Kordused kirjanduses

Vaatasin täna edasi öösel pooleli jäänud isa sünnipäevakonverentsi esimese päeva videot. Mõtlesin, et päev läbi kodus videot vaadata on minu jaoks meeldivam kui tund aega konverentsil ise kohal olla. Kodus ei pea ise esinema, väljaarvatud kirjalikult, mis on meeldivam.

Mul oli esimese päeva videot nominaalselt veel alla tunni vaadata jäänud, aga ülekandekatkestuste, majapidamistööde, liikumisharjutuste ja mõtlemispauside tõttu vaatasin seda umbes ühte tundi kolmel tunnil. Kõigepealt läks edasi Rein Veidemanni kõne. Ta viitas Valmar Adamsile, kes oli talle öelnud, et ärge kartke kordusi, kui te ise mäletate, et tegemist on kordusega, siis kuulaja seda ei mäleta. Ma olen siiski sageli näinud, et kuulajat kordused häirivad. Psühholoogid ütlevad, et ühed inimesed tahavad kordusi ja teised midagi uut, vähemalt erineval määral.

Järgmine kõneleja rääkis oma magistritöö teemal ja alustas samuti sellest, et ärge kartke kordusi, sest tema uurimisteema oligi kordused. Ta siiski täpsustas, et koolikirjandis ei ole sõnakordused lubatud, aga arvas, et luuletuste kohta see ei kehti. Ma mäletan siiski ühte kirjandusõpetajat, kes tahtis ka luuletustes vähem kordusi. Konverentsiettekandja rääkis veel, et ta ei ole kirjutanud sellest, mida autor mõtleb, seda teadvat võibolla autor ise. Ma luuletusi kirjutanuna ütleksin siiski, et luuletust ennast on kergem meelde jätta kui kirjutamisaegset mõtet. Mõnda kirjutamisaegset mõtet ma mäletan, aga kõik ei mäleta isegi luuletust ennast. Ma saan enda luuletust hiljem uuesti analüüsida ja põhjalikumalt kui kirjutamise ajal, aga see ei tähenda, et analüüs oleks täpselt kirjutamisaegne mõte.

Kolm turniiri

Läksin majja, kus pidi toimuma maleturniir. Aga maletajaid oli mitte ainult selles ruumis, kuhu oli kutsutud, vaid ka selle kõrvalruumis. Küsisin, kummas ruumis turniir tuleb. Vastati, et mõlemas tulevad turniirid. Mult küsiti, kas ma osalen. Kõhklesin hetke ja seejärel andsin nõusoleku. Ma olin just ühe kolmepäevase turniiri lõpetanud ja nüüd andsin nõusoleku teiseks kolmepäevaseks. Ma polnud kodust lahkudes öelnud, et ma võin hilja tagasi tulla. Aga täna võibolla väga hiljaks ei olekski jäänud, sest reedel oli viiest voorust vaid üks. Öeldi küll, et seda ei ole veel otsustatud, kas turniir tuleb šveitsi süsteemis või ringsüsteemis, see sõltub osavõtjate arvust. Ringsüsteemi korral oleks võibolla kõik partiid ühel päeval mängitud ja oleks ikkagi pikale läinud. Olin unine, sest ei olnud pärast eelmist turniiri välja puhanud. Eelmisel turniiril olin reitingut tõstnud, aga nüüd oleksin selle ilmselt uuesti maha mänginud. Mõtlesin, et võibolla enne turniiri pead laua peal hoides ja poolunes olles puhkan veel välja. Otsisin kohta, kus seda teha. Mitmed mängijad juba hoidsid pead laua peal.

Aeganõudev sünnipäev

24.-25. novembril toimus minu isa sünnipäevakonverents. Sünnipäevalaps vaatas seda otseülekandes, aga tema telefon pidevalt helises. Mina vaatasin lõppenud päeval tagantjärele, aga ülikooli televisioon streikis. Varem on olnud seda võimalik vaadata, kui viia arvuti võrguseadmega samasse ruumi, aga nüüd see ka ei aidanud. Video seitse sekundit mängis ja seejärel tuli seitsmesekundine paus. Ühe pausi ajal jõudsin lugeda ka 60 sekundit. Esimese päeva video pikkus oli 3 tundi 17 minutit 57 sekundit, aga lõpetasin tänaseks vaatamise, kui ta oli mänginud 2 tundi 31 minuti 12 sekundit, sest päev sai läbi. Vahepeal oli tulnud teha ka muud, näiteks süia ja nõusid pesta.

24. novembri õhtul toimus ka teises majas üritus, mida ma olen juba maininud. Tolle kõnedest ma mäletan, et Viivi Luik kritiseeris Nõukogude aegseid uuslinnaosi, nagu seal ei oleks puid. Ta rääkis rohkem Tallinnast, aga oleme ka Tartus tolle aja uuslinnaosas elanud. Kui majad ehitati, olid osad puud veel tõesti väiksed, aga praeguseks on need suuremaks kasvanud. Kaunase puiesteel oli vastupidi, et meie hoovis kasvasid suured puud juba maja valmis saamise ajal, praeguseks on need maha saetud. Ürituse päeval naerdi kõige rohkem minu venna Tõnu kõne üle. Ta rääkis, nagu tänapäeva inimesed ei vahetakse selliseid kirju, nagu Koidula ja Kreutzwald. Seda võis ta öelda enda kirjavahetuse põhjal, mina oma kirjavahetust talle lugeda andnud ei ole. Tavaliselt olen kirjutanud kellelegi teisele, mitte talle.

Täna vaadatud kõnedes Külliki Kuusk võrdles isa ja Uku Masingu luulet. Võrrelda saab kõiki asju. Külliki leidis isa ja Masingu luuletustest sarnasusi. Minu meelest üks suur erinevus on, et isa luuletused on kergesti ja Masingu omad raskesti meelde jäävad. Masingu artiklitest ma mäletan küll palju tsitaate, aga tema puhul jäävad luuletused raskemini meelde. Paistis, et Külliki mäletab neid minust paremini. Kõnedes viidati veel isa luuletusele, et maa tuleb täita lastega. Kuigi see on Piibli käsk, lähevad isa ja teoloog Masing ka selles küsimuses lahku, Masing on kirjutanud, et see on õnnetus, et lapsi sünnib.

"Mõru ning mööduja"

Hando Runnel. „Mõru ning mööduja“. Ilmamaa, Tartu 2023. Esmatrükk kirjastus „Perioodika“, „Loomingu Raamatukogu“, 1976. Uuel trükil 104 lehekülge.

Tiitellehe pöördel nimetatakse seda teiseks trükiks, aga ma tean ühte vahepealset trükki veel. 1980. aastatel lugesin isa kogutud luuletusi, mille väliseestlased olid luba küsimata välja andnud. Mäletan, et ma ei jõudnud lõppu välja, aga ei mäleta, mitmenda koguni ma jõudsin. Kodus on isa uuemad luulekogud olnud kättesaadaval kohal, aga vanemad peidus. Paides vanaema pool olid kõik isa luulekogud riiulis nähtaval kohal reas, midagi lugesin seal, aga ei mäleta, milliseid. Nii ei teadnud ma „Mõru ning mööduja“ praegust trükki kätte võttes, kas ma olen seda varem lugenud või mitte. Igal juhul vist suurema osa luuletusi tundsin ära, paljusid olen kuulnud ka viisistatuna.

Pealkirjas esineb sõna ’mõru’, aga kaante vahel on palju ka sõna ’armastus’. Mõru maitse on ka midagi, mis võib vahel inimestele meeldida, näiteks mõru šokolaad. Ühes luuletuses oli umbes rida „Mu päevade kurbust ta teadma ei pea“, kus ööd olid päevadest rõõmsamad. Ma ei ütleks, et minu päevad praegu kurvad on, aga mulle on tuttav, et öö võib olla päevast meeldivam. Depressiooni ajal oli päev läbi halb olla, aga öösel olid head unenäod. Juba enne depressiooni tekkimist kannatasin koolis ja ülikoolis ärevushäirete all, aga kodus tundsin ennast nii öösel kui ka päeval hästi. Alati ei ole öö siiski kõige meeldivam aeg olnud. Lapsena nägin just öösel pimedas toas hirmuäratavaid viirastusi.

Üks päev pärast raamatu lõpetamist ei ole ma enam kõige osas kindel, millist luuletust ma lugesin sellest raamatust ja millist mäletan mõnest teisest isa luulekogust. Nagu ma ei mäleta peast ka oma kolmanda paberluulekogu kohta, millised luuletused ma sinna täpselt sisse panin ja millised olen avaldanud ainult internetis.

Isa luulekogus üks luuletus oli, kus refräänina kordus väljend „otse vastupidi“. Isa teeb seda nalja suulistes jutuajamistes siiamaani. Luulekogu lugedes mõtlesin, et see on umbes sama nali, millele on üles ehitatud Priit Pärna raamat „Tagurpidi“.

Isa arvas kordustrükki esitledes siiski, et see luulekogu räägib süngetest asjadest. Ta arvas, et uuem põlvkond ei saa enam tolle aja süngusest aru. Mõtlesin, et hiljem on olnud uusi probleeme – aids, koroona, kliimasoojenemine ja Ukraina sõda. Sõnavabaduse poolest on taasiseseisvumise järgne ja sellele vahetult eelnenud aeg olnud parem, aga sõnavabaduse piiramise katseid tehakse ka praegu.

Kuigi luulekogus esineb ka armastuse sõna, võib analüüsides tekkida kahtlus, et armastust oli siiski vähe, kui ühes luuletuses on umbes read: „Kõik ühte mälestusse mahub, / kõik, mida olen armastand.“ Või siis on palju ununenud.

Kaks luuletust on sellest, kuidas lehmad lõhki läksid. Ma olen kooliajal kirjutanud õpitut kasutades samal teemal lõbusamalt, mul olid umbes read: „Lehm suri vara hommikul, / tal lõhkes neli magu. / Ei tahtnud piima tulla tal, / kuid lüpsjad said tast jagu.“  Mul on nagu õnnelik lõpp, et piim saadi siiski kätte. Aga kellel on endal kodus lehmad olnud, sellel võib lehmast rohkem kahju olla.

Uued õpetajad

Olin koolis. Meile tuli uus õpetaja. Ta teadis minust midagi juba varem, seetõttu oli ta mind nähes rõõmus. Ta hakkas tunni jooksul korduvalt mulle küsimusi esitama. Vastasin kõigile küsimustele. Ühele vastates alustasin asjast, mida ma olin ükskord juba varem rääkinud. Üks tüdruk tegi mulle märkuse, et mina olen see, keda teised kõige vähem kuulata tahavad. Vastasin, et rääkigu siis ise. Jäin vait. Mõtlesin, et nooremana ma poleks osanud sellele tüdruku märkusele midagi vastata, aga nüüd oskasin.

*

Vene keele õpetaja hakkas kontrollima, kas õpilastel on töövihikust kodune töö tehtud. Mõtlesin öelda vabanduseks, et mul on tegemata, sest ma sellest tunnist puudusin, kus see ülesanne anti. Aga nüüd oli ülesande andmisest juba nädal möödas. Kõiki koduseid ülesandeid samaaegselt teha ikkagi ei saanud. Õpetaja vaatas hinnetelehte, kuhu eelmine selle aine õpetaja oli mulle hindeid pannud. Mul oli seal erinevaid hindeid, aga praegune õpetaja ütles, et kui osad on kahed, siis paneb tema ka mulle kahe. Lootsin, et ta muudab otsust. Õpetaja kirjutas tahvlile koduse ülesande, et üliõpilased peavad ühte teksti ühe kindla tõlkeprogrammiga lugema. Rääkisin oma pinginaabrile, et mina seda ei tee, ma olen mõnda võõrkeelt tõlkeprogrammiga lugenud, aga kolme ma olen lugenud sõnaraamatuga. Mulle tuli meelde, et nüüd ma oskan neid juba ilma abivahendita ka lugeda. Ütlesin, et sõnaraamatuga tuleb parem tõlge kui tõlkeprogrammiga. Ma ei saanud juba sellepärast seda tõlkeprogammi kasutada, et ma ei teadnud, kust ma selle internetist üles leian.

Tulega sidumisele

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed Ld5 5. Rgf3 cd 6. Oc4 Ld6 7. 0-0 Rf6 8. Rb3 Rc6 9. Rbd4 Rd4 10. Ld4 Ld4 11. Rd4 Od7 12. Og5 Re4 13. Oe3 Od6 14. f3 Rf6 15. Vad1 Vc8 16. Ob3 Ke7 17. Vfe1 a5 18. a4 Vc5 19. Vd2 Vh5 20. g4 Vh3 21. Ved1 Rg4 22. fg Ve3 23. Re6 Oe6 24. Vd6 Og4 25. V1d2 Ve1+ 26. Kf2 Vh1 27. Kg2 Vb1 28. c3 Of5 29. Vb6 Oe4+ 30. Kf2 Vh1 31. Ke3 Ve1+ 32. Kf2 Vh1 33. Kg3 g5 34. Ve2 Vg1+ 35. Kh3 f5 36. Vb7+ Kf6 37. Vb6+ Kg7 38. Vd2 Vc8 39. Vd7+ Kh8 40. Vh6 Og2+ 41. Kg3 Oc6+ 42. Kf2 Od7 43. Kg1 g4 44. Va6 Vb8 45. Od5 Vb2 46. Va8+ Kg7 47. Va7 Vb1+ 48. Kf2 Vb2+ 49. Kg3 f4+ 50. Kf4 Kf6 51. Vd7 h5 52. Vf7+ Kg6 53. Va7 Vh2 54. Va5 Vf2 55. Kg3 Ve2 56. c4 Kf5 57. Of3+ Ve5 58. Ve5+ ja must sai 85. käigul mati.

Telefoni otsas

Mulle tuli raviasutusest telefonikõne. Telefoniga rääkimise vahel õpetasin samas ruumis viibijat, aga helistaja võis mõelda, et ma räägin kogu aeg temaga. Helistaja ütles, et ta tunneb hääle järgi ära, et minuga samas ruumis on Tõnu, ta palus Tõnut tervitada. Kõne sai läbi. Ma polnudki tähele pannud, mida telefonis minu tervise kohta öeldi. Olin arstiga ühendust võtnud, kuna mul oli väike palavik, lootsin, et nüüd on see möödas. Lõpuks mulle meenus, et telefonis öeldi, et kui proovi tulemus väga halb on, siis helistatakse mulle veel. See pidi tähendama, et proovi tulemus ei olnud veel selgunud.

Transpordiliigid

Olin teel ühe linna raudteejaama. Lähedal oli ka lennuväli. Mõtlesin, et ma pole kunagi ühtegi lennujaama näinud, läheks seda vaatama. Läksin siiski raudteejaama. Jäin seal ukseaparaadi vahele kinni. Kui olin juba vabaks pääsenud, ütles üks läheduses viibiv inimene, et rabeledes ma ei saanud vabamaks, vaid kinnijäämisele tuli järjest rohkem keerdusid peale.

Erialade tunnused

Pille rääkis, et osasid asju nimetatakse etnoloogiaks, sest ajalugu ei tohi olla seotud tulevikuga, aga etnoloogia tohib. Vastasin, et osasid raamatuid saab nimetada nii ajalooks kui ka politoloogiaks. Kui raamatule pole peale märgitud, siis ei tea, kumb ta on.

Ajalooline Ajakiri 4/2022

„Ajalooline Ajakiri“ 2022, 4 (182).

Andrus Tool kirjutab Nõukogude aja filosoofiaprofessorist Mihhail Makarovist, kelle kohta olen kuulnud varem erinevatelt inimestelt anekdoote, mida siin ära ei tooda. Vist „Horisondist“ olen lugenud intervjuud ühe reaalteadlasega, kes kritiseeris eesti filosoofe, kuna nende kõikide isaks on nimetatud vasakpoolsete vaadetega Eero Loonet, aga Tool nimetab Loonet Makarovi õpilaseks. Võibolla on Makarovi mitte eesti filosoofide koolkonna rajajaks pidamise põhjus selles, et Makarov ei olnud eestlane, kuigi anekdootide järgi ta aktsendiga eesti keelt rääkis.

Artiklis on juttu teemal, et Nõukogude aeg ei olnud kogu aeg ühesugune, vaid sellel oli erinevaid perioode. Marksismi asemel peetakse täpsemaks rääkida engelsismist. Engelsilt endalt olen lugenud, et ta pidas Marxi geeniuseks ja ennast mitte.

Artiklis viidatakse, et üks filosoof sai karistada, sest ta pidi kirjutama Stalinist kui suurest filosoofist, aga ei teadnud Stalinil filosoofia-alaseid töid olevat. Mingeid Stalini teoseid ma olen käes hoidnud. Stalinit püüti näidata andekana erinevatel aladel. Veel uuel ajal trükiti malelehes ära Stalini malepartii, aga hiljem teises lehes pidas maleajaloolane Heuer seda võltsinguks.

Aivar Jürgenson kirjutab legendidest väidetavate balti naissnaiprite kohta Gruusia-Abhaasia ning Tšetšeenia sõdades. Jürgenson jõuab järeldusele, et mitte balti naissnaiprid ei liikunud sõjast sõtta, vaid varem Baltikumis teeninud Vene sõdurid, kes neid legende endaga kaasas kandsid. Ma näen sarnasusi ka juttudega vana-kreeka amatsoonidest, Robin Hoodist, Wilhelm Tellist või Taavetist ja Koljatist. Ainult et Taavet oli Piibli autorite rahvuskaaslane, väidetavad naissnaiprid sõdisid venelaste vastaspoolel. Ajakirjas toodud lugude põhjal Vene sõdurid vihkasid neid naissnaipreid ja kätte saades käisid nendega julmalt ümber, aga vaenlast võidakse ka imetleda. Baltlane kui naissõdur sümboliseerib võibolla nii Balti riikide kui ka Tšetšeenia väiksust, baltlane kui snaiper baltlaste haritust ja intelligentsust. Mitte kõik venelased ei pooldanud Tšetšeenia sõda – selle vastu olid sõduriemade komiteed; olen lugenud Vene tankist, mis pööras otsa ümber ja tulistas omasid; ka Vene riik oli vahepeal valmis Tšetšeenidega rahu tegema; Jeltsin olevat hiljem sõja alustamist kahetsenud.

Peeter Kaasik kirjutab 1941. a. Suvesõjast või sõjasuvest. Kaasik kirjutab, et ainult mälestusi lugedes avaneb vale pilt, eestlaste osatähtsust on suurendatud, sõja põhiraskust kandsid siiski sakslased. See on ka loogiline, kui eestlastel ei olnud nii palju relvi. Relvad olid nendel eestlastel, kes teenisid vabatahtlikult või sunniviisiliselt Punaarmees. Ülikoolis rääkis mulle mälestuste väiksest usaldusväärsusest Ago Pajur. Seejuures oli Pajuri enda mälu hea – kursusekokkutulekul meenutati, et just Pajuril olid kõik kuupäevad peas. Mina mäletan Pajuri loengutest, et sakslased arvasid, et „vereau“ võivad kanda vaid nemad, eestlaste rahvusväeosi hakati suuremas ulatuses moodustama alles siis, kui sõda kaotama hakati. Aga artikli järgi püüdsid eestlased venelaste maalt välja tõrjumises kohe osaleda.

Tõnis Tatar on kirjutanud kunstiajaloolase Jaak Kangilaski nekroloogi. Selle järgi huvitas Kangilaskit rohkem 20. sajand kui kunst, kunstiajaloos saanud lihtsalt ennast vabamalt väljendada kui poliitilises lähiajaloos. Kangilaski jäi siiski kunstiajaloo juurde ka aegade muutudes. Vahel võib kunstiga tegelemine samuti ohtlik olla, hiljuti räägiti Päevakajas, kuidas islamiusulised karikatuuridesse suhtuvad.

Hiljuti lugesin, et ka minu teisel kunstiajaloo õppejõul Kaur Alttoal ei olnud kunstiajalugu ülikooliõpinguid alustades esimene eelistus. Ma õppisin kunstiajalugu küll ainult alamastmes, aga mulle kunst meeldis, joonistasin tol ajal ka ise palju.

Ain Mäesalu on kirjutanud Vilma Trummali nekroloogi. Selles on juttu, kuidas Nõukogude ajal vahepeal arheoloogiat ei õpetatud või peeti loenguid ühele üliõpilasele korraga. Tuli meelde vanasõna kõigi munade ühte korvi panemisest. Ainsa õpilasega võib midagi juhtuda, näiteks võivad tema huvid muutuda.

Andres Andresen arvustab Ea Jansenile pühendatud artiklikogumikku. Selles on muuhulgas taas juttu 19. sajandi rahvusliku liikumise kahest suunast. Teadsin ka varem, et ühtedele on omistatud saksa ja teistele vene orientatsiooni. Aga hiljuti saatsin kirjastusele ära Masaryki kaheköitelise Venemaa teemalise raamatu tõlke, kes näitab, et Venemaa polnud sugugi ühtne. Seda teatakse, et Kodusõjas olid punased ja valged, aga ühtsust polnud ka varem. Seda polnud ka Saksamaal.

Seened metsast

Ema rääkis, et käisime metsas seenel ja hiljuti kaks inimest surid samast metsast korjatud seente söömise tagajärjel. Ma olin küll nende mürgitusest kuulnud, aga sain alles nüüd teada, et nad selle kätte surid. Vanaema soovitas meil ettevaatlikum olla. Ta ütles, et meil külas käies on ta seenepirukaid kõheldes söönud. Ta rääkis, et me sööme seeni koos teega, aga need võivad anda koostoimeid. Ema naeris. Vanaisa oli juba ammu surnud.

Unenäorohke öö

Mäletasin Gailiti romaanist, et seal aeti naisteenija talust ära, aga ta kolis senise peremehe naabrusesse. Märkasin alles nüüd seost, et selline asi on päriselt ka juhtunud - ma kolisin vanast korterist ära, aga Oudekki kolis uue korteri naabrusesse järele.

*

Olin Kaunase puiesteel. Märkasin, et meie endise maja kaugema otsa juurde paistab rohkem päikest kui meie trepikoja poolse otsa peale. Sellepärast Anne ja teised tema maja lapsed olidki siis eelistanud väljaspool hoovi mängida. Kõndisin oma trepikoja poolsesse otsa. Seal oli maja vari, mis ulatus ka kooperatiivi hoovi nurga peale, mis seetõttu ei olnud meie maja kaugema nurgaga sarnases olukorras.

*

Olin kinkinud ükskord Rainile sente. Nüüd saatis Rain mulle Paidest kingituseks sente. Märkasin, et kopikas on ka hulgas. Nüüd olime kingituste poolest tasa. Panin mündid mündipurki. See oli nüüd jälle enam-vähem täis. Vahepeal oli juba olnud, aga olin pealt münte välismaalasele kingituseks andnud.

*

Üks klassivend oli ärimees. Ta märkas tohutult pikka autokolonni, mis sõitis ühe teise ärimehe peole. Klassivend sõitis ise samuti pikas autokolonnis. Olime peol. Mõtlesin, et teised käivad koos teisest soost inimestega saunas, aga mina pole käinud. Siis mulle meenus, et ma olen vist ka endalegi märkamatult käinud. Mulle tuli meelde, et segasaunas ei tohi käia aidsi tõttu. Aids nakkas ka läbi majaseinte. Seda esines palju vaesemate elanikkonnarühmade hulgas.

*

Saatsin ajaloolisti kirja. Minu kirjale tuli väljaspool listi vastus, et kirjutaja ei edasta minu kirja listi, vaid saadab selle mulle tagasi, sest see on listi teemast mööda. Ütlesin kirja saatjale, et ma saan listi liikmetelt küsida, kas nad tegelikult said kirja kätte. Vastaja küsis, kas ma siis tean, kus listi liikmed elavad. Ütlesin, et mõned elavad minuga samal tänaval.

*

Olime Narvas ja istusime söögisaalis. Küsiti, kas me oleme märganud, et siit ei puudu kedagi, sest koroonat enam ei esine. Vastati, et see tuleb sellest, et piir Venemaaga on kinni. Ütlesin, et varem on ka tulnud Venemaalt Eestisse täisid. Naerdi. Narvas elas ka venelasi, aga sellest hoolimata siin koroonat ei olnud.

Šoti avang

arvuti - inimene
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. d4 ed 4. Rd4 Oc5 5. Oe3 Lf6 6. c3 Rd4 7. cd Ob6 8. Rc3 d6 9. a4 c6 10. a5 Oc7 11. Oc4 Oe6 12. d5 Od7 13. Lb3 Oc8 14. a6 b5 15. Od3 Lg6 16. g3 Od7 17. dc Oc6 18. Ob5 Ob5 19. Lb5+ Kd8 20. Lc6 Vc8 21. Oa7 Oa5 22. Ob6+ Ob6 23. Lb6+ Ke8 24. a7 Vc3 25. a8L+ Ke7 26. Lbd8+ Ke6 27. Ld5++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 32 sekundit, mustal 1 tund 24 minutit 39 sekundit.

Arvamused koolist

Mul olid olnud kirjanduses eelmises veerandid viied, aga viimase sain nelja. Õpilased teadsid, et võib lasta endale vahepeal halvemaid hindeid panna, oluline on, mis tuleb aastahindeks. Ühel korral olin saanud eksamikirjandi kahe, nii oli kõhedam tunne ta järgmist kirjutama minna. Aga mõtlesin öelda, et seda kahte ei saa tõsiselt võtta, sest õpetaja on üliemotsionaalne. Ega ma tol korral halvemini ei kirjutanud kui tavaliselt. Aga kahe võis endale vist lõpueksami eest panna lasta, praeguse korra järgi see vist kooli lõpetamist ei takistanud. Mul oli kahju, et ma olin kooli nii ära lõpetanud, et ei olnud luuletusi vastates vastanud kunagi enda luuletust. Oleks küsitud, kelle luuletuse ma lugesin, oleksin vastanud, et enda, ja seetõttu lugenud lisaks kellegi teise oma veel, et mitte ainult enda omaga piirduda. Olin juba auhindu saanud, aga pärast seda koolis edasi käinud ja uuesti halbu hindeid saanud. Seisin klassi ees ja ütlesin, et õpilased võiksid vastamist lõpetades raha küsida. Õpetaja vastas, et õpilastelt on endalt ka lõpupeo eest raha küsitud. Mõtlesin, et on vist jah, mul käis vist ka Lauri K. kodus öösel raha küsimas. Mõtlesin rääkida, et õpilastelt ei tohiks kunagi raha küsida, sest nad ei käi tööl ja neil ei ole sissetulekut. Juhul kui vanemad neile raha ei anna, ei ole neil millegagi maksta.

Bussi asukoht

Kohtusime lapssõduriga. Ta rääkis, et ta oleks muidu juba surnud, aga vaenlased tapavad ainult täiskasvanuid ja jätavad lapsed meelega ellu. Ta ütles, et tema rahva hulgas on toetus sõja jätkamisele ainult viis protsenti. Ta tuli meie korterisse ja hakkas katkematult automaadiga aknast välja tulistama, sest rindel oli katkematu tulistamine kombeks. Me ei olnud rindeinimesed ja meie juures ei olnud see kombeks. Aken võidi meelde jätta.

*

Sõitsin bussis. Mõtlesin, et võibolla on õige peatus juba möödas. Mõtlesin, et varasemate sõitude ajal ma ei teadnud, kui kaugel buss on, aga nüüd oskan selle järgi vaadata, et teisel pool jõge on katlamaja korsten.

Mäng ja analüüs

Mängisin malet. Tegin käigu kuningatiival. Hakkas tunduma, et see käik oli viga. Vastane ähvardas lippu minna. Muidu oleks saanud teda takistada, aga erinevaid ettureid samaaegselt takistada oli raskem. Võibolla oleks aidanud, kui oleks vastase kuningale erinevatest suundadest tuld andnud, võibolla oleks talle mati saanud. Mõtlesin pikalt. Mäng sai läbi. Panin arvuti seda analüüsima. Arvuti ütles, et kui analüüs läbi saab, võib see endaga kaasa tuua halba. Seetõttu katkestasin analüüsi.

Mäng riikidega

Kunagi olid Eestis toimunud moonutatud valimised. Valitsuse vastased ja erapooletud olid saanud kokku rohkem hääli kui valitsus, aga võit läks valitsusele. Keegi võis küll liita erapooletute hääled juurde valitsuse, mitte opositsiooni häältele.

*

Mõtlesin, et nägin unes malenuppudega äraandmise mängimist, võiks seda ka ärkvel olles mängida. Mängiti mängu, kus kaks mängijat piirasid kordamööda riike sisse. Ühel käigul võis sisse piirata ainult ühe riigi. Aga siis tuli käik, kus piirati ümber siiski hulk riike, sest need ei liitunud sunniviisiliselt, vaid vabatahtlikult. Sellel käigul ümber piiratud väikeriigid moodustasid nüüd Prantsusmaa ja Venemaa ühisriigi.

Kadriaeg

Eile käisid meil kõigepealt kolm külalist kodus, seejärel jätkasime isa sünnipäeva tähistamist kodust väljas aktusega. Peeti kõnesid ja laulis ansambel Kukerpillid. Täna käisin suusatamas. See on esimene suusatamine pärast seda, kui koroona märtsis eelmise suusahooaja katkestas.

Leiud laevateelt

Märkasin, et mul kukkus rahakotist raha välja. Panin selle tagasi. Uurisin, milliseid pisikesi esemeid on laevateele laevast välja visatud. Helina oli kirjutanud, et talle meeldib, kui ta leiab tee pealt sipelga või ussi; mina mitte ainult ei leidnud, vaid ka otsisin, mida ma leian. Leidsin laevast välja visatud lipukaardid. Me olime koolis mänginud enda joonistatud lipukaartidega, aga Soomes selliseid trükiti. Selles pakis mõnele kaardile oli lipp trükitud ja mõnel olid ainult kirjalikud andmed. Võtsin ühe kaardi kaasa.

*

Olin pangas ja näitasin oma õpinguraamatut. Rääkisin, et sellega on segadus tekkinud, et üks kord pannakse kirja sünnipäev ja teine kord nimepäev. Viimane kord oli pangas kirja pandud minu nimepäev, mida viimasel ajal rõhutama oli hakatud, aga täna mulle tundus, et õigem on sünnipäev. Ainult et nii ei oleks erinevatel kordadel antud isikukoode kokku viia osatud. Kahel kõrvuti oleval leheküljel olid mittesirged äärejooned. Oletasin, et mõni vend on neid lehekülgi sodinud. Korraks mõtlesin, et need äärejooned ei ole vendade joonistatud, vaid trükitud, aga teistelt lehekülgedelt kontrollides mujal selliseid igal pool ei olnud. Või võis olla, et nii oligi trükitud.

Vanglaaeg

Ukse peale tuli üks inimene. Ta ütles, et otsib tööd. Ma ei tundnud teda ära. Ta ütles, et on naaber. Esikus oli palju inimesi, kellest osasid ma tundsin ja osasid mitte. Ütlesin, et oma inimesed tunnen ma väga hästi ära, võõrad ei jää mulle meelde. Tööotsija läks ka ühe teise korteri ukse taha. Ta ütles, et jäi töökohast ilma. Ukse avaja vastas, et see on hea. Tööotsija küsis, miks see hea on. Ukse avaja vastas, et öeldakse, et see ei ole hea, kui kõigil inimestel töö olemas on. Tööotsija hakkas seletama, et tal ei ole raha.

*

Otsisin õppetöö tegemiseks puhast paberit. A4 lehtede kaustas enam ühtegi puhast ei olnud, kõigil oli vähemalt üks külg täis. Teine A4 lehtede pakk oli veel olemas, aga selles olid kõik lehed kortsus. Üks mees läks vanglasse. Ta arvas, et oskab seal aega sisustada. Osad vangid olid sellistes tingimustes, et said ringi liikuda ja omavahel kohtuda, tema pidi kogu aeg oma pimedas kongis olema. Lõpuks läks ta kardinal Richelieu'le ütlema, et on juba viis aastat vanglas olnud ja tahab nüüd vanglast välja. Richelieu vastas, et mees on ainult 1,5 aastat vangis olnud. Talle oli seal aeg pikem tundunud. Richelieu oli küll kardinal, aga mees mõtles, et ta on ise ka kardinal, neid on rohkem, kui mina lapsena arvasin. Richelieu oli siiski tähtsam, sest tal oli teine tähtis amet lisaks. Pärast lühikest vestlust ütles Richelieu, et arusaamist ta rohkem ei kontrolli, see on mehel korras. Kohe pärast seda ei saanud mees siiski ühest asjast aru. Mina seletasin.

Paksema lumega päev

Tänaseks on lumi paksem, suurem osa kanalist oli juba eile jääs. Eelmisel talvel jäätus kanal minu mälu järgi alles pärast suusahooaja algust, tänavu läheb vastupidi. Tänavu aastal käisin ka soojal aastaajal kanali taga rohkem kui varem, kuigi ei käinud ujumas. Kolm kõige suuremat veekogu, mille ääres ma käisin, olid Emajõgi, Elva jõgi ja Anne kanal. Voolasid ka kraanivesi ja higi, viimane nii palavuse kui ka haiguse tõttu.

Hoonetes ja tänavatel

Pildistasin viimastel päevadel vanematele kingitud lilli. Väljas on külmakraadid ja õhuke lumi maas. Aga mäletan, nagu oleksin veel hiljuti Sõpruse puiesteel karikakra moodi lilli õitsemas näinud.

Rahe käest kooli

Kõndisin tänaval. Rahet hakkas sadama. Kartsin, et raheterad võivad minna eluohtlikult suureks, seetõttu panin portfelli pea peale. Mind tabasid ainult väiksed raheterad. Aga ühes kohas maas nägin ka ohtlikult suuri. Läksin üle tee. Jõudsin varjualusesse, kus seisis ka Peeter. Ta ei öelnud mulle tere, aga kui mina esimesena rääkima hakkasin, siis ikkagi vastas. Tema selja taga oli veel klassikaaslasi. Üks rääkis, kuidas ta viimati kedagi aidsi nakatas. Ühte klassikaaslast nähes läksin igaks juhuks tuldud teed tagasi. Jõudsin koolimajja. Ma ei läinud oma klassi tundi, vaid ühte teise. Istusin seal ukse juures maas ja lugesin raamatut. Minu lähedal oli veel oma tunnist puudujaid. Üks range õpetaja tuli uksele ütlema, et inimesed peavad enda tundi minema. Ma ei teinud temast välja. Suurem osa õpetajaid poleks sellist nõudmist esitanud. Ma mäletasin, et varem on öeldud, et keskkoolis pole enam tundides käimine kohustuslik, kuigi ülikoolis oleks jälle olnud.

Sünnipäevasündmused

Lugesin paari päeva eest "Loomingust" isa sünnipäevaintervjuud. Ütlesin talle, et ühe asjaga ma polnud nõus. Intervjuus oli öeldud, et internetis toimub pidev sõimamine, aga nendel lehekülgedel, mida mina avan, pole ammu sõimu olnud.

Täna toimus ülikooli raamatukogus näituse avamine koos kahe raamatu esitlusega. Krista Aru rääkis oma kõnes, et isa hindab ausust ja töökust. Mõtlesin, et Jaan Tõnissoni on Aru kiitnud täpselt samade sõnadega.

Ilona rääkis näituse koostajana, et talle meeldis luulerida "On maantee ja maanteel käänak", ta juhindus näitust koostades sellest. Isa polevat siiski üheselt mõistetav autor, lugeja võivat luuletustest valesti aru saada. Mõtlesin, et isa luuletused on keskmisest autorist arusaadavamad, muidu poleks need nii kergesti meeldejäävad.

Mart Jagomägi rääkis, et ilmunud on kaks raamatut, isa enda soovil tema luulekogu "Mõru ning mööduja" kordustrükk ja Rein Veidemanni algatusel ning Jagomäe koostamisel isa kohta kirjutatud raamatuarvustuste valimik koos täiendustega isalt endalt. Jagomäe sõnul ei ole tähtis ainult autori enda mõte, vaid ka lugejapoolne vastuvõtt. Ma tean, et "Mõru ning mööduja" kordustrükile eelnes juba varem luulekogu "Punaste õhtute purpur" oma, mille kohta lugesin hiljuti "Maalehe" kalendrist, et see on küsitluse tulemuse kohaselt isa hinnatuim raamat. Lugejapoolse vastuvõtu kohta mõtlesin, et lugejale ütleb vahel kirjandusõpetaja või keegi teine, et tema hinnang on vale.

Sõna sai ka isa ise, kes tegi nalja, et 85 pole nii tähtis sünnipäev kui 100, aga võibolla publik ei jõua toda tähtpäeva ära oodata. Ühtlasi tuletas ta meelde, et sünnipäev on ka 50. pulma-aastapäev, nagu ta on pulma-aastapäeva ka varasematel sünnipäevadel meelde tuletanud.

Sõna pakuti lillede kinkijale. Teaduste Akadeemia esindaja ütles, et ta on isaga samas koolis õppinud, kuigi kümneaastase vahega. Ma pole õppinud isaga ei samas koolis ega samas kõrgkoolis, aga täna esines ka minu koolivend Karl Laanekask, kes mängis vaheaegadega kolme isa sõnadele tehtud viisi instrumentaalselt, aga ei laulnud. Ta ei täpsustanud, milliste luuletuste viisid need on. Esimest viisi ei tundnud ma ära, teise tundsin poole pealt ja kolmanda kohe. Teine lillede kinkimise kõne oli lühem ja ma ei saanud selle sisust täpselt aru.

Näitust ma täna veel ei vaadanud, sest käin raamatukogus ka teistel päevadel. Enne ja pärast kõnesid lugesin lugemissaalis lühidalt saksakeelset entsüklopeediat.

Huvitav taust

Olin kirjastuses arvuti taga. Mulle tuli meelde, et direktori arvutit ei tohi kasutada. Mõtlesin, et ma ei kasutanudki, vaid mulle tuli unenäos meelde varasem aeg, kui veel tohtis. Ruumis oli algamas üritus. Öeldi, et kõigepealt räägime luulekogust. Mul oli käes mitu eksemplari ühest teisest raamatust. Ma ei teadnud, mida nendega peab tegema, seetõttu andsin need isa kätte. Kolmest eksemplarist üks kukkus põrandale. Isa pahandas, et mina pillasin selle maha, aga ma vaidlesin vastu, et isa ise pillas. Mõtlesin koduteele asudes, et võibolla tõesti mina pillasin, sest mul on seda varem ka juhtunud. Läksin ühe suure maja trepist alla, kui eespool üks poiss kukkus, veeres mitu ringi ja jäi põrandale lamama. Läksin juurde ja küsisin, kas on vaja kiirabi kutsuda. Poiss vastas, et ei ole. Mõtlesin, et võibolla tegelikult on. Poiss küsis, kas tal silmad liiguvad. Vastasin, et liiguvad küll. Lisaks näitas ta sõrmega lakke.

*

Lugesin magistritöö tausta jaoks raamatut ühe filosoofi kohta. Selle lõpus oli viidatud raamatule teise filosoofi kohta. Esimese raamatu lugemist lõpetades hakkasin kohe lugema seda viidatud raamatut. Ma lugesin tausta kohta rohkem kui ma magistritöö enda kirjutamisele aega kulutasin. Mult küsiti, kas mind tõlkimine ei huvita. Vastasin, et ei huvita.

*

Minu toa ja suure toa vahel rippusid nöörid. Hakkasin neist kinni hoides kätekõverdusi tegema. Mõtlesin pärast internetis kirjutada, et kooliajal ma ei jõudnud teha ühtegi kätekõverdust, aga nüüd jõuan 30. Koolis pandi hindeid, aga ei arvestatud, et ma polnud veel kasvamist lõpetanud. Kui sain 40 kätekõverdust täis, siis lõpetasin. Mõtlesin, et võibolla peaks tegema P. Simsoni eeskujul oma eluaastate arvu. Praegu olin 44-aastane. Mõtlesin, et võibolla ma ei teinudki ühtegi kätekõverdust, vaid kiikusin nööridega. Aga ma olin ulatunud lage ära puudutama, põrandal seistes ma ei ulatunud.

Ilurealiseerimine

1. f4 b6 2. e4 c5 3. Rf3 Ob7 4. Rc3 g6 5. d4 cd 6. Ld4 f6 7. Oc4 Rc6 8. Le3 e6 9. Od2 Og7 10. 0-0-0 Rge7 11. h4 a6 12. h5 h6 13. g4 g5 14. f5 e5 15. Od1 Lc7 16. Of2 b5 17. Od5 Rd5 18. Rd5 La5 19. Kb1 Rb4 20. Rb4 Lb4 21. Vhe1 La5 22. Lb3 Of8 23. Vd3 Vh7 24. Lg8 Vf7 25. Oc5 0-0-0 26. Lf7 Oc5 27. Lf6 b4 28. Le5 d6 29. Le6+ Kb8  30. Lh6 Oc6 31. Lg5 Ve8 32. Lf4 Ob5 33. Vd6 Od6 34. Ld6+ Kc8 35. f6 Vd8 36. Lc5+ Kb8 37. f7 b3 38. ab Vc8 39. f8L Vf8 40. Lf8+ Kb7 41. Vd1 Oc6 42. Le7+ Kb6 43. Ld8+ Kb5 44. Rd4+ Kb4 45. c3+ Kc5 46. Re6+ Kb5 47. Lb8+ Lb6 48. Le5+ Od5 49. Ld5+ Lc5 50. Lc5++

Novembrikuised roosid

Täna käisid külas Paide sugulased ja kinkisid vist isa läheneva sünnipäeva puhul roose. Räägiti, et inimesed tunnevad ühe ja sama toidu maitset erinevalt, sest inimeste keele ehitus on erinev. Minu varasemate teadmiste kohaselt sõltub maitse tundmine ka sellest, mitu korda seda toitu on söödud. Räägiti, et kui inimesel läheb silmarõhk väga suureks, tuleb kohe silmakiirabisse pöörduda, muidu võib mõne päevaga pimedaks jääda. Minu teada ei ole mul silmarõhku kunagi mõõdetud, ma ei tea, kuidas see käib. Rääkisin, et lugesin üleeile vanavanaema päevikust, et ta arvas, et vanavanaisa oleks võinud olla Eesti president. Presidendi nimetus on ühtne sõna, aga erinevate põhiseaduste järgi on presidentide ülesanded erinevad.

Vana seep

Lõpetasin raamatu tõlkimist. Olin endale esimese kolmandiku tõlkest juba koopia teinud, aga nüüd tuli meelde, et ühes kohas oleks saanud kasutada enda tuletatud võõrsõna asemel eestikeelset olemasolevat sõna. Otsustasin selle koha ära parandada. Aga ema ütles, et ta juba alustas toimetamist.

*

Lapsed avasid minu sahtli. Ütlesin, et võõraid sahtleid ei avata. Parandasin, et või vahel avatakse, aga ilma loata ei tohi. Laps leidis sahtlist vana seebikarbi, millel oli seep sees. Seebivahtu tuli karbist välja. Ütlesin, et seda ei oleks tohtinud teha, nüüd ma viskan selle seebi ära, sest nii vana seep on arvatavasti mürgine. Võtsin selle seebi vannitoas ainult korraks kätte ja hakkasin kohe käsi veega loputama, aga käed hakkasid ikkagi kipitama. Seep muutus loputamisest puhtaks. Mõtlesin, et nüüd ma võibolla ei viskagi seda ära.

Küsimuste mõju

Taheti lahendada ühte kuritegu. Selleks esitati teose ühele tegelasele hulk küsimusi, nagu kahtlustataks teda. Lõpuks tegelane ütles, et kui talle selliseid küsimusi esitatakse, siis tal tekib ettekujutus, et ta ongi neid asju teinud. Tundus, et tegelikult ei olnud.

*

Algas tund. Istusin Eriku ja Sandri vahel, nii et mõlemaga jäi üks tühi tool vahele. Ma ei tahtnud enam kellelgi päris otse kõrval istuda. Erik istus teise kohta ümber. Minu ees istus Ivar. Ta kallas prahi minu taldrikusse. Pahandasin, et mina sellisest taldrikust enam ei söö. Ivar ütles, et ta pole mulle prahti taldrikusse kallanud. Istusin aknapoolsest reast uksepoolsesse ümber. Õpetaja ütles, et nüüdsest paneb ta meile iga päev ühe suure hinde ja tühjaks söödud viljakoore sisse kaks väikest, mille me koju viime. Mitu õpilast protesteeris, et kui viljakoor kotti panna, siis saavad asjad mustaks. Mõtlesin, et viskan oma koore üldse prügikasti. Pillasin selle enne klassi ette põrandale maha. Mõtlesin, et ma olen viisakas, sealt ma korjan üles.

Egiptuse veekogud

Lugesin "Maalehe" kalendrist, et eile oli Suessi kanali avamise mitteümmargune aastapäev. Seoses sellega lugesin listi kirjutamise jaoks võrgust teemal, kas selles kanalis ka ujutakse. Vastuseks sain, et mõni on seal küll ujunud, aga tegelikult see on keelatud, sest see on laevaliikluse tõttu ohtlik. Oht on väiksem järvedes, mida kanal läbib. Oletasin, et teistes Egiptuse veekogudes on ujumine ohutum ja tõin võrdluse, et Tartus on vastupidi, Anne kanal on ujumiseks ohutum kui Emajõgi.

Kui olin juba kirja teele saatnud, uurisin ka muude Egiptuse veekogude kohta. Punase mere ujumisvõimaluste kommenteerija kirjutas, et seal saab ujuda, Egiptusel on isegi turismiminister, kes sinna inimesi meelitab. Meres on küll haid, aga kui haikellaajal vette minekut vältida, siis on hairünnaku ohvriks langemine vähem tõenäoline kui õnnetus teel ujumiskohta. Raamatust "Varjud meres" tean, et vahel haid ikka inimesi ründavad, ühe hailiigi nimi on isegi mõrtsukhai. Võibolla mõnes haidega meres on ohutumad hailiigid või väiksem haide arv.

Kolmandal leheküljel kirjutati ujumistingimustes Niiluse jões hoiatavalt. Kirjutaja oli seal küll ise ujunud, aga teistele seda ei soovitanud, sest veest võib saada ohtlikkuselt malaaria sarnast haigust, vett ei tohi mitte mingil juhul juua ning vees elavad mürgimaod ja elektrikalad ning tammist ülesvoolu ka krokodillid. Ilmselt sõidavad ka Niilusel nagu Suessi kanalilgi laevad. Lugesin ingliskeelset lehekülge, aga Egiptuse kohalikud elanikud on tõenäoliselt haigustega paremini kohastunud kui ingliskeelsete maade turistid. Kui islami kultuur pooldab rangemat riietumist, on võibolla küll kohalike huvi ujumise vastu väiksem.

Erinevad korrad

Läksin välja kõndima. Mõtlesin minna kesklinna tiiru tegema. Kahtlesin, kas see on õige mõte, kui ma kesklinnas alles eelmisel päeval käisin. Aga mõtlesin, et võib minna, sest täna lähen teist teed. Raekoja platsil tuli mulle üks naine otsejoones vastu. Jäin seisma, et oodata, kummalt poolt ta minust möödub. Ta möödus vasakult.

*

Mängisin pikal maleturniiril. Minu seis tundus parem, aga vastane leidis võimaluse mängu viigistamiseks. Nii oli ikka juhtunud. Olin kirjutanud eelmise pika maleturniiri kohta, et sain raske võidu. Olin lootnud, et praegune turniir tuleb samasugune. Aga selle turniiri mängud olid küll huvitavad, kuid teistsugused. See oli malele tüüpiline.

Ajakontrollide eelistajad

Listis oli peale minu vähe kirjutajaid, aga täna sealt üks kiri tuli. Mõtlesin, et võibolla see on teade listist lahkumise kohta. See oli siiski kiri, kuigi listi teemast mööda. Kirjutaja teatas, et tema erinevalt minust eelistab välkmalet, erineva tempoga on mäng erinev. Allpool oli veel üks lause, mis tuli võibolla ainult mulle, mitte kogu listile. Mõtlesin vastata, et on küll mäng erinev, aga pika male kvaliteet on suurem, välgus võib esineda lihtsalt ettejätmisi. Välk sobib nendele, kellele on kõige tähtsam tulemus; kellele on tähtsam käikude kvaliteet, sellele on parem pikk male. Mõni võib tahta tulemust selleks, et kellegi elu ja surma üle otsustada, siis talle piisab ühest välkpartiist. Kõndisin see kiri näpus mööda Ülikooli tänavat. Mõtlesin minna arvutiklassi, et vastus sealt teele saata. Arvutiklassides võis küll olla nuhkvara, aga mõtlesin avada postkasti parooli sisestamata. Siis mõtlesin, et nuhkvara võib puudutada ka seda, ma ootan vastuse teele saatmisega, kuni ma koju jõuan.

*

Olin ühes köögis ilma riieteta, aga panin endale saunalina ümber. Tüdrukutel olid juba enne saunalinad ümber. Nad suhtusid sellesse rahulikult, et ma olin vahepeal ilma riieteta olnud. Ma ei tahtnud väga uurida, kui palju neil räti alt paistab. Vaatasin siiski nende poole. Ühele vanale mehele öeldi, et ta hakkab ühe kuulsa inimese moodi minema. Vana mees naeratas. Vaatasin äratuskella. Üks tüdruk küsis selle peale, mis kell buss läheb. Vastasin, et ma ei tea, täna on pühapäev ja busside ajad on teised, aga ma lähen jaama ja vaatan, võimaluse korral sõidan esimese bussiga. Tüdruk ütles, et ma läheks parem jaamahoone apteeki. Mõtlesin, et võibolla ma eksin teel jaamahoonesse üldse ära. Tüdruk soovis, et ma seal talle ka toitu soendaksin. Mina ütlesin, et selle jaoks ei ole aega. Tüdruk vaidles vastu, et on küll.

Esimene neli

Olin neljanda kursuse üliõpilane ja tegin Aafrika ajaloo eksamit. Õppejõud ütles, et ta paneb mulle nelja, sest ma hääldasin ühte sõna valesti. Asusin koduteele. Mõtlesin, et see on mul esimene neli Aafrika ajaloo eest. Varem olin saanud neli viit - kaks uurimistööde ja kaks eksamite eest. Mõtlesin, et täna sain võibolla halvema hinde sellepärast, et olin vahepealsel aastal ühel korral õppejõuga vaielnud. Või ei olnud ma enam vormis, sest ei kirjutanud enam sel teemal uurimistööd. Või oli asi selles, et varem olin teinud 20. sajandi eksameid, aga täna raskemat 19. sajandi oma. 19. sajandist vanemat aega ei olnud me ikka õppinud.

Õpilaste võrdlus

Küsiti, kes on meie klassis kõige rohkem Joeli moodi. Tristan vastas, et mina, sest ma olen väga kultuurne. Martin vaidles vastu, et ma ei ole tark, sest ma teen valesid liigutusi. Ta tõi mõned näited, millest üks oli, et ma vaatan üle autotee minnes vales suunas. Minu meelest tarkus ja liigutuste täpsus olid erinevad asjad.

*

Möödusin trepikojas kõrvalkorteri naabritest. Ütlesin neile tere, aga nad ei vastanud. Võibolla ütlesin liiga kaugelt. Jõudsin enda korrusele. Maas oli praht. Esitasin veel madalamal korrusel olevatele naabritele selle kohta küsimuse. Hakkas tunduma, et nad ei elagi enam minuga samal korrusel, nende korteriuks on kinni müüritud. Siis nägin, nagu uks oleks siiski alles.

Läbipääs b-liinil

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 Of3 7. Lf3 Lf6 8. Le2 0-0-0 9. b3 Le6 10. Ob2 Rf6 11. d3 Ob4 12. Rd2 Rd7 13. f4 Lh6 14. c3 Oc5+ 15. d4 ed 16. cd Ob4 17. Vad1 Vhe8 18. a3 Od2 19. Vd2 Le6 20. e5 Lb3 21. Vd3 Lb5 22. Lc2 Rc5 23. Vg3 Re6 24. Vb3 La4 25. Vb1 Rf4 26. Oc3 g6 27. Le4 Rd5 28. Oe1 c5 29. Vb7 Rb6 30. Of2 f5 31. Lf3 Lc2 32. V1b6 Lc1+ 33. Kh2 cd 34. Vc6 Lf4+ 35. Lf4 Kb7 36. Lc1 Ve7 37. Oh4 g5 38. Og5 Vde8 39. Oe7 Ve7 40. e6 f4 41. Lc5 d3 42. Le7 ja must sai 49. käigul mati.

Raamatud läbi

Pahandasin Tooma ja Hennuga. Henn tahtis lisada minu blogile kriitilist kommentaari. Aitasin tal selle üles riputada sissekande osana. Mõtlesin, et räägin millestki, mis vastuolusid ei tekita. Henn oli läbi lugenud hulga ühe autori raamatuid. Ühte neist raamatutest olin mina ka lugenud, küsisin, kas Hennule see raamat meeldis. Ta vastas, et see koht meeldis, kui peategelane ühe tädiga rääkis. Vaatasin eemalt, et blogile pole Hennu kommentaari alla rohkem kommentaare tulnud. Panin selle raamatu, mille kohta ma olin küsimuse esitanud, lapiti riiuli peale, et see hiljem õigesse kohta teise riiulisse panna. Käisin toa teises otsas, aga kui tagasi pöördusin, seda raamatut enam ei olnud. Püüdsin seda leida. Vaatasin kõigepealt samas kohas ringi, siis läksin vaatama, kas see on juba õigesse riiulisse viidud. Toas oli veel inimesi, üks seisis minu kõrval. Tundsin ära, et see on Kati S. Küsisin talt, kas ta on seda raamatut näinud, raamatud peavad üldjuhul olema tähestiku järjekorras, vahel ka formaadi järjekorras. Kati vastas, et oh, see on tema raamat.

Erinevatest õppeastmetest

Täna oli bioloogia tunniks õppida, aga ma polnud seda teinud. Vabanduseks mõtlesin öelda, et millalgi pole aega. Ei saa peol osalemata jätta. Muidu saaks õppida pärast pidu, aga ei tohi tundi hiljaks jääda. Mõtlesin veel proovida enne tunni algust klassiruumis õppida.

*

Kirjutasin magistritööd. Lugesin selle jaoks võrdluste tegemiseks oma vana õpilaspäevikut. Kirjutasin päeviku tiitellehele selle kuupäeva, mille kohta toodud informatsiooni ma olin viimati päevikust lugenud. Aga kuna päevik käis ka muude päevade kohta, lisasin tiitellehel sellele kuupäevale, et ja teised. Mõtlesin kaitsmisel öelda, et kaitsmise päev on kurb - töö lükatakse kas tagasi või saan küll kaitstud, aga ülikool saab läbi.

Asjade kadumine

Läksin kirjanike suvila aeda. Seal oli järjest asjade küljest juppe ära võetud. Sel korral oli läinud suuremalt majalt ukse ees olnud väljaulatuv osa ja see ukseauk oli laudadega kinni löödud. Läksin majja sisse teist teed ja teisel korrusel olles ütlesin midagi kriitilist selle auto kohta, mis siin asju ära võtmas käib. Aga see auto tuli just tagasi ja tõstis tõstuki selle ruumi akna ette, kus ma olin. Põgenesin korrus allapoole.

Võtete valik

Hakkasin kuubikut kokku panema. Sain juba ühe külje kokku, aga siis läks see uuesti segi. Proovisin seda uuesti kokku panna. Avastasin uue liigutuse, et keerata saab ka lühemate külgede asemel pikemat külge pidi. Selleks olin kuubiku enne kuubikujulisest piklikuks murdnud. Aga võibolla selline liigutus polnud ette nähtud, võibolla see oli lõhkumine. Kuubik oli jälle kuubi kujuline. Tahtsin selle täna üleni kokku saada. Oli räägitud kahest kokkupaneku proovimise võimalusest - külgede kaupa või kihtide kaupa. Varem olin proovinud panna üksteisega kokku puutuvaid külgi, aga täna mõtlesin, et võiks järgmisena proovida kokku panna vastaskülje. Võis ka proovida panna kokku kõiki külgi samaaegselt, et ükski külg ei saa esimesena üleni valmis, vaid kõik järk-järgult. Oli kunagi näinud kokkupanemise õpetust, kus üks külg oli juba T-tähe kujuline, aga õpetuse koostajad olid eeldanud, et nii kaugele peab oskama ise jõuda. Üks külg oli praegu küll koos, aga märkasin, et valesti. Olin arvanud, et kõik sama värvi ruudud käivad samale küljele, aga nüüd nägin, et sellel värvil on kaks tooni, mis kuuluvad erinevatele külgedele. Kokku saadud külg läks aina uuesti segi.

Ravi

Mind saadeti sundravile. Esiteks ma ei pidanud ennast nii haigeks ja teiseks oli karta, et sundravi lõpetamise otsust ei tehta ka enam siis, kui ma täielikult paranenud olen. Üks palatikaaslane luges minu pabereid. Tahtsin need talt ära võtta. Mitte et ma oleks olnud vastu sellele, et ta loeb seda, mida ma olin öelnud seal kirjas olevat, aga kartsin, et võibolla olen sinna kirjutanud ka midagi sellist, mida ma ei mäleta. Haiglas anti hommikusööki alles kell 12, enne seda pidi pikalt tühja kõhuga olema. Kaks poissi läksid ennast köögitöödele abiks pakkuma. Aga nad tulid pettunult tagasi, sest neile oli seal pakutud sellist tööd, mida nad teha ei tahtnud. Nad olid teinud näo, nagu otsiksid köögist midagi muud.

Jälle väikses poes

Läksin väiksesse poodi. Küsisin letist kahte toitu. Kui olin need kätte saanud, ütlesin, et ma tahan juua ka, ma ei saa kuivalt süia. Poemüüja vastas midagi, mida ma ei kuulnud. Küsimuse kordamisel vastas ta ikka kuuldamatult. Aga minu kõrval oli teine poe töötaja, kes ütles oma töökaaslasele, et tõepoolest ei kosta. Seepeale hakkas leti taga seisja mulle viina kallama. Karjusin, et viina ei joo ma kunagi.

*

Üks inimene pidi teiste juurest ära minema. Sel puhul toimus lahkumispidu.

Tänava suund

Olin ema ja ühe tüdrukuga kolmekesi köögis. Tüdruk rääkis, et üks noorpaar sai pahandada, sest nad puudutavad laua alt jalaga. Küsisin, kas teisi või üksteist. Tüdruk vastas, et üksteist. Ütlesin, et siis ei ole kõige hullem.

*

Kõndisin tänaval. Jõudsin emale järele. Läksime väiksesse poodi. Ema ostis letist kaupa. Nägin leti peal kahte kartulit. Küsisin, kas need on ka ostetud või on need poe omad. Mulle tuli meelde, et olen need vist hoopis enda taskust võtnud, ma olin kõndinud tänaval kartulid taskutes. Kõndisin koos emaga linna serval. Küsisin, kas ema on kindel, et me läheme õiges suunas. Ema vastas, et see tänav viib linna. Ma polnud siiski kindel, kas linn ei ole vastassuunas. Jõudsime bussipeatusesse ja buss oli ees. Hakkasin jooksma. Ema oli kõndinud minust taga pool, aga nüüd jõudis minust ette ja sai keskmisest uksest peale. Mina proovisin hüpata bussi tagumisest uksest, aga uks oli juba suletud. Põrkasin vastu tagumist ust, aga viga ei saanud.

Lühendatud kaardimäng

Kaardimängus mõisate põletamine käivad mängijad kordamööda kaarte lauda. Kelle kaart on tugevam, see saab tihi endale. Pikema mängu jaoks saab tihi panna mängija kaardipaki tagumisse otsa ja kiirema mängu jaoks, mis kindlasti ära ka lõppeb, läheb tihi mängust välja ning lõpus loetakse kokku, kellel neid rohkem on. Muutsin reegleid, et mängida seda juhusemängu pildistamise eesmärgil välktempos. Tänaste reeglite järgi on kogu kaardipakk mängus ainult segamise ajal. Segatud paki pealt võetakse korraga kaks kaarti. Kui tugevam on esimesena võetud kaart, saab tihi mängija A, kui teisena võetu, siis mängija B. Kui mõlemad kaardid on võrdse tugevusega, saab tihi mängija C. Mäng lõppeb, kui esimene mängija saab viis tihi täis. Fotol kujutatud mängu võitis mängija A viie tihiga, mängija B sai 4 tihi ja mängija C mitte ühtegi.

Täna lõppes Prantsuse kaitse teemamatš. See on esimene matš, mille arvuti võitis 10:0. Aga analüüsisin ka viimase kaotuspartii võiduks.

Etteantud käigud:
1. e4 e6

arvuti - inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
2. d4 d5 3. Rc3 Rf6 4. Og5 Oe7 5. e5 Rfd7 6. h4 c5 7. Oe7 Le7 8. Rb5 Ld8 9. Rd6+ Kf8 10. Lf3 f6 11. ef Rf6 12. dc e5 13. Le3 Rc6 14. c3 b6 15. Ob5 Od7 16. Rf3 e4 17. Oc6 Oc6 18. Re5 Oe8 19. 0-0 bc 20. Lc5 Le7 21. f4 Vd8 22. Rb7 Vb8 23. Le7+ Ke7 24. Ra5 Vb2 25. Rec6+ Kd6 (esimene muudetud käik) 26. Ra7 Oa4 27. Vf2 Vf2 28. Kf2 Va8 29. Rb7+ Kc7 30. Rc5 Va7 31. Ke3 Kd6 32. Kd4 Ob5 33. a4 Oc4 34. Vb1 Rd7 35. Rd7 Kd7 36. Vb4 Kc6 37. g4 Oe2 38. g5 Vf7 39. Ke3 Oc4 40. h5 g6 41. hg hg 42. Vb1 Va7 43. Vh1 Kc5 44. Vh6 Va6 45. a5 Kb5 46. Vh1 Va5 47. Kd4 Va3 48. Vh8 Va1 49. Vb8+ Kc6 50. Vg8 Vd1+ 51. Ke5 e3 52. Vg6+ Kb5 53. Vg8 e2 54. Vb8+ Kc6 55. f5 e1L+ 56. Kf6 Lc3+ 57. Kg6 Vg1 58. Vc8+ Kd7 59. Va8 Le3 60. Va7+ Kc8 61. Va8+ Kb7 62. Vf8 Lg5+ 63. Kf7 Lf5+ 64. Ke7 Ve1+ 65. Kd6 Le6+ 66. Kc5 Lb6++

Vihmavarjuga turniirile

Tänasel kiirmaleturniiril võitsin Jevinit. Mõlemad mäletasid, nagu see oleks olnud esimene kord, kui ma teda võidan, varem on mängud lõppenud kas tema võidu või viigiga. Paremat seisu olen tema vastu maha mänginud ja punktidega olen temast ette tulnud. Ma polegi temaga väga palju partiisid mänginud, sest vahepeale ma temaga palju aastaid ei kohtunud. Täna jagasin temaga 12 osavõtja hulgas ringsüsteemis turniiril 3.-4. kohta.

Ta mängis mulle Prantsuse kaitset, millega mul on arvuti vastu matšis halvasti läinud, aga vast olen kaotuspartiidest midagi õppinud või meelde tuletanud. Varem on Jevin mänginud mustadega e5. Ka Parts mängis mulle täna varasema e5 asemel e6, aga võitis. Üks mängija vähemalt mängis mulle täna veel e6, aga järgmisel käigul ei käinud ta d5, vaid Rf6, nii et mäng läks millessegi Aljohhini kaitse sarnasesse. Kui ma õigesti mäletan, siis järgnes, et vangerdati erinevatele tiibadele, musta kuningas oli a8 ja valge ettur a6 ning lõpuks alistus vastane b-liinilt saabuva päästmatu mati tõttu.

Peebo vastu alustasin täna ebatavalise käiguga 1. Rc3. Ta sai kaks enametturit, aga andis need tagasi ning lõpuks pani liputiival vankrit kahides kuningatiival lipu ja odaga mati. Peebo arvas, et ma oleks pidanud lipuga seitsmendal real tehtud käigu asemel käiguga Ve3 välja f3 ära kaitsma, et lipp ei saaks sinna matti panema tulla. Üks mängija liigutas ühel käigul kahte nuppu, mängisime paar käiku edasi, aga siis tuli õige seis meelde ja võtsime valekäigud tagasi.

Mul käis turniiri ajal peal kaks unisuse hoogu, aga puhkasin mõlemast välja pea laua peal hoidmisega. Kaks esimest olid turniiril osad P-tähega mängijatest, aga mõni pidi varem ära minema ja lõpus üks partii lõppes kohtuniku nõudmisel viigiga hilise kellaaja tõttu, see oli vist turniiripartii.

Voorude vahel

Oli ilmunud Enekese uus trükk. Kirjutasin sinna ühele artiklile lõppu täiendava lause. Üks lugeja kiitis, et see on kasulik artikkel. Mõtlesin, et vaataks, kas minu nime selles entsüklopeedias veel on. Oletasin, et kui minu kohta artiklit ei ole, siis võib mind nimetatud olla isa kohta käivas artiklis.

*

Olin maleklubis. Kõivul oli millegi üle hea meel. Küsisin, kas me mängime omavahel järgmises voorus. Kõiv vastas jah. Ütlesin, et ma enne söön. Ema tegi klubis kirjatööd. Mõtlesin talle hiljem öelda, et see mustade juustega mängija oli Viikmaa. Istusime peolauda. Istusin laua otsas. Tõstsin endale mõnesid toite, aga kõiki ei saanud kätte. Mõtlesin, kas loobuda nende söömisest või paluda endale ulatada. Mulle ulatati ka ilma küsimata. Vaagnal oli suur lihatükk. Lõikasin sellest endale pool. Öeldi, et see on ikkagi suur. Ütlesin, et tõepoolest, lõikasin endale võetud tüki veel väiksemaks ja panin osa tagasi.

Vaikus lugemissaalis

Käisin ülikooli raamatukogus. Praegu on seal parem käia kui bakalaureuseõppe üliõpilasena. Ma hakkasin selle raamatukoguga kohanema alles neljandal kursusel, aga siis segasid hallutsinatsioonid. Praegu on raamatukogus vaikuse ala ja suhtlusala eraldatud, siis ei teki ka meelepetted nii kergesti. Kirjandusmuuseumis käisin ülikooli ajal rohkem kui praegu, aga siis ma ei analüüsinud loetut korralikult. Ma analüüsin praegu ka blogisse kirja pandud unenägusid rohkem kui varem, kuigi ei pane neid analüüse kirja. Vahel mult küsitakse, mida ma mõtlen, aga viisakam tunduks juba kirja pandud mõtteid lugeda. Ja kui mulle meeldib blogi kirjutada, siis see ei tähenda, et mulle meeldiks kõike seda suuliselt ka rääkida.

Vabatahtlikud

Käis sõda. Olime varjendis. Küsiti, miks on lastud vaenlase sõjaväel lähedale tulla. Oletasin, et vaenlaseks peetud võivad olla ka teistsuguses mundris meie riigi sõdurid. Lõpuks läksid mõned meist vabatahtlikult ja vastumeelselt vaenlasele vastu. Nad viskasid kõhuli ja algas tulevahetus. Ka püstiseisjad tegid liigutusi kuulide eest kõrvale põiklemiseks. Lahingu käigus said kõik vaenlase sõdurid surma ja kõik meie omad jäid ellu.

Variantide arvestusega laused

Olen üle kümne aasta uuesti suusatamas käinud, aga ei ole hakanud uuesti uisutama ega kelgutama. Kui ma praegusesse korterisse kolisin, siis mõtlesin, et hakkan parketi peal liugu laskma, vana korteri juures olin lasknud liumäest. Olen viimastel aastatel joonistanud mõned pildid maade kohta, millest ma vanas korteris rääkisin. Kui saab mõttes rääkida ja kirjutada, peab saama ka mõttes joonistada, aga seda olen vähem proovinud. Mõttes öeldud lause oskan täpselt samasugusena kirja panna, mõttes joonistatud pilt tuleb paberil või munakoorel mõeldust veidi erinev.

Töötaja

Mõtlesin kirjutada, et ma ei tööta halvasti, aga tööd on raske leida.

Kiirjoonistustega luulekogu

Lembit Küüts. „Tagalata magalata“. Valitud luuletused ja illustratsioonid. Kirjastus Kratt Werk.

Tuttav kunstnik on välja andnud raamatu, kus on võrdselt luuletusi ja joonistusi. Luuletused on kirjutatud põhiliselt juba aastal 1992, aga alles tänavu trükitud. Joonistused on paremad. Mõtlesin kõigi piltide üle, aga mitte päris iga luuletuse üle, sest mõne mõte ei jõudnud üldse kohale ja mõni sisaldas vastumeelseid märksõnu.

Saatesõnas öeldakse, et tegemist on kiirjoonistustega, mis on valminud minutiga. Luuletuste kirjutamise kestus ei selgu.

Ma pooldan järjest rohkem asjade pikka viimistlemist. Panin juba algkoolis tähele, et kui kirjutada aeglasemalt, siis tuleb käekiri parem. Õpetaja ütles, et kirjutada tuleb kiiresti hästi. Aga ilmselt ka seda oskaja kirjutab aeglaselt veel paremini.

Mõne asja puhul võib kiirus hea olla. Kiiresti kõndides saavad lihased rohkem koormust kui sama maa aeglaselt läbides. Muusika puhul kaasnevad erineva laulmiskiirusega erinevad emotsioonid. Võib tunduda efektne, kui laulja suu liigub kiiresti. Aga joonistuse puhul on näha ainult lõpptulemust, mitte joonistamise protsessi.

Kiire joonistamine ei tähenda, et mõtlemist ei toimuks. Raamatu autor on feisbukis soovitanud, et igavuse vastu aitab mõtlemine. Saab üks aasta asjad läbi mõelda ja teine aasta asja kiirete liigutustega teoks teha. Või võib kiiresti joonistada ja kirjutada ning alles tagantjärele mõelda, miks oli esimese hetke reaktsioon selline.

Luuletuste kirjutamise aastal valiti autor kuningriiklaste saadikuna Riigikokku, aga saatesõnas ta ütleb hoopis, et talle andis inspiratsiooni kirjastuse Ilmamaa asutamine. Kuningriigist ta luuletustes ei kirjuta, minu luuletustes on kuningatest rohkem. Unenägudest on mõlemal, nagu on olnud sageli ka erinevate autorite „Loomingus“ avaldatud luuletustes.

Kuningriiklased on tuntud naljategijatena. Küütsiga on juhtunud, et hakkan tema jutule ajalooteaduse seisukohalt vastu vaidlema ja selgub, et ta rääkis hoopis anekdooti. Raamatus toodud pildid ei tundu mulle siiski karikatuurid, vaid midagi kubismi sarnast, et ei ole päris abstraktsed, aga kujutatud inimesed ei ole ka realistlikud. Sageli esineb ebasümmeetriat, näiteks on üks silm suletud ja teine avatud.

Tegelikud võimed

Tegin teist korda ülikooli sisseastumiseksameid. Mulle polnud sissesaamine enam nii tähtis kui esimene kord, seetõttu ma valmistusin vähem. Pärast eksamit näidati sisseastujate kohta arvandmeid kolmes tulbas. Esimeses tulbas oli eksami tulemus, viimases öeldi, mis oleks tulemus pidanud olema võimete järgi. Mul oli valesid vastuseid üle nelja protsendi, aga võimete järgi oleks neid pidanud olema ainult üle kahe protsendi. Parimal sisseastujal oli valesid vastuseid üle ühe protsendi, aga temal oleks neid pidanud olema võimete järgi 15 protsenti. Ma ei teadnud, kas sisse võetakse tulemuse või võimete järgi.

Kolme alalehe muudatused

Muutsin kodulehekülje kolme alalehte. Kuna listide nimesid on muudetud ja osad on listiserverist välja visatud, siis võtsin isikuandmetest ära konkreetsete listide nimed, kus ma olen kirjutanud, pannes asemele ainult valdkondade kirjeldused ja mitte olevikus. Malelehel oli mul iga vastasega üks partii, väljaarvatud koroona aegse turniiripausi ajal oli hulk partiisid arvutiprogrammi suurmeistri taseme vastu. Kustutasin ära arvuti vastu mängitud viigipartiid ja jätsin alles ainult võidupartii, nii et nüüd on ka arvutiga mängitud partiisid seal ainult üks. Kuna olen jälle turniiridel käinud, kustutasin ära eriolukorra kirjelduse. Ülikooli maleklubi uues asukohas olen käinud ainult üks kord, seetõttu kustutasin ära tolle maja foto. Hiljuti arvuti partiide vahele pandud fotod tõstsin teise kohta, aga jätsin alles. Arvutiga mängitud partiilt võtsin ära konkreetse kuupäeva, jättes alles aastaarvu. /TÄIENDUS: Male alalehelt kustutasin ka kommentaare, mida ma praegu ei kirjutaks, tegin sissejuhatavas tekstis muudatusi ja ühtlustasin turniiride nimede kirjapilti./ Linkide lehelt kustutasin ära viite võrguvälkmaleklubile, kus ma enam ei käi, samuti ülikooli listiserverile, sest ülikooli uue korra järgi on listid mõeldud rohkem üliõpilastele ja ülikooli töötajatele. Alalehe lõppu panin ühe hiljuti tehtud foto juurde.

Arusaamatus andmetes

Kohtusin ühes ruumis oma magistritöö juhendajaga. Ta rääkis, et on avastanud, et mind pole magistriõppe lõpetanute nimekirjas. Ma oleksin pidanud olema, sest mul oli magistritöö kaitstud. Võibolla mul oli magistrieksam tegemata, sel juhul ei oleks tohtinud mind liiga vara kaitsmisele lubada. Aga mulle meenus, et magistrieksam on ka tehtud. Mul olid vist kõik ainepunktid olemas. Juhul kui midagi tegemata oli, ei kartnud ma seda enam nüüd ära teha. Lõpetajate nimekirja kandmata jätmise põhjus võis olla, et olin läinud valel hetkel dekanaati. Otsustasin sinna uuesti minna. Läksin õppehoonesse ja tõmbasin oletatavalt õige ukse lahti. Aga selle ukse tagant öeldi, et seal on koosolek. Kõndisin veel mööda koridori, kuni sain aru, et olen esimest korda unenäos kooli ja ülikooli segi ajanud. Seetõttu läksin tuldud teed tagasi ja keerasin ümber nurga. Järgmisel nurgal nägin silti dekanaadi vastuvõtu aegadega.

Meenutamisviisid

Olen ka varem teinud jalutuskäikude ajal mäluharjutust, et tuletan meelde kümme asja eelmise päeva kohta, aga eile tegin ülesande raskemaks. Kõigepealt tuletasin meelde eelnenud päeva kohta kümme mitte juhuslikku, vaid A-tähega algavat asja, seejärel kümme K-tähega algavat asja veel lõppemata päeva kohta. Nii treenib lisaks mälule ka sõnastamisoskust.

Fotod kommentaaridega

„Eesti“. Fotolugusid kodumaalt. Tõnu Runnel & Keit Vilms, Mart Kase, Mari Kalkun, Villu Arak, Mele Pesti, Toomas H. Ilves, Karin Bacmann, Hando Runnel, Anna Hints, Mika Keränen. Kirjastus Ilmamaa, 2023. 256 lehekülge.

Minu vend on andnud välja raamatu, kus on palju fotosid ja fotode kõrval blogisissekande pikkusega kommentaarid. On olemas ka ingliskeelsed rööptekstid, aga ma lugesin ainult eestikeelseid. Vend nimetab seda enda esimeseks raamatuks, mina arvasin, et see on tema teine raamat. Ühele olen varem toetust maksnud ja see ootab veel lugemisjärjekorras, kuigi lugesin samu tekste esitlusnäitusel. Kummaski raamatus ei ole vend ainus autor.

Raamatus tunduvad nii fotod kui ka tekstid paremad kui sama autori postitused feisbukis. Põhjus võib olla, et feisbukis ei ole erinevate postitajate postituste vahel kompositsiooni ning seal segavad juures olevad hinded. Kasu on arvatavasti ka pikemast viimistlemisest, hoolsamast valikust ja toimetamisest.

Kõigega ma tekstides nõus ei ole. Autor tahab nii loodust kaitsta kui ka palju ringi reisida, aga need soovid on omavahel vastuolus. Ühes tekstis on öeldud, et Peipsi jäätub talvel kiiremini kui meri, sest järves ei ole soola. See võib osalt õige olla, sest ka teedele on soola visatud, aga koolis õpetati, et mere ääres on ka õhk talvel soojem ja suvel jahedam kui sisemaal. Pildistamiskohad on öeldud raamatu lõpul, aga ma ei viitsi nii palju lehti edasi-tagasi keerata ja kohe ei taibanud ka raamatu lõppu vaadata.

Tänapäeval teevad paljud fotosid, teen neid vahel ka ise, aga fotoraamatu avaldamise mõtet pole mulle kunagi pähe tulnud, mulle on kirjutamine tähtsam.

Pasjanss. Tiivavahetused

Vanaema õpetas kunagi pasjanssi, kus kaardid laotakse segamise järel kolmikutesse ja kui pealmiste hulgas on ässasid, saab edasi mängida. Ässad korjatakse välja ning pannakse kuni neljale virnale aluseks. Kui algkolmikutes on nüüd peal kuningas, tõstetakse see virna oma masti ässa peale ja niiviisi võib laduda neli virna ässast kuueni. Kolmikute piires võib alumiste kaartide kättesaamiseks tõsta kaarte ümber ühe võrra erineva tugevusega kaartide peale mastist olenemata. Ma ei mäletanud, kas ainult ühe võrra tugevama kaardi peale või ka ühe võrra nõrgemale. Aga kontrollmängus tundus, et nii ühevõrra tugevamale kui ka ühevõrra nõrgemale, muidu on võimatu kuute alt midagi kätte saada. Pasjanss võib mõni kord välja tulla ja mõnikord mitte. Täna ei saanud ma ühte emandat kuidagi soldati alt kätte.

Analüüsisin ka maleseise. Esialgses partiis kaotasin juba avangus etturi ja alistusin kohe, et see variant võiduks analüüsida. Lõppvariant oli selline:

etteantud käigud:
1. e4 e6

Analüüs käikude tagasivõtmisega:
2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed ed 5. Ob5+ Rc6 6. dc Oc5 7. Le2+ Kf8 8. Rgf3 Og4 9. 0-0 Rf6 10. Oc6 bc 11. h3 Of3 12. Rf3 Ld6 13. Og5 Re4 14. Oe3 Vb8 15. Oc5 Lc5 16. c3 f6 17. Rd4 Kf7 18. Vfe1 Vhe8 19. Lc2 Kg8 20. Vad1 a5 21. f3 Rg3 22. b3 f5 23. Kh2 Ld6 24. Kg1 f4 25. Rf5 Rf5 26. Lf5 g6 27. Lg5 Lc5+ 28. Kh1 Ve1+ 29. Ve1 Lc3 30. Ve7 Ld4 31. Lh6 Lf6 32. Va7 Lh8 33. Va5 Le5 34. Lh4 g5 35. Lf2 Kg7 36. Va7+ Kh6 37. Kh2 Lf5 38. Lb2 Lg6 39. a4 Ve8 40. a5 Ve3 41. a6 c5 42. La2 Ve6 43. Va8 Ld3 44. a7 Va6 45. Lb2 d4 46. b4 cb 47. Lb4 La3 48. Ld4 Le7 49. h4 gh 50. Lf4+ Kh5 51. Lg4+ Kh6 52. Kh3 Va7 53. Va7 La7 54. Kh4 Le7+ 55. Kh3 Le2 56. Lh4+ Kg6 57. Le4+ Le4 58. fe Kg5 59. Kg3 h6 60. Kf3 h5 61. g3 h4 62. gh+ ja must sai 78. käigul mati.

Huvitav lugemismaterjal

Käis midagi sõja sarnast. Algul peitsime ennast tunnelis, hiljem kõndisin üksi rohumaal. Lugesin huvitavaid dokumente. Algul oli neid palju, aga need hävisid ja varsti oli neid järel vähe.

*

Mõtlesin, et võibolla oli see viga, et ma blogis maleturniiride tulemuste avaldamise lõpetasin. Kui tulemused oleks kirjas, saaks nende põhjal arvutusi teha.

*

Kõndisin Pikal tänaval. Mööda sõitis buss, kus olid rõõmsate nägudega inimesed. Teadsin, et nad lähevad koosolekule, kus asutatakse ajakirja "National Geographic" eestikeelse variandi toimetus. Mõtlesin, et kui läheksin koosolekule kohale, saaksin võibolla toimetuse liikmeks, aga kuna mulle ei meeldi koosolekutel osaleda, siis ma kohale ei lähe.

*

Ema oli vaadanud minu vihikut ja küsis, milline sõna algab O-tähega. Mõtlesin, et võibolla ta mõtleb Oudekkit, aga kuna ei olnud kindel, siis ma ei pakkunud midagi. Minu raamatut "Viimsed päevad" oli kiidetud rohkem kui teisi minu raamatuid, sest selle kirjutasin teiste maitse järgi, mis mulle endale ei meeldinud. Kui ma kirjutasin enda maitse järgi, siis ei kiidetud.

*

Võtsin malenupud karbist välja. Algul olid need põrandal külili, seejärel hakkasin neid püsti tõstma. Vaatasin, et üks ettur on pooleks läinud. Tahtsin seda kokku tagasi liimida ja selleks emalt liimi küsida. Enne kui ma küsida jõudsin, pakkus ema ise liimi. Võibolla ta pakkus mingi teise asja jaoks.

*

Istusin ülikoolipingis. Mul oli laual värskelt saadud kast, milles oli minu kraadiõppe lõpudiplom. Andsin selle pinginaabrile. Varsti vaatasin, et ta on osa kasti riidekattest küljest rebinud. See mulle ei meeldinud ja ütlesin, et kui mul oleks meeles olnud, kelle kõrval ma istun, siis ma poleks seda tema kätte andnud. Õpetaja ütles jaa. Tegelikult olin rebimist alustanud ise. Võibolla tuligi rebida, et kate ei hallitaks.

25 aastat listi

Aastal 1998 liitusin Kalle Kulboki kutsel esimese listiga ee.euro. See oli vestluslist, kus väideldi küsimuse üle, kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte. Kui Eesti oli juba Euroopa Liitu astunud, tegutses list edasi. Viimasel ajal kirjutasin sinna varasemast erapooletumalt, lihtsalt Euroopa Liiduga seotud küsimustest. Tänavu kevadel tuli hoiatus, et hiljemalt sügiseks võidakse osa liste sulgeda. Täna tahtsin sinna listi ühe kirja koopiat saata, aga listi polnud enam olemas. Mul olid listis olnud aadressid alles ja saatsin kirja listiserveri vahenduseta, aga nagu ma arvasingi, on suuremalt osalt aadressidelt tulnud veateade. Kõigilt veel ei ole.

Uued reeglid

Kaks poissi otsustasid hakata mängima malenuppudega mängu, kus löömine on kohustuslik ja eesmärgiks esimesena nuppudest lahtisaamine. Aga nad ei pannud nuppe traditsioonilisse algseisu, vaid kõik nupud samale lauapoolele ja vigurid etturitest ettepoole. Kui mina ütlesin, et etturid pannakse ettepoole, siis üks poiss vaidles vastu, et tema isa soovitas vigurid ettepoole panna. Mõtlesin veel öelda, et see on ebavõrdne, kui kõik nupud on samal lauapoolel, siis üks mängija saab vastase nuppude taha minna, teine mitte. Sel ajal, kui poisid mängisid, kirjutasin mina paberile. Uksest tuli sisse poistest suuremaid inimesi, kes tahtsid neid pabereid näha. Ma polnud nõus näitama ja voltisin paberid nende eest varjamiseks kokku. Otsustasin koju sõita.

Minu saated

Tegin raadios saadet, igas saates lasin ühe makikasseti eetrisse. Praegu oli aeg järjekordne kassett eetrisse lasta, aga ma ei mäletanud enam täpselt, millise ma lasin eelmine kord, võisin kogemata sama kassetti korrata. Ma ei leidnud enam kõiki oma jalanõupaare. Ema ütles, et ta viskas need asjad ära. Mõtlesin, et võibolla on vanade asjade ära viskamine hea, aga tegelikult mul oli ära visatud paberite hulgas ilusaid jutte nagu "Vana vanamees". Nutsin.

Sünniaastapäeva raamatuesitlus

Täna tähistati arhiivihoones minu emapoolse vanaisa Herbert Ligi 95. sünniaastapäeva tema uue raamatu esitlusega.

Tõnu Tannberg andis esimesena sõna Tiit Rosenbergile, kes rääkis vanaisa eluloost. Rosenberg meenutas muuhulgas, kuidas vanaisa suunas ajalooüliõpilasi uurima oma kodukihelkonna ajalugu. Mulle meenus, et mulle andis ülikooliajal samasuguse ülesande Rosenberg ise, uurisin oma teise vanaisa kodukihelkonna mõisaid. Emapoolse vanaisa kohta meenutas Rosenberg, kuidas nad koos võimlesid ja palli mängisid. Mina olen vanaisaga mänginud malet, kabet ja kaarte. Male kohta olen blogis kirjutanud, et vanaisa on tulnud sel alal Saaremaa meistriks, aga Rosenbergi sõnul tuli vanaisa selleks vähemalt kaks korda.

Teise kõne pidas Ülle Tarkiainen, kes on värskelt ilmunud raamatu koostaja. Ta rääkis raamatu sisust ja saamisloost ning viitas muuhulgas Enn Tarvelile, kes on öelnud, et parim artikkel on selline, mille võiks ka ise kirjutanud olla. Mulle meenusid seda kuuldes psühholoog Peeter Tulviste teistsuguse sisuga sõnad, et kui sõjaväes käib üks teist jalga kui teised, siis see üks eksib, aga teaduses on õigus ainsal teist jalga käijal. Tarkianineni kõne ajal näidati seina peal fotosid vanaisast. Naerdi koha peal, kus ühel fotol oli Allan Liimil gaasimask peas, aga tundsin ära, et olen seda fotot varem muuseumide infosüsteemist vaadanud.

Järgnes vaba mikrofon väljakuulutamata esinejatele. Seda kasutas esimesena Tõnu Tannberg, kes luges ette katkendeid ühest vanaisa intervjuust ja palus kuulajatel ära arvata, mis oli vanaisa lemmiklill. Mulle meenus, et ühes peolauas ütles vanaisa, et talle väga sümpaatne lill on maikelluke ehk piibeleht, aga Tannberg pidas silmas ööviiulit. Suguvõsa esindajatest meenutas Madis Ligi vanaisa sidemeid Saaremaaga, muuhulgas seda, et vanaisa oli üks Kuressaare nime taastamise ettepaneku tegijatest. Mäletan ka ühte pidu, kus vanaisa rääkis, kui kohutav on, et Saaremaa asemel öeldakse Kingissepa rajoon. Ajalooõpppejõududest rääkis veel Märt Tänava, kes meenutas, et vanaisa ei logelenud, vaid kulutas aega seltskonnale või tööle. Meenus, kuidas ma ühel korral küsitlesin maleklubis maletajaid, kas nad vanaisa mäletavad. Tugev mängija Peebo meenutas, et vanaisa mängis väga vintskelt, aga tal polnud kunagi aega kuskile sõita. Teine mängija Raidväli mäletas, nagu vanaisa oleks kurnatud välja näinud. Kolmas mängija Ojaste ütles, et mina pole vanaisaga sama kaugele jõudnud.

Pärast saaliürituse lõppu järgnes söömise ja jutuajamise osa. Kirjutasin alles nüüd oma nime külalisteraamatusse, mulle sattus järjekorranumber 77, mis on ühtlasi minu sünniaasta number. Ma polnud vist viimane kirjutaja. Saalis olid olnud peaaegu kõik istekohad täis.

Foto foto järel

Panin laua peale hulga raamatuid nelinurga kujuliselt, et neist ühine foto teha. Tegin ka muid fotosid. Isa tuli minu tuppa ja hakkas akent pesema. Ütlesin, et kui ei uuri, siis ei märka, et aken vajab pesemist. Isa naeris. Praegu oli küll näha, et aknaklaas on rasvane. Tegin hulga fotosid. Mõtlesin, et ma eksisin, kui mõtlesin varem, et pildistamine on ainult üks hetk, kui teha filmipikkune fotoseeria, siis võtab see palju aega. Vaatasin, kas pildistada seina pealt K. Ehini lilli. Sellele rääkis vastu, et need olid tolmuga segatud. Sain teada, et K. Ehin töötab lasteaiakasvatajana. Siis ei tundunud mina talle võibolla lapse sarnane. Endale tundusin. Ema tuli sööma kutsuma. Avaldasin sellega rahulolematust, sest mul ei olnud kõik veel õpitud. Tänane eksam oli magistrieksam, sellele ei saanud nii minna, et osa asju on õppimata, seetõttu ei tahtnud ma söömisele aega kulutada.

Võimalik kajastamisviis

Täna mõtlesin, et kiirturniiride põhjal saab sissekandeid edasi kirjutada. Ei ole küll tingimata vaja kirja panna, kes mitu punkti sai, aga kui turniiril mängitud partiid ei jää enam tervikuna meelde, siis võib võtta ka turniiri kohta üheainsa partii, mille avanguosa on meeles, ja lisada sellele vastava seisu kodune analüüs. Matšide korras võib edaspidi teha muudatuse, et sellel nädalal, kui ma osalen turniiril, ei pea matši mängima. Muidu läheb töö aeglasemalt edasi. Kui kelleltki mingid käigud kirja panna, siis on mõtet ka öelda, mitu punkti see mängija sai, kuigi kui see on tema kaotuspartii, siis ta arvatavasti pole vastu, kui tema nimi avaldamata jäetakse. Kui enam midagi meelde ei jää, siis võib hakata analüüsima ka aastate eest kirja pandud partiisid või avanguid. Hiljuti ma vaatasin blogi arhiivist ühte vana partiid ja väga huvitav oli, õppisin selle kolme läbivaatamisega uuesti pähe.

Täna vaatasin pärast mängu Prantsuse kaitse teemamatši partiide avanguosasid ja võrdlesin, mitmenda käiguni need kattuvad Kerese avanguteooriaga. Eile vaatasin ühte Kerese partiid selle avanguga. See oli vist esimene kord selle teemamatši ajal, kui ma selle avangu kohta midagi raamatust vaatasin.

Kolmikettur

 

Täna pildistasin suuri kabenuppe. Vanaema ja vanaisa õuel olid kunagi mingid puujublakad, minu isal tuli mõte, et need saab võtta kasutusele kabenuppudena. Ta tõi neid sobiva arvu koju ja värvis pooled tušiga mustaks. Oleme neid siiski kasutanud rohkem ehitusklotsidena.

Vist vanaisa õpetas mängu jänes ja koerad. Võetakse üks valge nupp jäneseks ja neli musta nuppu koerteks. Nad liiguvad kabekäikudega üksteisele vastu. Kui ma ei eksi, siis jänes võib käia nii edasi kui ka tagasi ja koerad ainult edasi. Jänese eesmärk on koerte rivi vahelt läbi pääseda ja koerte eesmärk panna jänes patiseisu. Piltidel on proovimängu alg- ja lõppseis.

Tänane malepartii lõppes jälle arvuti võiduga, aga analüüsisin selle jälle inimese võiduks. Capablanca arvas, et kaotusest õpib rohkem kui võidust. Mõnel mängijal on küll kaotused mänguisu ära võtnud. Tänane mängujärgne analüüs oli selline:

Etteantud käigud:

1. e4 e6

arvuti - inimene

Analüüs käikude tagasivõtmisega.

2. d4 d5 3. Rc3 Ob4 4. e5 Re7 5. Og5 c5 6. dc Oc3+ 7. bc La5 8. Ld3 Lc5 9. Ld4 Lc7 10. Rf3 Rbc6 11. Ob5 Od7 12. Lc5 Ld8 13. Vb1 h6 14. Oe7 Re7 15. Od3 Oc6 16. 0-0 0-0 17. Lb4 b6 18. Lf4 Vc8 19. Vfd1 Ob7 20. La4 Rc6 21. c4 Ra5 22. cd Od5 23. Oa6 Vc3 24. Vd3 Lc7 25. Vc3 Lc3 26. Rd4 Oc4 27. Re2 Oe2 28. Oe2 Le5 29. Lb5 Lb5 30. Vb5 Vc8 31. Od3 Kf8 32. h4 Ke7 33. g4 f6 34. h5 e5 35. Kg2 Rc4 36. Kf3 Rd6 37. Vb3 e4+ 38. Oe4 Re4 39. Ve3 Kf7 40. Ve4 Vc2 41. a4 a5 42. Ve2 Ve2 43. Ke2 Ke6 44. Kd3 Kd5 45. f4 Kc5 46. Ke4 b5 47. ab a4 48. b6 Kb6 49. Kd4 Kb5 50. Kc3 Kc5 51. Kd3 Kb4 52. Kd2 Kb3 ja valge sai 82. käigul mati.

Turniirijärgsel ajal

Rääkisin Karbale oma viimase pika turniiri tulemustest - mängust Karbaga ja ühe tugeva väikse poisiga, kellega tegin viigi. Karba vastas, et ta kontrollib protokolli üle ja kui tulemus on vale, muudab selle ära. Ütlesin, et kohtunik peaks tõsisem olema, ta ei tee vahet, millal ta räägib tõsiselt ja millal teeb nalja.

Välismaa treener

Istusime koolisaalis. Mina istusin Tristani kõrval. Tundus, et ta tahab, et ma mujale istuksin. Ütlesin, et mina ei lähe siit kuskile. Teised arutasid, mis aastal mul iseloom muutus. Peep vaidles teistele vastu, et see oli varem. Ta ütles, et teised ei tea, aga tema oli minuga samades keelerühmades ja ta mäletab, et ma olin väga jutukas.

*

Näidati ühte Venemaa kuulsat maletreenerit, kellel oli suur kehaümbermõõt. Üks laps ütles talle, et kaotas mängu. Treener virutas talle selle eest rusikaga kõhtu, nii et laps lendas tükk maad kaugemale.

Sööjate kokkutulek

Täna toimus Tooma sünnipäevapidu. Ma ei lõiganud selle jaoks salatit algusest peale, vaid kõigepealt pesin hommikusöögi nõusid. Kui nõude pesemise lõpetasin, olid lõigata jäänud veel ainult hapukurk ja munad. Need lõikasin üksinda. Enne toas salati söömist sõime osa seltskonnaga siiski köögis keedetud kartuleid lihakastmega. Kooke oli täna mõnest varasemast korrast vähem.

Ameerika maailmajao ajalugu 3

William Z. Foster. Ingliskeelse raamatu „Ameerika poliitilise ajaloo peajooned“ tõlge vene keelde. Moskva 1953, algteos New York 1951. Praegu loetud viimast kolmandikku 919 lehekülje paksusest köitest.

Ülikoolis õpetati, et uurimistööle annab väärtuse autori isiklik arvamus. Selle raamatuga on siiski nii, et faktid võivad olla õiged, aga kommunistist autori valearvamused on ekslikud. Need polegi tema isiklikud arvamused, vaid ta kordab Marxi ja Stalini omi. Raamatu viimases kolmandikus räägib ta Teisest maailmasõjast, sellele järgnenud aastatest ja tulevikust, aga tema tulevikuennustused pole täitunud.

Fosteri arvates oli Teine maailmasõda kõige raskem Nõukogude Liidule, aga ta peab seda riiki ka kõige paremini sõjast taastunuks. Mina olen õppinud, et majandusimed leidsid aset Teise maailmasõja kaotajariikides, mitte Nõukogude Liidus.

Foster arvab, et varsti võib tulla Kolmas maailmasõda, milles Nõukogude Liit võidaks Ameerika Ühendriike. Sellest ta vaikib, et Teises maailmasõjas õnnestus Nõukogude Liidul edukalt sõdida tänu Ameerika majanduslikule abile. Fosteri meelest lihtsalt sotsialistlik riik sõdib paremini, nagu seal olevat kõik asjad paremini. Foster näitab, et kommunistide võimuala tekkis Esimese maailmasõja tulemusel ja laienes Teise maailmasõja tulemusel. Sellest teeb ta järelduse, et Kolmas maailmasõda tähendaks kommunismi lõplikku võitu. Varasemas ajaloos polnud siiski arengud nii ühesuunalised olnud – Napoleon vallutas ühe riigi teise järel, aga viimased sõjad lõppesid tema kaotusega. 

Ameerika maailmajao kaubanduse kohta kirjutab Foster, et Teise maailmasõja ajal domineerisid selles Ameerika Ühendriigid, aga pärast sõja lõppu tuli tagasi Lääne-Euroopa riikide konkurents. Kui seal konkureerisid ainult Lääne-, mitte Ida-Euroopa riigid, siis see peaks ju näitama, et kaubanduses on kommunistlikud riigid vähem edukad. Roheliselt seisukohalt võib üle ookeani kaubandus halb olla, aga autarkiat püiavad saavutada rohkem diktatuurimaad, mis alustavad kergemini sõdu ja võivad tänapäeval looduse hävitada ka sõjaga.

Eespool sobisid Fosterile rahvarinded, milles kommunistid ja sotsiaaldemokraadid koostööd tegid. Tagapool ta kirjutab, et sotsiaaldemokraadid pole tegelikult sotsialistid, nad pole ühelgi maal võimule tulles sotsialismi kehtestanud. Ma mäletan, et Nõukogude kommunistid rääkisid ka kommunismist kui enda riigi eesmärgist, mida polnud veel saavutatud.

Fosteri arvates on Lääne kapitalistid tegelikult valmis fašistidega koostööd tegema. See ei tõesta midagi, kui Teise maailmasõja ajal tegid nii Ameerika kui ka Saksamaa koostööd ka Nõukogude Liiduga.

Foster kirjeldab, kuidas Ameerikas vähemusrasse rõhutakse. Nõukogude Liitu kujutab ta maise paradiisina ja vaikib sellest, et selles riigis terveid rahvaid küüditati.

Foster kiidab Nõukogude Liitu, et seal planeeritakse tulevikku teaduslikul alusel. Minu meelest dogmadega vehkimine ei ole teadus. Nõukogude Liidus suruti peale valelikku kirjandust ja hävitati tõepärast.

Foster kasutab sünonüümidena mõisteid ’rahvademokraatia’ ning ’proletariaadi diktatuur’. Nõukogude Liidu suuremat demokraatlikkust näitavat muuhulgas see, et seal on organisatsioonidel tohutu suur liikmeskond. Tegelikult näitab see, et liikmeks astuma sunniti ja konkureerivad organisatsioonid olid keelatud.

Magistriõppe ajal lugesin politoloogiaraamatut, mille järgi kõik riigid pidasid ennast selle ilmumise ajal demokraatlikuks, aga olevat kaks demokraatia varianti, ’rahva poolt’ või ’rahva heaks’. Foster võibolla arvab, et Nõukogude Liidus valitseti rahva heaks, aga ta ei seleta, miks olid siis olemas nähtused nagu riigivastane partisanisõda ja massiline välismaale põgenemine.

Ameerika asjade kohta ütleb Foster, et kes on Wall Streeti poolt, see ei ole rahva poolt. Enda mõttekaaslasi peab ta massideks, aga millegipärast tema partei valimistel palju hääli ei saanud. Foster arvab, et see on ajutine, aga kommunistid pole Ameerikas siiani populaarseks muutunud.

Foster arvab, et kommunism on kõrgem ühiskonnakord ja et kuna Ameerika Ühendriigid on samuti suhteliselt kõrgelt arenenud, siis kehtestatakse seal kommunism varem kui Ladina-Ameerikas. Tegelikult on mõnel Ladina-Ameerika maal kommunistid võimule tulnud, aga Ameerika Ühendriikides veel mitte. Venemaal ei tulnud kommunistid võimule kõrge arengutaseme tõttu, vaid Esimese maailmasõja ja Veebruarirevolutsiooni vintsutuste tagajärjel. Masaryk ütleb ka aasta enne Esimese maailmasõja puhkemist, et Venemaa on mahajäänud maa – Euroopa eilne päev.