Ülikooliga seotud tondid

Nägin unes, et mulle tulid tondid kallale ja nõudsid, et ma doktorantuuri astuksin. Nad põhjendasid nõudmist sellega, et muidu ei saa seal kõik kohad täis. Ma ei tahtnud astuda. Hüüdsin Pillet appi. Doktorantuuris oleks hea olnud ainult see, et seal oleks raha saanud. Sel aastal ma sinna küll minna ei tahtnud. Järgmine aasta oleks natuke parem olnud, aga siis poleks seal enam võibolla nii palju kohti olnudki. Lõpuks jätsid tondid mind rahule. Doktorantuuris oli juba minust noorem Lemmit, samal ajal kui temaga sama vana Klaus ei olnud veel lõpetanud bakalaureuseõpetki. Istusin kooli tunnis. Tundides räägiti palju Loonedest, nagu oli räägitud mõndagi ka Runnelitest. Ma hakkasin kahtlustama, et ülikooli ajal olid minu kursusekaaslased ainult teeselnud, et nad said õpitava minust halvemini selgeks. Minul ei olnud ju kuskilt õppidagi, kui kirjutasin loengus nendest vähem üles. Olime praegu ruumis, kus oli suur arvuti, mis hakkas kummaliselt käituma. Täpselt ei olnud aru saada, kas tal on midagi viga, aga igaks juhuks tõmmati juhe seinast välja, et rike edasi ei läheks. Kui juhe seina tagasi pandi, ei olnud asi paranenud, vaid ekraanilt oli näha, et mälu kustumine jätkub. See oli film arvuti rikkiminekust. Selliseid filme oli tegema hakatud, sest arvati, et see on inimestele lähedane teema, kuivõrd neil on päriselt ka arvutitega probleeme. Mulle ei tundunud see teema kõige parem.

Nägin unes, et kõik Eesti inimesed pidi veetama suurele meeleavaldusele pronksmehe kõrvaldamiseks. Meie pere liikmed pidid minema koos erinevate välismaalaste gruppidega. Kui selgus, et mind pannakse auto, mitte bussi peale, siis see mulle ei meeldinud. Ütlesin nuttes, et nii ma ei saa minna. Jätsingi minemata. Jäin raamatupoodi. Siia jäi ka Mäll, kes vaatas rohket käimasoleva liikumisega seoses välja antud kirjandust. Ma ei teadnud, mida ta mõtles. Võtsin lugemiseks Tunne Kelami raamatu Saksa võimu asendumisest Nõukogude võimuga. See oli kirjutatud väga emotsionaalses stiilis. Raamat algas sellest, et Göring tahtis Eesti juba 1943. aastal maha jätta. Samuti oli juttu, mis Itaalia sellest arvas.