pühapäev, jaanuar 17, 2021

Jutt tsentrist

Artur rääkis malelaua tsentrist. Ütlesin, et kui tal selle kohta selline teooria on, siis ta võiks pikale turniirile ka tulla. Krister vastas, et pikkadel turniiridel ei ole mõtet, seal mängitakse edasi, kui tulemus on juba selgunud. Mina ütlesin, et saab kehtestada reegli, et konkreetsel turniiril võib kohtunik mängu katkestada, kui ühel poolel on selge ülekaal. Hakkasin kahtlema, kas sellist üldistest reeglitest erinevat erandit ikka tohib kehtestada. Kui kohtunikule anda selline õigus, siis ta võib katkestada enametturiga mängu, millest ta ainult arvab, et see on ühele poolele võidetud, tegelikult oleks tulemus viik.

*
Joosep istus minu laua taha. Mõtlesin, et kui Joosep mind esimest korda males võidab, siis ütlen, et õnnitlen võidu puhul, see oli esimene kord. Mõni mängija pärast esimest kaotust saaks veel võite, aga minust on varem pöördumatult tugevamaks mindud. Mõtlesin, et kui Joosep istub minu laua taga, kuhu ma siis istun. Aga toas oli kaks lauda, sain istuda teise laua taha. Joosep vaatas minu vana koolikaustikut. Ta ütles, et sellesse on ka joonistatud. Vastasin, et mõnda vihikusse ma olen lisanud joonistused tagantjärele, kui vihik on juba täis kirjutatud.

laupäev, jaanuar 16, 2021

Mõtted külmakraadidega

Ülikoolis oli mu keskmine hinne maksimumi ja feisbukis miinimumi lähedane. Kumb on õigem? Tegelikult hinnati erinevaid asju. Ülikoolis olid peamiselt mälueksamid, feisbukis hinnatakse meeldimist. Aga mõni inimene on mulle öelnud, et talle ei meeldi, et ma pole halba asja ära unustanud. Mõnele ei meeldi, kui räägitakse palju endast, mida ma selle sissekande alustuseks jälle tegema hakkasin. Aga kui minuga on seotud probleemid, siis on põhjust endast rääkida. Mõni arvab, et rääkima peaks just headest asjadest. Täna mulle meeldis, et oli 15 kraadi külma ja ometi kord ei läinud väljas käies higiseks. Algul mõtlesin paksemalt riidesse panna, aga unustasin, õhemate riietega oligi paras. Koroona ajal ei taha hästi riide- ega saapapoodi minna. Hulk aega juba ei ole ka kella patareid vahetama hakanud. Algul kui patarei tühjaks sai, hakkasin taskukella asemel malekellasid kasutama, aga mõlemad malekellad läksid pika tiksumisega rikki. Nüüd vaatan kella mobiiltelefoni pealt. Mul sai juba ma ei tea millal telefoni kõneaeg otsa, aga ei ole juurde ostnud, sest kellelegi helistada ei ole. Lõpuks ei saa ka enam minule helistada, aga tavaliselt keegi ei helistagi. Ma pole eriti paljudele oma numbrit ka andnud. Enne koroonat tuli nädalas tavaliselt üks kõne ja üks sõnum, nüüd tuleb tavaliselt nädalas null. Kirju ma saadan, aga tavaliselt ei saa vastust. Vennad on seletanud, et kui ma veel feisbukki kasutasin, siis minu postitusi ei kommenteeritud sellepärast, et ma ei sõimanud. Lühemaid postitusi kommenteeriti sagedamini kui pikki. Lühikesest on kergem valesti aru ka saada, aga pikas on asjad lahti seletatud. Pikka sissekannet lugedes võib lõppu jõudes meelest minna, millele oleks vahepeal vastata tahtnud. Mulle meeldib ajalehte lugedes siiski mõelda pikema artikli üle rohkem kui lühinuppude.

Vesi paberil

Oli matemaatikatund. Õpetaja lubas kedagi tahvli juurde kutsuda. Istusin esimeses pingis. Mõtlesin, et kui ma õpetajale otsa vaatan, siis ta kutsub tahvli juurde mind. Nii läkski. Ma ei osanud seda tüüpi ülesandeid lahendada ei vihikus ega tahvlil. Aga mõtlesin, et ma olen nii andekas, et võibolla mõtlen koha peal välja, kuidas see käib. Otsisin kotist õiget asja. Mul oli palju üleliigseid asju kaasas.

*
Hakkasin maalimisplokki uut pilti maalima. Vaatasin, et eelmise lehekülje peal on vesi. Kallasin selle põrandale. Tundus, et vesi on kõiki vanemaid pilte kahjustanud. Mõtlesin, et pilte tuleks hoida sellises kohas, kus vesi neile juurde ei pääse. Mõtlesin, et kuidas sinna üldse vesi pääses, kui ma polnud täna varem maalinud. Küsisin Toomalt, kas ta on täna maalinud. Ta ei vastanud. Kui küsimust kordasin, siis ta vastas, et ei mäleta.

*
Olin saatnud Kaplinskile kirjaga küsimuse, kas ma võin temaga ühesugust varjunime kasutada. Ma ei saanud kirjale vastust. Siis jäi üle kasutada perekonnanime. Aga mul kattus ka see Kaplinski omaga. Saatsin talle uue kirja, et kas ma sellist perekonnanime võin kasutada. Nüüd sain kirjale vastuse, et võin küll.

reede, jaanuar 15, 2021

Üleliigsed videod

Tähistati Eesti Euroopa Liitu astumise aastapäeva. Meenutati tol ajal parlamendisaalis toimunud koosolekut. Samal ajal teises kohas toimunud eurovastaste meeleavaldust nimetati natside meeleavalduseks. Euroopa Liidu kiituseks öeldi, et sinna astumist toetas ka president Meri. Kommenteerisin Kristerile, et ei võeta arvesse, mida Meri sellest küsimusest hiljem arvas. Mitte et ta oleks muutunud eurovastaseks, aga hiljem oli ta Euroopa Liidu suhtes kriitilisem kui alguses. Krister vastas, et enne surma hakkavad paljud kõike elus tehtut kahetsema.

*
Lugesin koos isaga vanu ajalehti. Isa pidi nende põhjal raamatu koostama. Mõtlesin aidata niimoodi, et valin igast ajalehenumbrist kõige parema artikli välja ning annan need isale ülevaatamiseks.

*
Otsisin internetist välja ingliskeelsed teatmeteose artiklid ühe eurovastase ja ühe Euroopa Liitu astumise küsimuses otsuse langetanud kohtuniku kohta. Saatsin mõlemad artiklid kirjaga Sandrile. Ühes neist oli toodud ära selle eurovastase arvamus, et kuigi eurovastased on vähemuses, on nende hulgas rohkem keskmisest intelligentsemaid inimesi. Mõtlesin, et see võib nii olla, sest kui öeldakse, et eurovastastest on paljud psüühikahäiretega, siis psüühikahäiretega inimestest on paljud keskmisest intelligentsemad. Kui koju tagasi tulin, tõusis isa minu arvuti tagant. Kahtlustasin, et ta ei ole sellega mitte ainult videosid vaadanud, vaid ka arvuti sisu uurinud. Istusin arvuti taha. Mina olin arvutisse tõmmanud ainult kaks videot, aga mulle oli arvutisse saatma hakatud kõiki videosid. Mõtlesin, et võibolla teeb seda Sander, et näidata, et ta on eurovastastest veel intelligentsem ja oskab videosid arvutisse saata. Püüdsin arvutist üleliigseid videosid kustutada. Selleks tuli vajutada korraga kolme kindlat klahvi, aga ma ei leidnud ühte neist klahvidest üles. Varsti siiski leidsin. Sain korraga kustutada mõned videod, aga uusi saadeti kogu aeg arvutisse juurde ja need mängisid valju häälega. Pille tuli koju. Ütlesin, et ma pean oma arvutist juutuubi ära kustutama. Pille vastas, et juutuubi kustutada ei ole vaja, vaid see tuleb välja lülitada.

neljapäev, jaanuar 14, 2021

Tsivilisatsioon looduses

Täna käisin seitsmendat korda sel talvel suusatamas. Hommikul tuba õhutades oli külm, aga väljuma hakates näitas akna taga kraad ainult -8. Arvuti kraad rääkis natuke suurematest külmakraadidest. Kuna igal juhul oli rekordkülm ilm, siis panin eelmistest kordadest soojemalt riidesse.

Kanali ääres olid küll sügavad suusarööpad olemas, aga kahel pool rööpaid oli lund triipe jätva sõidukiga lamedamaks lükatud. Ma oleks tahtnud looduslikumat vaatepilti. Langes üksikuid lumehelbeid ja lootsin, et varsti need masinajäljed kaovad. Võibolla oli tahetud teha uisustiili rada, aga võibolla oli lihtsalt mootorsaaniga sõidetud.

Esimesel kanalipikkusel sõitis mulle üks suusataja vastu. Teist pidi tagasi sõitsin autoteele lähemal, seal tuli vastu teine suusataja, kes sõitis uisustiilis. Esialgsesse kanali otsa jõudes nägin ühte inimest suuskadega seismas, aga ma polnud kindel, kas see on esimesena vastu tulnu või kolmas suusataja. Suundusin teisele poole kanalit, lootes, et seal on looduslikum rada. Aga seal oli asi veel hullem, suurem osa teest suusarööpad üldse puudusid, rada oli ka seal lamedaks lükatud. Kanali tagumise otsa juures, kus mootorsõiduk polnud puude vahele mahtunud, olid klassikarööpad alles. Seal sõitsid minu ees üks täiskasvanu ja laps. Valisin teise lühikese rajaharu ja selle otsal pöörasin ringi. Uuesti vetelpääste majani jõudes kohtusin suure hirmuäratava koeraga, aga lähemale jõudes selgus õnneks, et ta on ketis ja hakkab kõndima teises suunas. Mõni hetk hiljem võtsin suusad alt, sest soovitud distants oli läbitud. Koju tagasi kõndides imestasin, et pikajuukselised on ka sellise ilmaga palja peaga. Aga tuppa jõudes sain aru, et ise pean higi maha pesema.

Naljade koht

Olin lugenud ühte romaani algul põhimõttel lugeda igast peatükist natuke, aga see oli nii haarav, et jätkates olin hakanud lugema rohkem. Romaanis läks üks mees veealusesse riiki ja võitles seal koletistega. Talle oli antud ülesanne need võitlused läbida, aga õnneliku lõpuni jõuda oli raske.

*
Mängisin Martiniga malet. Mängisime naljaavangut. Edasi tuli Martin oma kuningaga kaugele ette, öeldes, et mängib aktiivselt. Minu meelest kuninga ohtu seadmine võis just passiivsesse kaitsesse sundida. Leppisime viiki. Valmistusime alustama uut naljapartiid, et see ka võrku üles riputada. Panime nuppe peale. Minu käes läks must lipp pooleks. Ütlesin, et lipud lähevad kogu aeg pooleks. Ma elasin põhiliselt kodus, aga lisaks oli mul üks isiklik korter, kus ma vahel käisin. Klaus soovitas, milliseid nalju ma võiks seal korteris lisakoduleheküljele üles riputada. Vastasin, et ma ei taha, seal leheküljel on isegi nalju, ja kui neid veel juurde riputada, siis hakkab välja paistma, kes on lehekülje autor. Joonistasime seinal rippuvale paberile pilti. Kõigepealt tegin mina mõned jooned, siis Klaus, seejärel kolmas vend. Algul oli olnud juttu, et valmis pildi riputan võrku üles. Aga ma enam ei tahtnud, sest pilt ei olnud enam nii ilus kui alguses.

kolmapäev, jaanuar 13, 2021

Mäng vangerdamata

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rd2 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. Rf3 Rf6 8. h5 Oh7 9. c4 e6 10. Lb3 Lc7 11. Of4 Lc8 12. Od3 Od3 13. Ld3 Ob4+ 14. Ke2 0-0 15. a3 Oe7 16. Re4 Re4 17. Le4 Rd7 18. Le3 Vd8 19. b4 Rb6 20. Ld3 c5 21. bc Oc5 22. Vab1 Oe7 23. Vhc1 Of6 24. Le4 Ld7 25. g4 Le7 26. a4 Vac8 27. a5 Rc4 28. Vb7 Vd7 29. a6 Rb6 30. Vb6 Vcd8 31. Vbc6 Od4 32. Oc7 Ob2 33. Od8 La3 34. Oa5 La5 35. V1c5 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 48 minutit 20 sekundit, mustal 1 tund 20 minutit 4 sekundit.

Sahtli muusika

Sain ühest sahtlist kõik muusikalindid kuulatud. Eelviimasena kuulasin esimest korda rukki seltsi linti, kus olid rukki teemalised laulud. Mõnes mainiti otseselt rukist ja mõnes oli vist seos kaudsem. Oletatud kõnesid ega luuletusi lindil ei olnud, aga üks laul oli nimetatud seltsi nimel.

Viimasena hakkasin kuulama linti, millest ümbrise järgi arvasin, et seal on ka varem kuulamata lint, aga see osutus siiski vanaks tuttavaks, mis oli lihtsalt valesse ümbrisesse pandud. Seal oli soomekeelne laste tondiooperi lint, millest olin arvanud, et see on ammu katki läinud. Nüüd selgus, et lint on terve, mille üle oli hea meel. Tondiooperi lauludest märkasin uuel kuulamisel, et seal on kasutatud palju refrääni. Ühes laulus sisaldus juba rea piires endaga riimuv liitsõna, siis laulis eeslaulja seda rida kaks korda järjest ja alles kolmandal korral koor kordas, järgmiste salmide järel kõik see kordus. Soome keel on isegi eesti keelest aeglasem ja kui veel refrääne venitama hakata, tundub see eriti soomepärane. Osa lindikülge laulsid täiskasvanute hääled ja vahepeal lapsehääled. Mäletasin, et võibolla oli selliseid linte kunagi kaks üksteisele järgnevat, aga praegu leidsin ühe. Mäletasin ka uduselt, et lindil või lintidel võis olla mingi seos Ellen Niiduga. Nüüd sain soome keelest nii palju aru, et tundsin ära, et lindi teisel küljel lauldi E. Niidu "Suure maalritöö" soomekeelset tõlget, kuigi too külg ei kõlanud nii hästi.

Helistamiskatse

Tahtsin arstile helistada. Läksin selleks isa toast oma tuppa. Telefonitorust kostis mingit muud jutuajamist. Vajutasin kõnekatkestamisnuppu. Mõtlesin, et jutuajamine oli kostnud võibolla sellepärast, et enne õige numbri valimist valisin ühe lühema vale klahvikombinatsiooni. See võis olla kiirabi number. Läksin isa tuppa tagasi. Helistamine võttis palju aega. Mõtlesin arsti harjumustest.

teisipäev, jaanuar 12, 2021

Värskel lumel

Suusatamistesse tuli vahe sisse. Mitte et lund poleks olnud, aga vahepeal oli vaja muid asju teha. Täna käisin siiski kuuendat korda sel talvel suusatamas.

Enne väljumist vaatasin, et lund sajab ja kraadiklaas näitab nulli ja pluss ühe vahel. Teel suusatamiskohta vaatasin, et lumememmed on pikali löödud. Kanalil nägin suuskade allapaneku ajal ühte noort suusatajat, ise asusin sõitma kanali kõrval. Varsti leidsin vanad suusarööpad üles, mis olid peaaegu lumme tuisanud. Asusin sõitma mööda neid rööpaid. Tuul oli selle talve sõitude seni kõige tugevam. Kui olin esimese kanalipikkuse läbinud, ei liikunud ma tagasi ringi põhimõttel, vaid sama joont mööda, et värskendatud rada kasutada. Mõtlesin, et kui doping on keelatud, võibolla peaks suusamäärde ka keelustama, see on ka kunstlik abivahend. Praegu kirjutades mõtlen, et tegelikult suusad on ka abivahend, aga nende keelustamist ma kindlasti ei poolda. Suusatamise ajal vaatasin, et kanal on valgem kui eelmistel kordadel, varem oli veel kalda äärel lumeta jääd, nüüd enam mitte. Ka kanali jääl oli kas lumememme või lumekindlust ehitatud. Kui sõitsin neljandat ja viimast kanalipikkust ehk teise ringi teist poolt, tuli kaks täiskasvanud suusatajat koos rajale juurde. Nad tulid majade poolt ja asusid siis samadele rööbastele, mida mööda mina sõitsin. Kanali otsa jõudes olin neile lähemale jõudnud, aga mööda sõitma ei pidanud ja vastusõitu nad ka ei teinud, vaid suundusid kanali taha, kus ma polnud täna käinud. Mina võtsin suusad alt ja asusin neid puhtaks kraapima. Varasematel talvedel on olnud suuskade alt võtmisega raskusi, aga tänavu talvel pole seda veel juhtunud, kuigi suusad on samad ja neid pole vahepeal remonditud. Lund on küll katkise klambri vahele läinud, aga saapa küljest saamiseks on piisanud hetkelisest lihaste pingutamisest.

Väljumiseks riidesse panema hakkamisest tuppa tagasi jõudmiseks kulus natuke üle tunni, pesemisele, lõdvestusharjustele, põranda kuivatamisele, uuesti riiete vahetamisele ja kirjutamisele on kokku kulunud veel peaaegu tund.

Lagunev trepp

Läksin trepist üles. Olime seda treppi mööda varemgi käinud, aga nüüd hakkas trepi üks ülemistest astmetest küljest murduma. Kui oleks sellele peale astunud, oleks see võinud lõplikult murduda ja oleks võinud auku kukkuda. Oli näha, et trepi alt on õõnes, sealt paistis alumine maailm. Mõtlesin, kuidas trepp niimoodi õõnsuse kohale ehitatakse. Taevas lendasid sõjalennukid. Kuigi need olid Eesti lennukid, häirisid ka need, sest need tuletasid meelde kunagisi Vene omi. Meenutati ühtesid minu kindla aasta sõnu. Küsisin, kui vana ma tol aastal olin. Arvutasin välja, et 5-aastane. Kahtlesin, kas 5-aastane moodustab nii keerulisi lauseid. Mulle hakkas tunduma, et võibolla olin olnud hoopis 10-aastane.

esmaspäev, jaanuar 11, 2021

Lippuminekud

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet 1:1. Esimeses mängus mustadega saavutasin materiaalse ülekaalu ja läksin seetõttu lippu. Teises mängus valgetega jõudsime võrdse materjaliga lõppmängu, aga vastane oleks kuninga soodsama asendi tõttu lippu läinud. Kahe mängu kokkuvõttes mul reiting langes.

Raamatuasutus

Läksin ühe asutuse wc-sse. Üks poiss võrdles mind minu kahjuks Sveniga. Vastasin, et Sven on minust tugevam ainult spordis, male on ka spordiala. Kui olin ühte kabiini sisse läinud, hakkas keegi märatsema. Mõtlesin, et kui ma ust kinni hoian, siis võibolla ei saa ta mind kätte.

*
Olin ülikooli raamatukogu ees. Ütlesin, et varem oli siin kõnnitee teistsugune ja ei läinud diagonaalis. Isa küsis, millal. See oli olnud enne raamatukogu avamist. Tegin otsingu, aga sain ainult ühe vaste. Selle seletus oli, et praegu on raamatukogu kinni, pääseb ainult eesruumi pangaautomaadi juurde, seetõttu saab märksõnu otsida ainult eesruumi piirides. Varsti oli jälle terve maja avatud. Ütlesin, et minu meelest varem raamatukogu lõunavaheajaks kinni ei pandud. Olin raamatupoes. Müüjad tulid minu juurde ja ütlesid, et ma maha kukkunud hinnasildid üles tõstaksin. Vastasin, et võibolla ma riivasin neid. Panin need korda. Müüjad olid toonud mulle raha ja läksid kassasse ootama, et ma toodud rahaga riivatud raamatute eest maksaksin. Ma ei kavatsenud seda teha, sest ma ei tahtnud neid raamatuid osta. Mulle tundus nüüd, et võibolla ma siiski ei riivanud hinnasilte, vaid keegi oli need juba varem lohakalt pannud, mille tõttu need maha kukkusid.

pühapäev, jaanuar 10, 2021

"Noorpõlve ideaalid". (Blogi 10 000. sissekanne.)

Villem Ernits. „Noorpõlve ideaalid“. Eesti mõttelugu 113. Koostaja: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 2013. 455 lehekülge.

Selle raamatu ilmumisaastal käisin esitlusel ja kirjutasin esitlusest elektrooniliselt. Mäletan, nagu oleksin hiljem kirjutanud uue variandi, et seda ajalehele pakkuda. Ajalehest öeldi, et kui ruumi jätkub, pannakse lehte. Aga ei jätkunud.

Raamatu lugemise jaoks ei leidnud siiani aega, kuigi autor mind huvitas, sest ta oli karsklane ja mitmekülgsete huvidega inimene, kes käis ülikooli kõigi teaduskondade kaitsmistel ja seal sageli ka küsimusi esitas. Aga lõpuks panin selle lugemisjärjekorda, kui Linde raamatus juhiti tähelepanu, et ka Ernits oli hariduselt slaavi filoloog.

Võib koostada nimekirju, kes eelistavad mitmekülgset ja kes ühekülgset spetsialiseerumist. Hiljuti loetud autor Tšiž eelistas ühekülgset, selles mõttes on Ernits tema vastand. See peaks sõltuma inimese aju ehitusest, mitme erialaga tegelemine talle korraga sobib. Tšiž seostas Gogoli mitmekülgseid huvisid tema psüühilise haigusega, aga muust kirjandusest on teada, et on ka selliseid psüühilisi haigusi, mis soodustavad ühekülgsust.

Tšižil ja Ernitsal on sarnane mõte, kui Ernits kirjutab, et osad inimesed on alaväärsed ja olevat parem, kui sellistel lapsi ei ole. Minu meelest inimesel on tugevad ja nõrgad küljed, ühe tunnuse alusel inimest alaväärseks kuulutada ei ole õige. Ühel võib olla kõrgem IQ, aga teine võib olla moraalsem. Perioodil, kui iive on negatiivne, seostab mõni inimese väärtust laste arvuga, aga katoliiklikel maadel on austatud vaimulikke, kellel ei tohigi lapsi olla. Sipelgapesas on suurem osa sipelgaid lastetud töösipelgad, aga ainult munevatest emasipelgatest koosnev pesa ei saaks hakkama.

Raamatust selgub, et Ernitsal olid mitmekülgsed huvid juba ülikooli ajal. Kuigi ta oli ametlikult slaavi filoloogia üliõpilane, huvitasid teda veel rohkem soomeugri keeled. Ta peab neid teemasid küll seostatuks, sest kõikide soomeugrilaste peale liivlaste naabrid olevat slaavlased ja slaavi ja soomeugri keeled olevat ka üksteist mõjutanud. Ernits otsib ka veel laiemaid seoseid, nagu oleksid kogu indoeuroopa ja uurali keelkond omavahel sugulased või üldse kõik maailma keeled. Minu meelest ei pea kõik maailma keeled üksteisest põlvnema selleks, et nad oleksid sarnased selle poolest, et kõiki keeli on pannud välja mõtlema erinevate inimeste üks ja sama ajuosa, mis kasvab neile sarnaste geenide tõttu.

Nagu Ernits on mitmekülgne teaduslike huvide poolest, on ta ka selle poolest, mitme partei lehtedes ta on kirjutanud. Tõnisson avaldas varasemal tegevusperioodil brošüüri sotsiaaldemokraatia vastu, aga Ernits pooldab osades punktides sotsiaalrevolutsionääre ja osades Tõnissoni erakonda. Hiljem sotsiaalrevolutsionääride asemel sotsiaaldemokraate.

Tõnissoniga sarnaneb Ernitsa tegevus karskuse propageerimise poolest. Ernitsa raamatus on rohkem karskuse teemalisi artikleid kui sai pandud Tõnissoni raamatusse, aga minu arvates Tõnissonil olid karskuse nõudmiseks tugevamad argumendid. Ernitsale ei ole karskus ainult alkoholi mittetarvitamine, vaid ka karskusseltsi kuulumine. On arvatud, et Vene keisririigi ajal olid karskusseltsid selle võrra populaarsemad, et igat tüüpi organisatsioonide asutamist ei lubatud. Kuid Eesti omariikluse ajal oli asutamisvabadus juba suurem, aga karskusliikumine tegevust ei lõpetanud. Ma küll alkoholi ei tarvita, aga minu meelest ühendab inimesi paremini millegi tegemine kui millegi mittetegemine. Tahan küll kuuluda maleklubisse, aga mitte karskusseltsi.

Üritustel küsimuste esitamises olen võibolla Ernitsast eeskuju võtnud. Ülikooli alguses mulle tundus tobe, kui soovitati üliõpilastel loengus küsimusi esitada ja keegi seda tegigi. Hiljem olen tahtnud kaitsmise või loengu kuulamise järel ka midagi omalt poolt küsida. Samas teiste küsimusi ma pole alati suutnud nii hästi jälgida kui loengut ennast või enda küsimusele saadud vastust. Küsija võib olla teiste kuulajate poole seljaga ja selja taha kostab hääl halvemini kui ette.

Ernitsa raamatu esitlusel ütles Tulviste, et kui Ernits oleks elus, siis ta oleks esitlusele kohale tulnud. Mulle tegelikult meeldivad raamatud rohkem kui üritused. Ükskord ütlesin, et psühholoogia raamat on parem kui elus psühholoog, millele psühholoogi haridusega Tulviste vastas, et ma ütleks veel midagi ilusat.

Tuttavad näod

Istusin ühe usulahu üritusel. Arvasin eemal publiku hulgas märkavat ka Kristerit ja Arturit. Ütlesin, et ma ei tea, kas need on nemad, ma näen ainult sarnasust. Artur on ise ateist.

laupäev, jaanuar 09, 2021

Ülem-Austria

Vaatasin dokumentaalfilmi Ülem-Austria liidumaa kohta, mis oli juutuubi üles riputatud aastal 2011. Ülem-Austria pealinn on Linz, mis olevat varem olnud tuntud tööstuslinnana ja uuemal ajal olevat ka turismilinn. Näidati taas sulametalli, nagu filmides Austria kohta varemgi on ette tulnud. Näidati ka maakohti ja põllumajandust. Laudas olid veised, kellel oli pea teist värvi kui kere. Nagu filmis Sloveenia piiri äärest, nii ka selles filmis näidati koopaid. Need tundusid selgelt olevat loodusliku tekkega. Ülem-Austria jääb Põhja-Austria lääneossa. Seal voolab Doonau jõgi, mis on juba üsna lai. Kaamerasse kõneles mees, kelle habe oli nii kitsas, nagu olid Hitleri ajal moes vuntsid, milliseid pärast Teist maailmasõda enam ei kanta. Kui mõnes Austria filmis on kõlanud klassikaline muusika, siis selles kaasaegsem ja ärevam. Söödi lihatoitu. Peale Linzi näidati ka teisi suuremaid liidumaa linnu. Mainiti kunstilist muusikafilmi, mida on ka varem vaadatud dokumentaalfilmis seoses Mozarti nimega mainitud ja mis on tõenäoliselt sama, mida olen ka ise kunagi näinud. /TÄIENDUS. Ajasin siiski kaks filmi segi, kuigi tõenäoliselt olen mõlemat näinud. Dokumentaalfilmist kuulsin kunstilise filmi nime "Sounds of Music", aga Mozarti kohta oli film "Amadeus"./ /TÄIENDUS 2. Kirjalikud allikad ütlevad, et "Sounds of Music" tegevus toimub Salzburgi liidumaal, ka Mozart oli pärit Salzburgist ja elas hiljem Viinis. Seetõttu on kahtlane, mis seoses oli ühest neist filmidest üldse juttu Ülem-Austria filmis, aga ei hakka uuesti vaatama./

Korduseksam

Mulle oli öeldud, et ma pean magistrieksami uuesti tegema. Mulle tundus, et eesmärk on mind eelmisest korrast raskemate küsimustega läbi kukutada. Võis ka olla, et eesmärk oli hinnet tõsta, võibolla magistriõppe lõpetamiseks pidid olema kõik hinded maksimaalsed. Teel eksamile jäin bussipeatuses seisma. Varsti mulle meenus, et ma käin ju jala. Läksin jala edasi. Eksamiruumis ütlesin, et seadus ei nõua positiivse hinde ümbertegemist, et võibolla saab madalama panna. Rääkides ajasin vana ja uue hindamisskaala sassi. Vabandasin ja hakkasin loetlema uue hindamisskaala järgi lubatud hindeid. Seejuures jätsin kogemata ühe vahele ja lisasin hiljem.

reede, jaanuar 08, 2021

Lindid jätkuvad

Kirjutasin üleeile seni kuulamata lintide kuulamisest. Pärast kuulasin tol hetkel pooleli olevat linti edasi. Tuli ette üks tuttav laul, mida olen ka ise raadiost lindistanud. Mõtlesin juba, et kas olen märkamatult teise lindi maki sisse pannud. Aga kui lint lõppes, selgus, et seda mitte, sama laul ongi kahel lindil.

Võtsin järgmise lindi. Sellel esineb üks pereansambel, kes eelistab laulda kiiremas tempos laule. Mõlemal lindil on minu isa sõnu kasutatud. Mitmetele tema luuletustele on tehtud üle ühe viisi ja ühte viisi kuulates võib ka teine meelde tulla. Kiires tempos laule kuulates tuli meelde ka üks klassiõde. Tema kohta öeldi kooliajal, et talle meeldib igasugune muusika. Ta vaidles vastu, et aeglased laulud talle ei meeldi. Sellel lindil mees laulis kiiremaid laule kui naine, aga kõik laulud olid üksteisele sarnased. Õige sõna on võibolla, et kõik on väga meloodilised. See lint on eelmisest ühtlasemalt hea, kuigi ei ole mul veel lõpuni kuulatud. Mulle tundusid siiski sõnad ja viisid vastuolus olevat. Kui olin neid tekste luulekogust lugenud, olid need tundunud naljatoonil luuletused, aga nüüd oli neile tõsine viis tehtud.

Lühiskeha

Lähenes taifuun. Me pidime majas enne seda kõik vedeliku ära valama. Mulle soovitati ühte kohta, kuhu valada, aga vastasin, et sealt võib vedelik valesse kohta sattuda. Mul soovitati see siis ühte võrku valada. Seda ma tegingi, aga sellest imbus osa välja, natuke vedelikku sattus ikkagi valesse kohta ja seetõttu asus üle taeva meie suunas teele lühiskeha, nagu ükskord oli juba juhtunud. Püüdsin lühiskeha kahjutuks teha ühe eseme viskamisega, aga ei saanud pihta. Öeldi, et üle taeva asub meie juurde teele ka kaks tuttavat tüdrukut. Vastasin, et nemad meid ei aita, nad tülitsevad ainult omavahel. Vaieldi vastu, et nad on omavahel alati hästi läbi saanud.

*
Ema soovitas, et ma võiks minna arsti juurde oma tervise kohta nõu küsima. Mõtlesin, et nõu ma võin küsida. Siis mõtlesin, et arsti juurde minnes võib saada veel hullema gripinakkuse, ma parem ei lähe. Ravisin ennast ise.

*
Toimus maleturniir. Ma võitsin turniiri liidrit. Mõtlesin, et kas mul on nüüd lootust kõrgele kohale, liidril jäi punkt vähemaks. Mõtlesin, et võibolla ma olen juba kaks viimast vooru mööda lasknud. Aga teatati, et Seljodkin oli öelnud, et viimaseid voore ei toimu enne kui ühel kuupäeval tüki aja pärast, sest enne ei saa tema kohale tulla. Mõtlesin, et ta on ka üks esimestest, aga kui ta nimetatud kuupäeval ka ei tule, siis lähen temast ka mööda. Olin Antot võitnud. Anto püüdis nüüd seda partiid analüüsida. Ta ütles, et ta ei tea, mida ta tegema peab. Soovitasin, et võibolla Sitsiilia kaitses mustadega ei ole hea pikka vangerdust teha. Ise olin valgetega teinud samuti pika vangerduse. Mõtlesin, et analüüsi ajal ei tööta mul pea nii hästi kui mängides, analüüsi ajal võib jääda mulje, et teisiti mängides jääks võit Antole.

*
Räägiti, et ma olin väga tahtnud Kristeriga koos kõndida. Ühel päeval olevatki Krister saatnud mind minu teaduskonna hoone ukseni. Sealt oli ta ära pööranud ja läinud oma teaduskonna hoonesse loengusse. Nägin, nagu need sündmused toimuksid praegu.

neljapäev, jaanuar 07, 2021

Rõõmud ja ohud

Talve negatiivne külg on räästaste külge tulevad jääpurikad. Mõni inimene on nende pähe kukkumisel surma saanud. Eile nägin jääpurikaid rippumas Tartu kesklinnas ja Tartu Uue tänava poe hoone küljes. Kesklinnas olid puulauad tõkkeks ette pandud, Uuel tänaval mitte. Tegemist oli küll madalama majaga, aga ma ei oska öelda, mis kõrguselt oht kui suur on.

Üleeile kirjutasin jääpurjetamisest osalt oletuste põhjal. Mõni võibolla õpetaks, et enne millestki kirjutamist tuleb põhjalikumalt valmistuda, aga mul on tahtmist kontrollima hakata vahel alles siis, kui midagi kahtlast on kirja pandud. Pärast lugesin, et jääpurjetamist saab teha kas lumeta jääl või õhukese lumega jääl, aga jää on vajalik, sest jääpurjekal on all uisurauad. Aga kui saab teha rulluiskusid, siis saab ilmselt vähemalt teoreetiliselt teha ka erinevaid purjekaid. Purjesuusatamise nimi räägib purje ja suuskade ühendamisest. Sain teada, et purjesuusatamise sünonüüm on purisuusatamine, aga selle sõnaga ka muuseumist pilte ei leidnud. Rohkem oli pilte jääpurikate kohta. Ühel kuuseehtel oli muster, mis pidavat koosnema jääpurikatest, aga ühe teise pildi allkirjas küll jääpurikaid mainiti, kuid mina neid pildilt ei leidnud.

Täna käisin viiendat korda sel talvel suusatamas. Vahepeal olin näinud lund juurde sadamas, aga samaaegselt peaks toimuma ka kokkuvajumine ja lumi kõige paksem ei olnud, kohati oli klassikarada olemas, kuigi kohati ka kadunud. Kui varasematel kordadel olin inimesi näinud astumas ainult kanalijää servale, siis täna käis neid ka kanali keskel ja läbi ei kukkunud. "Kevadest" mäletan küll, et kui igal pool ei kuku, võib mõnes kohas siiski kukkuda.

Suusatasin mööda mingite noorte võimlejate rühmast, kellel oli neist vanem juhendaja. Nägin ühe korra kaugelt ja kaks korda lähemalt teist suusatajat, kes oli vist iga kord sama inimene, vähemalt olid tal iga kord punased riided. Näojooni minu prillidega viisakana tunduvalt kauguselt hästi ei erista. Oli näha ka jooksjaid ja kõndijaid. Vähemalt ühte last veeti kelguga. Kui sõidu lõpetasin, tõi keegi parajasti oma jõulukuuske ära. Kanali taga ei olnud jõulukuuskede virn kõige suurem, võibolla oli sealt osa juba kuskile mujale toimetatud. Kodus öeldi mulle, et tänavu traditsioonilist kuuskede põletamist ei tule.

Kirjasõna

Ütlesin, et ma avasin kogemata blogikataloogi, kaaperdatud leheküljelt võib nuhkvara või pahavara saada. Aga võibolla lehekülg ei olnudki kaaperdatud, võibolla mind kõrvaldati kataloogist sellepärast, et kedagi võis mõni unenäokirjeldus ärritada. Siis nägin, et nüüd olen ma kataloogis tagasi, kuigi mulle polnud sealt enam klikke tulnud. Vaatasin, kui palju on päeva jooksul kataloogi uusi postitusi tulnud. Neid oli kuus, seda oli natuke rohkem kui vahetult pärast kaaperdamishetke, aga ikka vähem kui vanasti. Või uusi postitusi oli lisandunud kaheksa. Olime Paides. Mul oli käes üks raamat. Mõtlesin, et selle peab raamatukokku tagasi viima. Ma pean praegu teist raamatut lugema, et magistrieksamiks valmistuda. Või see raamat siin ei olnud siiski raamatukogu oma, vaid Paide enda eksemplar.

*
Vaatasin uuest raamatust Euroopa kaarti. Nägin, et Norra koha peale on kirjutatud mitu sõna eesti keeles. Aga kuna kirjutatud oli tagurpidi, siis olin lugenud samuti tagurpidi. Õiget pidi lugedes kõlas see küll nagu norra keel. Võibolla eesti ja norra keel olid laiemaltki vastavuses. Rääkisin, kuidas ma olin lugenud. Küsiti, mis eestikeelsed sõnad ma kokku lugesin. Ma enam täpselt ei mäletanud.

*
Mind oli kutsutud pressiklubisse, aga ma polnud läinud. Nüüd nägin, et "Postimehes" avaldati terve lehekülje suuruselt pressiklubis toimunud väitlus. Arvatavasti oli see olnud veel pikem ja seda oli trükkimise jaoks lühendatud. Kohal võis viibida veel hulk inimesi, kes ainult kuulasid. Sõitsin autos, mida juhtis Madis. Ta küsis, kas ma pressiklubis käin. Vastasin, et Savisaar kutsus mind sinna ja vist veel keegi, aga ma ei läinud, sest see võtab liiga palju aega ja ma eelistan kirjalikku suhtlust. Madis arvas, et ma oleks võinud minna.

kolmapäev, jaanuar 06, 2021

Ettur lõplikult läinud

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 d5 4. ed Rf6 5. Rc3 Rd5 6. Oc4 Rb6 7. Ob3 Od6 8. d4 0-0 9. Re2 a5 10. c3 Ve8 11. 0-0 Lf6 12. Re1 Og4 13. Vf2 Le7 14. Kf1 Oe2+ 15. Ve2 Le2+ 16. Le2 Ve2 17. Ke2 R8d7 18. Rd3 g5 19. Od2 Ve8+ 20. Kf3 a4 21. Oc2 Rc4 22. Oe1 Rf6 23. h3 a3 24. b4 g4+ 25. hg Ve3+ 26. Kf2 Rg4+ 27. Kf1 f3 28. g3 Ve2 29. Od1 Rce3+ 30. Kg1 Ve1+ 31. Re1 f2+ 32. Kh1 feL++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 30 minutit 29 sekundit, mustal 1 tund 21 minutit 13 sekundit.

Kuulamata lindid

Mõni peab vist makikassette juba minevikuks, aga mul on ühes sahtlis lindid, mida ma pole veel ühtegi korda kuulanud. Kui sain jõululintidele järjekordse ringi peale, asusin kuulama varem kuulamata kassette. Ühte klassikalise muusika linti olin sealt ka varem kuulanud, aga see läks ühe kuulamisega katki. Nüüd võtsin järgmiseks lindi, mille nimi oli võetud isa luuletusest. Näitasin seda isale, aga ta luges laulude nimesid ja ütles, et ühtegi tema sõnadega laulu peal ei ole. Siis märkas, et see on sarja teine lint ja järeldas, et siis on tema sõnadega osa esimene. Kuulasin isale näidatud lindi läbi. Kõige rohkem meeldis mulle laul, kus täiskasvanu laulis naljasõnadega ees ja lapsed refrääni järel. Laste häälte järgi tundus, nagu neil oleks lõbus selliste sõnadega laulda. Aga arvatavasti tegid nad enne laulmist palju kordi proovi ja nii võib ju esialgne lõbutunne ära kaduda. Ka teised laulud sellel lindil tundusid olevat naljatoonil, aga sõnad ei olnud kergesti jälgitavad, see oli keskmisest raskemini jälgitava häälega laulja. Üks laul oli samade sõnadega, nagu ühel teisel lindil, aga teise viisiga. Suvel leidsin need sõnad ka ühest vanaema suvilas olevast raamatust, need olid eesti keelde tõlgitud, vist prantsuse keelest.

Järgmiseks võtsin lindi, millel olid tenoriaariad. Selle lindi kohta on raskem midagi kommentaariks öelda. Hääldus oli veel segasem, ma ei ole isegi kindel, mis keeles lauldi. Vahepeal oli ainult aru saada, et lauldi: "Maria, Maria!" Laulja hääl pidi ilmselt väljendama, et tal on väga suured tunded.

Ühe lindi kuulamise katkestasin kohe, sest seal ei olnud muusika, vaid rääkimine. Järgmiseks leidsin isa nimetatud juba kuulatud lindiga samas sarjas ilmunud esimese osa. Esimesel osal olid peal tõesti isa sõnadega laulud. Nende sõnadest sain paremini aru, võibolla ka tänu sellele, et sõnad olid varasemast tuttavad. Mul on see lint alles pooleli, aga tundub, et isa sõnadega osas on esitus ühtlasemalt hea.

Kirjandi edenemine

Istusin matemaatika tunnis ja vaatasin oma kaustikut. Õpetaja Holts oli kirjutanud ühe minu ülesandelahenduse juurde, et mul on õiged avastused, aga kõik ei ole täiuslik. Olin ülesande lahendusse kirjutanud rohkem matemaatika ajaloost kui matemaatikast. Keerasin veel kaustiku lehti. Õpetaja oli kaustikut põhjalikumalt kontrollinud kui ma kartsin ja kirjutanud paljudesse kohtadesse hindeks nelja, aga ma tundsin, et tegelikult ei saa ma ikkagi matemaatikast aru.

*
Käisin vana korteri juures seismas. Üks laps viis minu koti oma korteri uksele ja ütles oma emale, et leidis selle koti. Läksin ütlema, et see on minu kott. Lapse ema ütles mulle, et ma olen siin nii palju vaatamas käinud, et nüüd võin siia tagasi kolida. Mõtlesin, et pärast tagasi kolimist hakkan võibolla vahepealse korteri juures ka vaatamas käima. Aga vahepealses korteris pole nii hea elada olnud, siis seal vaatamas käies vast sellist head tunnet ei teki.

*
Kirjutasin kirjandit. Õpetaja tuli seda kõrvalt vaatama. Ta ütles, et ma ühte lausesse koma paneksin. Vastasin, et ma olengi seal punkti komaks parandanud, aga kuna alguses panin punkti, ei saa selle jälgi enam kõrvaldada ja koht jääb raskesti tõlgendatavaks. Mõtlesin, et ma olen kirjandi alguses püstitanud suured raamatu üle arutlemise eesmärgid, aga teisel leheküljel on kirjand muutunud lihtsalt jutustavaks. Ma saan veel arutlemise juurde tagasi pöörduda, aga ebaühtlus jääb sisse. Varem olen kirjandi valmis saanud teise aine tunni ajal, nii läheb vist ka täna.

teisipäev, jaanuar 05, 2021

Ekraanil ja lumes

Eile vaatasin arvutist pikaajalist ilmaennustust, et näha, kui kauaks veel suusailma on. Kui ennustus on õige, siis esialgu muretsema ei pea. See talv on suusailma olnud ka praeguseks rohkem kui eelmise talve lõpuks.

Jätkasin muuseumide võrgulehel talveteemaliste otsingute tegemist. Eile lõin otsingusõnaks jääpurjetamise. Leidsin pilte purjekatest, millel olid ühtviisi kolmnurksed purjed. Mõtlesin, et veepurjetamises on mitmesuguseid purjekaklasse, aga jääpurjetamises ilmselt nii palju erinevaid võistlusi ei peeta. Mõtlesin, kas jääpurjetamist peab tegema jääl või sobib selleks ka lumi? Pildil tundus lund olevat, aga ei olnud kindel. Lumeta jää peaks olema lühiajaline, aga teoreetiliselt on võimalik lumi maha lükata nagu uisutamiseks. Kui purjetamiseks peaks sobima ka lumi, saaks seda ala harrastada ka maismaal.

Mäletan, et vähemalt vahepeal oli peale jääpurjetamise olemas ka teine sarnane ala purjesuusatamine, aga selle kohta ma muuseumidest midagi ei leidnud. Otsisin siis lumememmede kohta. Minu lapsepõlves arvasid kunstnikud üksmeelselt, et lumememmel peab olema porgand ninaks, aga kahel vanemal muuseumipildil äratas tähelepanu, et lumememmel oli hoopis piip suus. Vanasti teatud suitsetamise kahjulikkusest vähem. Ühel maalil äratas tähelepanu, et laps oli läinud talveilmaga õue toasussides. Aga ajaloos olen õppinud, et vanasti talurahvas üldse saapaid ei kandnud.

Täna läksin neljandat korda sel talvel suusatama. Ärkasin hommikul veel hiljem kui eile või üleeile, aga harjasin hambaid kiiremini, klõpsutasin vähem blogiloendureid ja postkasti ning kirjatööd oli vähem, seetõttu jõudsin suusatama varem kui üleeile. Hetkeks mõtlesin, kas ma ikka lähen, kui südames on valu. Aga kui järgmisel hetkel mõtlesin, et see tuleb tõenäoliselt ärevusest või seedimisest, oli valu kohe läinud. Kaalusin ka suusatamise asemel raamatukogus käimist, aga lükkasin selle edasi.

Täna oli esimene kord sel talvel, kui suusatasin mitte ainult kanali ees, vaid ka kanali taga. Rajad olid suhteliselt korralikud, tagumisel küljel oli lumi paksem ja ka rööpad selle võrra sügavamad. Oli ka esimene kord sel talvel, kui mulle teine suusataja vastu sõitis. Seda juhtus kaks korda, vist olid erinevad suusatajad. Oli talve esimene kord, kui tundsin, et kahest ringist jääb väheks, tahaks rohkem sõita. Aga seda ma siiski ei teinud, kuna tõlkida on palju ja tahan ka blogi kirjutada.

Kodus tahtsin minna pärast suusatamist sooja duši alla, aga kraanis oli vesi külm. Hoolimata pikast kraani lahti hoidmisest alustasin pesemist külma veega, lõpus läks see siiski soojaks.

Nuppude arv

Otsisin kapist Klausi sõrme jaoks rohtu. Tahtsin minna vannituppa, aga Klaus läks enne, siis läksime korraga. Seni olin alati vannitoa ukse riivi pannud, aga täna ei pannud. Vaatasin, et mul on endal sõrme sees nael. Tõmbasin selle välja. Rääkisin, et tõmbasin sõrme seest naela välja. Ema vastas, et see on ainus asi, mida ei tohi tõmmata, muidu läheb sõrm puruks. Ütlesin, et aga mul ei läinud. Küsisin, et kui seinanael läheb sõrme sisse, kas siis peab seina kaasa võtma.

*
Helina käis Tartus, aga mulle külla ei tulnud. Ta võis saata pärast kirja, et ta teadis, et ta ei taha sellele tänavale tulla, kus mina elan. Aga ta sai tänavat linnakaardi pealt ka vaadata. Mängisin kabet. Ühel poolel oli järel veel üks nupp, teisel poolel palju nuppe. Võis juhtuda, et ühe nupuga pool lööb kolm vastase nuppu samal käigul.

esmaspäev, jaanuar 04, 2021

Ajaeelistused

Täna Vint.ee-s tegi terve hulk mängijaid mulle ettepaneku mängida 1 minuti mõtlemisajaga, aga need lükkasin kõik tagasi. Ise saatsin kutseid natuke pikema ajaga mängimiseks, mille mitmed lükkasid tagasi või ei reageerinud, aga soovitud kaks partiid said lõpuks mängitud. Need olid erinevate vastastega. Kuna kumbki vastane kordusmängu ei soovinud, olid mul mõlemas mängus valged. Esimese mängu võitsin ja teise kaotasin. Esimeses mängus olid vastase etturid nõrgestatud, aga tema kõige suurem viga oli vankri ettejätmine. Teises mängus pidin sidumiste tõttu kvaliteedi ära andma, millele järgnes esialgu edasi-tagasi manööverdamist ja viimasel käigul jätsin lipu ette.

Protokollid ja jutud

Lugesin uuesti Põhiseaduse Assamblee protokolle. Vaatasin, et need on trükitud suurtähtedega nagu Arderi luuletused, kuigi Kulbokile vähemalt suurtähed ei meeldinud. Siis vaatasin, et osad peatükid on siiski väikeste tähtedega, aga minu loetav peatükk suurtähtedega. Näitasin seda ka isale. Isa ütles, et ta ei saanud aru, mida ma näitan. Nüüd vaatasin, et muude lausete vahel sulgudes olevad laused on siiski väiketähtedega, võibolla isa ei saanud sellepärast aru, mis läbivast suurtähest ma räägin. Lugesin kladest enda kirjutatud vana juttu, mis rääkis samuti poliitikast. See jutt sai küll varsti läbi ja algas uus. Aga tundus, et uus ka palju ei erine. Henn käis mulle peale, et ma talle kladet lugeda annaksin. Vastasin, et ei anna, kõik kirjutatu ei ole mõeldud avaldamiseks.

*
Mul oli vaja võtta telefonikõne. Võtsin isa toas toru kätte, aga sellest kostis ema häält. Vajutasin hääle vaigistamiseks näpuga hargile. Võibolla katkestasin niiviisi ema kõne ära. Valisin numbri. Torust kostis hääli, aga need olid nii vaiksed, et võisid olla hallutsinatsioonid, seetõttu ma rääkima ei hakanud.

*
Läksin bussi peale, et sõita arsti juurde. Bussis tuli mulle meelde, et on koroonaaeg, aga mul ei ole maski ees. Hakkasin kotist maski otsima. Mõtlesin, et kui ma seda ei leia, siis ma ei lähegi arsti juurde, sest seal peaks ka mask ees olema. Venelased, kellel ka maski ei olnud, hakkasid minuga rääkima. Aga ma ei kuulnud, mida, sest kallutasin nakkuse vältimiseks pea kaugemale. Nüüd tundusin jutust aru saama hakkavat. Küsisin, kas nad räägivad sellest, mis nädalapäevadel nad mind kus näevad. Üks venelane vastas, et mitte seda.

pühapäev, jaanuar 03, 2021

Edukas katse

Täna oli minu jaoks talve kolmas suusatamine. Eile sadas lund juurde. Täna näitas arvuti ilmateade külmakraade, aga akna taga kraadiklaas soojakraade, hiljem nulli. Kahtlesin, kas saab ikka suusatada, kui akna taga lume seest rohututid paistsid. Aga tahtsin suusatada rohkem kui kõndida, sest kõndimissaapad olid märjad ja koroona ajal ei taha tervemaid ostma minna, kuni mind ei ole vaktsineeritud. Lõpuks ütlesin, et ma lähen katsetan, kas saab suusatada, teaduses ei pea kõik eksperimendid edukad olema.

Välja mineku jaoks riietudes mõtlesin, et täna ma magasin kaua, aga ei tahtnud ühtegi hommikust tegevust tegemata jätta, seetõttu jõuan koju tagasi alles pimedas. See tähendab, et liikluseeskirjade järgi peaksin kaasa võtma helkuri, aga helkuriga ei ole mugav suusatada. Siis vaatasin, et võibolla minu saabastel ja veel kindlamalt dressipükstel on helkurribad, sellest peaks piisama.

Teel suusatamiskohta möödusin lumememmedest. Ma olen näinud sel talvel üsna palju lumememmesid, aga eriti pole olnud märgata lumesõda. Täna otsisin muuseumide võrgulehelt just lumesõja pilte. Olen arvanud, et on uuema aja nähtus, et kakeldes naerdakse, mitte ei nuteta, aga vähemalt lumesõja fotodel olid ka vanemal ajal naeratavad näod.

Kanalil oli nüüd lumi, varem oli olnud lumi kaldal ja kanali pind veel tume, nagu oleks jää tekkinud alles pärast lumesadu. Nüüd oli lumeta pinda veel kanali servas, aga keskelt oli valge. See kinnitab lapsepõlvemälestust, milles vahepeal natuke kahtlesin, et kaldalt võib olla vesi väljas, kui keskel ükskord suusatasin. Täna sõitsin siiski kaldal, kus tundus ohutum.

Olin arvanud, et kodu juures võib rohututte väljas olla soojaveetorude pärast, aga ka kanali ääres oli jalajälgede alt silmaga vaadates liiva välja tulnud. Suusaga proovides ei olnud liiva siiski kuskil tunda, libises väga hästi, kuigi ei olnud radasid. Mõtlesin, et vanasti minimaratonil ka radasid ei olnud, aga seal sõitsid tuhanded.

Kanali tsooni ees on koerakeelumärk, aga täna nägin lume peal koerajälgi. Koer ei olnud vist ketis, sest koerajäljed läksid üle lume kohast, kus inimesejälgi kõrval ei olnud, alles mina tegin suusajäljed. Natukese aja pärast nägin ka ühte suurt koera, kes oli küll keti otsas ja kõndis koos peremehega. Mõtlesin, et kõik koerajalutajad ei pruugi keelumärki näinudki olla, kui see on ainult ühes punktis. Kui suusad alt võtsin, oli hakanud lund sadama ja minu selja tagant otse vee piiril tuli ka üks väike koer.

Mõtlesin veel, et minu blogi põhjal võib jääda mulje, et teen füüsilist sporti ainult talvel. Tegelikult teen mingeid harjutusi aastaringselt, aga võimlemise kohta ei oska midagi kirjutada. Mulle meeldib lumi, seetõttu kirjutan suusatamisest. Suvistest jalutuskäikudest oleks midagi kirjutada, aga talveriietes vastutulijatest kirjutada tundub viisakam.

Raamatutega kiri

Helina oli saatnud mulle üle tüki aja paberkirja. Lugesin seda. Ümbrikusse oli pandud ka kaks paberraamatut. Ma ei teadnud, mis raamatud need on, aga tundus, et valitud pole kõige väärtuslikumaid. Mõtlesin, et tasus ikka Helinale kirju edasi saata, lõpuks ta vastas. Kirjutasin blogis, et Helina saatis mulle mitme aasta vaheaja järel paberkirja. Mõtlesin, et kui ma selle blogisse kirja panen, võib keegi teine saata mulle Helina nime alt elektroonilise petukirja. Aga kui aadress pole Helina oma, siis ma seda kirja ei arvesta.

*
Külla tuli mitu võõrast last. Nad kogunesid minu ümber. Kui ühe suust langes minu käe peale süljepritse, tuli mulle meelde öelda, et koroona ajal ei tohi lähedale tulla. Aga üks laps oli nii väike, et talle oli raske seda selgeks teha ja ta võis varsti uuesti lähemale tulla.

*
Toimusid valimised. Pärnits kirjutas enda kohta kolmandas isikus protokolli, et ta jootis terve valimiskomisjoni purju. Üks valimiskomisjoni kuuluv naine pani protokollile allkirja alla, nagu oleks see tema kirjutatud.

*
Rääkisin, et meil oli küll vanasti Moskva televisiooni teine kanal, aga me ei vaadanud seda palju, sest selle pilt oli sageli halb. See, et keelest aru ei saanud, ei olnud nii suur probleem kui see, kui pilt halb oli.

*
Mõtlesin, et lähen ühes vanas puumajas ühe korteri ukse taha, lasen kella ja kui uks avatakse, siis ütlen, et ma ükskord elasin selles korteris, ma tulin vaatama, kas siin praegu ka keegi elab. Selle peale võidakse mulle seda korterit müügiks pakkuda.

laupäev, jaanuar 02, 2021

Teosed

Olime ühtedes ruumides. Tekkis küsimus, kuhu on kadunud üks varem seal olnud inimene. Leidsime ühe teise vana asja. Istusime söögilauda. Fischerile anti õigus leitud kalatükk ära süia. Ta lõi sellele kahvli sisse.

*
Olin raamatupoes. Küsisin, kus üks raamat asub. Küsiti vastu, kas ma mõtlen enda raamatut. Vastasin, et ei, enda raamatut ma ei osta. Mul oli enda viimast raamatut ainult kaks eksemplari ja seetõttu ei olnud ma seda kellelegi kinkinud.

*
Üks tüdruk istus minu kõrvale ja hakkas kaustikust ette lugema enda kirjutatud juttu. Ta oli kirjutanud, et kui üks inimene mõtleb teise peale, siis need kaks inimest on omavahel seotud, ükskõik, kas teine esimese peale ka mõtleb või mitte.

*
Olime ehitanud ühe maja. Igaühel olid olnud oma eelistused, mida seina laduda, seetõttu oli sein tulnud ebakorrapärane. Üks palk kukkus seinast teiste vahelt välja. Katuselt kukkus üks väike ese minu jalgade ette. Ma polnud selle peale tulnud, et alati peab üles vaatama.

reede, jaanuar 01, 2021

Materjalivõit liputiival

arvuti - inimene
1. d4 d5 2. c4 c6 3. Rf3 e6 4. Rc3 Rd7 5. cd ed 6. Of4 Rgf6 7. e3 Ob4 8. Od3 Rf8 9. Lb3 Lb6 10. 0-0 Og4 11. Ra4 La5 12. a3 Oe7 13. Lb7 Vc8 14. Re5 Oe6 15. Rc6 Vc6 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 36 minutit 49 sekundit, mustal 1 tund 45 minutit 9 sekundit.

Lisaandmed

Öösel lubasin anda eelmise aasta kohta ainult ühe blogiloenduri näidud, aga nüüd vaatasin uuesti, et ka Bloggeri loenduri aasta näidud on usutavamad kui kõigi aegade tabel. Varem see ei olegi vist aasta statistkiat näidanud. Seega üks loendur ütleb, et 12 kuu klikkide arvud on järgmised:

1. "Karjapoisi avang" 131
2. "Välismaa linnad" 88
3. "Koržetsi luuletused" 53
4. "Üheksas klass" 43
5. "Kreeka luuletaja" 41
6. "Tiivarünnak" 38
7. "43-aastaselt" 35
8. "Viik suurmeistri tasemega" 33
9. "Kümnes klass" 31
10. "Kaheteistkümnes klass" 31

Klikkide pingerida

Ma toon tänavu lõppenud aastal blogis tehtud klikkide arvud ainult väiksemat klikkide arvu näitava loenduri Google Analytics järgi. Teine loendur näitab palju suuremat klikkide arvu, aga tundub, et selle esikümmet mõjutavad üheainsa roboti klikid. Üks edetabel 1. jaanuarist 31 detsembrini on selline:

1. avaleht 1536 klikki
2. malerubriik 185
3. sissekanne "Karjapoisi avang" 113
4. sissekanne "Välismaa linnad" 56
5. sissekanne "Koržetsi luuletused" 48
6. sissekanne "Matusekõne" 46
7. ajaloorubriik 39
8. mälestusterubriik 33
9. sissekanne "Krõlovi valmid" 31
10. sissekanne "Kreeka luuletaja" 29