Hinde ennustamine

Läksime peole. Mul oli seljas ülikond. Viskusin põrandale pikali. Ülikond sai väga tolmuseks. Proovisin seda puhtaks kloppida, aga see ei läinud. Pidime vaatama vanu päevikuid, mis üks sugulane oli kirjutanud. Mõtlesin, et ma kirjutan ka päevikuid, aga neid ei mahu lõputult korterisse ära. Kui enam rohkem ei mahu, hakkan kirjutama arvutisse. Ülemisel korrusel oli mul korralikum vihikutevirn kui allpool korrustel. Tuli minna sisse ühte pisikesse kasti moodi ruumi. Pistsin sinna pea sisse ja vaatasin paremale. Nägin vana sugulast kolmekordselt või kolme sarnast inimest. Mulle öeldi, et seal on peegel, edasi pääseb vasakule keerates.

*
Lugesin arvutist uudiseid. Üks uudis oli, et tänasest keelatakse igasugune arvutiloendurite kasutamine ja külastajate kohta andmete kogumine, küpsised tuleb igalt poolt kustutada. Mõtlesin, miks ma peaksin üldse sellele uudisele sattuma. Aga ümberringi kõlasid hurraahüüded. Püüdsin oma võrgulehekülgedelt loendureid kustutada, aga ei leidnud, kust saab seda teha. Mulle öeldi, et loendurite valmistajad on seda juba teinud.

*
Ülikooli suures hämaras auditooriumis hakati tagasi andma kontrolltöid. Õpetajad olid nende pakiga auditooriumi ees. Vaatasin, et sinna ei tohi minna vist paremalt, vaid tuleb vasakul sabas seista. Aga õpetaja ütles nüüd, et me võtaksime ise oma töö lava paremast nurgast ja läheksime sellega tema juurde, ta kirjutab hinde sisse ainult neile, kes tahavad. Mõtlesin, et lasen hinde sisse kirjutada isegi siis, kui peaksin saama kolme, sest ainepunkte on juurde vaja. Väga raske on ette näha, mis hinne pannakse. Püian ennustada, mis hinde ma saan. Kõige tõenäolisemalt saan nelja, sest tavaliselt on loengus räägitud midagi, mida konspektis kirjas ei ole. Aga siis on mul veel madal enesehinnang, sest viisi olen saanud sagedamini kui neljasid. Võtsin töö kätte, nägin, et olingi saanud nelja, selle taha olid kirjutatud nii pluss kui ka miinus. Ma ei teadnud, mida see tähendab.