Vahepeal oli sula, mille ajal ma lume paksusega ei katsetanud, aga täna käisin üheksandat korda sel talvel suusatamas. See polnud mul täna esimene kord väljas käia. Nädala algusest olin olnud majapidamistööde põhitegija ning ühtlasi olid mind tabanud nohu, unetus ja silmapõletik. Nüüd ma enam jälle nii palju majapidamistöid tegema ei pea, nohu läks üle, täna öösel magasin juba ilma unerohuta piisavalt kaua ja silmapõletik on vähenenud, kuigi ravi jätkub. Olin käinud nädala alguses neli korda üksi toidupoes ja täna läksime viiendat korda kahekesi. Mõtlesin vahepeal, et sellega seoses võib suusatamist lühendada, aga otsustasin, et suusatan siiski sama palju kui eelmistel kordadel, sest kaugemas minevikus tegin veel pikemaid suusasõite.
Kuulsin sel talvel esimest korda, et meie trepikojast oli nähtud veel kedagi suusatama minemas. Suusasaapaid jalga pannes toetasin kogemata käe vastu põrandat ja meelde tulid koroonapisikud. Suusatama minnes nägin, et lumi on üsna paks. Rada viis mitmel korral põõsastsest liiga lähedalt mööda. Ühel korral riivas põõsas õlga ja meelde tulid koroonapisikud. Raja otsa jõudes ei pööranud see ringiratast tagasi, vaid viis sillamäest üles. Ei näinud, kuhu see välja jõuab, aga erinevalt lapsepõlvest mul mäesuusatamise isu ei olnud, pealegi ei ole mäest kõnnitee tegemise tõttu eriti midagi järel, seetõttu pöörasin ringi. Teist kanalipikkust sõites valisin osaliselt siiski teise raja, nüüd häirisid lisaks põõsastele ka rippuvad puuoksad, mis võtsid tempot maha ja tuletasid meelde koroonapisikuid. Teist ringi läksin sõitma kanali taha. Mõnel korral sel talvel on seal olnud halvem rada, aga täna oli parem, sest seal oli lagedam ja sõit toimus okstest kaugemal. Seal oli siiski lumi selles mõttes halvem, et suusakepid jäid naksatades hange kinni ja mõtlesin, kas nende ots ei lagune. Kanali otsa poole valisin teise teeharu, et ei peaks ühe vastusuusatajaga samal rajal olema. Mitu inimest mulle täna kokku vastu suusatas, selles ma pole kindel, võibolla kolm. Varsti rööpad jälle ühinesid. Raja lõpus keerasin üks meeter plaanitust varem ringi, sest vastu tuli ketist lahtine koer. Koer ei olnud siiski kuri. Vetelpäästemaja juurde tagasi jõudes läks risti üle suusaraja talisupleja. Mõni hetk hiljem sai sõit läbi. Esimest korda sel talvel oli raskusi suusa alt saamisega, kohe ei aidanud ka kraapimine. Kombineerisin jää lõhkumiseks suusaklambrit ja suusakeppi. Suuska puhtaks kraapides märkasin, et suu oli lahti ja lund läks suhu. Meelde tulid koroonapisikud. Mõni kindlasti suusatamise ajal sülitab ka. Oma maja juurde tagasi jõudes oli trepikoja uks lukus ja pidin kella laskmiseks kinda käest võtma, mille juures tulid meelde koroonapisikud. Olid tulnud ka vahepeal nina nuusates. Kuigi mul toas ega kõndides polnud enam nohu, tilgub suusatamise ajal tavaliselt nina paremini.
0 vastukaja:
Postita kommentaar