Üks päevakohastest artiklitest on valitud Tõnissoni enda sulest. Ajakirjanikud küsisid eelnevalt ka minu arvamust, millise artikli või katkendi võiks valida. Pakkusin erinevaid variante, mida pole otseselt kasutatud, aga kui üks minu mõte oli vaadata, mille kirjutamisest möödub tänavu 100 aastat, siis on võetud teine ümmargune arv ja avaldatud uuesti 80 aasta tagune artikkel.
Pärast artiklite lugemist ja enne sünniaastapäeva konverentsile suundumist vaatasin konverentsi ettekannete pealkirju ja mõtlesin, mida ma ise neil teemadel räägiksin. Täpselt ei mäleta, mida ma välja mõtlesin.
Konverentsil alustasid mitmed rääkijad kõnet pöördumisega Riigikogu esimehe poole. Mõeldi vist praegust Riigikogu esimeest, aga seda ametit on pidanud ka Tõnisson. Eiki Nestor pöörduski Tõnissoni enda poole, nimetades teda oma koolivennaks. Praeguse kooli kohta ütles Nestor, et sellel läheb hästi, aga esinejatest Marju Lepajõe oli selles osas kriitilisem ja arvas, et Tõnissoni ajal suudeti koolis rohkem õppida kui praegu. Lepajõe rääkis sarnaselt Tõnissonile endale eesti keele kaitseks, tema esinemisele oli kõige suurem aplaus. Suhteliselt suure aplausi sai ka Matti Maasikas, kes rääkis Tõnissoni eeskujust Euroopa integratsiooni teenäitajana. Kõneleja arvas, et pole enam Fukuyama aeg, illusioonid on purunenud ja peaks olema selge Venemaa ohtlikkus ja Euroopa konföderatsiooni vajalikkus. Ettekannetes ei mainitud, aga ma olen lugenud Hans Kruusi raamatust Tõnissoni kohta, et tema heitis Tõnissonile ette liigset lojaalsust Vene keisrile. Euroopa Liitu astumise eelsetest debattidest mäletan, et ka vastuseisu Euroopa Liitu astumisele põhjendati hirmuga selle ees, et arvati, et Euroopa Liidu liikmeks võib saada ka Venemaa, kui ta juba Euroopa Nõukogusse sai. Lisaks kasutati argumenti, et kui Euroopa Liitu ei astu ka Venemaa, võib astuda Ukraina, kust võib seejärel tulla samuti palju sisserändajaid. Maasikas ütles oma kõnes muuhulgas, et ta on valmis igaühega Euroopa integratsiooni küsimustes igal ajal debatti astuma.
Ma ei kirjuta ettekannetest nende pidamise järjekorras, varem rääkis ülikooli rektor Toomas Asser, kes arvas, et Tõnissoni seostatakse rohkem "Postimehega", kuid et tal on oluline osa ka ülikooli ajaloos. Jaan Undusk oli haigestunud, kuid tema ettekanne loeti ette teise suuga. Kui Nestor oli toonud Tõnissoni teistele poliitikutele eeskujuks seisukohtade muutumatuse poolest, siis Undusk püüdis näidata, et ka Tõnissoni seisukohad arenesid. Unduskile iseloomulikult toodi ettekandes välja, mida Tõnisson on seksuaalsuse kohta öelnud, Tõnisson erinevalt mõnest muust arvajast nägi rohkem selle negatiivseid külgi, nagu on ka varem võrreldud. Ajakirjanik Joonas Hellerma rääkis, kuidas ta valmistuks, kui ta peaks Jaan Tõnissoni intervjueerima. Maris Jõgeva rääkis Tõnissonist ühistegevuse organiseerijana. Kõneleja tegi ka enesekriitikat, et ta peab Tõnissoni eesmärke õigeteks, kuid et nende teostamine nõuab pingutust. Viimased sõnad ütles Krista Aru, kes kutsus konverentsil viibijaid võtma ukse tagant sinna pandud trükiseid ja osalema järgmisel tänasel üritusel.
0 vastukaja:
Postita kommentaar