Esmaspäev, detsember 31, 2018

Tartu meistrivõistlused 2018

Maleliidu kodulehekülje andmetel lõppesid Tartu meistrivõistlused tavamales järgmiste tulemustega:

1. Peep Narusberg 4 punkti
2. Tanel Tiisler 4
3. Eduard Pogosov 3
4. Karl Mattias Kokk 3

Kokku oli 12 osavõtjat ja 5 vooru. Kõik osavõtjad olid reitinguga alla 2000.

Hindamisvõimalus

Märkasin, et minu blogile on lisandunud sissekannetele hinnete panemise võimalus. Olin arvanud, et blogi peaaegu keegi ei loe, aga nüüd selgus, et hindepanijaid oli palju. Aga seni olin kirjutanud blogis ainult asju, mis tuju paremaks tegid, nüüd rikkus tuju, et pooltel sissekannetel olid negatiivsed hinded ülekaalus. Hinnete panemise võimaluse sai maha võtta, tegin seda. Aga siis hakkasin mõtlema, et kui ma olen ühel korral juba hindeid näinud, siis hakkan ka kõiki järgmisi sissekandeid kirjutades muretsema, et see suuremale osale inimestele ei meeldi. Seetõttu taastasin hinnete panemise võimaluse, et näha, mis on tegelikud hinded. Nüüd oli oht, et kui mõni kriitiline hindaja näeb hinnetest, et suurem osa inimesi on tema poolel, siis hakkab ta ka negatiivseid kommentaare kirjutama. Teiselt poolt sain hakata tegema sotsioloogilisi uuringuid ja kirjutada pika sissekande asemel ühelauselise loosungi, et see hääletusele panna. Läksin oma tuppa. See oli pime. Vist olid remondimehed aknale katte ette pannud. Asusin teele Kirjandusmuuseumi suunas, et uurimistöö jaoks märkmeid teha. Aga mõtlesin, et ma unustasin vist märkmete tegemise kaustiku koju. Siis sain tõmmata puhta lehe teise kaustiku keskelt, kirjutada sellele ja hiljem lisada see leht uurimistöö kaustikule.

Pühapäev, detsember 30, 2018

Ähvarduste vahetumine

V-R-K-O-V-R-O-L
1. e4 f6 2. f4 e5 3. fe fe 4. Og4 Oe6 5. Oe2 Rc6 6. Oe3 Oe7 7. Rg3 0-0-0 8. Vf1 Lg8 9. Rc3 Rg6 10. a3 Vf8 11. 0-0-0 Vf1 12. Vf1 Vf8 13. Oh5 Rf4 14. Of4 ef 15. Rgf2 g5 16. h3 Oc5 17. Rb5 a6 Rbc3 Re5 19. d4 Oa3 20. de Ob4 21. Rd4 Oc3 22. Re6 Le6 23. bc Le5 24. Vf3 Le4 25. Ld1 Vf6 26. Og4 Vd6 27. Lf1 La4 28. Kb2 Vb6+ 29. Kc1 La3+ 30. Kd2 Vd6+ 31. Vd3 Vd3+ 32. Ld3 La4 33. Ld5 b6 34. La8++ 1:0. Mõlemad mõtlesid 12 minutit.

*
Maleliidu kodulehekülje andmetel oli Tartu meistrivõistlustel kiirmales 12 osavõtjat. Esimeseks tuli Vorobjov 5,5 punktiga, teiseks Peebo 4,5 punktiga, kolmandale kohale on kirjutatud 4 punktiga Trohhalev, aga sama palju punkte said ka kaks Tiislerit. Voore oli 6. Mina eelistasin võistlemisele reedel ajaloo ja laupäev tõlkimisega tegelemist.

Laupäev, detsember 29, 2018

Enne ja pärast

Ajaloolased ei uuri enneolematut, vaid ennekuulmatut. Uuritakse asju, mis on juba varem olnud, aga millest me pole veel kuulnud.

Ronijad

Üks väike poiss läks üksi õue. Tahtsin vaadata, mida ta seal teeb. Nägin, et ta hakkab mööda metallist kiikumispuud üles ronima. Samal ajal ronisid meie rõdule suured tüdrukud. Panin näo teisel pool klaasi tüdrukute lähedale, vaatasin neist mööda väikse poisi suunas ja ütlesin murelikult kirjutuslaua taga istuvale vennale, et ma läksin veel nooremana üksi välja, aga ma ei hakanud ronima.

Reede, detsember 28, 2018

Tuna 3/2018

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 3/2018.

Praegu tehakse kokkuvõtteid aastast 2018, sel puhul sobib alustada ka ajakirjanumbri ülevaadet selles sisalduvast aastaülevaatest. Aga ülevaade ei käi 2018., vaid 2017. aasta kohta, see on paigutatud neljanumbrilise aastakäigu kolmandasse numbrisse. Kirjutise autorid on Jaak Kangilaski, Inna Põltsam-Jürjo ja Aigi Rahi-Tamm. Ülevaade on seotud preemiate väljaandmisega, seega keskendub parematele, mitte halvematele raamatutele.

Ülevaate autorid arvavad, et kõige õigem ajalooraamat on monograafia, mitte üldkäsitlus ega juhendaja osalusega väitekiri. Ma mäletan, et varem on aastapreemiaid jagades olnud kombeks anda esikoht just üldkäsitlustele. Ma pole kindel, et väitekirjad ja üliõpilastööd on kõige suurema juhendaja osalusega teosed. Kui teosele pole märgitud juhendajat, võivad olla märgitud keele- ja sisulised toimetajad või eelretsenseerijad. Kui ülikool on mõeldud eluks ettevalmistamiseks, siis võivad autori hilisemates teostes peegelduda ka ülikooliaegsete juhendajate mõtted, ükskõik kas eeskujude või vastandumisobjektidena. Nagu magistritööle märkisin vaid ühe juhendaja, aga kirjutades arvestasin ka varasematelt juhendajatelt ja teistelt magistritöö käsikirja lugejatelt õpitut. „Eesti ajaloo“ käsikirjadele kirjutasin arvu poolest rohkem märkusi kui minu juhendajad minu üliõpilastöödele, kui minu märkused polnud ka nii palju teose struktuuri määravad ja kui neist ka nii suurt protsenti arvesse ei võetud.

Aastaülevaadete omapära nii ajaloo- kui kirjandusajakirjades on see, et neis vaadatakse ainult ühe aasta jooksul ilmunud raamatuid ja sellise ülevaate kirjutamise ülesanne võib sundida muude aegade teoste lugemisest ajutiselt loobuma. Olen näinud, et aastaülevaateid raamatute kohta tehakse praegu ka erinevates blogides, aga mitte aasta jooksul ilmunud, vaid läbi loetud kirjanduse nimekirja alusel.

Raamatutest, mida olen lugenud, arvustab Seppo Zetterberg selles numbris Pätsi eluloo köiteid, millest ühe kirjutas Karjahärm ja teise Pajur. Olen praeguseks lugenud ja arvustanud esimest köidet ja teise köite esimest poolt. Zetterberg võtab kaks köidet kokku sõnadega, et neid iseloomustab teaduslik külmus. Minu mulje oli, et Pajur on emotsionaalsem kui Karjahärm. Kui võrrelda Pajurit luuletajate või poliitikutega, siis ta kirjutab ehk tõesti neutraalsemas stiilis. Aga mäletan, et selles raamatus kasutab ta teistest ajaloolastest sagedamini näiteks sõna „koguni“, mis näitab imestust ja seega emotsionaalset suhtumist.

Kaks arvustust on ühe ja sama 18. sajandi vabamüürlusest rääkiva saksakeelse raamatu kohta. Jüri Kivimäe leiab, et raamatu asjatundlikuks arvustamiseks peaks teemat sama kaua uurima kui autor ise, seetõttu saab ta teost vaid tutvustada. See on ehk liiga tagasihoidlik mõte. Kivimäe on raamatut ka kommenteerinud ja lisanud viiteid kolmandatele autoritele. Kui uurida teemat sama kaua kui esimene autor, siis ei ole tulemuseks enam tõenäoliselt ajakirja mahtuv arvustus, vaid uus raamat. Aga arvustaja on ilmselt uurinud raamatu autorist mõnda muud teemat veel põhjalikumalt. Niiviisi on tal võimalus teha võrdlusi erinevate teemade vahel, mida arvustatavas raamatus ei ole.

Teise arvustuse sama raamatu kohta on kirjutanud Jaan Undusk. Ta iseloomustab raamatut, et selles on kasutatud originaalitruusid tsitaate, mitte moderniseerivaid ja tendentslikke kokkuvõtteid. Undusk märgib siiski, et erinevatel meetoditel on oma plussid ja miinused. Olevat asju, mida allikates ei mainita. Tundub, et eelkõige Nõukogude ajaga seostatav ridade vahelt lugemise oskus võib kasuks tulla kõigi aegade allikate puhul. Kirjutatud read võivad aja jooksul ka hõredamaks jääda, kui osa kirja pandust hävib. Lugesin ajakirjast „Akadeemia“ psühholoogide väitlust, kus progressi vähem uskuv psühholoog tuletas rohkem uskuvale meelde, et vanemaks saades inimene mitte ainult ei õpi juurde, vaid ka unustab. Vahel on psühholoogid rääkinud ka unustamise headest külgedest. Ajaloolastel ei ole kombeks unustamist nii palju kiita. Aga mõni võib teadvust puhastada sellega, et keskendub oleviku asemel minevikule. Kas Vana Testamendi spetsialist tunneb kirikus kehtivamaks peetud Uut Testamenti sama sama hästi või kas õigusajaloolane jälgib tingimata värsket seadusandlust?

Neljapäev, detsember 27, 2018

Jõulude hulk

On pahandatud, miks algavad jõulud kaubanduses nii vara. Aga kui jõule tähistas kaubanduse asemel kirik, siis oli ka advendiaeg. Päts arvas kunagi, et laulupidude sageli korraldamine vähendab nende mõju. Aga kui inimesed käisid iga nädal kirikus ja lugesid iga päev söögipalveid, kas see vähendas või suurendas usu mõju?

Listis hõljumine

Olime poistega kesklinnas ja valmistusime ühte filmi vaatama minema. Rääkisin ühe kolmelauselise nalja. Rääkides läksid mul korduvalt sõnad sassi ja pidin neid parandama, aga lõpuks jõudsin lõppu välja ning hakkasin naerma.

*
Üks poiss küsis mult, kui palju mulle on raamatute tõlkimise eest makstud. Ta pakkus tegelikust väiksemat summat. Keeldusin tema küsimusele vastamast. Poiss oli korraldanud vestlusringi, kus arutati, mis tööd ta peaks tegema. Talle ei meeldinud ükski töö.

*
Lahtrites olid erinevad listid. Ühel listil oli põrand all, aga teisel mitte ja listis viibijad pidid seal hõljuma. Olin mõelnud, miks minu listidesse saadetud kirju sageli ei laigita, aga nüüd märkasin, et ühes listis ei laigita kellegi kirju.

Kolmapäev, detsember 26, 2018

Kiirmale meistrivõistluste juhend

Juhend

Tartu Kiirmale MV 2018

1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev

2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 28. detsembril 2018. a. Tartus. Registreerimise aeg 16.30-16.50 Avamine on 28.12.2018 kell 17.00 Turu 8 Maleklassis.

Võistluste ajakava
Reede, 28.12.
17:00 - I vooru algus
~20.00 VI vooru algus

Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.

Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 27.12.2018 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com

5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 6-7 vooru vastavalt peakohtuniku otsusele. Voorudes on mõtlemisaeg 10 minutit + 3 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz.

6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 27.12.2018 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti kiirmale reitinguarvestusse.

Noortele on osavõtumaks 3 EUR Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.

7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal. 3 Paremat Tartu kuni 16 aastast noort asutasustatakse medalite ja diplomitega.

8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.

Tartu meistrivõistluste juhend

Juhend

Tartu MV 2018
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev

2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 29-30. detsembril 2018. a. Tartus. Registreerimise aeg 12.30-12.50 Avamine on 29.12.2018 kell 13.00 Turu 8 Maleklassis.

Võistluste ajakava
Laupäev, 29.12.
13:00 - I vooru algus
15.30 - II vooru algus
18.00 III vooru algus
Pühapäev 30.12
10.00 IV vooru algus
14.00 V vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.

Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 27.12.2018 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com

5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 6-7 vooru vastavalt peakohtuniku otsusele. Voorudes on mõtlemisaeg 51 minutit + 10 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse. Kui mängijal on vähem, kui 5 minutit või lõpetada kirjutamise.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz.

6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 27.12.2018 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti tavamale reitinguarvestusse.

Noortele on osavõtumaks 3 EUR Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.

7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal. 3 Paremat Tartu kuni 16 aastast noort asutasustatakse medalite ja diplomitega.

8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.

Teisipäev, detsember 25, 2018

Enne meeleavaldust

Olin külas ja lugesin raamatut. Raamatus oli juttu sellest, kuidas Itaalia alustas sõda Etioopia vastu. Pidime minema edasi sõjavastasele meeleavaldusele. Enne ruumist lahkumist tahtis üks naine, et me talle ühekaupa midagi sõja kohta räägiksime. Räägitigi ühekaupa selle naise laua juures seistes ja rääkimist lõpetades uksest väljudes. Ott rääkis eelviimasena, lilledest. Mina rääkisin viimasena. Tahtsin kasutada täna lugedes saadud teadmisi ja ütlesin, et Itaalia-Etioopia sõda algas 3. oktoobril. Naisel jäi sellisest rääkimisstiilist mulje, et mina suhtun sõtta paremini kui enne mind rääkinud. Teistega ta polnud vaidlema hakanud, aga minuga hakkas.

*
Olin arvanud, et kuulsin üks päev hallutsinatsiooni. Aga nüüd hakkas tunduma, et see ei olnudki hallutsinatsioon, sest üks tüdruk ütles, et tema kuulis ka seda. Ta rääkis halvustaval toonil, et üks poiss oli rõhutanud, et ta ei ela koos vanematega. Tüdruk arvas, et pärast seda, kui ma sellest rääkisin, see poiss enam minu kõrvale ei istu.

*
Läksin suurest väravast Paide õue sisse. Tahtsin väravat enda järel haaki panna. Haake oli kaks tükki, sai valida, kumba neist kasutada. Kõrvalaeda läks Kristeri seltskond. Krister pani üle aia mulle arvuti vastu pead. Kartsin, et sellega ta loeb mu mõtteid. Lükkasin arvuti eemale, öeldes, et ei pane mulle tarka masinat vastu pead. Arvuti vastu pead panek ja nende sõnadega eemale lükkamine kordus mitu korda.

Esmaspäev, detsember 24, 2018

Vastase muutumine

Mängisin malet. Hakkasin hulga etturitega lippu minema, aga seda hakkas tegema ka vastane. Tundus, et mina jõuan enne. Siis vastane kiirendas oma etturite liikumist. Mõtlesin, et ma pean ka kiirendama. Küsisin kohtunikult, kas etturiga võib korraga rohkem ruute käia. Kohtunik ütles, et ta peab reeglitest vaatama, ja läks kaugemale. Ütlesin, et ma nõuan viiki, sest vastane rikkus reegleid. Ma ei tahtnud endale võitu nõuda. Kohtunik ütles, et viiki ma ei saa, sest ma rääkisin nii palju. Tundus, et ta tahab anda mulle kaotuse. Mõtlesin vastase kohta, et kuidas varem nii rahulik mängija on muutunud nii agressiivseks. Ja kuidas läks täiskasvanu lapseks tagasi. Aga võibolla nad olid ikkagi kaks erinevat inimest, ühel hetkel võis täiskasvanu ka uksest sisse astuda.

*
Viibisin peol. Öeldi, et siia saabuvad ka arstid. Arstid astusidki uksest sisse. Selgus, et ka minu arst. Seda ma ei tahtnud, sest ma olin aluspesu väel ja võis jääda mulje, nagu ma oleks saunas käinud.

Pühapäev, detsember 23, 2018

Tiiva miinused

V-L-O-O-K-R-V-R
1. d4 d5 2. Rhg3 c6 3. Re3 Ob6 4. c3 Rhg6 5. Oc2 e5 6. de Le5 7. 0-0 Oe6 8. Od2 Rd7 9. Vd1 0-0-0 10. a4 a6 11. b4 h5 12. b5 h4 13. Rgf1 h3 14. bc bc 15. a5 Oe3 16. Oe3 hg 17. Rg3 Vh8 18. Oa4 c5 19. Od7 Od7 20. Lb6 Lc3 21. Vdc1 Lb4 22. Lb4. 1:0. Valge mõtles 11 ja must 9 minutit.

*
Ülesanne:
Nimeta sõnadega 10 elus mängitud malepartiid.

Lahendus:
1) Mängisin klassivennaga Riias pimemalet. Ütlesin, et panin talle mati, mille peale tema vastas, et ta arvas, et malelaual on tähed samas järjekorras, mis klaveril.
2) Mängisin Vihmandiga maleklubis raha peale. Ta andis aega ette ja vist lubas enda kaotuse korral ka suurema summa maksmist. Olin nõus mängima oletades, et algul ta kaotab meelega. Ühe mängu ta kaotaski ja seepeale lõpetasin matši, et mitte rahaliselt miinusesse jääda.
3) Mängisin Kullamaaga pikal turniiril. Ta pakkus viiki, ma ei võtnud vastu ja kaotasin. Pärast Kullamaa õpetas, et kui ma oleks tahtnud võidu peale mängida, oleks ma pidanud lööma nii, et mul tekib kaks, mitte üks vabaetturit.
4) Mängisin Pässiga klubiturniiril. Ma võitsin ja vastane õnnitles mind, et ma sain tema vastu elus esimese võidu. Vaidlesin vastu, et ma olen teda varem ka võitnud.
5) Mängisin Urmi vastu mustadega Hispaania avangu Birdi kaitset. Ajasin tal etturitega ühe viguri vangi. Pärast mängu lõppu analüüsiti, kas see oleks õige mängu korral toonud võidu.
6) Mängisin Innosega turniirivälist partiid. Tal oli võiduseis, aga ma ei alistunud. Vastane pani lauale viis ratsut ja mäng lõppes patiga.
7) Mängisin L. Õunmaaga järguturniiril. Enne olin vaadanud raamatust tema avanguvariandi kohta teooriat ja mõelnud, et selle abil teen viigi. Mäng lõppeski kiiresti viigiga.
8) Mängisin võistkondlikul noorteturniiril ja ühes partiis oli mul nuppe tohutult palju rohkem kui vastasel. Vastane lõi veel ühe etturi, millele ma ei pööranud tähelepanu. Aga selgus, et selle käiguga ta pani peale ühekäigulise matiähvarduse, järgmisel käigul tuli matt.
9) Kaotasin maletrennis ühe partii pärast seda, kui käisin lõppmängus ajapuuduses etturiga edasi ainult ühe ruudu, kui oleks pidanud käima kaks.
10) Treeningturniiril tuli Karba vastu lauale Capablanca raamatust tuttav tüüpseis, kus viigi sai teha opositsiooni hoidmisega.

Laupäev, detsember 22, 2018

Erinumber ja konverents

Täna on Jaan Tõnissoni ümmargune sünniaastapäev. Sel puhul lugesin hommikul "Postimehe" laupäevalisast "Arvamus / Kultuur" nelja päevakohast kirjutist, lisaks ühte ajaloost laiemalt rääkivat. Päevakohastest artiklitest kõige rohkem lehekülgi võttis enda alla Fred Pussi uurimus Jaan Tõnissoni suguvõsast. Mõtlesin lugedes, milliseid sidemeid inimeste vahel saab veel uurida. Puss on spetsialiseerunud suguvõsade uurimisele, mõnda inimest mõjutavad sõbrad rohkem kui sugulased. Kellega tegi Tõnisson koostööd ajalehte kirjutades, selle kohta ilmus juba ammu eraldi raamat. Ago Pajur leidis ülikooliloengus, et erinevalt teistest erakondadest oli Tõnisson oma erakonna ainus väljapaistvam isik. Aga "Postimehel" oli kaastöölisi palju ja Tõnisson polnud ka oma erakonna ainus riigivanem.

Üks päevakohastest artiklitest on valitud Tõnissoni enda sulest. Ajakirjanikud küsisid eelnevalt ka minu arvamust, millise artikli või katkendi võiks valida. Pakkusin erinevaid variante, mida pole otseselt kasutatud, aga kui üks minu mõte oli vaadata, mille kirjutamisest möödub tänavu 100 aastat, siis on võetud teine ümmargune arv ja avaldatud uuesti 80 aasta tagune artikkel.

Pärast artiklite lugemist ja enne sünniaastapäeva konverentsile suundumist vaatasin konverentsi ettekannete pealkirju ja mõtlesin, mida ma ise neil teemadel räägiksin. Täpselt ei mäleta, mida ma välja mõtlesin.

Konverentsil alustasid mitmed rääkijad kõnet pöördumisega Riigikogu esimehe poole. Mõeldi vist praegust Riigikogu esimeest, aga seda ametit on pidanud ka Tõnisson. Eiki Nestor pöörduski Tõnissoni enda poole, nimetades teda oma koolivennaks. Praeguse kooli kohta ütles Nestor, et sellel läheb hästi, aga esinejatest Marju Lepajõe oli selles osas kriitilisem ja arvas, et Tõnissoni ajal suudeti koolis rohkem õppida kui praegu. Lepajõe rääkis sarnaselt Tõnissonile endale eesti keele kaitseks, tema esinemisele oli kõige suurem aplaus. Suhteliselt suure aplausi sai ka Matti Maasikas, kes rääkis Tõnissoni eeskujust Euroopa integratsiooni teenäitajana. Kõneleja arvas, et pole enam Fukuyama aeg, illusioonid on purunenud ja peaks olema selge Venemaa ohtlikkus ja Euroopa konföderatsiooni vajalikkus. Ettekannetes ei mainitud, aga ma olen lugenud Hans Kruusi raamatust Tõnissoni kohta, et tema heitis Tõnissonile ette liigset lojaalsust Vene keisrile. Euroopa Liitu astumise eelsetest debattidest mäletan, et ka vastuseisu Euroopa Liitu astumisele põhjendati hirmuga selle ees, et arvati, et Euroopa Liidu liikmeks võib saada ka Venemaa, kui ta juba Euroopa Nõukogusse sai. Lisaks kasutati argumenti, et kui Euroopa Liitu ei astu ka Venemaa, võib astuda Ukraina, kust võib seejärel tulla samuti palju sisserändajaid. Maasikas ütles oma kõnes muuhulgas, et ta on valmis igaühega Euroopa integratsiooni küsimustes igal ajal debatti astuma.

Ma ei kirjuta ettekannetest nende pidamise järjekorras, varem rääkis ülikooli rektor Toomas Asser, kes arvas, et Tõnissoni seostatakse rohkem "Postimehega", kuid et tal on oluline osa ka ülikooli ajaloos. Jaan Undusk oli haigestunud, kuid tema ettekanne loeti ette teise suuga. Kui Nestor oli toonud Tõnissoni teistele poliitikutele eeskujuks seisukohtade muutumatuse poolest, siis Undusk püüdis näidata, et ka Tõnissoni seisukohad arenesid. Unduskile iseloomulikult toodi ettekandes välja, mida Tõnisson on seksuaalsuse kohta öelnud, Tõnisson erinevalt mõnest muust arvajast nägi rohkem selle negatiivseid külgi, nagu on ka varem võrreldud. Ajakirjanik Joonas Hellerma rääkis, kuidas ta valmistuks, kui ta peaks Jaan Tõnissoni intervjueerima. Maris Jõgeva rääkis Tõnissonist ühistegevuse organiseerijana. Kõneleja tegi ka enesekriitikat, et ta peab Tõnissoni eesmärke õigeteks, kuid et nende teostamine nõuab pingutust. Viimased sõnad ütles Krista Aru, kes kutsus konverentsil viibijaid võtma ukse tagant sinna pandud trükiseid ja osalema järgmisel tänasel üritusel.

Reede, detsember 21, 2018

Suusatasin ja lugesin

10 asja eilse päeva kohta:

1. Käisin esimest korda sel talvel suusatamas. Sõitsin neli kanali pikkust ehk umbes kaks ringi.
2. Vaatasin katedraalide raamatust peatükki Nottinghami kohta. Sisukorda vaadates meenus, et seda linna oli vist nimetatud Robin Hoodis.
3. Tõlkisin ungari keelest Doonau lisajõe Tisza kohta.
4. Kirjutasin kaustikusse leheküljetäie väljamõeldisi. Kõigepealt panin pealkirjaks, et need on väljamõeldised.
5. Lugesin ajakirja "Tuna". Carlyle ütles oma raamatus, et inimene on alati olnud tõttarmastav olend, aga "Tuna" näitab, et KGB-l olid olemas juhtnöörid, et tuleb valetada.
6. Tõlkisin vene keelest. Sain tõlgitud päeva miinimumi, aga mitte rohkem.
7. Suusatama minnes ei olnud meeles, et kevadel võetakse suusajopi taskust taskurätt välja.
8. Suuski oli veel raskem tuppa paigutada kui eelmine aasta, sest remondi puhuks on raamatukaste ringi tõstetud.
9. Lugesin ajakirjast "Akadeemia", et tõenäosuslikke vastuseid andev tegevus ei ole kirjutaja arvates teadus, vaid deadus. See on võibolla lühend sõnadest pehme teadus.
10. Leidsin, et paugutamine ei sobi kokku jõulurahuga.

Neljapäev, detsember 20, 2018

Jõulud läbi elu

Kirjuta 10 mälestust jõulude kohta.

1. Ükskord sain jõulukingiks raamatu "Viplala lood" kahes köites. Meil oli see juba varem ühes köites olemas, aga nüüd hakkasin lugema enda eksemplari.
2. Ükskord sain jõulukingiks raamatu "Egeri tähed" ja hakkasin seda lugema. Mulle tundus see kõige paksema raamatuna, mida olin lugenud.
3. Olen käinud jõulude ajal kirikus ja surnuaial.
4. Vanasti räägiti, et enne jõulusid päkapikud piiluvad, kas lapsed on head ja neile saab kinki tuua. Mulle pooleldi tundus, et nägin neid päkapikke maja välistel aknalaudadel piilumas.
5. Minu koht pere söögilaudades on olnud laua otsas, aga vanasti mõtlesin, et jõulude ajal teen erandi ja istun teise koha peal.
6. Olen püüdnud kehtestada põhimõtet, et jõulude ajal televiisorit ei vaadata, aga mõni teine pereliige on vahel vaadata tahtnud.
7. Ükskord lasti jõulude paiku meie ukse taga kella. Kellalaskja ise jooksis minema, aga jättis ukse taha suure kasti Türgi rosinaid.
8. Ükskord tuli meile jõuluvana Soomest või Lapimaalt ja rääkis soome keeles.
9. Olen pidanud Nõukogude ajal jõululaupäeval koolis olema, aga ema kirjutas päevikusse, et mind lubataks varem koju, sest bussid on täis. Õpetaja tegi ise ka ühe tunni võrra lühema koolipäeva, aga sellest sain aru alles pärast kojuminekut.
10. Ükskord sain jõulukingiks kabelaua ja mängisin vanatädiga kabet.

Hea eksamiksõppija

Pidime teist korda ülikooli astuda proovima. Mõtlesin, et täna hakkan eksamiteks õppima, ma jõuan veel inglise keele grammatika raamatu läbi lugeda. Oht oli, et nüüd võib olla eksamile lisandunud kuulamisküsimus. Tuli teha nii keskkooli lõpueksamid kui ka ülikooli sisseastumiseksamid, pärast võis valida, kummad neist arvesse lähevad. See suurendas minu lootust sisse saada, sest üksikul eksamil võisin ma halvasti vastata, aga ma suutsin teistest järjekindlamalt eksamiteks valmistuda. Algas inglise keele tund. Hakkasin kotist õiget vihikut otsima. Kallasin inglise keele vihiku vahelt välja kõik lahtised lehed, mis olid seal kaua olnud. See oli võibolla viga, sest lahtiselt kotis võisid need paberid kortsu minna ja mul võis neid veel vaja minna. Vaatasin, millises vihikus on veel valgeid lehti. Tõmbasin kõigist vihikutest vähesed järele jäänud lahtised lehed välja, et neile täna kirjutada. Õpetaja jagas meile ülesandelehed kätte, öeldes, et täna ta annab raskemad ülesanded. Minu pinginaaber ja mina hakkasime neid lahendama. Ülesandes oli foto maleseisust. Püüdsin sellest aru saada. Helen ütles, et seda ülesannet ei saa lahendada, sest kõiki nuppe pole näha. Mina lisasin, et jah, males peab iga nupu asukoht teada olema. Kui tund läbi sai, rääkis Helen, et ta oskab inimeste emotsioone mõjutada - lapsena ta õppis oma vanaemale selliseid jutte kirjutama. Pille P. vastas Helenile: "Oskad-oskad." Oli söögivahetund. Tobre küsis, kas koolimajal on kuskil söökla, kus antakse tasuta süia. Ta suundus söökla poole. Minul ei olnud söögitalongi. Olin mõned korrad ilma talongita söömas käinud ja mulle oli toitu jätkunud. Aga täna tundus, et tasuta sööjaid on rohkem ja kõigile ei jätku. Mõtlesin seetõttu kõigepealt endale kantseleist söögitalongi osta. Kantseleis mõtlesin öelda, et varem sain tasuta süia, sest olin paljulapselisest perest, aga nüüd vist enam ei saa, sest kõik lapsed on täisealiseks saanud. Kõigepealt läksin riidehoidu. Meie klassi riidehoiuruum oli lukus. Ukse juures istus riidehoidja, kellel oli võti. Ütlesin, et ma pean kiiresti sisse pääsema, et sööma ka jõuaks. Riidehoidja keeras ukse lukust lahti. Seni oli ta olnud tõsise näoga, aga nüüd pööras näo minu poole ja naeratas. Ütlesin talle sellepeale tere.

Kolmapäev, detsember 19, 2018

Sõnavara aktiviseerimine

Nimeta 10 h-tähega eset.

1. haamer
2. hammas
3. hammasratas
4. hamster
5. habe
6. harakas
7. hea inimene
8. häll
9. hõbelusikas
10. hallitusjuust

Viisistatud sõnad

Alustasin päeva raadio koduleheküljelt muusikasaate kuulamisega. Vend andis lingi, et seoses H. Runneli hiljutise 80. sünnipäevaga oli eetris saade, kus mängiti tema sõnadele tehtud laule vähemtuntud esitustes. Mõned kõlanud esitused peaks küll tuntumate hulka kuuluma - T. Uibo ja "Ruja", suurematele televiisorivaatajatele ehk ka filmimuusika. "Veskimehe" laul oli tuttaval viisil, ainult soome keeles. See oli teine raadiosaade, mida ma seoses selle sünnipäevaga kuulasin. Eelmises teisel jaamal oli nii muusikat kui ka luulelugemist.

Teisipäev, detsember 18, 2018

Jaan Tõnisson 150

22. detsembril möödub 150 aastat Jaan Tõnissoni sünnist. Ta sündis uue kalendri järgi 22. ja vana järgi 10. detsembril 1868 Viljandimaal. Tema sünniaastapäeva tähistatakse rea üritustega. Üks neist on 22. detsembril Tartus toimuv konverents. Ajalehtedes on juba ilmunud ja ilmselt ilmub veel teemakohaseid kirjutisi.

Täna soovitati mul lugeda 27. oktoobril 1979 Rootsi eestlaste ajalehes "Teataja" ilmunud Jaan Tõnissoni intervjuud rootsikeelsele ajalehele "Svenska Dagbladet", mis seal oli ilmunud 7. oktoobril 1939, kui Teine maailmasõda juba käis. Originaalintervjuu pealkiri oli "Eesti opositsioon toetab nüüd valitsust". Tol ajal olid Tõnissoni võimalused Eesti ajakirjanduses sõna võtta tublisti vähenenud. Rootsi ajalehele ütles ta muuhulgas järgmist:

"Pole mitte aeg, ütleb ta, arutada vanu lahkarvamisi või ajada mistahes parteipoliitikat. Kahtlemata on tegelikel poliitilisil põhjusil minu veendumus, et ka rahvusliku koondumise ajal peab leidma ettevaatlikud vormid erinevate poliitiliste rühmituste taaselustamiseks. Aga mulle on ka täiesti selge, et ajalugu kunagi ei kordu ja et aeg kuidagi pole soodne selle juurde tagasiminemiseks, mis on olnud. Koostöö peab olema meie parooliks kõikidel aladel, suurim mõeldav sisemine vabadus enesedistsipliiniga peab olema meie ühine taotlus."

Egiptuse meeldetuletus

Nimeta 10 asja Egiptuse ajaloo kohta.

Vastus:
1. Vana-Egiptuse ajaloo perioodid olid vana riik, keskmine riik ja uus riik, nende vahele jäid vaheperioodid.
2. Egiptlased elasid Niiluse jõe ääres, mis väetas nende põlde üleujutuste ja mudaga.
3. Tänapäeval räägitakse Egiptuses araabia keelt.
4. 20. sajandil tehti vahepeal katse ühendada Egiptus ja Süüria ühte riiki, aga see jäi lühiajaliseks.
5. Egiptuses elavad peale islamiusuliste ka kopti kristlased.
6. Vanaema rääkis raamatust, mille järgi Titanicu uppumises oli süüdi pardal olev Egiptuse muumia, mis oli varem teisigi õnnetusi põhjustanud.
7. Napoleon käis Egiptuses sõdimas.
8. Kui Mussolini vallutas Etioopia, ei takistatud tema sõjalaevade sõitu läbi Suessi kanali.
9. Egiptust on valitsenud türklased ja inglased.
10. Vana-Egiptuse ajaloos nimetatakse Niiluse deltat Alam-Egiptuseks ja muud osa Ülem-Egiptuseks.

Sugulaste asjad

Elasin toas, mis oli täis vanaema ja vanaisa raamatuid. Siin oli ka vanaisa malelaudasid. Vanaisal olid suuremate mõõtudega malelauad kui minul. Suurte mõõtudega oli harva müügil. Aga vanaisa nähtavasti enne malelauda ei ostnud, kui leidis suure. Riiulis oli kaks hästi paksu raamatut. Üks neist oli raamatu "1000 mängu" vanem trükk, mis oli uuest trükist paksem. Mõtlesin, et peaks seda kunagi uuesti lugema. Kuigi õigem oleks lugeda juba ajal, kui vennalapsed on väiksed. Külla tuli üks vend. Ta rääkis, et teda pandi nüüd koostööd tegema sõbranna asemel ühe vana naispoliitikuga. Vend nimetas seda mustaks päevaks. Küsisin, kas tegemist pole ainult naispoliitiku nimekaimuga, kas see naispoliitik on veel elus. Selgus, et firma makstavat dividendide summat oli vähendatud. Küsisin, et mis, kas majanduslangus on. Vend vastas jah. Ja lisas, et summa on nii väike, et poest peeti ei saa.

Esmaspäev, detsember 17, 2018

Pühapäev raamatukogus

Eile käisin ülikooli raamatukogus. Kui olin lugemise lõpetanud, vaatasin vaibanäitust. Esialgu vaatasin ainult nelja vaipa, aga neid oli rohkem. Vaipadel oli kasutatud rahvuslikke motiive. Tundus, et sellele kunstnikule sobivad rahvuslill rukilill ja rahvuslind pääsuke paremini kui rahvusloom hunt. Eestlased on olnud uhked veretu vabadusvõitluse üle, aga hunt on küll verevalaja. Pärast näituse vaatamist hakkasin koju minema. Kõige libedam oli raamatukogu ees. Tuli pähe võrdlus, et nüüd on peale iseteenindusliku riidehoiu ja iseteenindusliku raamatuhoidla ka iseliivatamine. Tegelikult mingit kivipuru jalgade all oli, aga liiga hõredalt. Võibolla selles kohas käib nii palju jalgu, et olid kivipuru laiali kandnud. Lugemissaalis igal juhul olin näinud rohkem inimesi kui eelmistel kordadel pärast remondi lõppu, sest eksamid lähenevad. Endale leidsin küll veel sellise lauavahe, kus kedagi teist ei olnud.

Väike partei

Ühel meeleavaldusel oli puhkenud vägivald. Sellega oli alustatud pärast seda, kui kass jooksis läbi puutüve. Kui vägivallaga oli juba alustatud, võis see jätkuda.

*
Keskerakond otsustati laiali saata, sest sellel oli liiga vähe liikmeid. Mul oli kahju vanaemast, kui tema veel elas, oli ta öelnud, et Savisaar on rohkem teinud kui keegi teine. Tol ajal oli Keskerakond kõige suurem partei olnud. Oli karta, et kui Keskerakonna pooldajatel enam oma parteid ei ole, hakkavad nad vägivalda tarvitama. Enne Keskerakonna laialisaatmist taheti selle raha selle liikmete vahel ära jagada. Aga tekkis kahlus, kas on üldse midagi jagada.

*
Roomasin mööda kõnniteed kodu poole, sest kõndida ma ei jaksanud. Varem olin jõudnud vähemalt roomata, aga täna oli see ka raske.

*
Medijainen ei olnud minuga võibolla rahul, aga läksin tema loengusse kohale. See toimus ühes klassiruumis. Loengu alguses jäin magama. Kui ärkasin, läksin tahvli ette. Mõtlesin öelda, et tulin tahvli ette, et lähemalt vaadata, aga trükitud tähed on juurest vaadates ka liiga väiksed.

*
Olin vaadanud ülikooli stendi pealt andmeid, et ühel inimesel jäi ülikool lõpetamata. Ise ta väitis, et ta on lõpetanud. Võibolla tal oli õigus, aga ma olin vist stendilt õigesti lugenud.

Pühapäev, detsember 16, 2018

Jätkamiskatse

R-O-V-K-V-L-O-R
1. f4 c5 2. c4 Rb6 3. e4 f6 4. Rg3 e5 5. fe Oe5 6. Vc2 Rc4 7. Vc4 Oc4 8. Lc4 Ob2 9. Rb3 b6 10. Oe3 Rf7 11. 0-0 Le7 12. Rf5 Le4 13. Lf7 Lc6 14. Lg7 Kc7 15. Re7 Le4 16. Rc8 Kc8 17. Oe4 1:0. Valge mõtles 7, must 5 minutit.

*
Tõlkisin ungarikeelset vikipeedia artiklit Judit Polgári kohta. Aastal 1989 lugesin Polgárite kohta artiklit eestikeelsest malelehest. Seal olid nende vanemad kindlad, et nende laste hulgast tuleb esimene naissoost meeste malemaailmameister, sest nad pidasid enda kasvatusviisi kõige paremaks. Arvasin juba, et eksperiment ebaõnnestus, aga nüüd tõlkisin, et Judit Polgár on siiski vähemalt noorte maailmameistriks poiste arvestuses kahes vanuserühmas tulnud. Poiste maailmameistriks on naissoost mängijal ehk kergem tulla kui täiskasvanute arvestuses, sest arvatakse, et poisid on hilisema arenguga.

Naisteajakiri

Mul oli rohutuust käes. Läksin sellega oma endise hoovi sissepääsu juurde ja viskasin tuusti kitsasse ja sügavasse auku. Seejärel hakkasin kartma, et nüüd võib keegi sellega midagi halba teha. Aga rahustasin ennast mõttega, et kui sellises kohas on auk, siis lapsed viskavad sinna nagunii midagi sisse.

*
Ühes aias toimus pidu. Pidu oli juba kaua kestnud ja võis märgata, kuidas väravast väljub peolt lahkujaid. Nad läksid kõik vaikselt ja kellelegi midagi ütlemata.

*
Läksin ühte seinaga varjatud tagaõue. Sinna hakkas sisse keerama auto. Selles tagaõues oli alati kitsas, kui mõni auto sinna keeras, aga ma käisin seal ikkagi istumas. Mõtlesin, et võibolla täna auto muljub mind.

*
Üks algaja naine mängis malet. Üks poiss kõrvalt õpetas teda. Varem olin sellesse naisesse hästi suhtunud, aga õpetamine ärritas mind, sest see tuletas meelde, kuidas ühte teist naist oli ka õpetatud. Kutsusin praegu mängijat korrale. Siis läksin teise tuppa, kus mõtlesin, et kas ma pidin korrale kutsuma, kui ma selle naisega samas ruumis ei ole, siis suhtun temasse teist moodi. Kuulsin, kuidas naine võttis telefonikõne ja ütles torusse, et tal on oma mehega probleeme ja mina muutusin ka vastuoluliseks. Mõtlesin, et täpselt õige sõna, ma olin ise ka mõelnud, et ma olen vastuoluline. Läksin ühte tuppa ja võtsin kätte sinna vahepeal ilmunud mängulooma. Küsisin ühelt naiselt, kelle oma see on. Küsimus oli, kas meie pere või kellegi teise oma. Naine vastas midagi, mida ma täpselt ei kuulnud, aga vastus võis olla, et see on tema lapse või tema oma ja seda ei tohi võtta. Mulle andis ta kaks naisteajakirja numbrit, öeldes, et mulle annab ta prouasid. Vastasin, et prouasid ma ei taha, aga võtsin ajakirjad siiski vastu. Panin ajakirjad lauale ja ise istusin laua kõrvale. Ma ei hakanud ajakirju lahti keerama, aga lugesin, mis esiküljele on kirjutatud.

Laupäev, detsember 15, 2018

Pähe õppimine

Enne jõule tasub pähe õppida vähemalt üks luuletus. Ma vahepealsetel aastatel ei õppinud, sest mul jäid enda omad ja minuga sarnases stiilis kirjutatud iseeneslikult pähe. Aga nüüd olen mõned teiste omad õppinud. Kahel korral on kordunud, et õpin luuleteksti pähe, hiljem on see osaliselt ununenud, aga hommikul ärgates on ilma vahepeal raamatusse vaatamata uuesti peas. Magades ilmselt ühed mälestused kustuvad ja teised kinnistuvad.

Karikatuur ja portree

Vennad olid nooremana joonistanud naiste kohta karikatuure. Üks vend polnud karikatuure joonistanud, aga ühel päeval oli joonistanud portree. Pärast seda oli teine vend öelnud, et võibolla ta siiski võtab naise. Ema oli vastanud, et ära võta.

Reede, detsember 14, 2018

Ajalehtede meenutamine

- Mida sa eilsetest ajalehtedest lugesid?

- Esimesel hetkel ei tule meelde. Lugesin "Eesti Päevalehte" ja "Tartu Postimeest", "Postimehe" põhilehest jõudsin vaadata peamiselt pealkirju. Esimesena tuleb meelde, et "Tartu Postimehe" tagaküljelt lugsin sakslase mõtteid Eesti ja Saksamaa sarnasusest. Eesti mõisaarhitektuur olevat väga Saksamaa mõisaarhitektuuri sarnane, samuti Tallinna vanalinn, aga juttu polnud sellest, kas sarnane on ka taluarhitektuur ja kuidas talupojad mõisnikesse suhtusid. Öeldi, et Saksamaal aetakse Eesti ja Island omavahel segi, see seostus mul teises lehes nähtud pealkirjaga, et ameeriklased ei tea, kes on Stalin, mille alt ma edasi ei lugenud.

Teist läbi loetud artiklit ei ole ikka veel meelde tulnud. Mäletan, et kokku lugesin neli ja lisaks mõtlesin kõigi üle. Nüüd meenus, et "Tartu Postimehest" lugesin ka ülikooli raamatukogu direktori ahistamisskandaalist. Mina mäletan seda direktorit hea õppejõuna, kes ei pidanud loengus monoloogi, vaid andis iga natukese aja tagant üliõpilastele sõna. Nii jääb vähemalt enda loengus räägitud jutt meelde.

"Eesti Päevalehest" ei ole veel ükski läbi loetud artikkel meelde tulnud. Üks pealkiri oli kuskil, et Eestist pärit kurjategija läheb välismaal vangi, aga rohkem ma selle kohta ei lugenud. Nüüd meenus, et lugesin Peep Mardiste artiklit sellest, et põlevkivielektrijaamad tuleks asendada tuuleelektrijaamadega. Kirjutaja teadis, et tuuleelektrijaamad on lindudele ohtlikud, aga tal oli kliimast rohkem kahju.

Neljas artikkel või vist kõige esimesena loetu ei ole veel meelde tulnud. Võibolla lugesin "Eesti Päevalehe" juhtkirja, aga mis teemal see oli? Kahes lehes olid pealkirjad, et võeti vastu riigieelarve, aga lähemalt ei lugenud, kuigi mõtlesin, et võibolla peaks. Ma panen siinkohal sellele sissekandele punkti. Eile loetud ajalehed on praegu paremini meeles kui täna nähtud unenäod, mis veel ka ärgates meeles olid.

Värvid, varjud, peegeldused

Eile kõndisin tänaval ja vaatasin, et ühel majal on esimene korrus teist värvi kui ülejäänud korrused. Siis nägin, et teisel majal kõrval ka ja kolmandal ka. Jõudsin oma majja. Vaatasin, et trepi ülemised astmed heidavad endast ühe võrra madalamatele astmetele varju, aga vari ei ulatu astme järgmise otsani. Vaatasin, et trepikojaakna klaasilt paistab millegi peegeldus. Korrus kõrgemal oli arhitektuur samasugune, aga seal ma peegeldust ei näinud.

Neljapäev, detsember 13, 2018

Salajased read

Korraldaks endale veel ajaloo kontrolltöö ja jätaks selle listi ja feisbukki saatmata. Eile kirjutasin 10 faktist, täna võiks kirjutada 10 mõtet, kasvõi juba varem kirjutatud mõtet. Need võiks olla sellised:

1. Fukuyama arvas, et nägi ära ajaloo lõpu heas mõttes, aga me võime näha ajaloo lõppu halvas mõttes.
2. Oht, et inimesed ennast listist välja kirjutavad, paneb mind lühemalt kirjutama, aga kui ma olen magistrandist vanem, võin kirjutada magistritööst pikemalt.
3. Ma ei pea üldse midagi eluajal avaldama, kui päevikuid on varemgi avaldatud pärast surma.
4. Ajaloo osakonnas õpetati, et ajaloolane ei pea kohut mõistma, aga õppejõud mõistsid kohut vähemalt üliõpilaste üle, pannes ühele parema ja teisele halvema hinde.
5. Mängusõda on parem kui pärissõda, ka pärissõja kohta raamatust lugeda on parem kui selles ise osaleda.
6. Praegu on parem elu kui Nõukogude ajal, sest on suurem sõnavabadus. Selle poolest on praegune aeg ka Pätsi ajast parem.
7. Pätsi ajal oli parem, et rahvuslik meelsus oli suurem ja eestlaste osakaal Eestis oli suurem. On oletatud, et sisseränne muudab inimesed rahvuslikumaks, aga Eesti ajal oli nimede eestistamine, minu ajal võõrapärasemaks muutmine.
8. Praegust aega võib nimetada Eesti aja asemel euroajaks. Nõukogude Liidu lagunemise ja Euroopa Liitu astumise vahelist aega võib nimetada uueks Eesti ajaks, kuigi tagantjärele on see euroajale üleminekuperioodi moodi.
9. Kui alustasin blogi kirjutamist samal kevadel kui magistriõppe lõpetasin, siis võib öelda, et ülikoolis õppisin blogijaks.
10. Kui blogimine järgneb magistriõppele, siis see sarnaneb doktoriõppele. Ajalehes oma rubriigi saamine oleks siis võibolla järeldoktorantuuri sarnane.

Eksperimentide piirid

On räägitud, nagu oleks füüsika rohkem teadus kui ajalugu, sest füüsikas olevat eksperimendid võimalikud, aga ajaloos mitte. Kuid kõik eksperimendid pole võimalikud ka füüsikas. Enne saab ajaloolane korraldada eksperimentaalse sõja või uue riigi loomise kui füüsik Suure Paugu või uue tähe tekke.

Kolmapäev, detsember 12, 2018

Loeng algusest lõpuni

Algas ajalooloeng. Hakkasin õppejõu juttu konspekteerima. Mõtlesin, et ma ei jõua kõike üles kirjutada, aga seni on eksamitel küsitud seda, mida olen jõudnud. Võibolla nüüd tuleb eksam, kus küsitakse midagi muud. Konspekteerides mängisin käekirjaga, tehes vahepeal suuri ja vahepeal väikseid tähti. Võtsin pinginaabrilt vihiku ära, öeldes, et see on tegelikult minu vihik. Pinginaaber vaidles vastu, et see on tema oma. Mina ütlesin, et ei, minu. Pinginaaber ütles, et ma kaoks siis minema. Läksin koos selle vihikuga temast natuke kaugemasse lauda. Loengu lõpul läksin tema juurde tagasi ja seletasin, et see on minu õpilaspäevik, mis visati ilma minu loata minema ja mille arst prügikastist leidis, võttes selle kasutusele ja kirjutades sisse pinginaabri andmed. Vaatasin, kas kaanele on kirjutatud minu nimi. Seal oli pinginaabri nimi. Aga seletasin, et selles päevikus leidub kaks erinevat käekirja, pinginaabri nimi on kirjutatud arsti käega, muu minu käega. Nüüd jäi pinginaaber uskuma.

Eriala kokkuvõte

Nimeta 10 esimesena pähe tulevat ajaloofakti.

Vastus:
1. Aastal 1343 toimus Jüriöö ülestõus.
2. Aastal 1939 algas Teine maailmasõda.
3. Aastal 1914 algas Esimene maailmasõda.
4. Tartu rahu sõlmiti 2. veebruaril 1920.
5. President Kennedy tapeti Dallases.
6. Stalin suri aastal 1953.
7. Rembrandt elas aastatel 1606-1669.
8. Rubens elas aastatel 1577-1640.
9. Holland võitles ennast Hispaania võimu alt iseseisvaks.
10. Lääne-Rooma riik langes aastal 476.

Teisipäev, detsember 11, 2018

Välisriikide õppimine

Inglise keele kallakuga koolis õppisime ingliskeelsetes ainetes Inglismaad ja teisi ingliskeelseid riike, ülikoolis uurisin välisriikidest põhjalikumalt Etioopia, Saksamaa ja Itaalia ajalugu. Seoses raamatute tõlkimisega olen kokku puutunud Inglismaa ja Venemaaga, kooli eestikeelses geograafias peatusime samuti pikemalt Nõukogude Liidul. Viimastel nädalatel olen kulutanud pärast ungari-eesti sõnaraamatu ostmist õhtuti aega ungari keelest Ungari kohta asjade tõlkimisele.

Viimati tõlkisin Ungari pealinna Budapesti kohta. Sain teada, et see on Euroopa Liidu suuruselt kümnes linn. Pärast Suurbritannia väljaastumist muutub ilmselt veel suuremaks. Enne seda lugesin kuubiku leiutaja Rubiku kohta, kes mäletatavasti oli samuti ungarlane. Selgus, et ta oli mitmekülgsete huvidega. Oleks võinud arvata, et ta on matemaatik, aga seda polnud ametite nimekirja pandud, selle asemel oli ta skulptor, arhitekt, sisekujundaja, leiutaja ning ülikooli õppejõud, kui ma õigesti tõlkisin. Kultuuritegelastest tõlkisin üks päev artiklit luuletaja Petőfi kohta. Nagu oli romantismiaja luuletajatele tüüpiline, suri ka tema noorelt, kahekümnendates eluaastates. Selle ajaga jõudis ta kirjutada tuhat luuletust. Ungari keeles on luuletus ja värss ehk luulerida sõnaraamatu andmetel sama sõnaga. Mõeldud oli ilmselt siiski luuletusi.

Ungari poliitikutest ma kahe kohta juba varasemas sissekandes kirjutasin, hiljem vaatasin artiklit veel Béla Kun'i kohta, kes oli esimese kommunistliku Ungari riigi juht, mis oli olemas lühikest aega pärast Esimest maailmasõda. Pärast kukutamist suundus Kun Moskvasse, kus ta mõniteist aastat hiljem Stalini käsul tapeti, tapmisajas ei olnud allikas kindel, toodi kaks varianti. Nagu Tõnisson, Päts ja Mussolini, on ka Kun olnud ajakirjanik. Sündides oli tal teine nimi, nagu ka Leninil ja Stalinil. Tema nimi Kun tähendab ungari keeles kumaani ehk polovetsi, see rahvas oli tatarlaste esivanemad.

Vaatasin andmeid ka kahe Ungari veekogu kohta. Üks neist on Doonau jõgi, mis algab Saksamaalt kahe ojana ja voolab läbi paljude riikide, kõige pikemalt on teda Rumeenias, teisel kohal on Ungari. See olevat Euroopa pikkuselt teine jõgi Volga järel. Teiseks lugesin Balatoni järve kohta, mis olevat Kesk-Euroopa suurim järv. Ungaril ei ole väljapääsu merele, kuid Balatoni järve olevat nimetatud Madjari mereks ehk Ungari mereks.

Sõnaraamatut lehitsedes torkab silma veel igasuguseid sõnu, mida ma otseselt ei otsi. Või siis vaatan, kas ungari keeles selline sõna ka olemas on. Ühes malesissekandes kirjutasin Ungari maletajate perekonnanimede eestikeelsetest tähendustest. Pärast vaatasin, et kui Keres oleks ungarikeelne nimi, siis selle tähendus eesti keeles oleks 'otsima'. Eesti keeles on tegusõna algvormil lõpus liide -ma, aga ungari keeles on nimisõnad ja tegusõnad ühesuguste lõppudega. Ungari keeles kirjutatakse perekonnanimi eesnimest ettepoole, ilma komata, aga eesti keelde tõlkimisel vahetatakse nimede kohad ära.

Uskumatu raamat

Lugesin ühest raamatust lugu sellest, kuidas üks mees Siberi vanglasse viidi. Ta tahtis sealt pääseda. Selleks nõudis ta järjekindlalt, et ta pandaks ühe teise vangiga samasse kongi. Lõpuks tema nõudmine täideti. Tänu sellele tal õnnestuski põgeneda. Ma ei saanud täpselt aru, miks see teise vangiga koos olles võimalikuks muutus. Võibolla polnud romaani autor seda ise ka läbi mõelnud. Nüüd seikles pääsenu juba lääneriikides. Ta ütles, et Ida-Saksamaa on Ida-Saksamaa.

*
Need, mida ma lugenud olin, olid peategelase mälestused. Nüüd kerkisid üles süüdistused, et see raamat on ajaloo võltsimine. President Meri ei langetanud lõplikku otsust, aga peatas raamatu müügi nii kauaks, kuni uuritakse, kas see on võltsimine või mitte. Olin raamatu ostnud selle peale, et autor oli mulle saatnud teose reklaami. Nüüd vaatasin postkastist, et ta on mulle saatnud reklaami ka pärast seda, kui olin raamatu juba ostnud. Arvatavasti saatis ta siis korduvaid reklaame ka Merele ja see Merd ärritaski. Pärast müügi peatamist peatas autor vast ka reklaamide saatmise. Meri ütles, et raamatu autoriga seotud kohtadesse tuleb saata uurijad. Autoriga oli seotud ka meie kodu. Ütlesin emale, et meie koju tulevad uurijad.

Esmaspäev, detsember 10, 2018

Arvutikasutajad

Istusime ühes ruumis. Ustav ütles isale, et noored arvavad, et nad on juba sama targad kui nemad. Ustavi jutu järgi tahtsid noored teha kõike arvutiga, aga arvutiga nii palju asju teha ei saanud kui vanemate vahenditega.

*
Istusin ühe jämeda puu all. Minu juurde tuli üks nõia moodi naine ja rääkis, mida ma kõike valesti teen. Mõtlesin, et nõidadega saan hästi läbi.

*
Töötasin isa toas arvutiga. Henn tuli ja ütles, et ta tahab nüüd ise selle arvutiga homseks referaati kirjutama hakata. Ta läks veel korraks teise tuppa tagasi. Mõtlesin, et Hennule võiks soovitada, et ta kirjutaks referaati kirjutusmasinaga, nagu mina olen teinud. Tegin talle siiski koha vabaks.

*
Istusin oma toas suure toa ukse kõrval. Seinad olid praegu raamatutest ja riiulitest lagedaks tehtud. Varsti tuli neid tagasi panema hakata. Mõtlesin, et kui raamatud saavad uue paigutuse, kaasneb sellega suurema lugemishuvi periood, nagu varemgi oli juhtunud.

Pühapäev, detsember 09, 2018

Ajalooline vaenlane

Ühe riigi valitseja ratsutas hobuse seljas teise tuppa. See oli millegi sümbol, et ta pidi ratsutama. Mina kõndisin jala voodi peale. Mõtlesin, et jala kõndimist võidakse pidada valitseja solvamiseks ja selle eest võidakse karistada. Aga kõndisin veel jala. Mulle tõsteti üks laps selga. Lasin tal seal mõnda aega olla, alles siis vaatasin, milline laps see on. Ütlesin, et nii väike laps, sellisega oleks pidanud ettevaatlikum olema. Ühelt lombilt eemaldati kate ja lombis istus ka üks laps. Nüüd tõusis talle vesi suuni. Hüüdsin, et laps tuleb kiiresti päästa. Ta sai küll veel läbi nina hingata. Mööda raudteed vedas pikk rong sõjamasinaid. Mulle tundus, et võibolla on Türgi jälle Ungari vallutanud. Oletasin küll, et need võivad olla Ungari enda sõjamasinad. Aga siis nägin mööda tänavat sõitmas suurt tankiväeosa. Nüüd oli asi selge - Türgi oli tõesti Ungari vallutanud. Ungarlased olid mõelnud, et oht on jäänud minevikku ja polnud relvastunud, aga nad olid eksinud. Kõndisime läbi bussijaamahoone. Ema andis mulle reostatud õhu hingamiseks kõrrega maski, mida olin kandnud ka varem. Vaatasin, et ema ise maski ei kanna, miks just mind kõige õrnemaks peetakse.

Laupäev, detsember 08, 2018

Nimede sarnased sõnad

Minu nimele kõige sarnasem ungari keele sõna on 'simogat', mis tähendab 'pai tegema'. Eesnime Ott sarnane sõna on 'ott', mis tähendab 'seal'. Perekonnanimele Kender sarnaneb sõna 'kender', mis tähendab 'kanep'. Hääldusreeglid olid, et s hääldub nagu š ja e nagu ä. B, d ja g on ungari keeles alati helilised.

Autori stiil

Sõitsin autos, mida juhtis Toomas. Pika tänava ristmikul ütlesin, et siin ta võib mind välja lasta, ma lähen jala lõpuni. Sõitsime edasi. Toomas tahtis meie autole lukud osta, ilma lukkudeta autosid võidi varastada. Võibolla meie autot ei oleks varastatud, sest see oli vana. See oli mitu avariid läbi teinud ja praegugi mõlkis. Tulime kodu juures autost välja. Toomas läks ees trepikoja uksest sisse. Mulle paistis, et ta hakkas kampsunit seljast tõmbama. Hüüdsin talle, et ta praegu ei tõmbaks, sest ta läks töömeeste vahelt läbi ja pikad käeliigutused võisid töömeestele pihta minna. Tegin töömeestest möödudes rääkimises pausi, et töömehed ei kuuleks, trepist üles minnes jätkasin. Pärast ema küsis mult, millal Toomas kampsuni ostis. Vastasin, et autost välja tulles ma oleks seda juba nagu näinud, aga see võis olla hallutsinatsioon.

*
Lugesin teiste juuresolekul Carlyle'i raamatut Vene revolutsioonist. Autori stiil tuli tuttav ette, vahepeal olin lugenud teistsuguse stiiliga autoreid. Aga selles raamatus kirjutas Carlyle siiski natuke tänapäevasemas stiilis kui tema varem loetutes, sest see raamat oli hilisema aja kohta ja hiljem kirjutatud. Paljust ei saanud ma lugedes aru. Lugesin ilma mõtlemispausideta, sest tahtsin raamatut ruttu läbi saada. Olin lühikese ajaga edasi jõudnud sadu lehekülgi, aga palju oli veel ees.

Reede, detsember 07, 2018

Mitu eesmärki

Mainisin juba eilses sissekandes, et täna toimus Igor Kullamaa mälestusturniir kiirmales. Käisin seal kohal ja selgus, et lisaks Kullamaa mälestamisele tähistati ka Metsoja ning Peebo sünnipäevi. Osavõtjaid oli 14, mõtlemisaeg 15 minutit kummalegi, voore 7. Kui mul õigesti meelde jäi, olid üle poole võimalikest punktidest kogunute punktide arvud järgmised:

Trohhalev 6
A. Pedmanson 5,5
Peebo 4,5
Tobre 4,5
Põdersalu 4
Parts 4
Runnel 4
H. Pedmanson 4

Neljapäev, detsember 06, 2018

Male ja Tõnisson

Pühapäev mängisin ühe vennapojaga malet, tema enda soovil. Varem olin malet mänginud teise vennapojaga. Eile vaatasin Kerese "Malekoolist" Prantsuse kaitse variante ja pärast raamatuvariantide lõppemist mängisin oma peaga edasi. Kõik mängud lõppesid nii, nagu oli kooskõlas Kerese antud seisuhinnanguga. Käike ma sel korral üles ei kirjutanud.

Minu jaoks seostub malega ka detsembris rea üritustega tähistatav Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäev. Tõnisson oli üks suuremaid seltsiliikumise organiseerijaid. Ta ütles, et kui rahvas aktiivselt seltsidega ei liitu, siis on ta haige. Tõnissoni raamatute koostaja ning retsenseerijana olen püüdnud ka maleturniiridel ja klassikokkutulekutel käimist jätkata. Ühel korral pandi mind ka klassikokkutuleku korraldajaks, teisel korral püüdsin osaleda malematši korraldamises. Üks üritus õnnestus, teine jäi toimumata. Tõnissoni eeskujuga võib seostada ka blogi ja selle malerubriigi kirjutamise jätkamist. Tõnisson ütles enda ajalehe kohta, et ajalehel ei ole õigust surra. Mulle küll meeldis kirjutada juba 5-aastaselt, kui ma veel Tõnissonist midagi ei teadnud, ja on kogu aeg meeldinud.

Tõnisson arvas, et eestlastele peab eesti keel olema tähtsam kui muud keeled. Sellega olen nõus. Aga kui tähtsustada emakeelt, siis võib tähtsustada ka sugulaskeeli. Ungari-eesti sõnaraamatust otsisin muuhulgas Ungari maletajate nimesid ja leidsin järgmised sõnad:

Polgár - kodanlane; kodanik. Kriipsuga tähed häälduvad pikalt, aga samas peab rõhk mingil moel olema esimesel silbil.
Szabó - rätsep. Sz hääldub nagu eesti keeles s, samas ungari s ilma mõnede kombinatsioonideta nagu eesti š. A hääldub eesti a ja o vahepealselt.
Lengyel - Poola / poola; poolakas; poola keel. Y hääldub nagu i, e nagu eesti ä.

Homme toimub Igor Kullamaa mälestusturniir. Kullamaa oli pikaajaline represseeritu, kes sellest hoolimata tuli males Tartu meistriks. Sellele turniirile on mind kutsutud, nagu saan üldse palju kutseid maleturniiridele. Kui ma neil kõigil osaleda ei jõua, siis üks põhjus on, et tööd on palju. Tõnisson ei kirjutanud ainult seltsitegevuse tähtsusest, vaid ka töö tegemise tähtsusest. Erinevalt maleturniiridest sai ühele Tõnissoni sünnipäevaüritusele kutse tema raamatute koostaja isa, aga koostajale kutset tulnud ei ole. Mulle küll kodus meeldibki rohkem olla.

Ma ei ole trükiks ette valmistanud ainult Tõnissoni, vaid ka tema vastase Ado Grenzsteini raamatuid. Grenzsteini nimi on eesti maleajalooga otsesemalt seotud. Tema töötas välja eestikeelse maleterminoloogia ning kirjutas maleõpiku. Grenzsteini raamatu koostamise ülesande mulle andmist põhjendati sellega, et mõlemad on kirjutanud üü asemel üi, samuti sellega, et ainult Tõnissoni raamatu koostamine oleks ühekülgne, vist ka malehuviga. Tõnissoni raamatu koostamise ülesannet põhjendati sellega, et mõlemad on luuletajad ja mõlemad on karsklased. Maletajatest olen koostanud Paul Kerese raamatu "Igavene tuli". Kullamaa on avaldanud mälestusteraamatu "Alistumisega ei ole kiiret", mille kohta ta palus mul arvustuse kirjutada, aga hiilisin sellest kõrvale sellega, et kaks arvustust jõudis ajalehes juba varem ilmuda. Tegelikult minu blogis veel selle kohta arvustust ilmunud ei ole.

Pool kuus hommikul

Magasin oma voodis. Mulle tuli sundmõte, nagu ma tahaksin kuutõbisena voodist tõusta ja ühte koledat asja teha. Ma ei teinud seda, vaid ütlesin mõttes: "Ei, ei, ei!" Kuulsin esikust hääli. Mõtlesin, et võibolla tuli keegi võõras korterisse ja tahab mind rünnata. Kui ma hingan nii, et ma ta ära petan, siis ta mind võibolla ei ründa. Tavaliselt me pidime kooliminekuks tõusma pool seitse, aga täna tuli ema mind juba kell pool kuus äratama. Ta küsis, ega ma ei kavatse vannituppa minna. Vastasin, et veel ei kavatse. Ema ütles, et ma siis juhendaksin Klausi, Klaus peab arsti juurde minema ja enne seda minu vannitoas pead pesema, ta seal vannitoas ei oska. Tõnu ja Henn läksid tagumisse vannituppa. Leidsin, et nad peaksid minema esimesse, siis nad ei sega isal magamist. Nad läksid siiski tagumisse. Mõtlesin, et kui ma hakkan Klausil pea pesemist juhendama, siis võib selle kohta öelda, et tõbine kannab tervet, ta oskab ise paremini. Võibolla oleks kasulik, kui ta ise oma meetodi leiutaks. Mõtlesin, et Klausil võib voodist tõusmine pool tundi aega võtta, ma jõuan selle ajaga esimeses vannitoas ära käia. Läksin vannituppa ja võtsin kõik riided seljast. Ilma riieteta oli ennast peeglist ilus vaadata. Klassikokkutulekul olin käinud saunas ja kui ma olin seal ilma riieteta kõndinud, oli üks võõras mees mulle viibanud. Olin ajalehest lugenud, et mul oli toimunud klassikokkutulek, kus oli tehtud imelikke asju. Mõtlesin teatada, et see ei olnud klassikokkutulek, vaid ühe sõpruskonna kokkutulek, sest mind sinna ei kutsutud. Praegu tuli Klaus siiski voodist välja. Mõtlesin, et siis ma ei saa pesema hakata, vaid pean kohe riidesse panema.

Kolmapäev, detsember 05, 2018

Õppehoone äärelinnas

Pidin varsti ühetoalisse korterisse elama asuma. Sinna ei oleks saanud väga palju raamatuid kaasa võtta. Üks vana sugulane oli selle korteri isale pärandanud ja isa andis selle mulle edasi. Meie perele oli kortereid pärandanud juba kolm inimest, kuigi neil oli teisigi sama astme sugulasi, kellele oleks saanud pärandada. Võibolla eelistati meid sellepärast, et isa kirjutas rohkem või et meie peres oli rohkem lapsi.

*
Jõudsin majja, kus pidi varsti algama ürituse teine päev. Seal oli raamaturiiul, kus erinevatele kirjastustele kuulusid erinevad riiulivahed. Vaatasin meie kirjastuse riiulivahe läbi, et mõned raamatud on eilsega võrreldes otsa saanud. Siis märkasin, et sellele kirjastusele ei kuulu üks, vaid kolm riiulivahet. Rahvast saabus juurde. Meie kirjastuse direktor ütles, et unenägusid võib üles kirjutada, aga tema piinlikke asju unes ei näeks. Teised istusid pingil ja mina lamasin nende ees kõhuli põrandal, jalad pingi poole.

*
Ühte majja kogunes rahvast. Hakkasin Kristerile rääkima, et arvatakse, et rahva informeerimine parandaks suhtumist Euroopa Liitu kuulumisse, aga nii palju kui mina olen näinud, on Euroopa Liidu suhtes kriitilisemad just need, kes sellest rohkem teavad. Kulbok loeb sel teemal kõik läbi. Minu suhtumine Euroopa Liitu pole paranenud mitte pärast seda, kui ma sellest rohkem teada saan, vaid pärast seda, kui hakkasin teemat vähem jälgima. Vaatasin, et Krister on võtnud välja mikrofoni, et minu juttu lidistada. Ta esitas mulle täiendava küsimuse. Varsti lahkusin majast. Nägin mööda autoteed politseiautot eemaldumas. Mõtlesin, et ta suundub kesklinna, sest eeldab, et ma lähen kesklinna midagi korraldama. Aga ma lähen hoopis vastassuunas. Päris linnast välja ei tohi ka minna, sest seal, kus tunnistajaid ei ole, võidakse ära tappa. Läksin ühte ülikooli äärelinna õppehoonesse ja uurisin seda. Läksin ülemisele korrusele. Tundus, et seal on kohvik. Läksin madalamale korrusele. Sinna oli pandud kivist autahvel. Lugesin välja, et J. Polgarile. Siis vaatasin, et see polegi maletaja Polgarile, vaid ühele natuke teistsuguse nimega teadlasele. Olin varem ajalehest ka algul lugenud, nagu selle teadlase nimi oleks Polgari nimi. Kui selgus, et kivitahvel ei olegi pühendatud maletajale, siis minu huvi vähenes ja eemaldusin.

Soovide vastuolu

Eilsete ajalehtede ühes loos kirjutati, kuidas tehakse jõupingutusi katastroofiliste tagajärgedega kliimasoojenemise ärahoidmiseks, teises loos kirjeldati, et Prantsusmaal toimuvad rahutused kütusehinna tõstmise vastu. Kas on võimalik võidelda kliimasoojenemisega kütuse hinda tõstmata ja autoga sõitmist vähendamata?

Teisipäev, detsember 04, 2018

Trennis

Läksin maletrenni. Kõige aktiivsemalt ma seal täna malega ei tegelenud, aga natuke siiski. Mõtlesin, et viimasel ajal ma olen tahtnud töö valmis saamiseks päev läbi töötada, aga tegelikult peaks iga päev kaks tundi maletrennis käima nagu varem. Vaatasin eemalt pealt Klausi mängu. Mõtlesin öelda, et ma ületan Klausi avangus ja lõppmängus, sest ma olen rohkem teooriat õppinud, aga keskmängus ta võib mind leidlikkusega ületada. Treener tuli minu juurde, et mulle raamatust ühte lühipartiid näidata. Mõtlesin, et malemäng on banaani söömine, millega kaasneb mõtlemine, aga mõni saab banaani süia ka ilma mõtlemiseta, nagu ma algul lapsepõlves tegin. Malemänguga on mindud isegi nii kaugele, et hiljem on hakatud ütlema, et mängu ajal süia ei tohi.

Esmaspäev, detsember 03, 2018

"Venemaa ja Ameerika Ühendriigid"

Pitirim Sorokin. „Russia and the United States“. With new introduction by Edward A. Tiryakian. Transaction Publishers. New Brunswick (U.S.A.) and London (U.K.). 2007. Esimene trükk 1944. Loetud trükil on xxxii + 253 lehekülge.

Seoses raamatukogu remondi lõpuga lugesin läbi viienda Sorokini raamatu. Tema raamatuid peaks olema ka võrgus tasuta üles riputatud, aga ei hakanud sealt otsima, kui osa päevast vaatan isegi ekraani. Sorokini raamatute taustaks olen lugenud vahepeal Baconi, Lermontovi, Puškini, Turgenevi, Bloki ja Vergiliuse raamatuid, kellelt kõigilt on Sorokinil tsitaate.

Nüüd loetud Sorokini raamat tundus varem loetutest halvem. Autor kirjutab võrdlevalt oma kahest kodumaast – Venemaast ja Ameerika Ühendriikidest. Ta peab oma tugevuseks, et ta on mõlemas riigis elanud. Mõnes mõttes see ongi tugevus, aga teiselt poolt jälle nõrkus. Vanasõna ütleb, et teise silmas näeb pindu, enda silmas ei näe palkigi. Sorokinil on annet rohkem üldistuste tegemiseks ja sarnasuste märkamiseks kui detailidesse laskumiseks ja erinevuste väljatoomiseks. Selles raamatus ta leiab, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on väga sarnased maad. Aga hetkel, kui need maad olid Teise maailmasõja liitlased, võis olla raskem erinevusi märgata kui muudel aegadel. Lisaks kui Sorokin oli isiklikult neil kahel maal kõige pikemalt elanud, võisid tal tekkida nende maade suhtes sarnased tunded, mida neil maadel mitte elanud inimestel ei ole.

Sorokin toob Venemaa ja Ameerika Ühendriikide sarnasusena välja, et mõlemad on suured riigid, mis koosnevad paljudest rahvastest. Mõlema maa rahvastiku koosseisus on ülekaalus valge rass, kuid mõlemal on ka mongoliidset lisandit. Enda üheks tugevuseks selle raamatu kirjutamisel peab Sorokin ka seda, et ta pole puhas venelane. Ta nimetab ennast pooleldi sürjalaseks, mujal on kasutatud ka sõnu komi või sürjakomi. Enda erapooletust suurendavaks peab ta sedagi, et on Venemaal vangis istunud ja seal surma mõistetud, ometi jätkub tal Venemaa jaoks kiidusõnu. Venemaa olevat paljudes asjades teistest maadest parem, kuid Ameerika edestavat mitmeski asjas ka Venemaad. See konstruktsioon seostus mul minu keskkooli lõpukirjandiga, kus kirjutasin, et eestlased on erakordselt tubli rahvas, aga juudid veel tublimad. Sorokini teisest raamatust mäletan, et ta ütles, et Venemaa meeldib talle veel rohkem kui Ameerika.

Sorokin võrdleb ka Venemaa erinevaid ajalooperioode. Venemaal alanud eriti kiire areng aastal 1861 pärisorjuse kaotamisega, Ameerikas toimus samal ajal kodusõda ja ka seal pärast seda aastat areng kiirenenud. 1917. a. revolutsioon andnud Venemaale tagasilöögi. Kuid varem kirjutatud raamatus töötas Sorokin välja teooria, et pärast revolutsioonide lõppu endine olukord taastub. Nii arvab ta ka, et Venemaal Stalini ajal kiire kasv taastus. Tõenäoliselt jäi ta liigselt uskuma Nõukogude Liidu võltsitud statistikat. Raamatust „Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas“ mäletan Eesti okupeerimise aegset Venemaa ja Eesti olukorra võrdlust, Eestis olnud majanduslik olukord palju parem.

Eestis õigustab mõni kommunismi sellega, et kommunism pole ainult Stalin, vaid ka Lenin. Venemaal paistab Stalin praegu Leninist populaarsem olevat. Ka Sorokin toob välja Stalini aja eeliseid Lenini ajaga võrreldes. Lenini ajal ei meeldinud Sorokinile, et levis vabaarmastus, mille tulemuseks olid suguhaigused ja vanemateta lapsed. Stalini ajal oli traditsioonilisem perekond taastunud. Ka pidas Sorokin positiivseks kiriku õiguste osalist taastumist. Muu kirjanduse põhjal mulle tundub, et kirikut kasutati küll ära Teises maailmasõjas võidu saavutamiseks, kuid et pärast sõja lõppu kiriku olukord uuesti halvenes. Stalini vastased toovad välja seda, et Stalin tappis veel rohkem kui Hitler, aga Sorokin ei paista seda teadvat, sest peab Hitlerit suuremaks mõrtsukaks. Ka paistab Sorokin olevat jäänud uskuma Nõukogude propagandat, kui väidab, et Nõukogude Liit ründas Soomet enesekaitseks. Eestlase jaoks eriti ebameeldiv on, et raamatus õigustatakse Eesti liitmist Nõukogude Liidu külge. Aga autor usub võibolla jälle valeväiteid, nagu oleks Eesti liitumine olnud vabatahtlik. Eespool ta igal juhul kirjutab, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on laienenud suhteliselt rahumeelselt ja et rahvad on nende külge vabatahtlikult liitunud.

Ameerikast on raamatus juttu vähem, mida autor põhjendab sellega, et Ameerika lugejad teavad oma maast isegi piisavalt. Sorokinile tundus, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on viimasel ajal enne raamatu kirjutamist muutunud järjest sarnasemaks, sest Venemaal revolutsioon vaibub ja Ameerikas vastupidi riigi sekkumine suureneb. Ka muudes teostes on kirjutatud, et neli ametiaega Ameerika president olnud Roosevelt alustas uut poliitikat ülemaailmsest majanduskriisist väljatulekuks. Aga kas majanduskriisi ja maailmasõja läbisaamine ja vahepeal vabariiklaste võimuletulek ei mõjunud taas riigi sekkumist vähendavalt?

Kuigi eestlane ei saa selle raamatu puhul kõigega nõustuda, on kiiduväärt autori soov leida võimalusi sõdadeta maailma loomiseks. Ta näitab, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on sinnamaani olnud kaks riiki, mis omavahel peaaegu sõdinud ei ole. Ta seletas seda nende ühiskondade sarnasusega, aga võibolla oli peapõhjus geograafiline kaugus. Järgnes siiski vähemalt Külm sõda.

Hinde ennustamine

Läksime peole. Mul oli seljas ülikond. Viskusin põrandale pikali. Ülikond sai väga tolmuseks. Proovisin seda puhtaks kloppida, aga see ei läinud. Pidime vaatama vanu päevikuid, mis üks sugulane oli kirjutanud. Mõtlesin, et ma kirjutan ka päevikuid, aga neid ei mahu lõputult korterisse ära. Kui enam rohkem ei mahu, hakkan kirjutama arvutisse. Ülemisel korrusel oli mul korralikum vihikutevirn kui allpool korrustel. Tuli minna sisse ühte pisikesse kasti moodi ruumi. Pistsin sinna pea sisse ja vaatasin paremale. Nägin vana sugulast kolmekordselt või kolme sarnast inimest. Mulle öeldi, et seal on peegel, edasi pääseb vasakule keerates.

*
Lugesin arvutist uudiseid. Üks uudis oli, et tänasest keelatakse igasugune arvutiloendurite kasutamine ja külastajate kohta andmete kogumine, küpsised tuleb igalt poolt kustutada. Mõtlesin, miks ma peaksin üldse sellele uudisele sattuma. Aga ümberringi kõlasid hurraahüüded. Püüdsin oma võrgulehekülgedelt loendureid kustutada, aga ei leidnud, kust saab seda teha. Mulle öeldi, et loendurite valmistajad on seda juba teinud.

*
Ülikooli suures hämaras auditooriumis hakati tagasi andma kontrolltöid. Õpetajad olid nende pakiga auditooriumi ees. Vaatasin, et sinna ei tohi minna vist paremalt, vaid tuleb vasakul sabas seista. Aga õpetaja ütles nüüd, et me võtaksime ise oma töö lava paremast nurgast ja läheksime sellega tema juurde, ta kirjutab hinde sisse ainult neile, kes tahavad. Mõtlesin, et lasen hinde sisse kirjutada isegi siis, kui peaksin saama kolme, sest ainepunkte on juurde vaja. Väga raske on ette näha, mis hinne pannakse. Püian ennustada, mis hinde ma saan. Kõige tõenäolisemalt saan nelja, sest tavaliselt on loengus räägitud midagi, mida konspektis kirjas ei ole. Aga siis on mul veel madal enesehinnang, sest viisi olen saanud sagedamini kui neljasid. Võtsin töö kätte, nägin, et olingi saanud nelja, selle taha olid kirjutatud nii pluss kui ka miinus. Ma ei teadnud, mida see tähendab.

Pühapäev, detsember 02, 2018

Ungarikeelsest vikipeediast

Täna tõlkisin ungari-eesti sõnaraamatuga ungarikeelse vikipeedia artiklite sissejuhatavaid lõike. Esimene artikkel oli Horthy kohta. Tema nime hääldatakse Horti. Sõnaraamatus on märkus, et vana kirjaviisi sisaldavates nimedes häältatakse th t-na. Praeguse keele kohta sellist märkust ei ole, aga on öeldud, et y hääldatakse i.

Horthy sündis aastal 1868. Austria-Ungari keisririigi ajal oli ta keisri teenistuses ja admiral. Esimese maailmasõja tulemusel keisririik lagunes. Ungaris kehtestati niinimetatud proletariaadi diktatuur. Kui see kokku varises, tuli võimule Horthy, kes valitses aastatel 1920-1944. Võimul oli ta regendi ehk monarhi asevalitseja tiitliga. Teises maailmasõjas osales Ungari Saksamaa poolel. Aga kui Saksa riigijuhtidele lõppes sõda enesetapu või surmanuhtlusega, siis Horthy suri aastal 1957 diktaatorlikus Portugalis. Vikipeedias kasutatakse Horthy kohta minu tõlke järgi kiitvaid sõnu, aga öeldakse, et hinnangud talle on väga vastandlikud.

Vaatasin ka vikipeedia artiklit kommunistliku ajalooperioodi valitseja János Kádári kohta. Ma olen kuulnud, kuidas eestlased hääldavad Kadar, aga nii sõnaraamatu kui ka entsüklopeedia järgi on hääldus Kaadaar, sest kriipsuga a tähendab ungari keeles pikka häälikut. Rõhk olevat selles keeles alati esimesel silbil, ka siis, kui pikk häälik tuleb tagapool.

Kádár sündis aastal 1912 Fiumes, mis on kuulunud Austria-Ungarile, Itaaliale, Jugoslaaviale ja Horvaatiale. Temast sai kommunistlik valitseja, kes oli samuti võimul pikalt, aastatel 1956-1988, nii et Ungari 20. sajandi valitsejate arv ei tohiks olla väga suur. Tema valitsemisajal muutunud diktatuur pehmemaks, 'pehme' on ungari keeles 'puha' ja tähed häälduvad umbes sama moodi nagu eestikeelses sama kirjapildi, aga teise tähendusega sõnas. Kádári aja kohta on kasutatud mõistet guljašikommunism, see tuleb ungarikeelsest sõnast 'gulyás', mis tähendab nii 'guljašši' kui ka 'lehmakarjust', s hääldub nagu eesti keeles š. Ka Kádári puhul räägiti lahkuminevatest hinnangutest. Öeldi, et tavaliselt nimetatakse teda diktaatoriks, sellele järgnes mingi aga. Sõna marionett ma ei märganud. Kádár suri aastal 1989.

Ungaris toimuvat praegu demokraatia piiramine. Üks külas käinud inimene avaldas kartust, et Eestit ootab Ungari saatust. Alles seepeale näitasin talle, et ostsin ungari-eesti sõnaraamatu. Mulle on Ungari tähtis keelesuguluse, mitte valitsemiskorra tõttu.

Muutused kaardil

Selgus, et malematerjale, mida ma olin hiljuti lugenud, oli lugenud ka Krister. Küsisin talt, kas ta partiisid ka vaatas. Krister vastas, et vaatas küll. Ütlesin, et mina ei vaadanud. Olin mänginud ühe malepartii. Nüüd mõtlesin, kuidas sai nuppe võrdselt olla, kui üks pool oli neid löönud rohkem. Siis sain aru, et algseisus oli ühel poolel eelis, sest tema vanker asus tsentris, see tuli tasa teha. Valmistusin mängima malet ühe kurusevennaga, kes polnud seda mängu palju mänginud. Valasin nupud kastega üle.

*
Avasin oma blogi. Mäletasin, et kõik näitajad olid olnud maksimaalsed, aga nüüd oli toimunud muutusi. Tahtsin need tagasi parandada. Ühe riigi üksused paiknesid nüüd kõik mööda põhjapoolset rannajoont. Mulle oli varem kuulunud terve Sudaan, aga nüüd oli kaardil selle lõunaosa minu valdustest eraldatud. Mulle meenus, et see teistsuguse elanikkonnaga osa oli riigist eraldunud juba varem, aga algul seda muutust kaardil ei näidatud, sest uuel riigil puudus rahvusvaheline tunnustus. Mõtlesin, et lepin nüüd tekkinud olukorraga. Sain teada, et varem oli prantslastel olnud suur maavaldus Siberis. Mõtlesin, et Napoleon müüs Ameerikas Louisiana ära, sest see asus Prantsusmaast kaugel, miks ta siis teist kauget valdust säilitada püüdis. Nähtavasti selleks, et saaks Venemaa vastu sõdida kahel rindel. Aga kui sõda oli alanud, siis oli selgunud, et Siberi põliselanikest sõdurid ei sõdi hästi. Küsisin Pillelt, kas riidehoiu moodi ruumis peab ühte asja tegema.

Laupäev, detsember 01, 2018

Naer muutub vaiksemaks

Ma praegu elan hästi, tegevust on palju.
Ma olen elus varem teinud nalju.
Kas jälle tuleb mingi nali välja?
Ei ole visatud mind kuskilt koolist välja.

Ma olen nalju teinud kodus kui ka koolis.
Kes ikka minu pisaratest hoolis.
Ma ükskord tahtsin nutta väga kaua,
kuid tundsin siis, et enam ma ei jõua.

Ma varem jõudsin valjemini naerda.
Mul varem oli justkui rohkem aega.
Vahel aega, vahel tegevust on palju.
Kas sattus siia hulka ikka nalju?