Võtsin laua pealt elektronmängu ja hakkasin mängima. Üks klassiõde ütles, et ma olen selle mängimise jaoks liiga vana. Aga minu meelest seda võis mängida, sellel oli küll sama heli, mis minu mängul, aga mäng käis natuke teist moodi, see ei olnud mul veel selge. Sõitsin küll mängus autoga edasi-tagasi, aga see ei andnud tulemusi nagu tuttavas mängus. Uued mängud tehti keerulisemad, et anda kogenud mängijatele järjest raskemaid ülesandeid. Ma ei saanud aru, kas alles sündivatel lastel peab kohe olema kõrgem tase kui varasematel.
*
Kõndisin mööda teed. Läksin koerast teiselt poolt maja, et ta kallale ei tuleks. Tavaliselt koerad teisele poole maja ei tulnud, aga ühel korral võisid tulla, sest tegelikult ma olin nähtav. Kitsa tänava riiulis oli avatud raamat. Vaatasin, et see on sellepärast avatud, et suletuna ei mahuks ta ära. Vaatasin seda raamatut koos emaga. See oli ajalooraamat, nii et oleksin võinud selle läbi lugeda, kui ainult aega oleksin leidnud. Raamatu teemaks olid hipid.
0 vastukaja:
Postita kommentaar