Lugesin raamatut, kus detektiiv uuris, kes on kuriteo süüdlane. Lõpuks selgus, et ta on ise süüdlane. Võibolla ta oli seda varem ka teadnud, võibolla seda polnud lihtsalt kirja pandud.
*
Istusin arvuti taga ja saatsin elektronkirja teele. Ütlesin seejärel, et mis kirja ma nüüd teele saatsin, ma ei kirjutanud ju kellelegi. Üle minu õla ekraanile vaatav võõras mees naeris. Nägin, kuidas postkasti tuli järgmine spämm, sellisele ma olingi vist vastanud. Panin postkasti kinni, et võõras mees seda ei vaataks. Vend tuli paluma, et ühe trepikoja ukse ees on pall, ta tahtis, et ma selle palli temale tooks. Algul ma ei saanud aru, millist maja ta silmas peab, siis hakkas tunduma, et ülejärgmist maja. Vend oli ise parajasti haige ja oli haiguse tõttu lühemaks jäänud. Lubasin juba minna, aga siis sain aru, et praegu ma ei saa seda teha, sest ma pole veel päevariideid selga pannud ja olen higine. Selle ajaga, mis ma oleks vannitoas käinud, oleks võidud pall ära võtta.
0 vastukaja:
Postita kommentaar