Linnaosad

Nägin unes, et olin Lossi tänava õppehoones, kus õpetaja Kalme andis mulle paki valgeid pabereid. Ta selgitas, et need on mõeldud selleks, et iga magistrant peaks panema rühma inimesi kirjutama ühest linnaosast. Mulle andis ta selleks Supilinna. Vaidlesin vastu, et Supilinnas ma pole elanud, parem oleks Annelinn. Kalme küsis selle peale, kas Tõnu ei ole Supilinnaga seotud korporatsiooni Rotalia esimees. Ütlesin, et ma ei tea. Sven hüüdis selle peale, et mu vend on minust palju tähtsam ja ma ei tea tema kohta põhilist fakti. Ütlesin, et tegelikult ma tean, aga ma ei tahtnud, et Sven teada saaks. Mõtlesin, et tegelikult oli asi selles, et ma ei tea, kas Tõnu kuulub Rotaliasse või Vironiasse. Ma õpisin magistrantuuris teist korda, selle asemel et doktorantuuri minna. Eelmisel korral seda kirjutada laskmise ülesannet ei olnud. Kui ma oleks midagi tegemata jätnud, oleks mult võidud eelmisel korral saadud magistrikraad ka ära võtta. Rääkisin, et ainuke õige Tartu linnaosa on Kesklinn, kuigi Tähtvere meeldib mulle ka. Annelinna arhitektuur on ilus ainult õige nurga alt vaadates. Mõtlesin, et ma ei anna oma grupile ka seda ülesannet, mis ma Kalmele ütlesin, vaid lasen kirjutada igaühel sellest Tartu linnaosast, mis talle kõige rohkem meeldib. Laudadele mõtlesin kirjutamise kergendamiseks veel mänguasju panna. Grupp kogunes koolis klassi 119. Grupi liikmed olid venelased. Panin laudadele nii palju mänguasju, et kirjutamiseks ei jäänud eriti ruumi. Grupi liikmed olid nüüd minu klassikaaslased. Olin mõelnud algul panna igale lauale mänguasju, aga tegelikult panin ainult Madise ette kaks mänguautot. Nende sinna panekut põhjendasin sellega, et siis on kergem kirjutamise ajal tänavat ette kujutada, muidu näeks ainult siseruumi. Tüdrukud läksid klassist välja. Arvasin juba, et keegi ei taha kirjutada, aga siis selgus, et on vahetund ja nad ei peagi veel kirjutama. Mõtlesin ka ise sööklasse minna, sest tundus olevat söögivahetund.