Mõni peab vist makikassette juba minevikuks, aga mul on ühes sahtlis lindid, mida ma pole veel ühtegi korda kuulanud. Kui sain jõululintidele järjekordse ringi peale, asusin kuulama varem kuulamata kassette. Ühte klassikalise muusika linti olin sealt ka varem kuulanud, aga see läks ühe kuulamisega katki. Nüüd võtsin järgmiseks lindi, mille nimi oli võetud isa luuletusest. Näitasin seda isale, aga ta luges laulude nimesid ja ütles, et ühtegi tema sõnadega laulu peal ei ole. Siis märkas, et see on sarja teine lint ja järeldas, et siis on tema sõnadega osa esimene. Kuulasin isale näidatud lindi läbi. Kõige rohkem meeldis mulle laul, kus täiskasvanu laulis naljasõnadega ees ja lapsed refrääni järel. Laste häälte järgi tundus, nagu neil oleks lõbus selliste sõnadega laulda. Aga arvatavasti tegid nad enne laulmist palju kordi proovi ja nii võib ju esialgne lõbutunne ära kaduda. Ka teised laulud sellel lindil tundusid olevat naljatoonil, aga sõnad ei olnud kergesti jälgitavad, see oli keskmisest raskemini jälgitava häälega laulja. Üks laul oli samade sõnadega, nagu ühel teisel lindil, aga teise viisiga. Suvel leidsin need sõnad ka ühest vanaema suvilas olevast raamatust, need olid eesti keelde tõlgitud, vist prantsuse keelest.
Järgmiseks võtsin lindi, millel olid tenoriaariad. Selle lindi kohta on raskem midagi kommentaariks öelda. Hääldus oli veel segasem, ma ei ole isegi kindel, mis keeles lauldi. Vahepeal oli ainult aru saada, et lauldi: "Maria, Maria!" Laulja hääl pidi ilmselt väljendama, et tal on väga suured tunded.
Ühe lindi kuulamise katkestasin kohe, sest seal ei olnud muusika, vaid rääkimine. Järgmiseks leidsin isa nimetatud juba kuulatud lindiga samas sarjas ilmunud esimese osa. Esimesel osal olid peal tõesti isa sõnadega laulud. Nende sõnadest sain paremini aru, võibolla ka tänu sellele, et sõnad olid varasemast tuttavad. Mul on see lint alles pooleli, aga tundub, et isa sõnadega osas on esitus ühtlasemalt hea.
0 vastukaja:
Postita kommentaar