neljapäev, detsember 07, 2023
Kordused kirjanduses
Kolm turniiri
Aeganõudev sünnipäev
teisipäev, detsember 05, 2023
"Mõru ning mööduja"
Hando Runnel. „Mõru ning mööduja“. Ilmamaa, Tartu 2023. Esmatrükk kirjastus „Perioodika“, „Loomingu Raamatukogu“, 1976. Uuel trükil 104 lehekülge.
Tiitellehe pöördel nimetatakse seda teiseks trükiks, aga ma tean ühte vahepealset trükki veel. 1980. aastatel lugesin isa kogutud luuletusi, mille väliseestlased olid luba küsimata välja andnud. Mäletan, et ma ei jõudnud lõppu välja, aga ei mäleta, mitmenda koguni ma jõudsin. Kodus on isa uuemad luulekogud olnud kättesaadaval kohal, aga vanemad peidus. Paides vanaema pool olid kõik isa luulekogud riiulis nähtaval kohal reas, midagi lugesin seal, aga ei mäleta, milliseid. Nii ei teadnud ma „Mõru ning mööduja“ praegust trükki kätte võttes, kas ma olen seda varem lugenud või mitte. Igal juhul vist suurema osa luuletusi tundsin ära, paljusid olen kuulnud ka viisistatuna.
Pealkirjas esineb sõna ’mõru’, aga kaante vahel on palju ka sõna ’armastus’. Mõru maitse on ka midagi, mis võib vahel inimestele meeldida, näiteks mõru šokolaad. Ühes luuletuses oli umbes rida „Mu päevade kurbust ta teadma ei pea“, kus ööd olid päevadest rõõmsamad. Ma ei ütleks, et minu päevad praegu kurvad on, aga mulle on tuttav, et öö võib olla päevast meeldivam. Depressiooni ajal oli päev läbi halb olla, aga öösel olid head unenäod. Juba enne depressiooni tekkimist kannatasin koolis ja ülikoolis ärevushäirete all, aga kodus tundsin ennast nii öösel kui ka päeval hästi. Alati ei ole öö siiski kõige meeldivam aeg olnud. Lapsena nägin just öösel pimedas toas hirmuäratavaid viirastusi.
Üks päev pärast raamatu lõpetamist ei ole ma enam kõige osas kindel, millist luuletust ma lugesin sellest raamatust ja millist mäletan mõnest teisest isa luulekogust. Nagu ma ei mäleta peast ka oma kolmanda paberluulekogu kohta, millised luuletused ma sinna täpselt sisse panin ja millised olen avaldanud ainult internetis.
Isa luulekogus üks luuletus oli, kus refräänina kordus väljend „otse vastupidi“. Isa teeb seda nalja suulistes jutuajamistes siiamaani. Luulekogu lugedes mõtlesin, et see on umbes sama nali, millele on üles ehitatud Priit Pärna raamat „Tagurpidi“.
Isa arvas kordustrükki esitledes siiski, et see luulekogu räägib süngetest asjadest. Ta arvas, et uuem põlvkond ei saa enam tolle aja süngusest aru. Mõtlesin, et hiljem on olnud uusi probleeme – aids, koroona, kliimasoojenemine ja Ukraina sõda. Sõnavabaduse poolest on taasiseseisvumise järgne ja sellele vahetult eelnenud aeg olnud parem, aga sõnavabaduse piiramise katseid tehakse ka praegu.
Kuigi luulekogus esineb ka armastuse sõna, võib analüüsides tekkida kahtlus, et armastust oli siiski vähe, kui ühes luuletuses on umbes read: „Kõik ühte mälestusse mahub, / kõik, mida olen armastand.“ Või siis on palju ununenud.
Kaks luuletust on
sellest, kuidas lehmad lõhki läksid. Ma olen kooliajal kirjutanud õpitut
kasutades samal teemal lõbusamalt, mul olid umbes read: „Lehm suri vara
hommikul, / tal lõhkes neli magu. / Ei tahtnud piima tulla tal, / kuid lüpsjad
said tast jagu.“ Mul on nagu õnnelik
lõpp, et piim saadi siiski kätte. Aga kellel on endal kodus lehmad olnud,
sellel võib lehmast rohkem kahju olla.
Uued õpetajad
esmaspäev, detsember 04, 2023
Tulega sidumisele
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed Ld5 5. Rgf3 cd 6. Oc4 Ld6 7. 0-0 Rf6 8. Rb3 Rc6 9. Rbd4 Rd4 10. Ld4 Ld4 11. Rd4 Od7 12. Og5 Re4 13. Oe3 Od6 14. f3 Rf6 15. Vad1 Vc8 16. Ob3 Ke7 17. Vfe1 a5 18. a4 Vc5 19. Vd2 Vh5 20. g4 Vh3 21. Ved1 Rg4 22. fg Ve3 23. Re6 Oe6 24. Vd6 Og4 25. V1d2 Ve1+ 26. Kf2 Vh1 27. Kg2 Vb1 28. c3 Of5 29. Vb6 Oe4+ 30. Kf2 Vh1 31. Ke3 Ve1+ 32. Kf2 Vh1 33. Kg3 g5 34. Ve2 Vg1+ 35. Kh3 f5 36. Vb7+ Kf6 37. Vb6+ Kg7 38. Vd2 Vc8 39. Vd7+ Kh8 40. Vh6 Og2+ 41. Kg3 Oc6+ 42. Kf2 Od7 43. Kg1 g4 44. Va6 Vb8 45. Od5 Vb2 46. Va8+ Kg7 47. Va7 Vb1+ 48. Kf2 Vb2+ 49. Kg3 f4+ 50. Kf4 Kf6 51. Vd7 h5 52. Vf7+ Kg6 53. Va7 Vh2 54. Va5 Vf2 55. Kg3 Ve2 56. c4 Kf5 57. Of3+ Ve5 58. Ve5+ ja must sai 85. käigul mati.
Telefoni otsas
pühapäev, detsember 03, 2023
Transpordiliigid
laupäev, detsember 02, 2023
Erialade tunnused
reede, detsember 01, 2023
Ajalooline Ajakiri 4/2022
„Ajalooline Ajakiri“ 2022, 4 (182).
Andrus Tool kirjutab Nõukogude aja filosoofiaprofessorist Mihhail Makarovist, kelle kohta olen kuulnud varem erinevatelt inimestelt anekdoote, mida siin ära ei tooda. Vist „Horisondist“ olen lugenud intervjuud ühe reaalteadlasega, kes kritiseeris eesti filosoofe, kuna nende kõikide isaks on nimetatud vasakpoolsete vaadetega Eero Loonet, aga Tool nimetab Loonet Makarovi õpilaseks. Võibolla on Makarovi mitte eesti filosoofide koolkonna rajajaks pidamise põhjus selles, et Makarov ei olnud eestlane, kuigi anekdootide järgi ta aktsendiga eesti keelt rääkis.
Artiklis on juttu teemal, et Nõukogude aeg ei olnud kogu aeg ühesugune, vaid sellel oli erinevaid perioode. Marksismi asemel peetakse täpsemaks rääkida engelsismist. Engelsilt endalt olen lugenud, et ta pidas Marxi geeniuseks ja ennast mitte.
Artiklis viidatakse, et üks filosoof sai karistada, sest ta pidi kirjutama Stalinist kui suurest filosoofist, aga ei teadnud Stalinil filosoofia-alaseid töid olevat. Mingeid Stalini teoseid ma olen käes hoidnud. Stalinit püüti näidata andekana erinevatel aladel. Veel uuel ajal trükiti malelehes ära Stalini malepartii, aga hiljem teises lehes pidas maleajaloolane Heuer seda võltsinguks.
Aivar Jürgenson kirjutab legendidest väidetavate balti naissnaiprite kohta Gruusia-Abhaasia ning Tšetšeenia sõdades. Jürgenson jõuab järeldusele, et mitte balti naissnaiprid ei liikunud sõjast sõtta, vaid varem Baltikumis teeninud Vene sõdurid, kes neid legende endaga kaasas kandsid. Ma näen sarnasusi ka juttudega vana-kreeka amatsoonidest, Robin Hoodist, Wilhelm Tellist või Taavetist ja Koljatist. Ainult et Taavet oli Piibli autorite rahvuskaaslane, väidetavad naissnaiprid sõdisid venelaste vastaspoolel. Ajakirjas toodud lugude põhjal Vene sõdurid vihkasid neid naissnaipreid ja kätte saades käisid nendega julmalt ümber, aga vaenlast võidakse ka imetleda. Baltlane kui naissõdur sümboliseerib võibolla nii Balti riikide kui ka Tšetšeenia väiksust, baltlane kui snaiper baltlaste haritust ja intelligentsust. Mitte kõik venelased ei pooldanud Tšetšeenia sõda – selle vastu olid sõduriemade komiteed; olen lugenud Vene tankist, mis pööras otsa ümber ja tulistas omasid; ka Vene riik oli vahepeal valmis Tšetšeenidega rahu tegema; Jeltsin olevat hiljem sõja alustamist kahetsenud.
Peeter Kaasik kirjutab 1941. a. Suvesõjast või sõjasuvest. Kaasik kirjutab, et ainult mälestusi lugedes avaneb vale pilt, eestlaste osatähtsust on suurendatud, sõja põhiraskust kandsid siiski sakslased. See on ka loogiline, kui eestlastel ei olnud nii palju relvi. Relvad olid nendel eestlastel, kes teenisid vabatahtlikult või sunniviisiliselt Punaarmees. Ülikoolis rääkis mulle mälestuste väiksest usaldusväärsusest Ago Pajur. Seejuures oli Pajuri enda mälu hea – kursusekokkutulekul meenutati, et just Pajuril olid kõik kuupäevad peas. Mina mäletan Pajuri loengutest, et sakslased arvasid, et „vereau“ võivad kanda vaid nemad, eestlaste rahvusväeosi hakati suuremas ulatuses moodustama alles siis, kui sõda kaotama hakati. Aga artikli järgi püüdsid eestlased venelaste maalt välja tõrjumises kohe osaleda.
Tõnis Tatar on kirjutanud kunstiajaloolase Jaak Kangilaski nekroloogi. Selle järgi huvitas Kangilaskit rohkem 20. sajand kui kunst, kunstiajaloos saanud lihtsalt ennast vabamalt väljendada kui poliitilises lähiajaloos. Kangilaski jäi siiski kunstiajaloo juurde ka aegade muutudes. Vahel võib kunstiga tegelemine samuti ohtlik olla, hiljuti räägiti Päevakajas, kuidas islamiusulised karikatuuridesse suhtuvad.
Hiljuti lugesin, et ka minu teisel kunstiajaloo õppejõul Kaur Alttoal ei olnud kunstiajalugu ülikooliõpinguid alustades esimene eelistus. Ma õppisin kunstiajalugu küll ainult alamastmes, aga mulle kunst meeldis, joonistasin tol ajal ka ise palju.
Ain Mäesalu on kirjutanud Vilma Trummali nekroloogi. Selles on juttu, kuidas Nõukogude ajal vahepeal arheoloogiat ei õpetatud või peeti loenguid ühele üliõpilasele korraga. Tuli meelde vanasõna kõigi munade ühte korvi panemisest. Ainsa õpilasega võib midagi juhtuda, näiteks võivad tema huvid muutuda.
Andres Andresen arvustab Ea Jansenile pühendatud artiklikogumikku. Selles on muuhulgas taas juttu 19. sajandi rahvusliku liikumise kahest suunast. Teadsin ka varem, et ühtedele on omistatud saksa ja teistele vene orientatsiooni. Aga hiljuti saatsin kirjastusele ära Masaryki kaheköitelise Venemaa teemalise raamatu tõlke, kes näitab, et Venemaa polnud sugugi ühtne. Seda teatakse, et Kodusõjas olid punased ja valged, aga ühtsust polnud ka varem. Seda polnud ka Saksamaal.
Seened metsast
neljapäev, november 30, 2023
Unenäorohke öö
kolmapäev, november 29, 2023
Šoti avang
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. d4 ed 4. Rd4 Oc5 5. Oe3 Lf6 6. c3 Rd4 7. cd Ob6 8. Rc3 d6 9. a4 c6 10. a5 Oc7 11. Oc4 Oe6 12. d5 Od7 13. Lb3 Oc8 14. a6 b5 15. Od3 Lg6 16. g3 Od7 17. dc Oc6 18. Ob5 Ob5 19. Lb5+ Kd8 20. Lc6 Vc8 21. Oa7 Oa5 22. Ob6+ Ob6 23. Lb6+ Ke8 24. a7 Vc3 25. a8L+ Ke7 26. Lbd8+ Ke6 27. Ld5++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 32 sekundit, mustal 1 tund 24 minutit 39 sekundit.
Arvamused koolist
teisipäev, november 28, 2023
Bussi asukoht
esmaspäev, november 27, 2023
Mäng ja analüüs
pühapäev, november 26, 2023
Mäng riikidega
laupäev, november 25, 2023
Kadriaeg
Leiud laevateelt
reede, november 24, 2023
Vanglaaeg
neljapäev, november 23, 2023
Paksema lumega päev
kolmapäev, november 22, 2023
Hoonetes ja tänavatel
Rahe käest kooli
teisipäev, november 21, 2023
Sünnipäevasündmused
Huvitav taust
esmaspäev, november 20, 2023
Ilurealiseerimine
1. f4 b6 2. e4 c5 3. Rf3 Ob7 4. Rc3 g6 5. d4 cd 6. Ld4 f6 7. Oc4 Rc6 8. Le3 e6 9. Od2 Og7 10. 0-0-0 Rge7 11. h4 a6 12. h5 h6 13. g4 g5 14. f5 e5 15. Od1 Lc7 16. Of2 b5 17. Od5 Rd5 18. Rd5 La5 19. Kb1 Rb4 20. Rb4 Lb4 21. Vhe1 La5 22. Lb3 Of8 23. Vd3 Vh7 24. Lg8 Vf7 25. Oc5 0-0-0 26. Lf7 Oc5 27. Lf6 b4 28. Le5 d6 29. Le6+ Kb8 30. Lh6 Oc6 31. Lg5 Ve8 32. Lf4 Ob5 33. Vd6 Od6 34. Ld6+ Kc8 35. f6 Vd8 36. Lc5+ Kb8 37. f7 b3 38. ab Vc8 39. f8L Vf8 40. Lf8+ Kb7 41. Vd1 Oc6 42. Le7+ Kb6 43. Ld8+ Kb5 44. Rd4+ Kb4 45. c3+ Kc5 46. Re6+ Kb5 47. Lb8+ Lb6 48. Le5+ Od5 49. Ld5+ Lc5 50. Lc5++
Novembrikuised roosid
Täna käisid külas Paide sugulased ja kinkisid vist isa läheneva sünnipäeva puhul roose. Räägiti, et inimesed tunnevad ühe ja sama toidu maitset erinevalt, sest inimeste keele ehitus on erinev. Minu varasemate teadmiste kohaselt sõltub maitse tundmine ka sellest, mitu korda seda toitu on söödud. Räägiti, et kui inimesel läheb silmarõhk väga suureks, tuleb kohe silmakiirabisse pöörduda, muidu võib mõne päevaga pimedaks jääda. Minu teada ei ole mul silmarõhku kunagi mõõdetud, ma ei tea, kuidas see käib. Rääkisin, et lugesin üleeile vanavanaema päevikust, et ta arvas, et vanavanaisa oleks võinud olla Eesti president. Presidendi nimetus on ühtne sõna, aga erinevate põhiseaduste järgi on presidentide ülesanded erinevad.
Vana seep
pühapäev, november 19, 2023
Küsimuste mõju
laupäev, november 18, 2023
Egiptuse veekogud
reede, november 17, 2023
Erinevad korrad
neljapäev, november 16, 2023
Ajakontrollide eelistajad
kolmapäev, november 15, 2023
Esimene neli
teisipäev, november 14, 2023
Õpilaste võrdlus
esmaspäev, november 13, 2023
Läbipääs b-liinil
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 Of3 7. Lf3 Lf6 8. Le2 0-0-0 9. b3 Le6 10. Ob2 Rf6 11. d3 Ob4 12. Rd2 Rd7 13. f4 Lh6 14. c3 Oc5+ 15. d4 ed 16. cd Ob4 17. Vad1 Vhe8 18. a3 Od2 19. Vd2 Le6 20. e5 Lb3 21. Vd3 Lb5 22. Lc2 Rc5 23. Vg3 Re6 24. Vb3 La4 25. Vb1 Rf4 26. Oc3 g6 27. Le4 Rd5 28. Oe1 c5 29. Vb7 Rb6 30. Of2 f5 31. Lf3 Lc2 32. V1b6 Lc1+ 33. Kh2 cd 34. Vc6 Lf4+ 35. Lf4 Kb7 36. Lc1 Ve7 37. Oh4 g5 38. Og5 Vde8 39. Oe7 Ve7 40. e6 f4 41. Lc5 d3 42. Le7 ja must sai 49. käigul mati.
Raamatud läbi
pühapäev, november 12, 2023
Erinevatest õppeastmetest
laupäev, november 11, 2023
Asjade kadumine
reede, november 10, 2023
Võtete valik
neljapäev, november 09, 2023
Ravi
kolmapäev, november 08, 2023
Jälle väikses poes
teisipäev, november 07, 2023
Tänava suund
esmaspäev, november 06, 2023
Lühendatud kaardimäng
Täna lõppes Prantsuse kaitse teemamatš. See on esimene matš, mille arvuti võitis 10:0. Aga analüüsisin ka viimase kaotuspartii võiduks.
Etteantud käigud:
1. e4 e6
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
2. d4 d5 3. Rc3 Rf6 4. Og5 Oe7 5. e5 Rfd7 6. h4 c5 7. Oe7 Le7 8. Rb5 Ld8 9. Rd6+ Kf8 10. Lf3 f6 11. ef Rf6 12. dc e5 13. Le3 Rc6 14. c3 b6 15. Ob5 Od7 16. Rf3 e4 17. Oc6 Oc6 18. Re5 Oe8 19. 0-0 bc 20. Lc5 Le7 21. f4 Vd8 22. Rb7 Vb8 23. Le7+ Ke7 24. Ra5 Vb2 25. Rec6+ Kd6 (esimene muudetud käik) 26. Ra7 Oa4 27. Vf2 Vf2 28. Kf2 Va8 29. Rb7+ Kc7 30. Rc5 Va7 31. Ke3 Kd6 32. Kd4 Ob5 33. a4 Oc4 34. Vb1 Rd7 35. Rd7 Kd7 36. Vb4 Kc6 37. g4 Oe2 38. g5 Vf7 39. Ke3 Oc4 40. h5 g6 41. hg hg 42. Vb1 Va7 43. Vh1 Kc5 44. Vh6 Va6 45. a5 Kb5 46. Vh1 Va5 47. Kd4 Va3 48. Vh8 Va1 49. Vb8+ Kc6 50. Vg8 Vd1+ 51. Ke5 e3 52. Vg6+ Kb5 53. Vg8 e2 54. Vb8+ Kc6 55. f5 e1L+ 56. Kf6 Lc3+ 57. Kg6 Vg1 58. Vc8+ Kd7 59. Va8 Le3 60. Va7+ Kc8 61. Va8+ Kb7 62. Vf8 Lg5+ 63. Kf7 Lf5+ 64. Ke7 Ve1+ 65. Kd6 Le6+ 66. Kc5 Lb6++
Vihmavarjuga turniirile
Voorude vahel
pühapäev, november 05, 2023
Vaikus lugemissaalis
Vabatahtlikud
laupäev, november 04, 2023
Variantide arvestusega laused
neljapäev, november 02, 2023
Kiirjoonistustega luulekogu
Lembit Küüts. „Tagalata magalata“. Valitud luuletused ja illustratsioonid. Kirjastus Kratt Werk.
Tuttav kunstnik on välja andnud raamatu, kus on võrdselt luuletusi ja joonistusi. Luuletused on kirjutatud põhiliselt juba aastal 1992, aga alles tänavu trükitud. Joonistused on paremad. Mõtlesin kõigi piltide üle, aga mitte päris iga luuletuse üle, sest mõne mõte ei jõudnud üldse kohale ja mõni sisaldas vastumeelseid märksõnu.
Saatesõnas öeldakse, et tegemist on kiirjoonistustega, mis on valminud minutiga. Luuletuste kirjutamise kestus ei selgu.
Ma pooldan järjest rohkem asjade pikka viimistlemist. Panin juba algkoolis tähele, et kui kirjutada aeglasemalt, siis tuleb käekiri parem. Õpetaja ütles, et kirjutada tuleb kiiresti hästi. Aga ilmselt ka seda oskaja kirjutab aeglaselt veel paremini.
Mõne asja puhul võib kiirus hea olla. Kiiresti kõndides saavad lihased rohkem koormust kui sama maa aeglaselt läbides. Muusika puhul kaasnevad erineva laulmiskiirusega erinevad emotsioonid. Võib tunduda efektne, kui laulja suu liigub kiiresti. Aga joonistuse puhul on näha ainult lõpptulemust, mitte joonistamise protsessi.
Kiire joonistamine ei tähenda, et mõtlemist ei toimuks. Raamatu autor on feisbukis soovitanud, et igavuse vastu aitab mõtlemine. Saab üks aasta asjad läbi mõelda ja teine aasta asja kiirete liigutustega teoks teha. Või võib kiiresti joonistada ja kirjutada ning alles tagantjärele mõelda, miks oli esimese hetke reaktsioon selline.
Luuletuste kirjutamise aastal valiti autor kuningriiklaste saadikuna Riigikokku, aga saatesõnas ta ütleb hoopis, et talle andis inspiratsiooni kirjastuse Ilmamaa asutamine. Kuningriigist ta luuletustes ei kirjuta, minu luuletustes on kuningatest rohkem. Unenägudest on mõlemal, nagu on olnud sageli ka erinevate autorite „Loomingus“ avaldatud luuletustes.
Kuningriiklased on tuntud naljategijatena. Küütsiga on juhtunud, et hakkan tema jutule ajalooteaduse seisukohalt vastu vaidlema ja selgub, et ta rääkis hoopis anekdooti. Raamatus toodud pildid ei tundu mulle siiski karikatuurid, vaid midagi kubismi sarnast, et ei ole päris abstraktsed, aga kujutatud inimesed ei ole ka realistlikud. Sageli esineb ebasümmeetriat, näiteks on üks silm suletud ja teine avatud.
Tegelikud võimed
kolmapäev, november 01, 2023
Kolme alalehe muudatused
Arusaamatus andmetes
teisipäev, oktoober 31, 2023
Meenutamisviisid
esmaspäev, oktoober 30, 2023
Fotod kommentaaridega
„Eesti“.
Fotolugusid kodumaalt. Tõnu Runnel & Keit Vilms, Mart Kase, Mari Kalkun, Villu Arak, Mele Pesti, Toomas H.
Ilves, Karin Bacmann, Hando Runnel, Anna Hints, Mika Keränen. Kirjastus
Ilmamaa, 2023. 256 lehekülge.
Minu vend on andnud välja raamatu, kus on palju fotosid ja fotode kõrval blogisissekande pikkusega kommentaarid. On olemas ka ingliskeelsed rööptekstid, aga ma lugesin ainult eestikeelseid. Vend nimetab seda enda esimeseks raamatuks, mina arvasin, et see on tema teine raamat. Ühele olen varem toetust maksnud ja see ootab veel lugemisjärjekorras, kuigi lugesin samu tekste esitlusnäitusel. Kummaski raamatus ei ole vend ainus autor.
Raamatus tunduvad nii fotod kui ka tekstid paremad kui sama autori postitused feisbukis. Põhjus võib olla, et feisbukis ei ole erinevate postitajate postituste vahel kompositsiooni ning seal segavad juures olevad hinded. Kasu on arvatavasti ka pikemast viimistlemisest, hoolsamast valikust ja toimetamisest.
Kõigega ma tekstides nõus ei ole. Autor tahab nii loodust kaitsta kui ka palju ringi reisida, aga need soovid on omavahel vastuolus. Ühes tekstis on öeldud, et Peipsi jäätub talvel kiiremini kui meri, sest järves ei ole soola. See võib osalt õige olla, sest ka teedele on soola visatud, aga koolis õpetati, et mere ääres on ka õhk talvel soojem ja suvel jahedam kui sisemaal. Pildistamiskohad on öeldud raamatu lõpul, aga ma ei viitsi nii palju lehti edasi-tagasi keerata ja kohe ei taibanud ka raamatu lõppu vaadata.
Tänapäeval teevad paljud fotosid, teen neid vahel ka ise, aga fotoraamatu avaldamise mõtet pole mulle kunagi pähe tulnud, mulle on kirjutamine tähtsam.
Pasjanss. Tiivavahetused
Vanaema õpetas kunagi pasjanssi, kus kaardid laotakse segamise järel kolmikutesse ja kui pealmiste hulgas on ässasid, saab edasi mängida. Ässad korjatakse välja ning pannakse kuni neljale virnale aluseks. Kui algkolmikutes on nüüd peal kuningas, tõstetakse see virna oma masti ässa peale ja niiviisi võib laduda neli virna ässast kuueni. Kolmikute piires võib alumiste kaartide kättesaamiseks tõsta kaarte ümber ühe võrra erineva tugevusega kaartide peale mastist olenemata. Ma ei mäletanud, kas ainult ühe võrra tugevama kaardi peale või ka ühe võrra nõrgemale. Aga kontrollmängus tundus, et nii ühevõrra tugevamale kui ka ühevõrra nõrgemale, muidu on võimatu kuute alt midagi kätte saada. Pasjanss võib mõni kord välja tulla ja mõnikord mitte. Täna ei saanud ma ühte emandat kuidagi soldati alt kätte.
1. e4 e6
2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed ed 5. Ob5+ Rc6 6. dc Oc5 7. Le2+ Kf8 8. Rgf3 Og4 9. 0-0 Rf6 10. Oc6 bc 11. h3 Of3 12. Rf3 Ld6 13. Og5 Re4 14. Oe3 Vb8 15. Oc5 Lc5 16. c3 f6 17. Rd4 Kf7 18. Vfe1 Vhe8 19. Lc2 Kg8 20. Vad1 a5 21. f3 Rg3 22. b3 f5 23. Kh2 Ld6 24. Kg1 f4 25. Rf5 Rf5 26. Lf5 g6 27. Lg5 Lc5+ 28. Kh1 Ve1+ 29. Ve1 Lc3 30. Ve7 Ld4 31. Lh6 Lf6 32. Va7 Lh8 33. Va5 Le5 34. Lh4 g5 35. Lf2 Kg7 36. Va7+ Kh6 37. Kh2 Lf5 38. Lb2 Lg6 39. a4 Ve8 40. a5 Ve3 41. a6 c5 42. La2 Ve6 43. Va8 Ld3 44. a7 Va6 45. Lb2 d4 46. b4 cb 47. Lb4 La3 48. Ld4 Le7 49. h4 gh 50. Lf4+ Kh5 51. Lg4+ Kh6 52. Kh3 Va7 53. Va7 La7 54. Kh4 Le7+ 55. Kh3 Le2 56. Lh4+ Kg6 57. Le4+ Le4 58. fe Kg5 59. Kg3 h6 60. Kf3 h5 61. g3 h4 62. gh+ ja must sai 78. käigul mati.
Huvitav lugemismaterjal
pühapäev, oktoober 29, 2023
25 aastat listi
reede, oktoober 27, 2023
Uued reeglid
neljapäev, oktoober 26, 2023
Minu saated
kolmapäev, oktoober 25, 2023
Sünniaastapäeva raamatuesitlus
teisipäev, oktoober 24, 2023
Foto foto järel
esmaspäev, oktoober 23, 2023
Võimalik kajastamisviis
Kolmikettur
Turniirijärgsel ajal
pühapäev, oktoober 22, 2023
Välismaa treener
laupäev, oktoober 21, 2023
Sööjate kokkutulek
reede, oktoober 20, 2023
Ameerika maailmajao ajalugu 3
William Z. Foster. Ingliskeelse raamatu „Ameerika poliitilise ajaloo peajooned“ tõlge vene keelde. Moskva 1953, algteos New York 1951. Praegu loetud viimast kolmandikku 919 lehekülje paksusest köitest.
Ülikoolis õpetati, et uurimistööle annab väärtuse autori isiklik arvamus. Selle raamatuga on siiski nii, et faktid võivad olla õiged, aga kommunistist autori valearvamused on ekslikud. Need polegi tema isiklikud arvamused, vaid ta kordab Marxi ja Stalini omi. Raamatu viimases kolmandikus räägib ta Teisest maailmasõjast, sellele järgnenud aastatest ja tulevikust, aga tema tulevikuennustused pole täitunud.
Fosteri arvates oli Teine maailmasõda kõige raskem Nõukogude Liidule, aga ta peab seda riiki ka kõige paremini sõjast taastunuks. Mina olen õppinud, et majandusimed leidsid aset Teise maailmasõja kaotajariikides, mitte Nõukogude Liidus.
Foster arvab, et varsti võib tulla Kolmas maailmasõda, milles Nõukogude Liit võidaks Ameerika Ühendriike. Sellest ta vaikib, et Teises maailmasõjas õnnestus Nõukogude Liidul edukalt sõdida tänu Ameerika majanduslikule abile. Fosteri meelest lihtsalt sotsialistlik riik sõdib paremini, nagu seal olevat kõik asjad paremini. Foster näitab, et kommunistide võimuala tekkis Esimese maailmasõja tulemusel ja laienes Teise maailmasõja tulemusel. Sellest teeb ta järelduse, et Kolmas maailmasõda tähendaks kommunismi lõplikku võitu. Varasemas ajaloos polnud siiski arengud nii ühesuunalised olnud – Napoleon vallutas ühe riigi teise järel, aga viimased sõjad lõppesid tema kaotusega.
Ameerika maailmajao
kaubanduse kohta kirjutab Foster, et Teise maailmasõja ajal domineerisid selles
Ameerika Ühendriigid, aga pärast sõja lõppu tuli tagasi Lääne-Euroopa riikide
konkurents. Kui seal konkureerisid ainult Lääne-, mitte Ida-Euroopa riigid,
siis see peaks ju näitama, et kaubanduses on kommunistlikud riigid vähem
edukad. Roheliselt seisukohalt võib üle ookeani kaubandus halb olla, aga
autarkiat püiavad saavutada rohkem diktatuurimaad, mis alustavad kergemini sõdu
ja võivad tänapäeval looduse hävitada ka sõjaga.
Eespool sobisid Fosterile rahvarinded, milles kommunistid ja sotsiaaldemokraadid koostööd tegid. Tagapool ta kirjutab, et sotsiaaldemokraadid pole tegelikult sotsialistid, nad pole ühelgi maal võimule tulles sotsialismi kehtestanud. Ma mäletan, et Nõukogude kommunistid rääkisid ka kommunismist kui enda riigi eesmärgist, mida polnud veel saavutatud.
Fosteri arvates on Lääne kapitalistid tegelikult valmis fašistidega koostööd tegema. See ei tõesta midagi, kui Teise maailmasõja ajal tegid nii Ameerika kui ka Saksamaa koostööd ka Nõukogude Liiduga.
Foster kirjeldab, kuidas Ameerikas vähemusrasse rõhutakse. Nõukogude Liitu kujutab ta maise paradiisina ja vaikib sellest, et selles riigis terveid rahvaid küüditati.
Foster kiidab Nõukogude Liitu, et seal planeeritakse tulevikku teaduslikul alusel. Minu meelest dogmadega vehkimine ei ole teadus. Nõukogude Liidus suruti peale valelikku kirjandust ja hävitati tõepärast.
Foster kasutab sünonüümidena mõisteid ’rahvademokraatia’ ning ’proletariaadi diktatuur’. Nõukogude Liidu suuremat demokraatlikkust näitavat muuhulgas see, et seal on organisatsioonidel tohutu suur liikmeskond. Tegelikult näitab see, et liikmeks astuma sunniti ja konkureerivad organisatsioonid olid keelatud.
Magistriõppe ajal lugesin politoloogiaraamatut, mille järgi kõik riigid pidasid ennast selle ilmumise ajal demokraatlikuks, aga olevat kaks demokraatia varianti, ’rahva poolt’ või ’rahva heaks’. Foster võibolla arvab, et Nõukogude Liidus valitseti rahva heaks, aga ta ei seleta, miks olid siis olemas nähtused nagu riigivastane partisanisõda ja massiline välismaale põgenemine.
Ameerika asjade kohta ütleb Foster, et kes on Wall Streeti poolt, see ei ole rahva poolt. Enda mõttekaaslasi peab ta massideks, aga millegipärast tema partei valimistel palju hääli ei saanud. Foster arvab, et see on ajutine, aga kommunistid pole Ameerikas siiani populaarseks muutunud.
Foster arvab, et kommunism on kõrgem ühiskonnakord ja et kuna Ameerika Ühendriigid on samuti suhteliselt kõrgelt arenenud, siis kehtestatakse seal kommunism varem kui Ladina-Ameerikas. Tegelikult on mõnel Ladina-Ameerika maal kommunistid võimule tulnud, aga Ameerika Ühendriikides veel mitte. Venemaal ei tulnud kommunistid võimule kõrge arengutaseme tõttu, vaid Esimese maailmasõja ja Veebruarirevolutsiooni vintsutuste tagajärjel. Masaryk ütleb ka aasta enne Esimese maailmasõja puhkemist, et Venemaa on mahajäänud maa – Euroopa eilne päev.