pühapäev, jaanuar 17, 2021
Jutt tsentrist
laupäev, jaanuar 16, 2021
Mõtted külmakraadidega
Vesi paberil
reede, jaanuar 15, 2021
Üleliigsed videod
neljapäev, jaanuar 14, 2021
Tsivilisatsioon looduses
Naljade koht
kolmapäev, jaanuar 13, 2021
Mäng vangerdamata
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rd2 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. Rf3 Rf6 8. h5 Oh7 9. c4 e6 10. Lb3 Lc7 11. Of4 Lc8 12. Od3 Od3 13. Ld3 Ob4+ 14. Ke2 0-0 15. a3 Oe7 16. Re4 Re4 17. Le4 Rd7 18. Le3 Vd8 19. b4 Rb6 20. Ld3 c5 21. bc Oc5 22. Vab1 Oe7 23. Vhc1 Of6 24. Le4 Ld7 25. g4 Le7 26. a4 Vac8 27. a5 Rc4 28. Vb7 Vd7 29. a6 Rb6 30. Vb6 Vcd8 31. Vbc6 Od4 32. Oc7 Ob2 33. Od8 La3 34. Oa5 La5 35. V1c5 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 48 minutit 20 sekundit, mustal 1 tund 20 minutit 4 sekundit.
Sahtli muusika
Helistamiskatse
teisipäev, jaanuar 12, 2021
Värskel lumel
Lagunev trepp
esmaspäev, jaanuar 11, 2021
Lippuminekud
Raamatuasutus
pühapäev, jaanuar 10, 2021
"Noorpõlve ideaalid". (Blogi 10 000. sissekanne.)
Villem Ernits. „Noorpõlve ideaalid“. Eesti mõttelugu 113. Koostaja: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 2013. 455 lehekülge.
Selle raamatu ilmumisaastal käisin esitlusel ja kirjutasin esitlusest elektrooniliselt. Mäletan, nagu oleksin hiljem kirjutanud uue variandi, et seda ajalehele pakkuda. Ajalehest öeldi, et kui ruumi jätkub, pannakse lehte. Aga ei jätkunud.
Raamatu lugemise jaoks ei leidnud siiani aega, kuigi autor mind huvitas, sest ta oli karsklane ja mitmekülgsete huvidega inimene, kes käis ülikooli kõigi teaduskondade kaitsmistel ja seal sageli ka küsimusi esitas. Aga lõpuks panin selle lugemisjärjekorda, kui Linde raamatus juhiti tähelepanu, et ka Ernits oli hariduselt slaavi filoloog.
Võib koostada nimekirju, kes eelistavad mitmekülgset ja kes ühekülgset spetsialiseerumist. Hiljuti loetud autor Tšiž eelistas ühekülgset, selles mõttes on Ernits tema vastand. See peaks sõltuma inimese aju ehitusest, mitme erialaga tegelemine talle korraga sobib. Tšiž seostas Gogoli mitmekülgseid huvisid tema psüühilise haigusega, aga muust kirjandusest on teada, et on ka selliseid psüühilisi haigusi, mis soodustavad ühekülgsust.
Tšižil ja Ernitsal on sarnane mõte, kui Ernits kirjutab, et osad inimesed on alaväärsed ja olevat parem, kui sellistel lapsi ei ole. Minu meelest inimesel on tugevad ja nõrgad küljed, ühe tunnuse alusel inimest alaväärseks kuulutada ei ole õige. Ühel võib olla kõrgem IQ, aga teine võib olla moraalsem. Perioodil, kui iive on negatiivne, seostab mõni inimese väärtust laste arvuga, aga katoliiklikel maadel on austatud vaimulikke, kellel ei tohigi lapsi olla. Sipelgapesas on suurem osa sipelgaid lastetud töösipelgad, aga ainult munevatest emasipelgatest koosnev pesa ei saaks hakkama.
Raamatust selgub, et Ernitsal olid mitmekülgsed huvid juba ülikooli ajal. Kuigi ta oli ametlikult slaavi filoloogia üliõpilane, huvitasid teda veel rohkem soomeugri keeled. Ta peab neid teemasid küll seostatuks, sest kõikide soomeugrilaste peale liivlaste naabrid olevat slaavlased ja slaavi ja soomeugri keeled olevat ka üksteist mõjutanud. Ernits otsib ka veel laiemaid seoseid, nagu oleksid kogu indoeuroopa ja uurali keelkond omavahel sugulased või üldse kõik maailma keeled. Minu meelest ei pea kõik maailma keeled üksteisest põlvnema selleks, et nad oleksid sarnased selle poolest, et kõiki keeli on pannud välja mõtlema erinevate inimeste üks ja sama ajuosa, mis kasvab neile sarnaste geenide tõttu.
Nagu Ernits on mitmekülgne teaduslike huvide poolest, on ta ka selle poolest, mitme partei lehtedes ta on kirjutanud. Tõnisson avaldas varasemal tegevusperioodil brošüüri sotsiaaldemokraatia vastu, aga Ernits pooldab osades punktides sotsiaalrevolutsionääre ja osades Tõnissoni erakonda. Hiljem sotsiaalrevolutsionääride asemel sotsiaaldemokraate.
Tõnissoniga sarnaneb Ernitsa tegevus karskuse propageerimise poolest. Ernitsa raamatus on rohkem karskuse teemalisi artikleid kui sai pandud Tõnissoni raamatusse, aga minu arvates Tõnissonil olid karskuse nõudmiseks tugevamad argumendid. Ernitsale ei ole karskus ainult alkoholi mittetarvitamine, vaid ka karskusseltsi kuulumine. On arvatud, et Vene keisririigi ajal olid karskusseltsid selle võrra populaarsemad, et igat tüüpi organisatsioonide asutamist ei lubatud. Kuid Eesti omariikluse ajal oli asutamisvabadus juba suurem, aga karskusliikumine tegevust ei lõpetanud. Ma küll alkoholi ei tarvita, aga minu meelest ühendab inimesi paremini millegi tegemine kui millegi mittetegemine. Tahan küll kuuluda maleklubisse, aga mitte karskusseltsi.
Üritustel küsimuste esitamises olen võibolla Ernitsast eeskuju võtnud. Ülikooli alguses mulle tundus tobe, kui soovitati üliõpilastel loengus küsimusi esitada ja keegi seda tegigi. Hiljem olen tahtnud kaitsmise või loengu kuulamise järel ka midagi omalt poolt küsida. Samas teiste küsimusi ma pole alati suutnud nii hästi jälgida kui loengut ennast või enda küsimusele saadud vastust. Küsija võib olla teiste kuulajate poole seljaga ja selja taha kostab hääl halvemini kui ette.
Ernitsa raamatu esitlusel ütles Tulviste, et kui Ernits oleks elus, siis ta oleks esitlusele kohale tulnud. Mulle tegelikult meeldivad raamatud rohkem kui üritused. Ükskord ütlesin, et psühholoogia raamat on parem kui elus psühholoog, millele psühholoogi haridusega Tulviste vastas, et ma ütleks veel midagi ilusat.
Tuttavad näod
laupäev, jaanuar 09, 2021
Ülem-Austria
Korduseksam
reede, jaanuar 08, 2021
Lindid jätkuvad
Lühiskeha
neljapäev, jaanuar 07, 2021
Rõõmud ja ohud
Üleeile kirjutasin jääpurjetamisest osalt oletuste põhjal. Mõni võibolla õpetaks, et enne millestki kirjutamist tuleb põhjalikumalt valmistuda, aga mul on tahtmist kontrollima hakata vahel alles siis, kui midagi kahtlast on kirja pandud. Pärast lugesin, et jääpurjetamist saab teha kas lumeta jääl või õhukese lumega jääl, aga jää on vajalik, sest jääpurjekal on all uisurauad. Aga kui saab teha rulluiskusid, siis saab ilmselt vähemalt teoreetiliselt teha ka erinevaid purjekaid. Purjesuusatamise nimi räägib purje ja suuskade ühendamisest. Sain teada, et purjesuusatamise sünonüüm on purisuusatamine, aga selle sõnaga ka muuseumist pilte ei leidnud. Rohkem oli pilte jääpurikate kohta. Ühel kuuseehtel oli muster, mis pidavat koosnema jääpurikatest, aga ühe teise pildi allkirjas küll jääpurikaid mainiti, kuid mina neid pildilt ei leidnud.
Täna käisin viiendat korda sel talvel suusatamas. Vahepeal olin näinud lund juurde sadamas, aga samaaegselt peaks toimuma ka kokkuvajumine ja lumi kõige paksem ei olnud, kohati oli klassikarada olemas, kuigi kohati ka kadunud. Kui varasematel kordadel olin inimesi näinud astumas ainult kanalijää servale, siis täna käis neid ka kanali keskel ja läbi ei kukkunud. "Kevadest" mäletan küll, et kui igal pool ei kuku, võib mõnes kohas siiski kukkuda.
Suusatasin mööda mingite noorte võimlejate rühmast, kellel oli neist vanem juhendaja. Nägin ühe korra kaugelt ja kaks korda lähemalt teist suusatajat, kes oli vist iga kord sama inimene, vähemalt olid tal iga kord punased riided. Näojooni minu prillidega viisakana tunduvalt kauguselt hästi ei erista. Oli näha ka jooksjaid ja kõndijaid. Vähemalt ühte last veeti kelguga. Kui sõidu lõpetasin, tõi keegi parajasti oma jõulukuuske ära. Kanali taga ei olnud jõulukuuskede virn kõige suurem, võibolla oli sealt osa juba kuskile mujale toimetatud. Kodus öeldi mulle, et tänavu traditsioonilist kuuskede põletamist ei tule.
Kirjasõna
kolmapäev, jaanuar 06, 2021
Ettur lõplikult läinud
Kuulamata lindid
Järgmiseks võtsin lindi, millel olid tenoriaariad. Selle lindi kohta on raskem midagi kommentaariks öelda. Hääldus oli veel segasem, ma ei ole isegi kindel, mis keeles lauldi. Vahepeal oli ainult aru saada, et lauldi: "Maria, Maria!" Laulja hääl pidi ilmselt väljendama, et tal on väga suured tunded.
Ühe lindi kuulamise katkestasin kohe, sest seal ei olnud muusika, vaid rääkimine. Järgmiseks leidsin isa nimetatud juba kuulatud lindiga samas sarjas ilmunud esimese osa. Esimesel osal olid peal tõesti isa sõnadega laulud. Nende sõnadest sain paremini aru, võibolla ka tänu sellele, et sõnad olid varasemast tuttavad. Mul on see lint alles pooleli, aga tundub, et isa sõnadega osas on esitus ühtlasemalt hea.
Kirjandi edenemine
teisipäev, jaanuar 05, 2021
Ekraanil ja lumes
Jätkasin muuseumide võrgulehel talveteemaliste otsingute tegemist. Eile lõin otsingusõnaks jääpurjetamise. Leidsin pilte purjekatest, millel olid ühtviisi kolmnurksed purjed. Mõtlesin, et veepurjetamises on mitmesuguseid purjekaklasse, aga jääpurjetamises ilmselt nii palju erinevaid võistlusi ei peeta. Mõtlesin, kas jääpurjetamist peab tegema jääl või sobib selleks ka lumi? Pildil tundus lund olevat, aga ei olnud kindel. Lumeta jää peaks olema lühiajaline, aga teoreetiliselt on võimalik lumi maha lükata nagu uisutamiseks. Kui purjetamiseks peaks sobima ka lumi, saaks seda ala harrastada ka maismaal.
Mäletan, et vähemalt vahepeal oli peale jääpurjetamise olemas ka teine sarnane ala purjesuusatamine, aga selle kohta ma muuseumidest midagi ei leidnud. Otsisin siis lumememmede kohta. Minu lapsepõlves arvasid kunstnikud üksmeelselt, et lumememmel peab olema porgand ninaks, aga kahel vanemal muuseumipildil äratas tähelepanu, et lumememmel oli hoopis piip suus. Vanasti teatud suitsetamise kahjulikkusest vähem. Ühel maalil äratas tähelepanu, et laps oli läinud talveilmaga õue toasussides. Aga ajaloos olen õppinud, et vanasti talurahvas üldse saapaid ei kandnud.
Täna läksin neljandat korda sel talvel suusatama. Ärkasin hommikul veel hiljem kui eile või üleeile, aga harjasin hambaid kiiremini, klõpsutasin vähem blogiloendureid ja postkasti ning kirjatööd oli vähem, seetõttu jõudsin suusatama varem kui üleeile. Hetkeks mõtlesin, kas ma ikka lähen, kui südames on valu. Aga kui järgmisel hetkel mõtlesin, et see tuleb tõenäoliselt ärevusest või seedimisest, oli valu kohe läinud. Kaalusin ka suusatamise asemel raamatukogus käimist, aga lükkasin selle edasi.
Täna oli esimene kord sel talvel, kui suusatasin mitte ainult kanali ees, vaid ka kanali taga. Rajad olid suhteliselt korralikud, tagumisel küljel oli lumi paksem ja ka rööpad selle võrra sügavamad. Oli ka esimene kord sel talvel, kui mulle teine suusataja vastu sõitis. Seda juhtus kaks korda, vist olid erinevad suusatajad. Oli talve esimene kord, kui tundsin, et kahest ringist jääb väheks, tahaks rohkem sõita. Aga seda ma siiski ei teinud, kuna tõlkida on palju ja tahan ka blogi kirjutada.
Kodus tahtsin minna pärast suusatamist sooja duši alla, aga kraanis oli vesi külm. Hoolimata pikast kraani lahti hoidmisest alustasin pesemist külma veega, lõpus läks see siiski soojaks.