Villem Ernits. „Noorpõlve ideaalid“. Eesti mõttelugu 113. Koostaja: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 2013. 455 lehekülge.
Selle raamatu ilmumisaastal käisin esitlusel ja kirjutasin esitlusest elektrooniliselt. Mäletan, nagu oleksin hiljem kirjutanud uue variandi, et seda ajalehele pakkuda. Ajalehest öeldi, et kui ruumi jätkub, pannakse lehte. Aga ei jätkunud.
Raamatu lugemise jaoks ei leidnud siiani aega, kuigi autor mind huvitas, sest ta oli karsklane ja mitmekülgsete huvidega inimene, kes käis ülikooli kõigi teaduskondade kaitsmistel ja seal sageli ka küsimusi esitas. Aga lõpuks panin selle lugemisjärjekorda, kui Linde raamatus juhiti tähelepanu, et ka Ernits oli hariduselt slaavi filoloog.
Võib koostada nimekirju, kes eelistavad mitmekülgset ja kes ühekülgset spetsialiseerumist. Hiljuti loetud autor Tšiž eelistas ühekülgset, selles mõttes on Ernits tema vastand. See peaks sõltuma inimese aju ehitusest, mitme erialaga tegelemine talle korraga sobib. Tšiž seostas Gogoli mitmekülgseid huvisid tema psüühilise haigusega, aga muust kirjandusest on teada, et on ka selliseid psüühilisi haigusi, mis soodustavad ühekülgsust.
Tšižil ja Ernitsal on sarnane mõte, kui Ernits kirjutab, et osad inimesed on alaväärsed ja olevat parem, kui sellistel lapsi ei ole. Minu meelest inimesel on tugevad ja nõrgad küljed, ühe tunnuse alusel inimest alaväärseks kuulutada ei ole õige. Ühel võib olla kõrgem IQ, aga teine võib olla moraalsem. Perioodil, kui iive on negatiivne, seostab mõni inimese väärtust laste arvuga, aga katoliiklikel maadel on austatud vaimulikke, kellel ei tohigi lapsi olla. Sipelgapesas on suurem osa sipelgaid lastetud töösipelgad, aga ainult munevatest emasipelgatest koosnev pesa ei saaks hakkama.
Raamatust selgub, et Ernitsal olid mitmekülgsed huvid juba ülikooli ajal. Kuigi ta oli ametlikult slaavi filoloogia üliõpilane, huvitasid teda veel rohkem soomeugri keeled. Ta peab neid teemasid küll seostatuks, sest kõikide soomeugrilaste peale liivlaste naabrid olevat slaavlased ja slaavi ja soomeugri keeled olevat ka üksteist mõjutanud. Ernits otsib ka veel laiemaid seoseid, nagu oleksid kogu indoeuroopa ja uurali keelkond omavahel sugulased või üldse kõik maailma keeled. Minu meelest ei pea kõik maailma keeled üksteisest põlvnema selleks, et nad oleksid sarnased selle poolest, et kõiki keeli on pannud välja mõtlema erinevate inimeste üks ja sama ajuosa, mis kasvab neile sarnaste geenide tõttu.
Nagu Ernits on mitmekülgne teaduslike huvide poolest, on ta ka selle poolest, mitme partei lehtedes ta on kirjutanud. Tõnisson avaldas varasemal tegevusperioodil brošüüri sotsiaaldemokraatia vastu, aga Ernits pooldab osades punktides sotsiaalrevolutsionääre ja osades Tõnissoni erakonda. Hiljem sotsiaalrevolutsionääride asemel sotsiaaldemokraate.
Tõnissoniga sarnaneb Ernitsa tegevus karskuse propageerimise poolest. Ernitsa raamatus on rohkem karskuse teemalisi artikleid kui sai pandud Tõnissoni raamatusse, aga minu arvates Tõnissonil olid karskuse nõudmiseks tugevamad argumendid. Ernitsale ei ole karskus ainult alkoholi mittetarvitamine, vaid ka karskusseltsi kuulumine. On arvatud, et Vene keisririigi ajal olid karskusseltsid selle võrra populaarsemad, et igat tüüpi organisatsioonide asutamist ei lubatud. Kuid Eesti omariikluse ajal oli asutamisvabadus juba suurem, aga karskusliikumine tegevust ei lõpetanud. Ma küll alkoholi ei tarvita, aga minu meelest ühendab inimesi paremini millegi tegemine kui millegi mittetegemine. Tahan küll kuuluda maleklubisse, aga mitte karskusseltsi.
Üritustel küsimuste esitamises olen võibolla Ernitsast eeskuju võtnud. Ülikooli alguses mulle tundus tobe, kui soovitati üliõpilastel loengus küsimusi esitada ja keegi seda tegigi. Hiljem olen tahtnud kaitsmise või loengu kuulamise järel ka midagi omalt poolt küsida. Samas teiste küsimusi ma pole alati suutnud nii hästi jälgida kui loengut ennast või enda küsimusele saadud vastust. Küsija võib olla teiste kuulajate poole seljaga ja selja taha kostab hääl halvemini kui ette.
Ernitsa raamatu esitlusel ütles Tulviste, et kui Ernits oleks elus, siis ta oleks esitlusele kohale tulnud. Mulle tegelikult meeldivad raamatud rohkem kui üritused. Ükskord ütlesin, et psühholoogia raamat on parem kui elus psühholoog, millele psühholoogi haridusega Tulviste vastas, et ma ütleks veel midagi ilusat.
0 vastukaja:
Postita kommentaar