Eile vaatasin arvutist pikaajalist ilmaennustust, et näha, kui kauaks veel suusailma on. Kui ennustus on õige, siis esialgu muretsema ei pea. See talv on suusailma olnud ka praeguseks rohkem kui eelmise talve lõpuks.
Jätkasin muuseumide võrgulehel talveteemaliste otsingute tegemist. Eile lõin otsingusõnaks jääpurjetamise. Leidsin pilte purjekatest, millel olid ühtviisi kolmnurksed purjed. Mõtlesin, et veepurjetamises on mitmesuguseid purjekaklasse, aga jääpurjetamises ilmselt nii palju erinevaid võistlusi ei peeta. Mõtlesin, kas jääpurjetamist peab tegema jääl või sobib selleks ka lumi? Pildil tundus lund olevat, aga ei olnud kindel. Lumeta jää peaks olema lühiajaline, aga teoreetiliselt on võimalik lumi maha lükata nagu uisutamiseks. Kui purjetamiseks peaks sobima ka lumi, saaks seda ala harrastada ka maismaal.
Mäletan, et vähemalt vahepeal oli peale jääpurjetamise olemas ka teine sarnane ala purjesuusatamine, aga selle kohta ma muuseumidest midagi ei leidnud. Otsisin siis lumememmede kohta. Minu lapsepõlves arvasid kunstnikud üksmeelselt, et lumememmel peab olema porgand ninaks, aga kahel vanemal muuseumipildil äratas tähelepanu, et lumememmel oli hoopis piip suus. Vanasti teatud suitsetamise kahjulikkusest vähem. Ühel maalil äratas tähelepanu, et laps oli läinud talveilmaga õue toasussides. Aga ajaloos olen õppinud, et vanasti talurahvas üldse saapaid ei kandnud.
Täna läksin neljandat korda sel talvel suusatama. Ärkasin hommikul veel hiljem kui eile või üleeile, aga harjasin hambaid kiiremini, klõpsutasin vähem blogiloendureid ja postkasti ning kirjatööd oli vähem, seetõttu jõudsin suusatama varem kui üleeile. Hetkeks mõtlesin, kas ma ikka lähen, kui südames on valu. Aga kui järgmisel hetkel mõtlesin, et see tuleb tõenäoliselt ärevusest või seedimisest, oli valu kohe läinud. Kaalusin ka suusatamise asemel raamatukogus käimist, aga lükkasin selle edasi.
Täna oli esimene kord sel talvel, kui suusatasin mitte ainult kanali ees, vaid ka kanali taga. Rajad olid suhteliselt korralikud, tagumisel küljel oli lumi paksem ja ka rööpad selle võrra sügavamad. Oli ka esimene kord sel talvel, kui mulle teine suusataja vastu sõitis. Seda juhtus kaks korda, vist olid erinevad suusatajad. Oli talve esimene kord, kui tundsin, et kahest ringist jääb väheks, tahaks rohkem sõita. Aga seda ma siiski ei teinud, kuna tõlkida on palju ja tahan ka blogi kirjutada.
Kodus tahtsin minna pärast suusatamist sooja duši alla, aga kraanis oli vesi külm. Hoolimata pikast kraani lahti hoidmisest alustasin pesemist külma veega, lõpus läks see siiski soojaks.
0 vastukaja:
Postita kommentaar