Põlva 2006

Nüüd olen kaks nädalavahetust järjest teises linnas malet mängimas käinud. Reedest pühapäevani mängisin Põlva suveturniiril. Seal oli sel korral mõtlemisaeg tund kummalegi, lisaks pool minutit iga tehtud käigu eest. Voore oli seitse. Sain kolm võitu, kolm kaotust ja ühe viigi, seega 50 protsenti võimalikest punktidest. Eelmise aastaga võrreldes oli viike kaks vähem ja kaotusi kaks rohkem. Mängisin teiste hulgas kahe kõige kõrgema reitingiuga osalejaga, sealhulgas viiiendas voorus ainukese kohale tulnud suurmeistriga. See ei olnud see 80 aastane naissuurmeister, kellega tavaliselt mängin. Suurmeister sai 3. koha, mina 29 alustaja juures 17. Reitingu järgi olin turniiri algul paigutuselt 16. Kõige inetum lugu juhtus minu mängus sel korral eelviimases voorus noore vastase vastu mängides, kuid asi lahenes kohtuniku sekkumiseta minu kasuks. (Süüdlane olin ka mina.) Viimases voorus viigistasin nõrgema reitinguga mängijaga, teised tulemused vastasid reitingule. Sain kätte eelmisel aastal Põlvas tehtud fotod. Unenägusid ma Põlvas ei näinud. Tagasi sõitsin bussiga, millele ma seljakott seljas jooksin ja mis oligi ees, kusjuures plaani järgi oli väljumisaeg juba möödas.