? Ma ei hakkanud seda kohe uurima, vaid panin taskusse, sest kirja juures oli ka trükitud pikk koomiks, mida ma hoopis lugema hakkasin. Helina oli mulle varem saatnud huvitava enda joonistatud koomiksi. Nüüd nägin, et selles trükitud koomiksis, mis oli inglise keeles ja mõne elukutselise kunstniku tehtud, oli samu lauseid, mis Helina oli kasutanud. Seega tundus, et Helina oli lihtsalt koomiksit tõlkinud. Aga edasi lugedes nägin, et kattusid siiski vaid osad laused. Ja see trükitud koomiks oli raskemini mõistetav kui Helina joonistatu.

Nägin unes, et internetis oli ühes kataloogis järjestikku valikud "otsin voodikaaslast" ja "otsin kirjasõpra". Teise valiku alla ma oleksin ühel päeval peaaegu läinud, aga see jäi ära, sest enne sain Helinalt kirja. Seal oli ka valik "džäss", mille alt ma kuulasin muusikat. Mul oli olnud džässist teistsugune ettekujutus, aga see muusika, mida ma siit kuulsin, sarnanes väga sellele, mis oli tavaline raadios Elmar. See pidi tähendama, et džässi on rohkem liike. Kui Tõnu ütles, et talle džäss meeldib, siis võibolla ta mõtles hoopis seda liiki. Isa tahtis, et ma autokooli läheks. Kui ma ütlesin, et ei lähe, nõudis isa, et ma pean minema. Mõtlesin talle selle peale öelda, et ta ei saa üldse aru, milline inimene ma olen. Rääkisin jalgpallist, et mulle on etteheiteid tehtud, et miks ma ründama ei lähe, aga tegelikult on kaitse tähtsam. Need etteheitjad ei oska ise kaitsta ja kaitses olles püiavad ka rünnata. Mängisime ka praegu jalgpalli. Väravad olid väga pisikesed, nii et need sai üleni blokeerida. Sellest hoolimata läks vahepeal pall sisse. Meenutati, kuidas meie kõrvalhoovis oli toimunud elektriga piinamine. President Bush oli seda veel pealt näinud. Peksin praegu Klausi selle eest, et ta kasutas eesti keeles ingliskeelseid eessõnu. Klaus andis järele ja tõlkis need eesti keelde. Ta küll porises seejuures, et siis läheb tähestiku järjekord teiseks.

Neljapäev, august 24, 2006

Uuringud

Suve algul sain ülikoolilt viis kirja järjest. Neli esimest avaldasid soovi, et ma osaleksin küsitluses "hariduse kvaliteedi" väljaselgitamiseks, viiendaga võeti mult ära ülikooli e-maili aadress. Eile sain kirja veel mingilt poliitikauuringute keskuselt, samuti minu "hariduse kvaliteedi" määramiseks. Lugesin mõned laused ja viskasin siis paberikorvi, nagu ma ei säilitanud ka ülikooli kirju ega vastanud neile.

Kui tahetakse teada, kui hästi ülikoolis õpetatakse, tuleb küsitleda hoopis õppejõude. See, kuidas mina õpin, ei sõltu õppejõududest. Seda uuriti juba eksamitel. Kui hästi ma teemat praegu valdan, ei sõltu ka enam ainult ülikooli aegsest õppimisest, vaid hilisemast tegevusest järjest suuremal määral. Ma ei osale uuringutes, mis samastavad "hariduse kvaliteedi" hilisema sissetuleku suurusega. Astusin mulle kõige paremini sobiva ülikooli kõige paremini sobivale erialale. Uuringu korraldamisega seatakse see kahtluse alla, ja vastamine võiks viia selleni, et kelleltki teiselt võetakse võimalus sama eriala õppida. Kui uuringute korraldajad näevad seejuures, et nemad saavad oma tegvuse eest rohkem raha, võivad nad arvata, et nende minu meelest kummalised mõtted on targemad.

"Kümme aastat hiljem". Jeltsin.

Nägin unes, et mind taheti maha lasta. Püüdsin seda takistada. Inimesed tahtsid teisi tappa sellepärast, et olid lugenud Dumas' raamatutest duellidest. Raamatu "Kümme aastat hiljem" ühe köite epiloogis mõrvati musketäride ülem. Seda tehti tantsu ajal rapiiriga. Teine tantsija tegi justkui tantsuliigutusi, aga selle käigus lõi tegelikult musketäride ülemat kaks korda rapiiriga. See ei saanud ennast kaitsta, sest tal ei olnud relva käes. Nii langes ära veel üks "Kolmest musketärist" alates tuttav tegelane.

Nägin unes, et lugesin, et Jeltsin on sel aastal juba kolmandat korda Eestis. Mõtlesin, mida loetu põhjal järeldada. Järeldasin, et kolmandal korral ei saa ta elada samas majas, kus kahel esimesel. Ja on võimalik, et ta on Eestisse saadetud spioonina, et valmistada ette Eesti vastast sõda.

Kolmapäev, august 23, 2006

Avanguteooria

Vaatasin ühest avanguraamatust variante. Märkasin, et toodud variandis saab üks pool kahel korral väikese kombinatsiooniga etturi võita, aga ei tee seda. Analüüsisin tükk aega, miks oleks etturi äraandmine teisele poolele kasulik, aga ei saanud aru. Siis vaatasin, kuidas variant raamatus edasi läheb. Edasi läks see nii, et lipp pandi ka veel ette.

Naljaleht

Nägin unes, et terroristid ähvardasid täna kindlal kellaajal korraldada ühes New Yorgi majas tuumaplahvatuse. Mõtlesin, et nüüd peaks Klaus jõudma järeldusele, et Iraanil ikkagi ei tohi tuumareaktorit ehitada lasta. Ameerika ütles, et ta hoiab selle plahvatuse ära ja ei lase pomme sisse tuua. Aga polnud kindel, kas tal seda igavesti õnnestub teha, sest terroristid ütlesid, et kui sel kellaajal plahvatust ei toimu, plahvatab pomm ühel teisel kellaajal. Järgmiseks teatati uudistes, et nüüd on plahvatus juba toimunud. Ameerika hävitas selle eest kättemaksuks tuumarünnakuga Iraani ja ühe Indoneesia saartest. Oli karta, et nüüd ründab omakorda Iraani liitlane Venemaa. Järk-järgult hakati järjest rohkem riike hävitama. Oli karta ülemaailmset tuumatalve. Üks Aafrika riik hävitas teise Aafrika riigi. Mulle tuli üllatusena tuumarelvade levik Aafrikas. Lõpuks hävitati kõik riigid. Panin tähele, et millegipärast oleme veel elus. Mõtlesin, et ärkan parem üles.

Nägin unes, et mult telliti isa kaudu "Postimehele" naljaartikkel. Kirjutasin sellle valmis. Selle põhjal koostati "Postimehe" naljaleheküljed, kus oli minu ideed edasi arendades rohkem artikleid. Naljalehekülgi nimetati ajaleheks "Edasi". Need leheküljed panid inimesi "Postimeest" sel päeval nii palju ostma, et "Edasist" tehti veel eraldi natuke muudetud kordustrükk, mis müüdi ka läbi. Küsisin kodus, kas ma nüüd honorari ka saan. Kuulsin, kuidas isa rääkis emale, et ma raha ei saa, sest toimetus võib öelda, et minult võeti ainult idee. Minu arvates oleks pidanud idee kasutamise eest ka maksma. Kuna ma kuulsin isa juttu vaid osaliselt, läksin küsisin emalt, kas isa ütles, et ma raha ei saa. Ema ütles, et isa oli lõpuks siiski öelnud, et tegelikult ma saan raha. Mõtlesin kirjutada Kristerile, et mul ilmus sel aastal juba kolmas ajaleheartikkel. Ma poleks uskunud, et neid tänavu üle kahe ilmub. Ainult et lugejad ei arva ära, et see minu kirjutatud on, sest põhiartiklile ei pandud kellegi nime alla ja täiendavale artiklile lisati Mart Juure nimi, mistõttu arvatakse, et kõik on Mart Juure kirjutatud. Järgmisel päeval öeldi ajalehekoomiksis, et käsi toob vähe sisse, aga klaver, tantsija ja hektar toovad rohkem. Need nimisõnad olid kõik võetud minu artikli sellest osast, mis avaldamata jäeti. Ütlesin emale, et nüüd on tõestatud, et koomiksi joonistamisel kasutatakse minu ideid, kuigi seda võidi alles selle peale tegema hakata, et ma internetis vastavat kahtlust avaldasin. Lugesin seda koomiksit uuesti. Nüüd oli selle sisu teine - hoopis siil rääkis oma isast. See võis tähendada, et ma reaalset koomiksit eiu tajugi, kõik on minu enda kujutlused. Aga kuna nüüd ei jõudnud mulle koomiksi mõte enam kohale, siis järeldasin, et asi on hoopis selles, et praegu on segasem unenägu.

Teisipäev, august 22, 2006

Pilk lauale

Laual on keskkonnaprobleemidest rääkiv raamat, mis mul on mitu aastat pooleli. Mõni arvaks, et sellist kirjandust loetakse katastroofide nautimiseks, aga tegelikult on seda raske lugeda. Edasi kavatsen lugeda hoopis teema tähtsuse tõttu.

Hiiglane

Nägin unes, et kolmanda korruse aknast vaatas sisse hiiglane, kelle nägu oli aknaga samal kõrgusel. Hakkasin akent kinni panema, et tema käest pääseda. Tema hakkas samal ajal akent uuesti pärani kiskuma. Püüdsin füüsikaseaduste järgi ära arvata, kumb peale jääb. Tahtsin kõik nähtused füüsikaseaduste abil ära seletada.

Esmaspäev, august 21, 2006

Toidud

Eile olid toidud kodus väga maitsvad. Kõige maitsvam kombinatsiooon oli magus jäätis vaarikakompotiga. Et selle söömist pidama saada, võtsin otsa konservherneid.

Ma ei ole peres kõige väiksem sööja, aga ainukesel korral, kui ma Põlvas sooja toitu tellisin, oli ports nii suur, et pidin poole järgi jätma. Õudne oli vaadata, kuidas teised ostsid veel mitu nii suurt toiduportsu korraga.

Soojaks läksid Põlvas ka poest ostetud asjad, sest elasin väga palavas toas. Ostsin seal poest vorsti, aga mul polnud külmutuskappi. Et vorst halvaks ei läheks, sõin ta ära 24 tunniga. Selle söömist lõpetades ei tundunud ta enam eriti isuäratav.

Taastunud unenäod

Näitasin Pillele katkendit Oudekki kohta käivast raamatust. Oudekkit kasutasin näitena sellest, mida inimesed kummaliselt teevad. Olin sealt raamatust ka varem Pillele erinevaid kohti näidanud.

Isa rääkis, kui rumalad inimesed on. Ütlesin, et nad peaksid minu luulekogusid lugema, et näha, millised asjad on. Mul on seal kõik kirjas. Esimeses raamatus poliitika, teises kultuuri kohta. Viimastel päevadel olid inimesed minu raamatuid rohkem lugema hakanud. See tuli sellest, et neid oli ühes ajaleheartiklis mainitud. See näitas, kui suur mõju ajalehel on. Mõtlesin, et kuulun nende hulka, kes suurema tunnustuse saavad hilinemisega.

Ühes ajaleheartiklis oli öeldud, et mind on nähtud koos Raidaliga, seega on nähtud koos kahte eurovastast. Selle põhjal järeldasin, et selle artikli kirjutas Aivo, sest tema oli vastu tulnud, kui sattusin täiesti juhuslikult teise eurovastasega ühte kohta. Pealegi polnud selleks eurovastaseks Raidal.

Rääkisin, kuidas kellelgi kõik maleseisud meelde jäävad. Paide vanaema ütles selle peale, et Georg Ots oli ka selline. Keegi helistas otsesaatesse, kus oli Ots, ja ütles ühe maleseisu. Selle seisu järgi arvas Ots ära, kes on helistaja. Seda tegi ta nii, et teisendas ka tähed väljade nimedest numbriteks ja vaatas, kelle sünnikuupäeva, kuu ja aasta need annavad. Et selle järgi helistajat ära tunda, pidi tal ka palju inimeste sünniaegu peas olema.

Istusin klassis maha. Minu tool ooli viltuse kujuga. Aga tundus, et algul on kõik toolid sellised, kuid lähevad peal istumise ajal otseks. Räägiti, et keskerakondlased räägivad Savisaare sillast. See tähendas, et nad tahtsid panna lõkke kohale puulaua ja siis üle selle kõndida.

Eestit külastas grupp maailma tippmaletajaid. Istusin nendega ühes lauas, aga ei rääkinud, sest arvasin, et ma pole nii tähtis, et Kasparoviga rääkida. Ainult Brežnev ei olnud siia tulnud, kuigi oli ka Eestis. Kasparov ütles, et ta eesti keelt eriti ei oska, aga teab, et eesti keeles on ainult kaks aega, mistõttu eestlased saavad asjadest segaselt aru. Mõtlesin, et see ei ole õige. Eesti keeles on rohkem aegasid ja eestlased saavad asjadest aru sama hästi kui teised rahvad. Tõlkimisel võib jääda küll segaseks, kuidas aegu edasi anda. Aga erinevad rahvad ei peagi tajuma täpselt ühte ja sama.

Vaatasime vana videot. Seal näidati, kuidas kaks venda parodeerisid minu filmimise eel räägitud juttu. Olin tahtnud ajaviiteks arutada, mida ajalehtedes kirjutati. Praegu oli näha, et siis ei tundnud ma ajalehtede vastu nii suurt huvi kui nüüd, sest mul olid sealt ainult mõned asjad meelde jäänud. Aga vendadel jäi minu jutt täpselt meelde. Tukistasin Toomast selle eest, et ta nüüd ka videol toimuvat hukka ei mõista.

Istusime laua ääres, millel oli maasikaid. Maasikad olid Maaja omad. Ta ütles meile, et me ei või neid palju võtta. Pille hakkas vastu vaidlema, et võime küll. Küsisin, kas ma terve maasika tohin võtta. Maaja ütles, et mina tohin. See, kes ei tohtinud, oli Liisa. Kui olin maasika ära söönud, ütles Krister mulle, et mina tohin kaks maasikat ka võtta.

Pühapäev, august 20, 2006

Põlva 2006

Nüüd olen kaks nädalavahetust järjest teises linnas malet mängimas käinud. Reedest pühapäevani mängisin Põlva suveturniiril. Seal oli sel korral mõtlemisaeg tund kummalegi, lisaks pool minutit iga tehtud käigu eest. Voore oli seitse. Sain kolm võitu, kolm kaotust ja ühe viigi, seega 50 protsenti võimalikest punktidest. Eelmise aastaga võrreldes oli viike kaks vähem ja kaotusi kaks rohkem. Mängisin teiste hulgas kahe kõige kõrgema reitingiuga osalejaga, sealhulgas viiiendas voorus ainukese kohale tulnud suurmeistriga. See ei olnud see 80 aastane naissuurmeister, kellega tavaliselt mängin. Suurmeister sai 3. koha, mina 29 alustaja juures 17. Reitingu järgi olin turniiri algul paigutuselt 16. Kõige inetum lugu juhtus minu mängus sel korral eelviimases voorus noore vastase vastu mängides, kuid asi lahenes kohtuniku sekkumiseta minu kasuks. (Süüdlane olin ka mina.) Viimases voorus viigistasin nõrgema reitinguga mängijaga, teised tulemused vastasid reitingule. Sain kätte eelmisel aastal Põlvas tehtud fotod. Unenägusid ma Põlvas ei näinud. Tagasi sõitsin bussiga, millele ma seljakott seljas jooksin ja mis oligi ees, kusjuures plaani järgi oli väljumisaeg juba möödas.

Reede, august 18, 2006

Vastukaja

Minu kaks nädalat tagasi ilmunud artikli kohta räägiti suuliselt nii:

See arvustus, mis sul "Sirbis" ilmus, oli hea. Algus oli kahtlane, aga lõpp läks paremaks. Minu jaoks oled sa liiga rahvuslik.

Südametegevus

Nägin unes, et lugesin, et keegi olevat tuntud eesti kirjanik, kelle nimi mulle üldse tuttav polnud. Tema kohta kasutati ka sõna, mis tundus tähendavat mereröövlit. Öeldi, et ta oskab palju paremini tõlkida kui üks teine eesti kirjanik, kelle nimi oli mulle tuttav. Siis anti suuliselt mõista, et selle mulle tundmatu kirjaniku nime kasutati tegelikult selleks, et vihjata ühele teisele nimele. Jäin ootama, mis edasi saab, ja tundsin ägedat südamekloppimist.

Neljapäev, august 17, 2006

Maanteviidad

Mulle näidati fotot kohast, kus maanteele oli üles pandud kaks valikut. Ühes suunas näitas nool, mis ütles: "TAPA", teises suunas näitav nool ütles: "LOOBU".

Sabatäht

Nägin unes, et "Loomingu Raamatukogus" oli ilmunud väga huvitav raamat Sabatähest. Varem olin lugenud sellega väga sarnast Sabatähe-teemalist Muumitrolli raamatut. "Loomingu Raamatukogu" lõppes lausega pimedast mehest: "Siis ta vaatas üles ja nägi Sabatähte." See lause oli eelnevast lõigust kahe taandreaga eraldatud. See oli väga hea lause, aga seda ei saanud neile öelda, kes raamatut lõpuni ei olnud lugenud. Seetõttu on parem panna raamatu kõige parem lause raamatu esimeseks, siis saavad kõik seda ka tsiteerida. Näiteks "Kevade" esimene lause. Vaatasin selle Sabatähe raamatu järgi tehtud filmi. Selles oli aeglane liikumine ja vähe rääkimist. Pidasin seda filmi selle poolest haruldaseks juhtumiks, et see ei olnud aluseks võetud raamatust halvem.

Joonistasin värviliste pliiatsitega pilti. Kui pilt juba peaaegu valmis oli, hakkasin selle paremale poolele lisama veel musta pliiatsiga musttonte. Mõni neist oli seest rohkem täis, teine rohkem piirjoonelik. Natuke jätsin paberile valgeid laike ka. Näitasin vendadele kolme pilti, mis mul täna olid valmis saanud. Hoiatasin neid, et ei läheks jälle nii, kus nad valmis pilti veel rikkuma hakkavad. Tõnust nooremad vennad ütlesid Tõnu narrimiseks, et ühel pildil on Tõnu poeg. Klaus hakkas otsima oma malevihikut ja teisi vanu vihikuid. Ütlesin talle, et tema malevihiku päästsin ma ära, aga muidu olen ma päästnud ainult oma vihikuid. Arvatavasti oli ema Klausi koolivihikud ära visanud. Hakkasime avama sahtleid. Sahtlite omanikud olid ära vahetatud, nii et need, kust me algul otsisime, olid pandud täis hoopis Tooma vihikuid. Tal oli seal nii tühje kui ka eelmiste aastate koolivihikuid. Kuna ta käis veel ainukesena koolis, ei olnud ema tema koolivihikuid ära viskama hakanud. Siis avasin sahtli, mis praegu minu oma oli. Selles oli kõige peal ka Klausi malevihik, aga see oli sahtli sulgemistega natuke kortsu läinud. Kui olin selle Klausile andnud, hakkasin teisi vihikuid vaatama. Mõtlesin, et nüüd oleks õige aeg vendadele vanu kamba vihikuid näidata. Juhul kui ma ei ole sinna uuemal ajal midagi lisanud, sest uusi asju ma ei tahtnud näidata. Aga kamba vihikuid ei olnud sahtlist üldse nii lihtne üles leida, sest need olid kõige paremini ära peidetud, kuna nad olid kõige väärtuslikumad. Üllatavalt palju leidsin vene keele vihikuid, kuigi vene keele vihikutest olin ma kõige suurema osa ära visanud. Vene keeles olin kirjutanud ka ühte pooleks lõigatud vihikusse, mille esimene pool oli olnud vajalik inglise keele sõnade vihikuks. Teises pooles olin püüdnud lahendada vene keele õpetaja antud ülesannet arvutada välja, kui palju peab olema esivanemaid 100 lapsel. Pärast oli selgunud, et see on konksuga küsimus ja õpetaja oli öelnud, et oleks saanud kohe arvutamata vastata, et piisab ühest esivanemast, kellest nad kõik põlvnevad. Mõtlesin, et kas neid esivanemaid ei peaks siiski kaks olema. Siis tuli mulle meelde, et paljuneda saab ka kloonimise teel. Vaatasin veel igasuguseid vihikuid.

Istusin tunnis Arieli kõrval. Ariel oli kirjutamist nii vähe praktiseerinud, et ta küsis mult, kuidas nulli kirjutatakse. Ta joonistas ka ühe nulli, mis keskelt katkes, ja küsis, kas nii. Näitasin, et mina kirjutan nulli hoopis lihtsamalt.

Üks vend arvas, et ta ei näe midagi unes, aga sai tõestada, et ta on näinud, sest ta arvas, et temas naine oli talt küsinud, mida ta unes nägi, kuigi see ei olnud küsinud. Siis tuli välja, et hoopis isa oli küsinud ukse taha tulnud Tartu KGB ülemalt, mida ta unes nägi. See enam nii naljakas ei olnud, sest sellise inimese puhul tahaks tõesti teada tema tegelikke unenägusid. Tartu KGB ülem oli Putini näoga.

Kolmapäev, august 16, 2006

Lukase idealism

Tõnis Lukas on avaldanud järjest "Eesti Päevalehes" ja "Postimehes" artikli sellest, et idealism on parem kui pragmatism. Tema pragmatism seisneb selles, et pool artiklit ta lihtsalt kopeeris ühest lehest teise. Idealism seisneb selles, et teise poole artiklit kirjutas ta teisele lehele uue.

Lumesõda

Nägin unes, et ühe pere liikmed panid ennast maal põlema. Nad ei tahtnud põleda ja kustutasid üksteist ära. Nad lahkusid nii õudsest kohast, kus nad põlema lähvad. Nad suundusid linna riidepoodi ja ostsid endale põlenud riiete asemele uued.

Nägin unes, et läksin koos Helinaga läbi linna. Ma tahtsin temaga koos minna, aga ei tahtnud, et meid koos nähtaks. Loopisime üksteist lumekuulidega. Ühe minu viske järel ütles Helina, et ma viskasin enda kohta väikse lumekuuli. Vastasin, et suuremat ma pole kätte võtnudki. Helina vaidles vastu, et ta on näinud ajalehefotot, kus ma veeretan suurt lumepalli. Ütlesin, et see ei olnud viskamiseks, vaid veeretamiseks. Lisasin, et ma pole ise seda fotot näinud, sest mulle räägiti selle ilmumisest alles paar aastat hiljem.

Nägin unes, et lähenes inglise keele lõpueksam. Sellega seoses andis õpetaja Kalme mulle oma märkmiku, et ma teeks sealt teste ja vaataksin, kas mul õnnestub need ära teha. Keerasin märkmiku lehti natuke ettepoole, et leida esimesed testid, nähes keeramisel pilte. Testid olid reastatud kergemalt raskemale. Iga järgmine test oli eelmisest raskem. Keerasin lehed uuesti kolmanda testi juurde, et sellest alustada. Erik soovitas mul alustada kohe kõige raskemast testist märkmiku lõpus ja teha eespoolseid ainult siis, kui kõige raskem osutub liiga raskeks. Eksamil pidi ka mingitel teemadel rääkima. Mõtlesin, et kui mul tuleb seal rääkida Helinast, siis ütlen, et ma tahan temalt kirju saada ja talle kirju saata, aga mitte tingimata temaga kokku saada. Kui mult oleks küsitud, kas ma olen temaga kunagi kokku saanud, siis ma oleks vastanud, et ma ei tea, sest ma kuulen hallutsinatsioone. Võibolla ma olen näinud, kuidas ta minu kursusevendadega räägib. Ma ei teadnud, mis suunas hallutsinatsioonidest rääkimine eksami hinnet mõjutaks.

Teisipäev, august 15, 2006

Rüütli sõnamäng

Rüütel ütles, et ta tahab, et Eesti oleks jätkusuutlik. Sel põhjusel andis ta oma nõusoleku kandideerimaks presidendina jätkamisele.

Unenäod mängudega

Valmistusin mängima vastuvõetud lipugambiiti. Raamatus oli toodud järgmine variant: d2-d4 d7-d5 c2-c4 d4:c5 (valge lõi musta etturi) Of8:c5. Kommentaariks oli öeldud, et edasi läheb mäng nagu Itaalia avangus. Kui must käib Oc5-b6, siis valge jätkab c2-c3 matiähvardusega Ld1-a4.

Mängisin arvutimängu viikingitega. Minu viikingitel oli varutud söögiks hulk pitsasid. Tahtsin minna röövretkele, aga kuna laevadel ei olnud veel sügavust, ei saanud palju toitu kaasa võtta. Siis tulid arvuti taha minu vennad, kes tahtsid pitsat süia. Ütlesin neile, et nad pealike pitsasid ei puutuks. (Minu viikingid jagunesid kahte rühma, millest kummalgi oli oma pealik.) Käisin vahepeal ära. Kui tagasi tulin, olid vennad läinud, aga nad olid keelust hoolimata söönud ära kõik pitsad, kulutanud võitlustes ära kõik minu viikingid ja raisanud nii palju raha, et raha asemel olid mul nüüd ainult võlad. Ma ei saanud sellisest lagastamisest aru. Kui inimesel pole isegi päriselt vaja süia viit pitsat korraga, seda enam pole tal vaja seda arvutimängus teha. Aga siis tuli arvutile uus pilt ette, kus seis oli natuke parem.

Mõtlesin saata Helinale küsimust, kas ta jalgrattakella on söönud. Mina sõin oma jalgrattakella ära pärast seda kui lugesin raamatut "Telefonilood", kus tehti sama moodi.

Esmaspäev, august 14, 2006

Veel pallimängudest

Sissekandes "Pallimängud" arvasin, et reketiga mängud on jalgpallist ohutumad. Nüüd pole mulle endiselt tulnud meelde ühtegi korda, kus oleksin ennast jalgpalli mängides vigastanud, küll aga meenusid vahepeal korduvad vigastused sulgpallist - reketit käes hoides hõõrusin naha puruks. Korvpalli vigastused on ka meeles - konkreetselt asfaldil põlve puruks kukkumine, lisaks tolleaegne ütlus, et mängime esimese vereni. Olen kirjutanud ka, kuidas malemäng tekitab peavalusid. Eilse välkturniiri järel oli peavalu jälle platsis. Aga kompensatasiooniks sain sealt ka auhinna - Elva kaardi ja purgi mett. (Eilse sissekande lugeja peaks aru saama, et auhinna said kõik osavõtjad.)

Unenägu ajakirjaga "Noorus"

Nägin unes, et keegi oli ajakirjas "Noorus" esitanud küsimuse, mitut kirjanikku on vaja, et nad oleksid õnnelikud. Sellele oli tulnud kolm vastust, nende hulgas üks minult. Üks vastaja arvas, et vaja on 25 kirjanikku. Mina vastasin, et vähemalt 3. Nüüd kirjutas Klaus ka sel teemal mitu artiklit, et saata need järgmises numbris avaldamiseks. Need artiklid, mis ta oli kirjutanud samal teemal, mulle meeldisid, aga lisaks oli tal veel üks ebameeldiv artikkel kantrimuusika vastu. Ta ütles selles, et kantrimuusikat on liiga palju. Ütlesin Klausile, et need majandusteemalised artiklid on head, aga et ta jätaks selle kantrivastase artikli avaldamata. Ähvardasin, et muidu kaeban ta kohtusse. Tema rahustamiseks ütlesin, et ega ma suurt karistust ei nõua, aga 50 krooni trahvi ikkagi. Mõtlesin veel Klausile seletada, et kehvaks saab nimetada ainult seda osa kantrist, mis on kunsti kahvatu jäljendamine, aga mitte kunsti ennast.

Pühapäev, august 13, 2006

Mälestuspäev

Täna käisin Elvas Valter Heueri mälestuspäeval. Nähtavasti kuulutas sinna minekut ette tänane unenägu, kus toimusid kellegi matused. Poleks olnud imestada ka, kui see oleks ette kuulutanud minu matuseid, sest autojuht sõitis kiirusega 200 kilomeetrit tunnis. Jõudsin siiski elusalt tagasi. Teel ei juhtunud muud õnnetust, kui et purunes auto kumm.

Elvas peeti kõnesid, anti kõvasti süia ja mängiti välkturniir. See oli üle mitme aasta esimene välkturniir, millel ma osalesin. 22 osavõtjat jagati kaheks meeskonnaks. Iga mängija mängis kõigi vastasmeeskonna liikmetega. Selgitati välja individuaalsed kohad saadud punktide arvu järgi. Mina sain 11 mängust 3 punkti ja edestasin 3 konkurenti. Minu mõtlemiskiiruse juures ei ole see kõige halvem tulemus, sest kui aastal 1997 Elvas Tartu-Tallinna kirjanike välkmatšil mängisin, sain ainult 2,5 punkti 20-st.

Laupäev, august 12, 2006

Nad teavad minust kõike

Tõusin täna üles kell 12 päeval. Tegin raadio lahti. Kui pooleliolev laul läbi sai, siis esimese asjana öeldi, et mõnele tuleb soovida alles ilusat päeva algust.

Põgenemislugu ja teisi unenägusid

Otsisime internetist andmeid laevahuku kohta. Nende leidmiseks ei teadnud, kas õigem on võtta valik "laevad" või "liiklusõnnetused". Käis sõda. Üks sõdiv pool jättis suurtüki maha, aga teine pool sai seda edasi vedada. Esimesese poole viga oli olnud see, et ta oli lasknud rattad üle kaldaserva vajuda. Jälgisime seda järvest, kus me ujusime. Nägime, et eemal tulevad järvele vaenlased paadiga ja hakkavad meid jälitama. Või jälgisin seda kõrvalt ja lihtsalt samastasin ennast ühe filmitegelasega. Ujujad kiirustasid kaldale ja kadusid eraldi teid mööda võsa vahele. See tegelane, kellega ma ennast samastasin, jooksis keset metsa olevasse majja. Perenaine võttis ta vastu ja pakkus talle varjupaika. Kui jälitaja ka selle maja juurde jõudis, läks põgenik pööningule peitu. Jälitaja tuli teda ka pööningukorruselt otsima, vaadates läbi klaasuste, kas teda seal ei ole. Peitja varjas ennast mööbli taga. Jälitaja hakkas ka mööbli taha vaatama, aga põgenik jäi ikkagi leidmata, sest ta vahetas asukohti, mida tal õnnestus teha hääletult. Siis ütles kinosaalis üks pealtvaatajatest, et nüüd saadakse põgenik kätte. Nii juhtuski. Perenaine oli soovitanud põgenikul kättesaamise korral pakkuda jälitajale mürgist ha-kloriidi. Aga enne kui ta jõudis pakkuma hakata, küsis kinnivõtja seda ise. Kinnivõetu mõtles algul, et ta on täielikult vahele jäänud, aga siis selgus, et kinnivõtja oli ha-kloriidist kuulnud tema käest ühel varasemal jutuajamisel ja arvas, et see on midagi head. Mindi alla korrusele tagasi ja hakati seda koos perenaisega kolmekesi jooma. Kinnivõetu sülitas ühel hetkel vedeliku uuesti välja. Kinnivõtja nägi sellest, et asi on kahtlane. Ta lõi oma klaasi jalaga ümber. Aga oli juba hilja ja see mees lahustus täielikult. Põgenikuga seda ei juhtunud, sest ta kas ei olnud mürki üldse alla neelanud või oli perenaine talle vastumürki andnud. Nüüd jõudis kätte filmi see koht, kus üks naistegelane hakkas kahekordselt nägema ja küsis: "Miks on klaveril kaks karahvini?" Olin seda filmi ükskord varem juba näinud. Tundus, et mürgitamised jätkuvad ja keegi siiski ei pääse. Naistegelane moondus ebaloomulikuks. Kuigi ma ei olnud filmis sees, vaid ainult pealtvaataja, oli film tehtud nii, et ka mina hakkasin tundma selle naise puudutusi. Ka teised naistegelased ja üks meestegelane moondusid. Kui olin seda filmi nooremana vaadanud, oli see tundunud õudusfilmina, aga nüüd midagi õudset ei olnud. Mõtlesin, et selleks süiaksegi kärbseseent, et selliseid elamusi saada.

Mängiti kabet, kus nupud moodustasid erinevaid gruppe. Savisaar oli minuga ühel poolel, aga suhtus minu nuppudesse vaenulikult. Savisaare nuppude hulgas olid kaks ministrit sipelgatäid, kes võisid ära sööma hakata minu nuppude hulgas olevaid sipelgaid. Mõtlesin, kas minna rünnakule, aga seda ma teha ei jõudnud, sest Savisaare nupud tõmbusid kõrvale, nii et vastane sai diagonaalis suurte jõududega rünnata ja tammi minna. Mõtlesin, et tema tammiminek võib ehk siiski mulle võidu tuua, sest tammi saab ka kaugemal paiknevate nuppudega lööma sundida ja sellega ta kinni püüda.

Pidin kolima kolmandasse voodisse, aga ei tahtnud seda teha, nagu polnud tahtnud minna ka esimesest teise. Ukrainas oli raske kirja saata, sest Ukrainal oli trükitud vähe oma marke. Oli küll olemas eelmise iseseisvusaja marke, sealhulgas hüperinflatsiooni aegseid, aga need ei oleks tohtinud enam kehtida. Siis anti ikkagi luba vanade markidega kirja saata. Tekkis küsimus, kas ka hüperinflatsiooni aegsetega, millega oleks saanud saata palju kirju, sest neile oli suurem hind peale kirjutatud, aga oli teada, et vahepeal oli rahatähtedelt nulle lõpust koristatud. Lugesin ülevaadet inimese elu erinevatest perioodidest. Seal oli öeldud, et ükski Teise maailmasõja veteran ei ole veel 100-aastaseks saanud. Tuli kirjakandja, kellest ei teadnud, kas ta sel korral kirju toob. Olin Teise maailmasõja veteran. Üks teine veteran arvas, et meile on kirju, sest veteranide kohta ilmus just artikkel, mis võis panna inimesed kirjutama. Mina mõtlesin, et Helina mulle võibolla praegu ei kirjuta, sest ta ei tea, kas kiri tuleb saata vanasse või uude voodisse. Aga kohe selgus, et mulle on saabunud kirjad nii Toomalt kui ka Helinalt.

Olime laagris. Taheti korraldada matš (jalgpalli või male) alla 18-aastaste laagriliste vahel. Sel juhul ei oleks mina saanud osaleda, sest olin vanem. Aga tegin ettepaneku, et kummalgi poolel saaks osaleda ka piiratud arv üle 18-aastaseid. Ettepanek läks läbi, aga see ei tähendanud veel, et mina ka mängida saan, sest oli minust tugevamaid mängijaid. Hakkasin mängu kõrvalt vaatama. Ühel laual mindi lippu. Mängijad ei teadnud, mida edasi teha. Ütlesin, et kui muud ei anna teha, siis tuleb kahida. Kui oleks kahest lipust ühe mõne nõrgema nupu vastu ära andnud, oleks teine lipp ikkagi peale jäänud. Ühel laual poosid mõlemad vastased ennast korraga üles. Poomine toimus mängult. Rei ütles, et nad ei märganudki, et nad seda korraga tegid. Mõtlesin, et parem oleks, kui mängu eesmärk oleks enda hävitamise asemel edu saavutamine.

Reede, august 11, 2006

Pallimängud

Ma mängisin vist kooliajal jalgpalli liiga nõrgalt, et ma ühtegi vigastust ei mäleta. Tippmängijad saavad ikka pidevalt vigastada. Selles mõttes on reketiga pallimängud kõrgemal seisvad, et seal ei saa nii kergelt kokku põrgata. Või juhtub ehk vahel, et keegi ennast reketiga vastu pead uimaseks lööb?

Õige tähendus

Nägin unes, et mulle öeldi minu kasutatud väljendi seletuseks, et "käsikäes" tähendab sama, mis "käest kinni". Vastasin, et minu jaoks ei tähenda. Minu jaoks tähendab "käsi käes" umbes sama kui "asi iseeneses" ehk "pahupidi asi".

Neljapäev, august 10, 2006

Eesmärk ja tagajärg

Tempo vaheldub, eesmärk ei kao,
kui kätte ta saan, võin täis süia mao.
Kui kätte saan rohkem, siis süia ei või,
vaid loodu söö ise selle, kes lõi.

Moskva. Presidendid. Elu kallinemine.

Nägin unes, et olin metsas, kus langetati parajasti üks puu. Mõtlesin, et see puu langetamine on täpselt nagu minu unenäos. Langetatud puu oli väga pikk, nii et oli suur oht, et sellisele keegi kännust kaugel alla jääb. Kasvades puud millegipärast nii kõrged ei tundunud. Kiirustasin metsast välja, kus võidi veel puid langetada. Kõndisin edasi Moskva suunas. Moskvasse sisenesin mööda raudteed. Kõrvuti olid mitmed rööpapaarid. Mul õnnestus õigel ajal märgata, et kõnnin mööda selliseid rööpaid, mida mööda tuleb selja tagant rong. Läksin majja, kus me peatusime. Rääkisin seal Peebule toimuva sarnasusest unenägudega. Siis tekkis mul kahtlus ja ma küsisin Peebult, mis ta arvab, kas see on ka unenägu või päriselt. Peep ütles, et see on arvatavasti unenägu. Ma hästi ei uskunud teda, aga asi tundus nüüd veel kahtlasem. Mõtlesin, et kui Helinale tundus, et unenägu kestab terve öö, siis mulle tundub, et see unenägu on kestnud juba mitu ööpäeva. Ma ei suutnud enam eristada, mis sellel reisil on juhtunud päriselt ja mis unenäos. Olime reisil terve klassiga. Siin oli rühmade kaupa kirjutatud naljaprogramme, millele ei märgitud juurde, kes on millise programmipunkti autor. Kaks inimest käisid mul järjest sülles istumas. Edasi kõndides hakati mind ründama. Panin iga ründaja ühe hetkega selili. Nii sain jagu kõigist klassi poistest, kes must varem tugevamad olid olnud, samuti suurtest metsloomadest. Vahepeal kahtlustasin, et nad teesklevad meelega nõrkust. Ei mina ega keegi teine ei saanud aru, millest ma nii tugevaks olen muutunud. Aga see oli seletatav sellega, et aeg oli edasi läinud.

Nägin unes, et läksin vanaemale külla ja teised pere liikmed sel korral ei tulnud. Vanaema pool oli ka Liisa. Ütlesin talle, et kui minu eelmised külaskäigud on langenud male maailmameistrivõistluste ajale, siis sel korral on päris maailmameistrivõistlused. Ta küsis, mida see tähendab. Seletasin, et Bush ja Putin peavad läbirääkimisi ja kui nad kokkulepet ei saavuta, siis tuleb sõda. Televiisoris algasid uudised. Saade algas galaktika või tuumaplahvatuse pildiga. See pidi olema märk sellest, et läbirääkimistel ei saavutatud edu ja nüüd võiski oodata sõda. Aga saate jätkudes selgus, et ma olin varem valesti aru saanud - Ameerika presidendiga ei kohtunud Putin, vaid Gorbatšov. Ta kohtus kahe endise Ameerika presidendiga, kes olid temaga samal ajal võimul olnud. Nad kiitsid üksmeelselt heaks selle, et praegune Ameerika president on rohkem tuumarelva omamist rõhutama hakanud. Üldiselt tundusid kõik kolm endist presidenti vastavate maade praegustest presidentidest sõbralikumad. Siis ei olnud ime, et nende ajal rahvad vabanesid.

Nägin unes, et isa ennustas, et jää sulab ära, kuid seda lubatud aja jooksul ei juhtunud. Paksu jää sisse oli raiutud kraav. Käisin kaks korda keldris, kus olid toad. Kui läksin teist korda, olid seal Krister ja Reet. Reet oli vahepeal lauad ära koristanud. Edasi läksin kogunemisele, kus vanemad naised rääkisid, kui väga neile nende punased mütsid meeldivad ja et see ei ole normaalne, et me ei ela enam sama rikkalt kui Nõukogude ajal - siis sai mitu korda päevas rongiga sõita. Nad arvasid, et kord tuleb uuesti jalule seada. Mõtlesin, et nad ei saa aru, et vahepeal on ka välisriigid edasi arenenud ja vahe nendega on suurenenud.

Kolmapäev, august 09, 2006

Pimedad ruumid

Oma kodus võiks ka kinnisilmi liikuda osata, vahel see ongi õnnestunud, aga ühel päeval, õigemini öösel, eksisin ka lahtiste silmadega ära. Oli küll pime, aga uksepraost paistis valgust. Ma ei leidnud kuidagi ukselinki ega laelambi lülitit. Ei osanud enam midagi ette võtta. Lõpuks selgus, et olin omavahel segi ajanud kaks ust, mis on üksteise suhtes 90 kraadise nurga all.

Linnaosad

Nägin unes, et olin Lossi tänava õppehoones, kus õpetaja Kalme andis mulle paki valgeid pabereid. Ta selgitas, et need on mõeldud selleks, et iga magistrant peaks panema rühma inimesi kirjutama ühest linnaosast. Mulle andis ta selleks Supilinna. Vaidlesin vastu, et Supilinnas ma pole elanud, parem oleks Annelinn. Kalme küsis selle peale, kas Tõnu ei ole Supilinnaga seotud korporatsiooni Rotalia esimees. Ütlesin, et ma ei tea. Sven hüüdis selle peale, et mu vend on minust palju tähtsam ja ma ei tea tema kohta põhilist fakti. Ütlesin, et tegelikult ma tean, aga ma ei tahtnud, et Sven teada saaks. Mõtlesin, et tegelikult oli asi selles, et ma ei tea, kas Tõnu kuulub Rotaliasse või Vironiasse. Ma õpisin magistrantuuris teist korda, selle asemel et doktorantuuri minna. Eelmisel korral seda kirjutada laskmise ülesannet ei olnud. Kui ma oleks midagi tegemata jätnud, oleks mult võidud eelmisel korral saadud magistrikraad ka ära võtta. Rääkisin, et ainuke õige Tartu linnaosa on Kesklinn, kuigi Tähtvere meeldib mulle ka. Annelinna arhitektuur on ilus ainult õige nurga alt vaadates. Mõtlesin, et ma ei anna oma grupile ka seda ülesannet, mis ma Kalmele ütlesin, vaid lasen kirjutada igaühel sellest Tartu linnaosast, mis talle kõige rohkem meeldib. Laudadele mõtlesin kirjutamise kergendamiseks veel mänguasju panna. Grupp kogunes koolis klassi 119. Grupi liikmed olid venelased. Panin laudadele nii palju mänguasju, et kirjutamiseks ei jäänud eriti ruumi. Grupi liikmed olid nüüd minu klassikaaslased. Olin mõelnud algul panna igale lauale mänguasju, aga tegelikult panin ainult Madise ette kaks mänguautot. Nende sinna panekut põhjendasin sellega, et siis on kergem kirjutamise ajal tänavat ette kujutada, muidu näeks ainult siseruumi. Tüdrukud läksid klassist välja. Arvasin juba, et keegi ei taha kirjutada, aga siis selgus, et on vahetund ja nad ei peagi veel kirjutama. Mõtlesin ka ise sööklasse minna, sest tundus olevat söögivahetund.

Teisipäev, august 08, 2006

Kaitseingel pahandab

Miks su looming muutus kehvaks,
kas sa oled alla käinud?
Sind ma poleks avaldanud,
kui sind oleks läbi näinud.

Et sust veidi välja tehtaks,
oled lollitamas käinud.
Kuigi oled kavaldanud,
plaan sul pole läbi läinud.

Jutuleib

Nägin unes, et sõin leibasid. Ütlesin isale, et ühe leiva puhul ma saan süies aru, mis sinna sisse on kirjutatud, aga teise puhul ma teksti ei taju. Isa ütles, et tema tajub mõlema puhul. Ta esitas mulle suunava küsimuse, kes on maakonnalehtedes kõige suurem jutumees. Sellele vastuse leidmise abil pidin saama leiva seest lugeda, aga tegelikult ma ei osanud sellele küsimusele vastata. Seda olin ka varem tähele pannud, et vahel oskan leiba süies selle seest lugeda, vahel ei oska. Ma ei teadnud, kuidas üldse leiva sisse kirjutamine käib.

Nägin unes, et üks võõras naine võttis minuga internetis ühendust. Ta joonistas pildi esimese osa, mina joonistasin teise osa juurde, seejärel pidin ma pildi veel ära värvima ja selle talle ümbrikus jõulude puhul saatma. Aga värvida ma enam ei saanud, sest paber kadus enne ära. Kui jõulud läbi olid, sain teada, et see naine on üsna vana ja hallide juustega. Üks tema pere liige oli vanglas ja ta käis seda seal vaatamas. Leidsin paberi puhveti klaasi tagant üles. Ütlesin emale, et sellepärast, et ta selle ära peitis, ei saanud ma seda õigel ajal saata. Ema vastas, et talle ei meeldi, kui ma kellelegi väljapressimise peale postkaardi saadan.

Esmaspäev, august 07, 2006

Esivanemad

Lapsi võib inimesel olla null, aga tal on kaks vanemat, neli vanavanemat ja kaheksa vanavanavanemat. Nii on iga eelnev põlvkond järgmisest arvukam. Seda tähendabki, kui öeldakse, et iive on negatiivne. See näitab, et inimkonna vanus ei saa olla igavene, muidu pidanuks minevikus Maale mahtuma lõpmatus inimest.

Kook

Nägin unes, et olin avaldanud "Järva Teatajas" ühe artikli. Järgnevalt avaldasin seal rea uudiseid. Ühes uudisloos tõin ära Raivo ja Ervini ütlusi. Ajaleht avaldas selle suure rõõmuga. Aga rohkem ma sellisid kirjutada ei saanud, sest palju Järvamaa inimesi ma ei tundnud ja ühtesid ja samu ei saanud korduvalt kasutada.

Nägin unes, et olime Meelval. Mina istusin auto tagaistmel, Jagomägi oli roolis ja isa autost väljas. Jagomägi läks ka autost välja, aga auto sõitis edasi. Proovisin tõmmata käsipidurit, aga see ei mõjunud. Jagomägi ja isa hakkasid autole järgi kiirustama. Kui tee lõppes ja algas põld, pidurdas see auto liikumist niivõrd, et Jagomägi sai auto kätte ja pani seisma. Varsti sõitsime Tartu suunas. Rääkisin, et tõmbasin küll käsipidurit. Jagomägi ütles, et see ei aita, pedaali tuleb vajutada. Ma olin varem näinud küll, kuidas auto käsipidurist seisma pannakse, aga siis oli kiirus olnud väga väike. Ütlesin, et pedaali ma ei saanud vajutada, sest mul läheb alati meelest, kumb on pidur ja kumb gaasipedaal. Jagomägi ütles selle peale, kumb on kumb. Leidsin meetodi, kuidas see alatiseks meelde jätta - tegin seda algriimi alusel.

Nägin unes, et olime Anne kanalis. Aaviksoo ütles, et see on hea, et saab ilma hingamata kaugele ujuda. Vastasin, et mulle meeldib jälle vesi.

Nägin unes, et Taimo rääkis, kuidas tema naabrid temaga pahandavad. Ühe naabri nimi oli Kaljuste. Mõtlesin küsida, kas see on Tartu Kaljuste sugulane. Olime Meelva köögis. Gaasipliidil põles tuli. Ütlesin, et ma seda tuld peaaegu ei näe. Taimo vastas, et tema natuke näeb, aga kui tuld õhutada, siis küpseb kook kiiremini. Ta hakkas kätega tuult tegema, nii et leek muutus paremini nähtavaks. Ütlesin, et niimoodi ta põletab oma kätt. Kartsin ka, et gaasiballoon plahvatab. Mõtlesin, et tsivilisatsioon tekitab pidevalt ohtusid. Edasi mõtlesin, et kui tsivilisatsiooni ei oleks, siis peaks jälle öö läbi puu otsas hundi eest peidus olema. Kui kook valmis sai, sõid vennad selle mõne hetkega ära. Mina ei saanud midagi, sest ei mahtunud pliidile lähedale. Aga meil oli veel kooke, mida pidime nüüd toas koos sööma hakkama.

Pühapäev, august 06, 2006

Pudikeel

Uues "Loomingu Raamatukogus" oli kõige tähelepanuväärsem mõte, et ema märkis ankeeti oma lapse emakeeleks pudikeele. Ema oli austerlane. Emakeel peaks olema keel, mida räägib lapse ema. Ka lapse ema on kunagi pudikeelt rääkinud, aga teistsugust. Emaga sama kirjakeelt laps veel ei räägi. Kas siis tuleks küsida tema tulevast emakeelt? Teiselt poolt ema on tal juba olemas ja emal keel samuti.

Tuumaplahvatuse järel. Huumorisaade.

Nägin unes, et oli olemas võimalus, et Inglismaa ja Prantsusmaa hävitavad teineteist tuumarelvaga. Lootsin, et seda ei juhtu. Tuumaplahvatused siiski toimusid. Peale seda kutsus sõja algataja endaga kolm inimest kaasa – teise mehe (kes võibolla olin mina), heleda naise ja tumeda naise. Mindi välja ja kõnniti seal kiiruga edasi. Kaitseriided olid seljas, aga kiirustades ei olnud jätkunud kaitseid näo jaoks. Sõja algatajal oli siiski üks täiendav kaitsevahend. Ta mõtles hetke, kellele seda anda. Ta andis selle tumedale naisele. Plahvatus ei olnud linna purustanud, kuid selle tagajärjel oli maha tulnud lumi. Mõtlesin, et see tähendab, et ka päris tuumasõja korral oleks lõpp piinarikas, mitte kiire. Tänavatel liikus palju ka muid inimesi, kuid varsti pidid nad kiirituse kätte surema. Nad ei saanud õieti aru, mis on juhtunud ja kes selle taga on. Sõja algataja sai paremini läbi tumeda naisega, teine mees heleda naisega. Sõja algataja ja tume naine hakkasid omavahel naljajuttu rääkima. Sealhulgas hoiatasid nad üksteist autoalla jäämise eest, kuigi autotee oli veel küllaltki kaugel. Enne selleni jõudmist tuli üks auk, mida nad nimetasid nalja pärast kaelkirjaku auguks. Hele naine kukkus auku sisse. Nähtavasti oli tume naine ta sinna tõuganud. Grupiga ühines veel üks vastutulija. See tundus olevat tumeda naise ema. Tume naine, sõja algataja ja tumeda naise ema hakkasid heledat naist tapma. Möödus teine rühm inimesi, kelle hulgas oli üks lühikese seelikuga naine. Näidati, et vaadake, millise riietusega sellise kiirgustaseme juures veel ringi käiakse. Sõja algataja tahtis tänavale magama heita.

Teises unenäos oli telesaade, kus esines tuntud humorist, kes oli juba küllaltki vana. Ta rääkis, et linnugripis inimesel hoiavad arstid kuklast kinni, et ta hingata saaks, aga ta lämbub sellest hoolimata. Ta jätkas, et varvaste liigutamine aitab alati magama jääda, nii tasub seda katsetada ka linnugripi puhul. Mõtlesin, et humorist võtab läbi palju teemasid, liikudes ühe juurest teise juurde loogilisi seoseid pidi. Olin selle saate ajal stuudios. Kui humorist puudutas minu ees istuva tüdruku eriala, hakkas see tüdruk sel teemal ise pikemalt seletama. Humorist lasi tal rääkida. Tüdruk ei seletanud asja lõpuni, vaid lõpetas oma jutu sõnadega, et ta teab küll, kuidas humorist selle keerulise valemini jõudis. Seejärel heitis see tüdruk laudade alla pikali ja hakkas mulle otsa vaatama. Keerasin pea ära. Humorist andis publikule ülesande rääkida järgmiseks sellest, et mehed ja naised ei suuda üksteisele mitte otsa vaadata. Mõtlesin, et ta ei tule selle pealegi, et kellegagi võib asi vastupidi olla. Kõik pidid järjekorras rääkima. Kui tuli Pille kord, ütles ta midagi ebamäärast. Humorist sekkus: “Ta on teil olemas! Mõelge, et ta on maailma kõige ilusam!” Edasi tuli humorist minu juurde ja ulatas mulle mingid koored. Mul ei õnnestunud neid korralikult oma kätte võtta, vaid ma tegin need kogemata katki. See oli juba teine asi, mille ma selle saate jooksul ära lõhkusin. Hakkasin pooleldi nutma, öeldes, et ma ei taha nii vastutusrikkas saates olla. Humorist vastas: “Oh, olge siin kauem!” Sellest hoolimata hakkasin ruumist lahkuma. Ma ei pakkinud oma asju kohe ranitsassegi, vaid lükkasin nad enda ees uksest välja, et seal pakkida. Ukse taga tulid minu juurde mõned poisid, kes tahtsid saada endale osa minu värvipliiatseid. Ütlesin, et neid, mida mul on mitu tükki, võib ikka võtta. Mõtlesin edasi, et kui mulle jääb värvist järgi ainult üks pliiats, siis võib see tera murdumiste teel kiiresti ära kuluda, ja ma ei tahaks juurde ostma minna.

Laupäev, august 05, 2006

Tšingis-khaan

Eilses "Sirbis" vaadeldakse kahte sel aastal eesti keelde tõlgitud raamatud Tšingis-khaanist. Artikli autor ütleb, et ta ei oska sellist buumi millegagi seletada, et ühel aastal tervelt kaks raamatut ilmub. Kuna olen lugenud ka päevalehti, võin asja siiski ära seletada. Nimelt on Mongoolias tänavu suured pidustused, sest möödub 800 aastat Tšingis-khaani suurkhaaniks saamisest. Kui seda "Sirbi" artiklit poleks olnud, oleks mulle meelde jäänud, et sündimisest, aga seda lugedes hakkas tunduma, et aastaarvud ei klapi, ja vaatasin entsüklopeediast järele.

Tööstuslik mängustiil. Võõras aken kodus.

Nägin unes, et olin maleklassis ja vaatasin ajakirjast ühte partiid. Ütlesin lähedal istuvale poisile, et see partii on tööstuslikus stiilis. Seletasin, et iga erineva elukutse esindaja ja erinevas vanuses inimene mängib erinevalt. Tõin näiteks, et kooliõpilased mängivad rohkem lahtiseid avanguid. Ütlesin, et õieti teevad, sest kinniste avangute üldiseid põhimõtteid on raskem õppida. Mulle hakkas tunduma, et võibolla see poiss teab seda kõike isegi. Tuli üks noorem naine ja nõudis, et ma temaga mängima hakkaksin. Ta nimelt valmistus simultaani andma. Ta ütles, et kui teised mängivad, siis pean mina ka mängima. Tundus, et ta on uus treener. Ütlesin, et ma ei soovi mängida, vaid ajakirjast partii lõpuni vaadata. Pealegi kui ma olin Tartu meistrivõistlustel seitsmes, siis ei saa igaüks mulle simultaani anda. (Tegelikult kahtlustasin, et see naine võib siiski mingi väga tugev mängija ka olla.) Ma ei mäleta, kas ma olin seitsmes, igatahes esikümnes. Sel korral läks mul Tartu meistrivõistlustel vist siiski halvemini ja sain ainult 50 protsenti punktidest. Üks klassikaaslane küsis mult, mitu punkti ma eelmisel aastal Põlvas sain. Ütlesin, et pluss kaks. (Väljendasin seda küll sõnadega neli seitsmest.) Ütlesin, et see oli üks kolmest minu kõige paremast turniirist.

Nägin unes, et kõndisin tunni ajal koolimaja trepil. Mulle tuli vastu õpetaja Kalme, kes ütles, et varsti pannakse üles kaamerad, nii et kui keegi tunni ajal ühel korrusel kõnnib, siis korrus allpool olev õpetaja juba näeb seda. Vastasin, et alati saab elektrikatkestuse tekitada. Kalme ütles, et seda küll. Tegelikult ma oskasin lühise tekitada, aga ma ei teadnud, kuidas teha seda nii, et ise seejuures mitte põletada saada. Siis olin tunnis klassis 208. Panin silma peale kilet tagasi. Minu silma kuju oli Klausi silmakujust erinev. Öeldi, et kui nägemist korda tagasi ei pane, siis ei saa optikuks. Mõtlesin, et võibolla just saab, kui peab nägemise asemel hakkama arvutama, mida tegelikult nägema peaks. Nüüd ma hakkasin natuke aru saama ka nendest, kes läätsesid silma panevad, kuigi see tundus endiselt õudne. Tunnis ei olnud õpetajat ja klass rikkus korda. Ühest teisest ruumist tuli teine õpetaja meid keelama. Sellele ei pööratud suuremat tähelepanu. Mina võtsin siiski välja ajaloo õpiku ja hakkasin seda lugema, sest õpiku lugemine tunduski huvitavam. Erik ja Krister loopisid raha edasi. Arvati, et enne meid järgmine õpetaja keelama ei tule, kui algab järgmine tund. Mina hoiatasin siiski, et see õpetaja läks direktorit kutsuma. Siis läksime koridori. Hakkasin aknalaual õpikut edasi lugema. Minust ühele poole tuli Erik ja teisele Krister. Algul ma ei teinud sellest välja, aga varsti leidsin, et pean teise kohta minema, sest nad tegelesid naermisega. Kuna koolis tegeleti ainult logelemisega, siis otsustasin, et lähen koju ja edaspidi enam kooli ei tule. Aga taipasin, et kuna see on unenägu, siis sellistest unenägudest, kus ma koolis käin, ei olegi lihtne lahti saada. Kõndisin tänaval ja mõtlesin, kas minna poodi, et endale midagi head söögiks osta. Tundus, et mulle poes käimine ei sobi. Poe ees tulid mulle vastu inimesed suure koeraga. Kui olime kõrvuti, siis märkasin, et koeral ei ole ketti, ja ta ründas mind. Lõin teda jalaga. Ärkasin ja tundus, et olin löönud jalaga vastu seina varba valusaks.

Nägin unes, et vaatasin kodus aknast välja. Majast sõitis mööda veoautosuurune saan, mida vedas hobune. Saan sõitis mööda paljast maad, sest oli suvi. Läksin korteri otsmisse tuppa, et saanile järgi vaadata. Siin nägin, et kahe äärmise toa rõdud ei avanegi meie hoovi, vaid naaberhoovi. Siit avanes täiesti võõras vaatepilt. See oli nagu läheks võõrasse kohta külla ja vaataks seal korraks aknast välja. Üks neist tubadest oli ema tuba, nii et ta pidi seda vaatepilti iga päev nägema. Aga ma ei teadnud, kas talle tundub kodusem see tuba või korteri ülejäänud osa.

Reede, august 04, 2006

Hvostovi päev

Täna ilmus trükis minu esimene arvustus ilukirjandusteose kohta, ilmumiskohaks "Sirp" ja arvustatavaks raamatuks Hvostovi "Loomingu Raamatukogus" ilmunud näidend. Samas "Sirbis" kirjutab sellest ka Toomas Paul, lisaks on üks artikkel ja intervjuu Hvostoviga tänases "Postimehes". Arvustuse "Sirbile" saatmise ja selle avaldamise vahepeal jõudis üks ülevaade ja intervjuu Hvostoviga ilmuda ka "Eesti Päevalehes".

Viimasel kahel päeval olen paberile üles kirjutanud seda, mida võiks unes näha. Eile õhtul kirjutasin, mida võiks näha seoses täna võimaliku arvustuse ilmumisega. Arvatavasti tänu sellele ennustamisele ma sel teemal unenäo nägingi. Selles hakkasin hommikul pimedas uut "Sirbi" numbrit voodi peal läbi lehitsema, et näha, kas lugu on sees. Lehel oli täna tohutult palju lehekülgi, sellest hoolimata minu tekst sinna mahtunud ei olnud. Aga kui lehitsemise lõpetasin, siis taipasin, et see number oli olnud üksnes minu ettekujutus. Läksin kööki ja võtsin sealt "Sirbi". Sellest nägin, et minu arvustuse asemel oli avaldatud sama teose kohta arvustus Aarne Rubenilt. Aga ka see "Sirp" osutus vaid minu ettekujutuseks. Võtsin tõelise numbri. Selle esiküljelt nägin, et antud raamatu kohta oli toimetusele saadetud nii palju arvustusi, et ühtegi neist ei olnud terviklikult avaldatud, vaid oli koostatud erinevate autorite vestlusring, kus oli kasutatud katkendeid nende kirjutatust. Sama autorit oli kasutatud mitu korda, aga ainult osaliselt.

Teises tänases unenäos tegin lahti oma elektroonilise postkasti. Ma nägin ainult ühte pilti. Alles siis, kui sellele klikkisin, muutus muu nähtavaks. Helina oli saatnud mulle sellise elektroonilise postkaardi, mis muutis postkasti algul nähtamatuks. Juurde oli ta kirjutanud, et äikse ajal põles tema lamp läbi, sest välk lõi sellesse sisse, mis muutis teda kurjaks. Minuga oli juhtunud täpselt samuti - äikse ajal oli lamp kustunud. See tähendas, et see võis juhtuda kõigiga. Aga minu lamp oli pärast uuesti põlema läinud. Helinale võis tunduda, et ta muutus kurjaks, sama moodi nagu mina märkasin äikse ajal, et minuga pahandati.

Kolmandas unenäos olin Meelval. Arvuti ekraanilt oli näha, et sinna saabub üks auto. Helmi küsis, kas ma olen valmis saabuvaid pereliikmeid kallistama. Seda ma teha ei kavatsenud. Helmi küsis, kas ma näen, kuidas auto kihutab. Vastasin, et see kaamera ei näita nii hästi, aga mingit liikumist on näha. Siis jõudsid tulijad kohale. Vaatasin liikuvaid puuoksi ja mõtlesin, et mulle meeldib selline vaatepilt palju rohkem kui kellegi kallistamine. Hakkasime oma talu suunas minema. Samas suunas liikusid ka kaks naabertalu tüdrukut. Kui majja jõudsime, tulid sisse ka meie väike ja naabrite suur koer. Mõtlesin, et peaksin suurt koera silitama, et ta minu peale kurjaks ei muutuks. Oma koera sain kergelt õue tagasi aetud, sest ta oli harjunud, et ta ei tohi majja tungida. Aga võõras koer läks kaugele edasi. Tahtsin teda ka välja ajada, aga kuigi ma teadsin, et ta on endiselt majas, ei näinud ma teda enam. Üks tüdruk hakkas esiku põrandat pühkima. Mina ja Klaus seisime köögis. Klaus hakkas naerma ja ütles pühitava kohta, et süsivesikud on nii suured. Mina ütlesin, et siin ei ole midagi naerda.

Neljapäev, august 03, 2006

Programm sigatses

Täna pidin unenäod arvutisse sisestama kaks korda. Esimesel korral jõudsin neljast 3,5 sisse lüia, kui aken kinni läks ja kõik ära kustus. Asi tundus olevat selles, et Firefox hakkas ennast uuendama. Ma ei vaata kirjutades pidevalt ekraanile. See võis soodustada seda, et ta mõnd minu kirjutamisel tehtud klahvivajutust tõlgendas nõusolekuna. Et see uuendus osutus karuteeneks, siis oleks ehk õigem pealkiri "Programm karutses". Vandenõuteooriaid oleks võimalik arendada lähtudes asjaolust, et õhku lendas asi just sel hetkel, kui kirjutasin lauset, kus üks minister oli mõrvar.

Sigadus ajalehele

Nägin unes, et kuulasime uut Justamendi plaati või kassetti. Rääkisin, et Justament oli varem nii hea ansambel, aga nüüd on täielikult alla käinud. Varem tegi ta kantrimuusikat, nüüd musta metalli. Siis tulid lood, mis ei olnud must metall, aga need ei olnud ka paremad. Esinejad naeratasid ekraanil sama moodi nagu 20 aastat tagasi, aga see valmistas ka pettumuse, sest kui inimene seda korraks teeb, tundub, et tal on mingi kaval mõtte, aga kui ta seda pidevalt teeb, siis ta ongi selline. Televiisoris näidati korraks ka Kristerit. Krister ütles parajasti: “Emp.” Inimesed toas tõusid püsti. Ütlesin, et Krister ajas rahva hulluks.

Mitmes tänases unenäos mõtlesin aidsi nakatumise tõenäosusele. Tõenäosus tundus olevat umbes 50 protsenti. Peale nakatumist oleks elu palju keerulisemaks läinud, sest oleks tulnud hakata jälgima, et ise teisi ei nakataks. Juuksuris ei oleks enam saanud käia või oleks tulnud iga kord juuksurile öelda, et ta kammi ära desinfitseeriks.

Kanali lähedal autotee ääres pingil istusid Klaus ja veel keegi. Vaatsin, ega nad kogemata jalgu autodele liiga lähedale ei pane. Kui lähemale jõudsin, siis nägin, et mind olid silmad petnud, sest nad istusid tegelikult autoteest väga kaugel. Ajalehes oli mitu korda avaldatud minust tehtud fotosid. Viimasel korral oli foto allkirjaks olnud: “Mitte igal abituriendil ei ole ette näidata oma luulekogu.” Mõtlesin, et see oli eksitus, sest pilt avaldati alles käesoleval aastal või eelmise aasta lõpul, kui ma enam abiturient ei olnud. Läksin koju. Meie postkastidest ühest leidsin 12 “Loomingu” numbrit, teisest 12 teise ajakirja numbrit, seega terved aastakäigud. Ma ei osanud arvata, kas ajakiri saadab lisaks igal kuul tulevatele numbritele aasta lõpul uuesti terve aastakäigu või on meie korteris käinud sissemurdjad, kes on need numbrid toast siia toonud. Kui jõudsin korteri ukse taha, leidsin sealt isa, kes ei saanud ust lukust lahti. Ta arvas ka, et korteris võivad olla sissemurdjad. Murdsin ukse maha. Avanes õudne vaatepilt.

Otsisin arhiivist tööd, aga mulle ei antud seda. Järgmiseks läksin tööd otsima “Postimehe” toimetusest, aga ei saanud seda ka sealt. Mulle öeldi, et ma suhtuks taotluse tagasilükkamisse mahedalt. Ise mõtlesin, et nüüd ma vist ei suuda enam ajalehte endise pilguga lugeda. Kolmandaks mõtlesin tööd küsida “Eesti Päevalehest”, et kui sealt ka ei anta, siis on tõestatud, et mulle ei anna keegi. Edasi mõtlesin, kuidas mulle siiski antakse seal välisuudiste toimetusse töökoht. Seejärel mõtlesin, kuidas saan töökoha siseuudiste toimetuses. Mõtlesin korraldada ajalehele sellise sigaduse, et mind juba teisel päeval vallandataks. Nimelt mõtlesin panna lehte peatoimetaja toimetuse liikmetele antavad salajased juhtnöörid. Seda oleksin kirjutanud lausega: “Peatoimetaja ütles, et me peame suhtuma positiivselt kõigisse presidendikandidaatidesse peale Rüütli ja Savisaare.” Oleksin küll lisanud, et tegelikult mulle need kaks kandidaati endale ka ei meeldi, sest üks Savisaare valitsuse minister oli mõrvar. Et see minister oli mulle mõrvast ise rääkinud, siis kaalusin, kas panna lehte ka intervjuu temaga. Teda ei oldud veel kätte saadud. Et tegevtoimetaja vaatab lehe enne trükki minekut üle, siis oleks mul tulnud peatoimetaja paljastamine hiljem trükikotta muudatusena saata. Mõtlesin, et teen seda nii, et ma vahele ei jää – ütlen, et muuta tuleb ainult Tartus müüki minevaid eksemplare. Seda oleksin teinud maskeeeritult, kirjutades esiküljele artikli Tartus toimunud kolme auto kokkupõrkest, mis algselt lehest välja jäeti. Sellele oleksin saanud tegevtoimetaja enda heakskiidu. Et ma oleksin trükki minevas failis ühtlasi muutnud presidendivalimiste teemalist artiklit, seda ma poleks tegevtoimetajale maininud, nii et ta poleks seda artiklit üle kontrollima hakanud.

Kolmapäev, august 02, 2006

Tarkus ja lollus

Maailma tarkus voolab kokku,
ojadest saab jõgi-järv.
Lollus kuivab kaldal tolmuks,
millel vetest kehvem värv.

Tarkus voolab nagu aju,
kuni hakkab aurama.
Lollus midagi ei taju,
silm ei harju auraga.

Kabe. Maailma elemendid.

Esimene tänane unenägudest oli kõige selgemini meelde jääv, aga sealt väärib mainimist ainult see, et mul läks seal kaks korda süda pahaks. Et unenäos saab süda pahaks minna. Mis seda põhjustas, ei hakka ma kirjeldama.

Teises unenäos panin kabe algseisu peale. Mulle näidati, et panen nuppe kogemata keskjooneni. Parandasin vea ära. Muidu oleks see tähendanud valge kaotust, sest kabes kaotab esimesena käigupuudusesse sattuja. Toomas oli ükskord tammi läinud. Ütlesin, et nüüd tahab ta seda uuesti teha, et uuesti kookoniks muutuda. Tammi minejad muutusid nimelt kookoniks. Toomas küsis, mis asi on kookon. Ütlesin, et see on ämbliku muna. Selle vahega, et munast tuleb üks linnupoeg, aga kookonist tuleb ämblikuid palju. (Nüüd sai sellest unenäost siiski üllatavalt selge kirjelduse. Segasem osa on ehk ununenud.)

Kolmandas unenäos oli üks mees võtnud täna uue naise, sest tema vana naine oli ära surnud. Saatsime mehe ja uue naise nende koju. Järgmisel päeval kavatsesime selle naise maalt välja saata, sest ta oli välismaalane. Väljasaatmine oli osa käimasolevast mängust. Selles mängus oli ühel riigil teistest riikidest palju rohkem elemente. Iga element võis muuta elementi, millega ta kokku puutus, aga nad tahtsid seda teha erinevas suunas. Suurele riigile ujus meres üks teine riik vastu, nii et meri ummistas ära ja kõike ei saanud enam teha. Suur riik oli suurena joonistatud tegelikult sellepärast, et ta tahtis teistest rohkem maailma muuta, mistõttu tal oli rohkem elemente. Meres ujus ka üksikuid ebareeglipäraseid elemente.

Teisipäev, august 01, 2006

Metsade süütaja

Mul oli kõhklusi blogis metsatulekahju teemalist luuletust avaldada, et keegi ei saaks sellest inspiratsiooni metsa süütamiseks. Riputasin ta siiski üles ja hakatigi metsasid süütama. Tõenäoliselt on asi selles, et põua ajal tulevad kõigile sarnased mõtted. Ei saa ka välistada, et Vene luure mind jälgib. Mis sellest, et ma süütamisele üles ei kutsunud, vaid ütlesin, et leegitsevad puud teevad elu õudseks. Süütajat tuleks otsida satelliidipiltide abil. Kosmosesse paistab ju hästi, kui kuskil tuld ja suitsu tõusma hakkab.

Penalt

Viimases unenäos vaatasin algul televiisorist pallimänge, seejärel tegin plaani, kuidas ise jalgpallis penalt lüia. Ma pidin lööma palli jalaga õhku ja edasi peaga väravasse. Pea viltune asend pidi väravavahi ära hüpnotiseerima, nii et ta oleks valesse värava nurka hüpanud. Pall oleks samal ajal mööda maad väravasse veerenud. Kohtunik oleks sattunud segadusse ja ei oleks mäletanud, kas kahe puutega löödud penaltit saab reeglite järgi arvesse võtta.