Neljapäev, detsember 31, 2020

Maleaasta lõppsündmus

Täna toimusid võrgus Tartu välkmale meistrivõistlused. Tulemused olid Maleliidu kodulehekülje andmetel:

1. Rene Lumiste 15 p.
2. Henrik Haavamäe 14
3. Herman Pedmanson 14

Kokku 29 osavõtjat.

Osad osavõtjad olid tabelis kodanikunime ja osad Vint.ee kasutajanime järgi. Mina ei osalenud. Olen küll tänavu seal keskkonnas üsna palju üksikpartiisid või lühimatše mänginud, aga enamasti on mõtlemisega 2 ja vahel ka 7 minutit rohkem olnud kui sellel turniiril.

Aasta kokkuvõte

1. Maailma haaras koroonapandeemia.
2. Aasta lõpuks on koroonavaktsiinid välja töötatud, aga vaktsineerituid ei ole veel eriti palju.
3. Olin rahul Ameerika presidendivalimiste tulemustega.
4. Eestis kuulutati esimest korda välja praeguse põhiseadusega lubatud eriolukord, hiljem hädaolukord.
5. Käisin isapoolse tädi matustel.
6. Tegelesin hilisema Tšehhoslovakkia presidendi raamatu tõlkimise ja selle tausta uurimisega.
7. Minu eelmisena tõlgitud raamat sai toimetatud, aga veel ei ilmunud.
8. Maleklubis käimine asendus minu jaoks võrgumaleklubi ja maleprogrammiga.
9. Hakkasin sageli külastama muuseumide võrgulehekülge.
10. Katkestasin raamatukogude lugemissaalide külastamise.
11. Pärast koroona algust on olnud vähe pidusid, külaskäimisi ja saunakordasid.
12. Majandus sai kannatada, aga suurenes mõnede asjade nagu maskide tootmine.
13. Blogikataloog läks nässu.
14. Vahepeal suurendasin fesibuki kasutamise aktiivsust, aga aasta lõpus muutsin minimaalseks.
15. Listides on vähem kirjutama hakatud.
16. Mul esines uusi terviseprobleeme.
17. Avaldasin blogis mälestusteseeriad välisreisidest, maleklubidest ja kooliklassidest ning fotoseeria malelaudadest.
18. Mul ilmusid kaastööd "Loomingus" ja malelehes.
19. Jätkasin ungari keele õppimist.
20. Aastaaegadest hakkasin rohkem suve eelistama, sest siis oli koroonat vähem.

Kolmapäev, detsember 30, 2020

Sula mis sula

Teen viimasel ajal muuseumide võrgulehel päevakohaseid otsinguid. Et täna on mitu kraadi sooja, valisin otsingusõnaks 'sula'. Vaatasin lähemalt kolme pilti. Ühel neist oli seos otsingusõnaga ainult see, et fotograafi perekonnanimi oli Sula. Kahel pildil oli musta-valge kirju vaip, millele erineva nimega autorid olid mõlemad pannud nimeks "Sula".

Mõtlesin, et läheks täna suusatama varasemal kellaajal, enne kui hilja. Aga kui ma teiselt poolt aknast välja vaatasin, siis seal oli maa must juba ka kohtades, kus see ei tulnud jalajälgedest. Seetõttu otsustasin, et ei lähe praegu üldse suuski lõhkuma. Kanali ääres küll on tõenäoliselt lumi paksem, kui seal ei ole soojaveetorusid.

Üleskirjutamine

Istusime saalis ja vaatasime filmi. Mulle tuli meelde, et praegu on koroonaoht. Aga päris kõiki üritusi ka ära jätta ei saanud. Otsustasin siiski oma filmivaatamist lühendada. Läksin veel saali tagasi, et kontrollida, ega ma ei ole midagi maha unustanud. Selleks pidin jälle inimestest lähedalt mööduma. Koorisin ühte söödavat asja, et seda sööma hakata. Mulle tuli meelde, et koroonaajal peaks käsi ka pesema. Mõtlesin, kas seda teha.

*
Olin koolimaja tiivas ja vaatasin aknast välja. Vastastiivas oli katlamaja, kus tegutses Leedu kommunist, kes loopis meie tiiva suunas tuld. Kommunistist saadi võitu. Siis algas kordus. Aga nüüd läksid asjad natuke teist moodi. Üks poiss rippus ühte kätt pidi väljapoole avaneva akna küljes. Päästsin ta ära. Kirjutasin toimuvast venekeelsete lausetega. Mulle ei tulnud meelde, kuidas on vene keeles 'tuli', kuigi mäletasin, kuidas ma seda sõna õppisin. Mõtlesin, et selle lause kirjutan inglise keeles. Või inglise keel on liiga lihtne, seetõttu saksa keeles.

*
Istusin ajalootunnis. Kirjutasin õpetaja jutust mõne lause üles, aga üldiselt oli mul kaustik täis. Võtsin edasi kirjutamiseks poetšeki tagakülje. Ütlesin pinginaabrile, et sellest pole midagi, kui ma kõike üles ei kirjuta, sest pärast küsitakse ainult selliseid aastaarve, mille olen juba ülikoolis pähe õppinud.

Teisipäev, detsember 29, 2020

Tartu välkmale meistrivõistluste juhend

Andres Karba edastas: 

Juhend


Tartu Välkmale MV 2020

 

 

1. Võistluse korraldaja 
Võistlust korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev.

2. Aeg ja koht 
Turniir viiakse läbi 31. detsembril 2020. aastal algusega 12.00 online’is portaalis
www.vint.ee.

3. Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa saavad võtta kõik Lõuna-Eesti maletajad.

4. Eelregistreerimine ja osavõtumaks
Osavõtust teatada hiljemalt 31. detsembril kell 11.00 meiliaadressile karlaleksanders@gmail.com.
Osavõtumaks eelregistreerimisel on 5€. Tartu Kalevi täiskasvanud liikmetele on osavõtumaks 3€, Tartu Kalevi noortele (kuni 18a) osalemine tasuta. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril.

Osavõtumaks tuleb kanda enne turniiri algust järgnevale kontole:

Saaja nimi: Karl Aleksander Sirp

Saaja konto: EE741010010383525017

Kirjeldus: Osaleja nimi ja www.vint.ee kasutajanimi

5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina. Mängitakse 7-9 vooru vastavalt peakohtuniku otsusele ajakontrolliga 3 minutit + 2 sekundit. Turniir on portaalis
www.vint.ee suletud, osalemise kinnitab peakohtunik.

Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus kärbitud Buhholtzi alusel. Kui selle alusel järjestus ei selgu, siis vaadatakse omavahelise mängu tulemust.

NB! Maleprogrammi, -arvuti ja/või muu kõrvalise abi kasutamine ei ole lubatud. Et vältida petturlust ja tagada aus mäng, kontrollib turniiri orgkomitee partiid arvutiga üle.


6. Autasustamine
Esimest 3 Tartu maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, turniiri esimesed kolm saavad rahalise auhinna (1. koht 50%, 2. koht 30%, 3. koht 20% osavõtumaksudest). Parimale daamile ning kolmele parimale U16 mängijale medalid ja diplomid.

NB! Medalid ja diplomid saab kätte esimesel võimalusel Turu tn 8 spordihoonest. Rahalised auhinnad kantakse mängija pangakontole.


7. Üldist 
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.

Lintide lõhkumine

Makil on küll kiirkerimisnupp, aga tundub, et seda on parem mitte kasutada, vähemalt mitte lindi otsas. Mul on juba kaks linti kasseti seest välja jooksnud. Viimane kord panin maki kiirkerima, sest lindi lõpus oli vaikus, aga lint jooksis kasseti seest välja. Erinevalt eelmisest korrast olin ettevaatlikum ja sain lindi katkemata maki seest kätte ja sõrmega kasseti sisse tagasi kerida, aga nüüd on lindi ots kortsus ja ei ole katsetanud, mis selle uuel mängimisel juhtuks. Õnneks see ei kuulunudki kõige väärtuslikemate kassettide hulka. Tavaliselt kuulatavate lintidega pole otsa koha peal kiirkerimist katsetanud, sest need on lõpuni täis lindistatud, nii et laulud jäävad keskkohas pooleli.

Enne reisi

Kuigi ma enam feisbukki ei kasutanud, kuulsin ikkagi, kuidas K. Ehin telefoniga rääkis. Ta rääkis Raekoja platsil, aga see kostis koju ära. See võis olla hallutsinatsioon, aga jutu sisu oli tõepärane.

*
Kõndisin mööda teed. Eemalt tuli vastu mees, kelle küljes oli silt, et ta on praost. Autoteel sõitvas bussis tõusid inimesed püsti. Ma ei teadnud, kas sellepärast, et nad tahavad järgmises peatuses maha minna, või sellepärast, et vastu tuleb nii tähtis mees nagu praost. Ma ei öelnud praostile tere, kuigi talle pidid vist kõik inimesed ütlema.

*
Istusin usundiloo tunnis. Õpetaja rääkis, et kirik on ajas muutunud, Nõukogude ajal muutus kirik konservatiivsemaks. Ma ei konspekteerinud, sest pooldasin vabadust ja mõtlesin asjad alles tagantjärele üles kirjutada. Hakkasin kotist õiget kaustikut otsima. Ma kohe ei leidnud, aga teadsin, et lõpuks leian, sest ma polnud seda kotist välja võtnud. Kotis oli veel ka üks ammune õpik. Õpetaja kritiseeris minu konspekti. Ütlesin talle selle eest halvasti.

*
Klassikaaslased kogunesid tänaval, et minna reisile Hiiumaale. Olin seal eile käinud, aga kuna kõik asjad ei saanud tehtud, pidime täna uuesti minema. Tutvustati päevakava, mis oli eilsest tihedam. Hakkasin mõtlema, et tegelikult ma ei taha kaks päeva järjest samas kohas reisil käia. Mööda läks üks võõras naine, kes ütles ühe aadressi. Mõtlesin, et nüüd on jälle nii, et osad kuulevad ja osad ei kuule, mittekuuljad jäävad maha. Läksin ütlesin üle ukse nendele klassikaaslastele, kes kohvikus istusid, naise öeldud lause edasi. Lisasin, et ma ei tea, miks ta seda ütles.

Esmaspäev, detsember 28, 2020

Läbisõit kolmekordistus

Eile püüti mind mõjutada, et ma juba teist korda talve jooksul suusatama läheksin, sest lumi võivat varsti ära sulada. Ütlesin, et ma tahan vahepeal kõndida ka. Täna oli lumi alles, kuigi minu arvuti lubas temperatuuri vahemikus nullist miinus kolme kraadini. Läksin sõitma täna. Otsustasin, et sõidan eelmise korra ühe ringi asemel täna kaks. Maad võis pikendada, sest eelmise korra järel polnud kuskilt valutama hakanud. Täna saabast jalga pannes vahepeal varvas hakkas. Aga kui lasin luku vahepeal lõdvemaks, läks valu üle. Pärast tõmbasin luku jälle koomale ja valu tagasi ei tulnud.

Teel suusatamiskohta märkasin eelmise korraga võrreldes, et ülekäiguraja märk autotee ääres on viltu sõidetud. Teiselt poolt on eelmise talvega võrreldes paremaks läinud, et tol ajal hädakisa teinud niinimetatud nutikas ülekäigukoht on vähem nutikaks tehtud ja vaikib.

Kui hakkasin suuski alla panema, nägin, kuidas üks naine astub ühe jalaga kanali jääle. Jääpind oli valgemaks läinud, aga kartsin, et jää on liiga õhuke. Õnneks naine kaugemale ei läinud, vaid jätkas kõndimist kaldal.

Ka mina sõitsin kaldal. Sõidu ajal mõtlesin, et eelmine suusasõit oli jalutuskäikudest lühem, aga ka lühema sõidu korral liigutan ma käsi rohkem kui kõndides. Vahepeal inimesed nurisesid, et ma liigutan kõndides käsi liiga vähe, aga ma ei tunne vajadust neid liigutada ja seetõttu ei tea, kuidas kõndimise ajal käte liikumist jalgade liikumisega kooskõlastama peaks. Võibolla ma praegu natuke liigutan, sest kui mul on kott käes olnud, on öeldud vastupidi, et ma kotiga ei vehiks.

Täna oli suusarööpaid veel rohkem kui eelmine kord. Aga kui läksin teisele ringile, ei leidnud ma esialgu enam neid rööpaid üles, millel olin esimesel ringil sõitnud. Seetõttu sõidutempo vahepeal langes, tähelepanu keskendus otsimisele. Sõitu lõpetades olin siiski higisem kui eelmine kord.

Laual ja kellal

Täna mängisin Vint.ee-s esimese vastasega 0,5:0,5 ja teisega 1:1. Esimeses mängus olin lippu minemas, aga aega oli vähe järel. Vastane pakkus viiki, võtsin vastu ja sain reitingut juurde. Teises mängus oli vastane avangus passiivne ja läksin etturitega väga kaugele. Mõtlemisaega aga ei jätkunud, lisaks sai vastane rutem uue lipu peale. Kolmandas mängus võitsin vastase käigupuuduse tõttu kvaliteedi ja panin kahe vankriga vankri ja oda vastu (lisaks etturid) mati.

Teine ports

Maalisin muuseumis pilti. Üks vanem kunstnik juhendas mind. Pärast valmis saamist tuli pilt ära lakkida. Tõmbasin pildi üle, aga seletasin, et praegu mitte laki, vaid veega. Õnneks oli värv kuivanud, muidu oleks vesi selle laiali ajanud. Vanem kunstnik puudutas lakipudeli otsaga minu nägu. Kartsin, et niiviisi satub mürgist lakki suhu. Hakkasin nägu loputama, aga loputusvesi võis just laki suhu ajada.

*
Ühes romaanis kirjutati, et üks mees käis kasiinos, aga tal ei teinud see tuju heaks. Teine kord läks ta kasiinosse pärast alkoholi tarvitamist ja mängis seal oma juhendajaga. Seekord läks tal tuju heaks ja ta otsustas, et hakkabki kasiinos käima. Mulle alkoholi kiitmine ei meeldinud.

*
Jõudsin koju, läksin kööki ja hakkasin üksi sööma putru kisselliga. Kui üks ports oli söödud, tõstsin endale ka teise, et pada tühjaks teha. Kartsin küll, et kaks portsu on liiga palju. Henn ütles, et ta oleks ka seda toitu tahtnud. Vastasin, et ma võin oma portsust loobuda. Sellele on küll sülge sisse aetud, aga sülje saab kõrvaldada, kui panna toit vahepeal praeahju. Henn arvas, et seda ei saa teha, sest kuumutamisel hakkaks kissell paisuma.

Pühapäev, detsember 27, 2020

Kala maitse

Eile oli laual punane kala. Ütlesin, et välimuse järgi on see lõhe, aga maitse järgi krabi. Täna tuletati minu juttu meelde. Nüüd selgus, et olime söönud hoopis forelli. Ütlesin, et ma olengi mõelnud, kas ma olen kunagi forelli söönud. Küsisin, kas see on jõeforell või mereforell. Vastati, et kalakasvanduse forell. Selgitasin, et vahe ei ole ainult elukohas, vaid ka bioloogilises kuuluvuses. Tuli meelde, et kolmandana on olemas vikerforell. Nüüd vastati, et vikerforelli me sõimegi.

Sinised täpid

Radujev ütles, et ta viib laeva teise kohta. Venelased teadsid väga hästi, kus Radujevi laev asub, aga selle vastu polnud riskitud midagi ette võtta, sest laev koosnes üleni miinidest. Nüüd sõitis Radujev oma laevaga venelaste laevale otsa. Käis plahvatus ja Vene laevastik Eesti vetes oli hävinud. Venemaal oli Eestis küll veel muud relvastust.

*
Tõnu ütles mulle, et kui mul on laubal sinised täpid, siis mul on koroonatest positiivne. Vaatasin peeglist, et mul on laubal tõesti kaks sinist täppi, aga minu meelest võisid need ka millestki muust tulla. Tõnul võis küll ka õigus olla. Tundus, et ma põen koroonat siiski kergesti, kuigi haigus võis hiljem raskemaks minna. Aga tõmbasin kampsuni suu ette, et teisi mitte kohe nakatada. Tuli hankida tihedam mask. Üks teine inimene oli haigestunud kohe raskemini. Läksin maski otsima. Maskikastide juures oli ka kolm tüdrukut, kes kaebasid, et ma nakatan neid. Võtsin kastidest maske välja, aga panin kõik tagasi, sest need olid juba tarvitatud. Need olid arstikastid.

*
Läksin metsa alla. Seal ühed poisid loopisid minu suunas kive. Mõtlesin, et lähen sellisesse kohta, kus puud kasvavad tihedamalt, et pihtasaamise tõenäosust vähendada. Läksin ühe suure kivi taha, kus loobitavad asjad ei saanud mind tabada.

Laupäev, detsember 26, 2020

Suusahooaeg alanud

Ajalehest olen lugenud, et Tähtvere pargis tehti juba ammu lumekahuriga lund. Vanasti käisin suusatamas seal, nagu koolis kästi, aga nüüd enam nii kaugele ei lähe, sest nüüd ma higistan rohkem ja tahan pärast sõitu kiiresti pesta. Tänaseks oli ka looduslik lumi piisavalt paks ja üks päev vana, seetõttu tegin hooaja avasõidu kanali ääres. Seda ei lootnud ei ema ega mina, et rada juba olemas oleks, aga see oli. Kohati küll ära tallatud, aga tallatud rajal oli ka parem sõita kui hanges, sest ei olnud liiva. Ühed jalakäijad, kelle eest ma hange keerasin, küsisid, kuidas libiseb. Vastasin, et esialgu libiseb. Hiljem mõnel vesisemal lõigul oli libisemine halvem, aga varsti taastus. Suurem oht tundus, et puuoksad jäid mitmes kohas näole liiga lähedale ja okste küljes võis olla koroonapisikuid. Kui sõidu lõpetasin, nägin suusa alumisel küljel kinni hakanud lund, aga see polnud väga oluline, sest ma ei sõitnud aja peale. On kirjutatud, et suusamääre sisaldab kahjulikke aineid, aga ma ei tunnegi kunagi määrimise vajadust. Üks oht oli veel, et mul ei olnud juhuslikult head taskut, kuhu sõidu ajaks suuskade kokkupaneku klambreid panna. Riskisin panna need jopitaskusse. Jopitaskust on elu jooksul asju välja kukkunud, aga mõtlesin, et kui taskurätt ei kuku ja ma mätsin klambrid taskurätiga kinni, siis nad jäävad vast alles. Nii läkski. Koroonaohutuse nimel propageeritakse ühekordse kasutusega pabertaskurätte, kas siis peaks suusatades prügikast seljas olema? Pabertaskurättidele vastuargument on lisaks, et nakkuse võib saada ka prügikastist.

Kahingu analüüs

inimene - arvuti
(käikude tagasivõtmisega)
1. e4 d6 2. d4 Rf6 3. Rc3 g6 4. f4 Og7 5. Rf3 0-0 6. Oc4 Re4 7. Of7+ Vf7 8. Re4 d5 9. Reg5 Vf8 10. Le2 Rc6 11. Re6 Oe6 12. Le6+ Kh8 13. c3 Ld6 14. Lh3 Of6 15. f5 gf 16. 0-0 e6 17. Oh6 Vg8 18. Vae1 Vg6 19. Ve2 a6 20. Vfe1 Ve8 21. g3 Rd8 22. Re5 Oe5 23. Ve5 Veg8 22. Of4 Ld7 25. V5e3 Rc6 26. Lg2 b5 27. Le2 Ve8 28. Oe5+ Re5 29. Ve5 f4 30. g4 Lg7 31. h3 Lh6 32. Kh2 Lh4 33. Lf3 c6 34. Lf4 Vf6 35. Le3 Vf2+ 36. Kg1 Vb2 37. Vh5 Lf6 38. Vh6 Lf7 39. Vf1 Lc7 40. Vf2 Vf2 41. Lf2 Kg7 42. Lf6+ Kg8 43. Vh5 Lg3+ 44. Kh1 Le1+ 45. Kg2 Le2+ 46. Kg1 Ld1+ 47. Kg2 Lc2+ 48. Kg1 Lc1+ 49. Kg2 Ld2+ 50. Kg1 Lc1+ 51. Kg2 Ld2+ 52. Kg1 Le1+ 53. Kg2 Le4+ 54. Kg1 Lb1+ 55. Kg2 Lb2+ 56. Kg1 Lb1+ 57. Kg2 Le4+ 58. Kg1 h6 59. Vh6 Le1+ 60. Kg2 Le4+ 61. Kg1 Le3+ 62. Kg2 Ld2+ 63. Kg1 Lc1+ 64. Kg2 Ld2+ 65. Kg1 Lc1+ 66. Kg2 Ld2+ viik.

Reede, detsember 25, 2020

Jõulud jätkuvad

Tänaseks on jälle rohkem lund maha sadanud ja sadu jätkub. Olen teinud eile ja täna internetis jõuluteemalisi otsinguid. Eile tegin muuseumide infosüsteemis vist otsingu grammatilise vormiga 'jõululaupäeval'. Jäi meelde, et keegi oli kunagi jõululaupäeval kirikus laulatatud. Mõtlesin, kuidas kirikuõpetajal selle jaoks aega jäi. Kui ma olen kahel kiriklikul laulatusel viibinud, siis on see seal olnud korraga ainus üritus. Jõululaupäeval laulatamise korral peab olema kirikus kas üle ühe ürituse päevas või peab olema üks üritus teise raamides.

Täna otsisin samas kohas nimetavas käändes 'jõulupüha'. Ühe pildi kommentaaridest jäi meelde, et eesti vanarahval olid jõulud vorstipüha, lihavõtted munapüha ja nelipüha võipüha, sest igat asja kogu aeg ei söödud. Oli viidatud kasutatud kirjandusele, nii minu vanavanaema raamatule kui ka ühe praeguse ajaloolase omale.

Juutuubis otsisin ungari jõulumultifilmi. Esimese otsinguga leitud multifilmi vaatamise katkestasin kohe, sest see oli vaid ungari keelde tõlgitud, aga ingliskeelsete tiitritega. Järgmisse otsingusse pani sõna 'ungari' lisaks, aga tulemus oli sama. Seekord ma vaatamist enam ei katkestanud, mõeldes, et võibolla järgmised on ka tõlgitud. Pealegi oli tõlge hea. Inglise keel oli alt kõrvaldatud, erinevad osatäitjad olid erineva häälega ja ungarikeelseks olid tehtud ka laulud. Lauldes kõlaski ungari keel kõige ilusamalt, proosalausetega karjumine nii ilus ei olnud. Multifilmi otsimiseks tuletasin meelde, kuidas on ungari keeles 'jõulud', filmi vaadates sain aru ka sellest, milline sõna tähendab 'jõuluvana'. Pärast lugesin sõnaraamatust, et ungarlased tähistavad ühe ja sama sõnaga nii jõuluvana kui ka nigulapäeva. Ilmselt mitte sellepärast, et seal oleks jõuluvana teisel kuupäeval käinud, vaid et mõlemad tulevad Nikolausest. Jõulude enda jaoks on teise tüvega sõna.

Vaidlused

Vaatasime pealt Ehlvesti malepartiid. Ehlvest mõtles pikalt ja vaatas mitmes suunas. Öeldi, et Ehlvest vaatab maletajatest kõige rohkem variante. Mõtlesin, et ma võiks ka vaadata, aga siis lõppeb mõtlemisaeg otsa. Toomas kommenteeris mängu, et kuninga võiks tsentrisse viia. Teised hakkasid naerma, sest laual olid veel rasked vigurid ja tsentris oleks kuningal ohtlik olnud. Mina vastasin, et ikka lipp soovitatakse tsentrissse viia. Jäin ainsaks pealtvaatajaks. Ehlvest ütles mulle, et ta tahab, et ma ei vaataks mängu pealt, sest ma ei oska tema partiid kommenteerida. Vastasin, et ma ei õpetagi teda, ma rääkisin Toomaga. Aga ma võin ära minna. Lahkusin ruumist.

*
Istusin tunnis klassis 307. Mul oli laual kaks erineva formaadiga ungari-eesti sõnaraamatut. Minu selja taga istujad kõõritasid nende kaasi. Õpetaja Volmer tuli ja võttis minu laualt paberi. Ta ütles, et nii halva kontrolltöö eest paneb ta ühe. Mõtlesin, et kooli lõpetamist see ei mõjuta. Võtsin paberi enda kätte tagasi. Vaatsin, et ühel leheküljel, kuhu oli kirjutatud hinne üks, on küll ainult ühes keeles sõnad, aga kolmel muul leheküljel on sõnadel teises keeles vasted taga ja seal on paremad hinded. Ütlesin, et see, mille eest nüüd oli hinne pandud, ei olnud kontrolltöö, vaid harjutus, sellist kontrolltööd ei ole olnud. Lisasin meelega liialdades, et kui nii palju hindeid on vähemalt kahed, siis ei saa aastahindeks ühte panna. Tegelikult olid teised hinded kõrgemadki kui kahed ja õpetaja oli rääkinud üksikust, mitte aastahindest. Lisasin, et õpetaja Möls on öelnud, et kui vähemalt midagi on kirja pandud, siis ei saa hinnet üks panna. Volmer vastas, et Möls ei ole piisavalt range. Volmer arvas, et mul on osad sõnad õiged ainult sellepärast, et ma kirjutasin ajakirja kaanelt maha. Küsisin, mis ajakirja. Õpetaja näitas. Ütlesin, et minul sellist ajakirja ei käi. Tundus, et klassikaaslastele oli tellitud õppeotstarbeline ajakiri, aga mina olin ilma jäänud. Volmer rääkis, et mõned tõlkijad vaatavad sõnaraamatust sõnu ühe kaupa ja nende tõlgetel on kooliõpilase maik. Mõtlesin, et võiks öelda, et ma töötan tõlkijana. Sander oli vahepeal väljas käinud ja tuli nüüd klassi tagasi. Ta ütles, et kirjutab vigadeparandust edasi. Selgus, et Volmer oli pidanud Sandri pooleli olevat vigade parandust minu kontrolltööks ja mina olin ka pidanud Sandri käekirja enda käekirjaks.

Neljapäev, detsember 24, 2020

Jõululaupäeva aruanne

Eile valget maad nähes tekkis lootus täna suusatama minna, aga see lootus ei täitunud. Tänaseks oli suurem osa lund ära sulanud, seda oli alles veel ainult üksikutes punktides, sealhulgas oli meie õuel lumememm püsti. See polnud nende lumememmede hulgast, kellest ma eile kirjutasin.

Sageli on mulle või perele tervikuna kingitud jõuludeks raamatuid, aga tänavu jõuluvana meile uusi raamatuid ei toonud. Aga siiski tuli mõni päev enne jõule minu tuppa terve riiulivahe pikkune rida raamatuid juurde. Esiku kapis olid hoiul raamatud, mis mul teadvuses ei olnud, aga need tõsteti vahepeal välja. Huvitavamad ja sobivama formaadiga neist rändasid minu toa riiulisse ja on esialgu sama huvitavad, nagu oleks need hiljuti ostetud.

Eile õhtul ja täna hommikul lugesin neid raamatuid, valides tervest hulgast välja ühe huvitavama peatüki köite kohta. Saaremaa kohta sain teada, et seal ehitati Esimese maailmasõja ning tolleaegse Saksa okupatsiooni ajal raudteed, mis oli kasutusel aastani 1940. Sakslastel pidid sõjakulud niigi suured olema ja siis veel hakkasid võõral maal raudteed ehitama. See peaks näitama, et nad lootsid maad pikemalt enda käes hoida. Viljandimaa kohta lugesin, et seal oli juba Nõukogude ajal olemas kultuurikool, mis ilmselt on praeguse ülikooli kolledži eelkäija. Järvamaa arheoloogia kohta kirjutati, et kultuskividel võib olla olnud lohke rohkem kui on säilinud. See ei tähenda, et kivi kasvaks ja lohud täituvad juurde kasvanud kiviga, vaid kivid vastupidi murenevad ja osad lohuga kohad võivad olla küljest murenenud. Kividest on pilte ka raamatus Kalevipoja paikade kohta. Selle eessõnas öeldakse, et rahvaluules ei ole regivärsilisi rahvalaule Kalevipoja kohta, vaid Kreutzwald on proosamuistendid värssideks ümber töödelnud. "Kalevipoeg" sisaldab küll muid rahvalaule. Raamatus Tartu muuseumide kohta öeldi, et vähemalt selle ilmumisajal tegutses ajakirja "Eesti Loodus" toimetus Baeri muuseumiga samas majas. Praeguselt Eesti Rahva Muuseumilt on aastaraamatuid nii vana kui ka praeguse muuseuminimega. Nendes köidetes on kirjutanud minu vanavanaema, vanaisa ja õde, samuti on seal kirjutatud minu vanavanaisast. Aga nüüd ehk asun taas ühe raamatu tervikuna lugemise juurde, mis juba varem pooleli oli. Vahepeal silmi puhates kuulan ka jõulumuusikat.

Vastase käik

Mängisin Tättega malet. Ta lõi mu viguri. Ütlesin, et see pole mingi käik. Katkestasin mängu ja läksin eemale. Pärast Martin seletas, et tegelikult oli vastane mänginud teooria järgi. Nüüd ütlesin, et tegelikult ta võis niimoodi mängida.

Kolmapäev, detsember 23, 2020

Jõulureede

Täna hommikuks oli sadanud maha selle hooaja seni kõige paksem lumi. Varem oli olnud nii õhukest lund, et ma ei kohanud ühtegi kelgutajat, aga täna nägin kahte last, kellel olid kelgud käes, kuigi nad neil parajasti peal ei istunud. Teises kohas nägin, et kaks last olid ehitanud kaks lumememme ja veel viimistlesid neid. Imestasin, kuidas lapsed on jaksanud ehitada lumememmed, mis olid umbes nende enda kõrgused. Aga võibolla neid oli varem keegi aidanud. Oleme tähele pannud, et vaibakloppimist on vähem kui vanasti, ka vaibakloppimispuude arv on vähenenud, aga täna nägin, kuidas kaks inimest parajasti alustasid vaibakloppimispuude juures koos vaipade kloppimist. Lapsena olen õppinud, et vanasti pidi olema jõulueelne koristus juba toomapäevaks tehtud, aga täna veel mõned koristasid ja leidsin ka enda riiuli otsast liiga palju tolmu.

Täna tegime jõulupeo ette ära, varem kui tavaliselt. Meil olid külalised, kes enne küllatulekut andsid koroonaproovid, et oleks kindel, et nad meile nakkust ei too. Lugesin jõuluvanale luuletust, mille olin kooliajal ühte märkmikusse kirjutanud. Olin selle luuletuse vahepeal ära unustanud, aga oma asju ühest sahtlist teise kolides meelde tuletanud. Luuletust lugedes mul ühe koha peal keel komistas, aga märkasin parandada. Kommentaariks öeldi, et väga palju riime. Sain kingiks uue kampsuni, mis mul praegu juba seljas on. Vaatasin ka toodud fotosid.

Alam-Austria

Otsisin dokumentaalfilmi Alam-Austria liidumaa kohta. Esimene otsinguvaste osutus ajaloofilmiks. Sellel oli millegipärast pool pealkirja inglise ja pool saksa keeles, aga inglise keelt filmis ei kõlanud. Räägiti peamiselt saksa keeles, lavastatud kaadrites kõlas ka slaavi keeli. Teemaks oli 20. sajandi ajalugu. Filmi tegijatel tundus olevat kahju, et Austria-Ungari lagunes. Palju oli juttu sellest, et piirkond jäi pärast seda Tšehhoslovakkia piiri äärde. Öeldi, et koht, mis oli varem Doonau-monarhia keskel, asus nüüd riigi piiri ääres. Vahepeal käis jutt ühe konkreetse perekonna näitel. Kolm korda näidati lavastatud kaadrites selle perekonna ühte liiget erinevatel aegadel õmblusmasinaga õmblemas. Kahe maailmasõja vahelisest ajast mainiti Austria natside ja sotsiaaldemokraatide kokkupõrkeid. Kui Austria ühendati vahepeal Saksamaaga, olid paljud ka selles piirkonnas juubeldanud. Pärast Teist maailmasõda jagati Austria neljaks okupatsioonitsooniks, Alam-Austria jäi Nõukogude okupatsioonitsooni. Tean varasemast, et see ei kestnud väga kaua, aga filmis okupatsioonitsoonideks jagamise lõpu mainimist tähele ei pannud. Vahepeal oli kuuldavus halvem ka naaberkorterist kostvate koristamishäälte tõttu. Mainiti Tšehhoslovakkia 1968. a. sündmusi, millega seoses oli Austriasse saabunud palju põgenikke. Filmi lõpupoole öeldi, et keegi polevat teadnud, et Tšehhoslovakkias saabuvad Sametrevolutsioon ja kommunismi lõpp. Kuigi filmi nime järgi võiks mõelda, et Alam-Austria on madalam koht, oli ka seal mägesid. Mäed olid küll madalamad kui mõne teise Austria osa kohta käivates filmides.

Teisipäev, detsember 22, 2020

Pühakiri

Koroonapandeemiat on võrreldud Johannese Ilmutuseraamatus ennustatud sündmustega, aga leian ka ühe erinevuse. Lapsena loetud Johannese Ilmutuseraamatust mäletan lauset, et inimesed otsivad surma ja ei leia seda, aga koroonasse ka surrakse. Millegipärast tuli selline võrdlus meelde, kuigi jõuluajal on tavaliselt peetud sobivamaks evangeeliumite lugemist, milline sõna tähendavat, et neid on kirjutatud rõõmuga.

Lendamise kiirus

Krister pidas ettekannet. Kõikusin kuulates edasi-tagasi. Kui ettekanne lõppes, tormasin kohe uksest välja ning lendasid koolimaja neljandalt korruselt treppi mööda alla. Teised järgnesid mulle. Hiljem öeldi, et me lendasime vaba langemise kiirusega. Aga jälitajad jõudsid mulle natuke lähemale, sest mina puudutasin vähemalt käsipuud, mis hõõrdumise tõttu pidurdas, teised ei puudutanud sedagi, vaid olid üleni õhus.

*
Lugesin arvutist uudiseid. Ütlesin, et Leninit tappa tahtmise eest määrati alles nüüd karistus. Küüts vastas, et tahab seda uudist ka ise lugeda. Ma ei saanud öelda, kust aadressilt ma seda lugesin, sest olin teinud seda tõlkeprogrammiga ja see oli aadressi ka ära tõlkinud. Aga Küütsile polnudki tähtis täpselt samast kohast lugeda. Ta küsis, kui pikk artikkel see on. Vastasin, et kümne minuti lugemine.

Esmaspäev, detsember 21, 2020

Märkamatu matt

Täna võitsin Vint.ee-s kahte vastast 1:0. Esimeses välkpartiis olid mul mustad. Vastane mängis midagi karjapoisi ja Hispaania avangu vahepealset. Ta alistus, kui jõudsime lõppmängu, kus mul oli kaks etturit rohkem. Teise vastase vastu olid mul valged. Kaotasin ammu nähtud ratsukäigu tõttu viguri, aga siis sain nupud veel aktiivsetele väljadele ja lõpuks panin endalegi märkamatult vastasele mati.

Multifilm arvutist

Näitasin ühele lapsele oma arvutist multifilmi. Enne multifilmi lõppu katkestasin selle, muidu oleks pärast multifilmi ekraanile ilmunud ilma särgita foto. Laps tahtis multifilmi üleni vaadata. Mõtlesin, et ma võin ju näidata, kuigi foto ekraanile ilmumine on ebameeldiv. Siis mulle tuli meelde, et foto ei ilmugi ekraanile, sest see on teises kataloogis. Üks noor naine toetas vaadates käe minu õlale. Mulle see ei meeldinud, vaid mul oli valus. Kõndisime õues. Isa ütles, et minu elu on veel huvitav, sest ma olen noor. Mõtlesin, kas tõesti läheb mu elu vanana igavaks, minul ei lähe vist siis ka.

Pühapäev, detsember 20, 2020

Keset loengut

Istusin loengus. Algul konspekteerisin hästi pisikeste, seejärel umbes leheküljekõrguste tähtedega. Õppejõud küsis, kas keegi tahab ise edasi rääkida. Rääkisingi, et varasematel sajanditel said Euroopa riigid Türgiga hästi läbi. Õppejõud täiendas minu juttu.

Laupäev, detsember 19, 2020

Saabaste kuivatamine

Panin eile märjad saapad radiaatori juurde kuivama. Tänaseks ei olnud nad veel kuivad. See võib tulla sellest, et maja on soojustatud ja radiaatorit ei köeta seetõttu nii soojaks kui varem. Mulle tuletati meelde, et kiiremaks kuivamiseks pannakse saapa sisse ajaleht. Kahtlesin, kas see kiirendab kuivamist, kui see vähendab aurumispinda. Klaasis jahtub kissell aeglasemalt kui taldrikus, sest klaasis oleval on aurumispind väiksem. Edasi mõtlesin, et aga kui õhk on veeaurust küllastunud, siis ei saa aurumist toimuda, seevastu ajalehe saapasse panemise korral võib vesi ka vedelas olekus paberi sisse voolata. Kui viitsiks, saaks teha eksperimendi, et ühe saapa sisse panna ajaleht ja teise sisse mitte ning võrrelda, kumb kuivab kiiremini.

Lootusrikas avang

arvuti - inimene
1. d4 d5 2. c4 c6 3. Rf3 e6 4. Rc3 Rf6 5. e3 Rbd7 6. Od3 dc 7. Oc4 b5 8. Od3 a6 9. a4 Ob7 10. e4 b4 11. Ra2 c5 12. e5 Rd5 13. dc Oc5 14. Od2 Lb6 15. 0-0 0-0 16. Le2 a5 17. Vfc1 b3 18. Rc3 Rb4 19. Ob5 Re5 20. Re5 Rc2 21. Rd7 La7 22. Rf8 Ra1 23. Rh7 Rc2 24. Rg5 Vd8 25. Of4 Od4 26. Lh5 Of2+ 27. Kh1 Og2+ 28. Kg2 Lb7+ 29. Kf2 Lb6+ 30. Kg3 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 18 minutit 38 sekundit, mustal umbes 1 tund 32 minutit.

Külas lugemine

Võrgus toimus klassikaaslaste arutelu. Lauri N. saatis üherealise kirja. Tahtsin sellele vastata: "Üks rida juurde." Aga kui ma vastamisele vajutasin, läks Lauri kiri kaherealiseks, nii et minu vastus enam ei sobinud. Olin kirjutanud proosaluuletuse, aga vaatasin, et esimese lõigu lõpu rütm enam ei klapi. Parandasin seda vaid osaliselt ja saatsin teksti siiski teele.

*
Olime külas ja istusime ümber laua. Lugesin ajalehte. Seal kirjutati, et Ungari ei pea endale rahulepingut kohustuslikuks ja ei lahku talt lepingu järgi ära võetud aladelt. Ungari väed ei lahku ka Palestiinast, kuhu nad alles sõja ajal tungisid. Olin ostnud uusi raamatuid ja panin need lauale. Toomas tahtis ühte lugeda. Ütlesin, et ei saa, see on minu ostetud ja seetõttu pean mina saama esimesena. Parandasin, et õigemini on see Klausi ostetud, aga minult tuli idee. Teise portsu raamatuid olin ostnud oma käega. Ütlesin, et võin Toomale anda teise raamatu, ega ma kade ei ole. Mõtlesin, et laua ääres istuvad kultuuritegelased peavad minu käitumist vist väga halvaks. Kultuuritegelasi oli toas vähemaks jäänud, alles oli rohkem meie pere. Klaus küsis Tõnult, kas ta tavaliselt "Washington Posti" luulerubriiki loeb. Klaus luges paljusid Eesti lehti ka. Küsisin, mida ta "Washington Postist" ei loe.

Reede, detsember 18, 2020

Koolipäeval õppima

Pidime minema maleklubi hoonesse. Enne tuli Vihmand minu juurde ja andis mulle kingitused poemüüjate jaoks. Läksin poodi ja andsin lilled müüjatele edasi. Müüjad ütlesid, et neil on lilli nii palju, et muud ei jää üle, kui need varsti ära visata.

*
Kartsin edasi minna, sest tee peal oli hiigelsuur känguru. Mõtlesin minna teiselt poolt, aga seal oli ka tõenäoline mõnda hiigellooma kohata. Küsisin Hennult, kas ta klassikokkutulekule tuleb. Selgus, et ta polnud klassi listi kirju kätte saanud, kuigi oli mõne klassikaaslasega muid kirju vahetanud. Lubasin, et püian talle klassikokkutuleku teemalised kirjad edasi saata. Aga neid oli raske leida, sest osad olid ammu saadetud.

*
Pidin hakkama kooli minema. Aga mul ei olnud kõik õpitud. Mõtlesin, et pean kas kooliminekut nii kaua edasi lükkama, kuni inglise keel saab õpitud, või seda teiste ainete tundide ajal koolis õppima. Ma olin varem ka nii teinud. Võibolla oleksin saanud tõlgitud ainult teksti alguse ja mind oleks vastama kutsutud. Kui oleks küsitud õppetüki algust, siis oleksin vastanud, aga kui tagant poolt, siis öelnud, et sinna ma pole jõudnud. Oleksin öelnud, et õppimist antakse nii palju, et kõigi ainete õppimine pole võimalik. Õpetaja oleks öelnud, et meil on inglise keele kallakuga kool ja seda ainet peab õppima. Mina oleksin öelnud, et eile ei olnud aega, sest ma tahtsin maleturniiril osaleda. Ma sain seal teise koha ja ilma osalemata poleks saanud.

Neljapäev, detsember 17, 2020

Kärnten

Vaatasin umbes 41 minuti pikkust dokumentaalfilmi Austria Kärnteni liidumaast. Filmis mainiti, et see asub Sloveenia piiril, aga pärast filmi vaatamist nägin kaardilt, et osa piirist on ka Itaaliaga. Filmi alguses näidati järve ja sellel veesuuskadega sõitjaid. Väheses riietuses oldi nii vee peal kui ka kaldal söögiasutuse moodi kohas. Nagu on juba ühest varem vaadatud Austria-filmist tuttav võte, järgnes päevitusriietes inimeste näitamisele mägedes suusatajate näitamine. Sõideti ka helikopteriga. Võibolla ei pääse mägedes igale poole teisiti juurde. Aga näidati ka, et mägedes on sinka-vinka looklevaid teid. Losse oli ehitatud mäe otsa, mis on tuttav Nõukogude perioodil kasutatud ajalooõpikust. Varem vaadatud Austria teemalistes filmides ei ole näidatud vist röövlinde, aga siin näidati nii kotkaid kui ka kulle. Üks kotkas maandus inimese küünte eest kaitsva vahendiga käele ja inimene toitis kastis elavat linnupoega. Sloveenia piiril asuvates mägedes olid koopad, kus sõideti jalgratastega. Sõitjatel olid küll kiivrid peas, aga nii kitsas käigus nii kiiresti sõitmine tundus mulle sellest hoolimata ohtlik. Käigud meenutasid Piusa koopaid, aga nende seinad tundusid olevat kõvemast materjalist. Piusa koopad on inimtekkelised, võibolla filmis näidatud olid looduslikud. Mõnes kohas oli koopa põhjas vesi ja seal sõideti paadiga. Kui me klassiga Piusa koobastes käisime, võtsime kaasa küünlad, aga filmis olid kinniste kätega inimestel selle asemel laubal lambid, nagu olen näinud ka raamatupildilt. Siis näidati taas järve ja sellel väikse võrguga suurte kalade püüdmist. Pärast kala püüdmist seda puhastati. Puhastaja oli naeratava näoga. Ma ei ole küll taimetoitlane, aga naeratavat nägu nähes mõtlesin, et kalast võiks rohkem kahju olla. Puhastatud kala suitsutati õues asuvas raudahjus. Kalade väljavõtmisel seisis kõneleja suitsu sees, mõtlesin, et see ei ole tervislik. Tule näitamisel tuli lisaks meelde, et ühe venna käes olevat tule pildistamisel fotoaparaat rikki läinud. Suitsutamisega kala teema filmis veel ei lõppenud, näidati ka kala mingite teiste toiduainetega kombineerimist. Nagu varem Austria filmides, näidati ka selles hobust. Linnafilmides on hobused vedanud sõidukeid, mille kohta õige sõna on vist tõld, aga nüüd veeti maakohas vankriga kive. Hobuse ees tundusid jooksvat kaks lammast, aga neid fookusesse ei võetudki. Näidati hõõguvaid raudnaelasid, aga see polnud vist naelade valmistamine, vaid tundus, et naelad aeti selleks kuumaks, et neid parem kuskile sisse oleks taguda.

Kohad

Kolisin oma toast väiksesse kööki. Magasin seal mitu ööd. Mõtlesin, et hakkangi seal magama, aga siis on kahju, et vana voodi oma toas seisab kasutamata. Uues kohas ei ole kodutunnet, aga see võib hiljem tekkida. Ütlesin, et väikse köögi miinus on, et selles kostavad paremini naabrite hääled läbi, aga eelis on, et suure toa hääled kostavad halvemini. Olin maja viimasel korrusel. Panin jalad põrandale. Ütlesin, et oleksin pannud peaaegu trepiauku. Ma teen valesid liigutusi, aga ei ole veel väga valesid teinud. Vahel on päästnud, et hea autojuht oskab kiiresti pidurdada. Järgmine tund pidi olema laulmine. Mõtlesin, et istungi tunnis ukse taga. Siis läksin vaatasin, et mõned vabad kohad on siiski ka klassis. Muidu oleks olnud nagu neljandas klassis, kus ma vahepeal kapi najal kirjutasin. Läksin veel korraks klassist välja. Õpetaja R. Leppoja möödus must ja ütles, et ma marsin välja. Ta ei arvestanud, et ma lähen veel klassiruumi tagasi. Seda ma tegingi. Nüüd oli vabu kohti veel rohkem. Mõtlesin, et istun tagaseina äärde ridade vahekohta Kristjan G. kõrvale. Siis mõtlesin ümber, et vahekohas ma ikka istuda ei taha. Kaalusin esimesse ritta Erikust ühe vaba tooli kaugusele istumist. Aga nii ma olin juba unenäos teinud ja Erik võis unenägu lugenud olla. Vaatasin ühte keskmist kohta, aga ütlesin, et see on must. Siis vaatasin uuesti Eriku lähedal olevat kohta, aga ütlesin, et see on ka must. Istusin siiski sinna.

Kolmapäev, detsember 16, 2020

Putkad köögis

Tüdrukud küsisid, kas kell on tunnis. Vastasin, et nad vaataksid oma kella pealt. Ahhetati, et kas mul on tundide alguskellaajad ka peas. Istusin Erikuga samasse pinki. Aga mitte tema kõrvale, vaid selja taha. Siis Erik nihkus pingi vasakust servast paremasse ja mina nihkusin samuti laua taha vabaks jäänud kohale. Aga mitte päris Eriku kõrvale, vaid üks tühi tool jäi vahele. Mõned istusid päris kõrvuti. Erik ütles, et tal on uus perekonnanimi. Ma ei hakanud küsima, miks ta on nime vahetanud, vaid püüdsin uue nime meelde jätta. Võis juhtuda, et ma selle hiljem unustan ja ei oska seetõttu Erikule helistada.

*
Paide majas oli suurem hulk rahvast. Vanaema läks sahvrisse. Läksin kaasa, lootes, et kedagi sahvri kõrval käimlas ei ole. Aga sahvris ei olnud enam nii palju toiduriiuleid nagu vanasti. Ütlesin, et ei ole enam endised ajad. Seevastu oli tekkinud köögi seina äärde palju putkasid, kust sai toitu või suitsu osta. Valisin, mida osta. Mõtlesin, et peolistel on küll suur valik, millisest putkast osta, aga putkadel pole suurt valikut, kes neilt ostab. Siis küsisin, et kui Siiri üksi kodus on, kes siis neist putkadest ostab. Suurem osa ajast siin pidu ei olnud. Üks mees vastas, et nüüd ma esitasin kõige targema küsimuse. Mõtlesin, et sellega peab ta vist silmas, et kohe ma ärkan.

*
Olin isa toas arvuti taga. Olin võtnud vastu feisbuki kutse ühelt võõralt välismaalaselt, nüüd saatis ta mulle ka postkasti ingliskeelse kirja. Kiri oli pikk ja kirja lõpus ta ütles, et teda huvitavad minu usulised vaated. Mõtlesin, et võiks vastata, et eestlased on pärast Nõukogude aega üsna usukauged. Aga ma olen mõned korrad kirikus käinud. Ma olen käinud omal valikul luteri kirikus ja ühe korra pulmakutse tõttu õigeusu omas. Ma ei hakanud veel vastama, mõeldes, et enne kirjutan paberile mustandi. Isa hakkas üles tõusma. Seetõttu otsustasin kolida oma toa arvuti taha ümber. Aga mõtlesin, et võibolla oma toas pole praegu võrguühendust. Läksin suurde tuppa. Kirjutasin kaustikusse inglise keeles. Toas oli rahvast ja Arst rääkis, et tappis hiljuti hobuse. Teine sama vana mees küsis, mitu hobust tal alles on. Arst vastas, et enam mitte ühtegi. Mõtlesin, et lähen kööki, panen ukse vahelt kinni ning ütlen emale ja Pillele, et maamehed räägivad loomade tapmisest.

Teisipäev, detsember 15, 2020

Olümpiaadiülesanded

Olime klassis 102. Õpetaja Holts teadis, et ma igal pool ei käi, seetõttu ta küsis, kas ma jõulupeole tulen. Vastasin, et jõulupidudel ma käin. Aga hakkas tunduma, et jõulupidu on võibolla juba täna. Vastates olin arvanud, et paari päeva pärast. Kui see oli juba täna, sobis see mulle vähem, sest tahtsin vahepeal kodus ära käia.

*
Lahendasime varem toimunud matemaatikaolümpiaadi ülesandeid. Õpetaja ütles, et kõik said nõutud kellaajaks ülesanded lahendatud. Mina ei saanud. Aga see tuli sellest, et ma olin vahepeal juturaamatut lugenud. Kui oleks olnud pärisolümpiaad, poleks ma raamatut lugenud ja lahendamine oleks läinud kiiremini. Õpetaja ütles, et nagu me näeme, ei ole olümpiaadil kõik ülesanded nipiga. Üks ülesanne oli selline, mille oleks võinud anda ka tavalises matemaatikatunnis. Ühte ülesannet ma ei osanud, sest ma ei teadnud peast valemit, et kaks murdu annavad kokku arvu üks. Aga oletuse põhjal sain sellest aru.

*
Lähenesin teenindusmaja valgusfoorile. Seal oli koroonaaja kohta rahvast liiga tihedalt. Nägin teisel pool teed oma õpetajat, aga ma ei saanud talle tere öelda, sest läksin üle tee diagonaalis. Mul oli samm nii kiire, et ma sain endale diagonaalis tee ületamist lubada. Ma ei liigutanud peaaegu üldse jalgu, aga ikka liikusin kiiresti. Kui ma veel jalgu ka oleks liigutanud, oleksin olnud veel kiirem.

Esmaspäev, detsember 14, 2020

Elektrooniliste nuppude kohendamine

Tegin mänguks ettevalmistusi - viisin arvuti kindlama internetiühendusega ruumi, panin istumise alla padja, panin soemalt riidesse, õhutasin tuba ja puhastasin prille. Seejärel sisenesin Vint.ee-sse. Aga matši kaotasin 0,5:1,5. Esimeses mängus oli mul vahepeal materjali vähem, aga lõppmängus asi paranes. Vastase kuninga käigupuudusesse panemisega sundisin vastast eemaldama vankrit vabaetturi kaitsest ja mäng lõppes viigiga, kuigi mul oli palju vähem aega. Teises mängus sama vastasega vaatasin, et ta paneb avangus nupud passiivsetele väljadele. Tahtsin kasutada seda kombinatsiooni jaoks, aga variant osutus mulle endale kahjulikuks ja alistusin.

Poest kooli

Maksin poes toidu eest. Müüja küsis lisaks hinnale ka jootraha. Maksin ka selle. Jootraha küsiti alati. Ema polnud kodus küsinud, millele mul raha kulub. Läksin majja, millest ma ei teadnud, kas see on koolimaja. Läksin trepist üles, et võibolla jõuan õigesse kohta. Jõudsingi oma klassi tundi. Istusin Kristeri ja Arturi vahele. Artur sai vihaseks, sest ta tahtis Kristerile kõige lähemal istuda, vaba tool oli niisama vahele jäetud.

Pühapäev, detsember 13, 2020

"Kirjanik psühhiaatri silmis"

Vladimir Tšiž. „Kirjanik psühhiaatri silmis“. Eesti mõttelugu 94. Koostaja: Hando Runnel. Vene keelest tõlkinud Antti Lääts. Ilmamaa, Tartu 2010. 432 lehekülge.

Olen varem lugenud psühhiaatria raamatuid psühhiaatria enda pärast, aga seda teost otsustasin lugeda sellepärast, et sisukorras esines vene kirjanike nimesid. Kahte neist lugesin viimati seoses Sorokini tõlkimisega, ühte vene-ukraina autorit ei ole lugenud, võibolla ainult tema lavastust televiisorist näinud, ja üks saksa autor on tulnud ette nii seoses magistritöö kirjutamise kui ka Carlyle’i tõlkimisega. Raamatu alguses on ka üldisem osa.

Psühhiaatrina on Tšiž vananenud. Tema tekstid on kirjutatud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Uuema kirjandusega võrdlemisel saab küll tema teostest uurida psühhiaatria ajalugu. Kirjandusajaloo kohta sain raamatust teada asju, milles kahtlen vähem.

Puškinit peab Tšiž vaimse tervise ideaaliks. Ta arvab, et Puškini näitel on ümber lükatud valearvamus, nagu peaks hästi kirjutamiseks olema psüühikahäiretega. Tänapäeval siiski arvatakse, et vaimuhaiguse ja andekuse geenid on ühised, kuigi ei pruugi korraga avalduda. Vaimuhaiguse mõiste on võibolla ka vananenud, sest ühe võrgulehekülje järgi praeguses klassifikatsioonis vaimuhaiguse mõistet enam ei ole, selle asemel räägitakse konkreetsetest psüühikahäiretest. Puškinile heidab Tšiž siiski ette, et Puškin tundis huvi liiga paljude naiste vastu. Aga üldiselt sarnaneb Tšiž selle teema osas Freudile ja arvab, et veel suurem puudus on, kui Gogolil polnud üldse kalduvust kellegagi abielluda. Tšiž ütleb Puškini kohta, et igaühel võib puudusi esineda. Aga tundub, et tervemaks peetavale inimesele annab ta puudused kergemini andeks. Tänapäeval peetakse unehäireid psüühikahäireks, aga Tšiž arvab, et kui Puškinil neid esines, siis see oli normaalne. Tšiži meelest esindas Puškin korraga ilu, headust ja tõde, aga psüühiliselt haige inimene ei saavat neid kolme korraga esindada. Sellega pole ma nõus. Millist neist kolmest näiteks Juhan Liiv ei esindanud?

Turgenev huvitab Tšiži sellepärast, et on psüühilistest haigustes realistlikult kirjutanud. Sorokin arvas, et ilukirjanduses psüühilistest haigustest kirjutamine on allakäik, aga Tšiž peab seda vajalikuks, sest ta peab seda tähtsaks elu osaks. Ta arvab siiski erinevalt Dostojevskist, et negatiivne tegelane ei peaks olema peategelane. Kuigi Tšiž pooldab tõde, tuleb välja, et lugeja ei pruugi teada, mis tõde on, sest Tšiž sai alles psühhiaatrina töötades teada, et Turgenev on kirjutanud tõepäraselt. Tänapäeva ajaloolased ütlevad, et ajalugu on ilukirjandusest huvitavam, sest on tõepärasem, aga Sorokin pidas võimalikuks tõeni jõuda uuringute asemel ka intuitsiooniga ja ka Tšiži arvates on see võimalik ka ilukirjanikele.

Gogoli ja Nietzsche kohta ütleb Tšiž, et nad olid psüühiliselt haiged, aga ei oska panna neile täpset diagnoosi. Ta arvab, et erievad psühhiaatrid paneksid Gogolile erineva diagnoosi. Kui tänapäeval keegi psühhiaatri pandud diagnoosiga vaidlema hakkab, peetakse vaidlemist haiguse osaks. Aga Gogol oli juba surnud ja surnu diagnoosimine on raskem. Nii palju on Tšiž siiski kindel, et Gogol oli paranoiline, aga osasid paranoilisi inimesi peab terveteks. Paranoilisusega kaasnevat suurushullustus. Tšiž arvab siiski ka ise, et Gogol oligi väga andekas kirjanik. Kuid ta arvab, et inimene pole igakülgselt andekas ja et Gogol oleks võinud ilukirjandusega piirduda, selle asemel, et erinevatel teemadel sõna võtta. Minu meelest kui inimene erinevaid teemasid ei katseta, siis ei pruugigi selguda, milles ta kõige andekam on. Minu teostest kiidavad erinevad lugejad erinevaid ja endale meeldivad kolmandad, aga kui mitmekülgsemalt kirjutada, võib rohkem inimesi endale sobiva leida.

Varem loetud kirjanduses on Hitlerit ja Mussolinit nimetatud Nietzsche õpilasteks, aga Nietzschet kiidab ka Tšiž. Ta arvab siiski, et paljud on Nietzschet valesti mõistnud. Nietzsche tahtis luua üliinimest, milles on nähtud mõningat sarnasust nii Carlyle’i kangelase kui ka fašistliku juhikultusega. Tšižile tundub, et Nietzsche oli hea iseloomuga, aga ta kiidab Nietzschet selle eest, et tema üliinimene on valmis ka tapma. Tšiž toob Nietzschelt positiivsena välja, et Nietzsche tahtis, et inimesed kannataksid, sest kannatused tähendavad arengut. Teiselt poolt arvas Tšiž eespool, et võibolla ongi hea, et Gogol ära suri, sest see vabastas ta kannatustest. Kuid ta ütleb, et mõistab ka arste, kes tahtsid Gogolit päästa.

Lennuki otstarbed

Vahetasin ühe mehega kirja. Ta küsis vastuses, kas meie tutvus liiga lühike ei ole, et kirju vahetada. Ta tahtis kirju vahetada ainult selleks, et koos reisile minna ja alles seal tuttavaks saada. Mina ei kavatsenud reisile minna, aga teised klassikaaslased kavatsesid ning arutasid kirjavahetuses ja selles ruumis reisiplaane. Kirju vahetati ainult nendega, kes reisisid. Rääkisin juhtunu põhjal, et üks väike poiss ronis viiekorruselise maja kõrguse laternaposti otsa ja sealt jälle alla. Hakkasin rääkima rahvahääletusest, kuigi minu kõrval istus onu Jürgen, kes oli teisest parteist. Rääkisin, et taevas lendas väga madalal üks lennuk. Sellelt lennukilt oli visatud enne rahvahääletust eurovastaste lendlehti ja nüüd visati väetist. Lennukilt ronis üks poiss laternaposti otsa ja hüppas kolmanda või teise korruse kõrguselt maapinnale, jäädes terveks. Praegu ütles üks poiss mulle, et ma vahepeal olin veerand tundi vait, ta arvas, et ma väsisin ära. Vastasin, et ei olnud millestki rääkida.

Laupäev, detsember 12, 2020

Ümberpööratud Caro-Kann

inimene - arvuti
1. c3 d5 2. Lc2 e5 3. d4 ed 4. cd Rc6 5. Rf3 Rb4 6. Lb3 Of5 7. Ra3 Od6 8. g3 a5 9. Og2 Rf6 10. Og5 h6 11. Of6 Lf6 12. 0-0 a4 13. Lc3 Rc6 14. Rb5 Oe4 15. Rd6+ cd 16. e3 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 44 minutit 48 sekundit, mustal 1 tund 24 minutit 41 sekundit.

Eesseisev

Õppisin ajalooeksamiks. Mul lähenes magistritöö kaitsmine. Jani ema tuli mulle ütlema, et üks mees tahab, et ta kaitsmiselt minu ema ja õe ära saadaks, et mind küsimustega pinnima hakata ja mul raskem vastata oleks, aga ta ei tea, et Jani ema on minu naaber. Mõtlesin, et kaitsmisel küsib see mees arvatavasti, miks ma fašismist kirjutan. Sellele vastan, et fašism hakkas mind huvitama huumori kaudu. Rohkem tegi küll klassivend sellega nalja. Mul seisis ees malepartii Janiga, seetõttu ei maganud ma täna suvilatoas, kus Jan oli teisel pool seina, vaid vaiksemas kohas. Viibisin kaitsmisruumis ja kaitsmisega otsustati juba pihta hakata. Mõtlesin, et ma tegin valesti, et ma enne seda ruumist ei lahkunud, muidu oleks algus edasi lükkunud. Nüüd ma ei jõudnudki suuremat osa konspektist lugeda ega wc-s käia. Tegin vähemalt kaitsmisruumi ukse lahti. Seda võidi pidada korrarikkumiseks. Varsti panin ukse uuesti kinni.

Reede, detsember 11, 2020

Paigutus

Anti ülesanne kiskuda munakivid maa seest välja ning pärast tagasi panna. Üks tüdruk lisas kurja häälega, et tagasi tuleb panna täpselt sama moodi, nagu need paiknesid varem, mitte ükskõik kuidas. Tahtsin teha nagu õpetatud, aga üks väike poiss paigutas raamatud teisiti. Öeldi, et see on raamatukogu juhtkonna nõue. Loopisin protestiks raamatud laiali. Selle eest võidi mult lugejapilet ära võtta. Selgitati, et kreeka keelt enam ei osata, seetõttu tuleb kättesaadavasse kohta paigutada muus keeles raamatud. Mina ütlesin, et uued raamatud võiks paigutada uuele pinnale. Üks noor naine palus oma mehele edasi öelda, et nüüdsest on abielu lahutatud ja mehel on suhtlemiskeeld. Läksin ruumi, mis oli mõeldud kasutamiseks ainult masinatele, oli karta, et see ruum pressitakse kokku. Tahtsin minna uut lugemissaali kasutama. Istusin selleks tõstukisse, mis pidi viima hasartmängude saali. Astusin vahepeal sammu tagasi, mistõttu süsteem esitas mulle küsimuse, kas ma olen algaja. Kartsin sõidu ajal kannatada saada. Hasartmänge ma ei mänginud, sest olin tahtnud mängida malet ja selgus, et selle jaoks on eraldi saal. Istusin teise tõstukisse, mis pidi viima mind male saali.

*
Meie maja lähedal oli öösel toidulõhna. Seetõttu tuli Klaus ka meie maja ette vaatama, kuigi tema kodu oli mujal. Jäin üksi seda toitu sööma. Meie toiduvarud, mis keldrisse ei mahtunud, olid paigutatud maja nurga suunas vaatavasse riiulisse. Seal oli õunu ja muid asju. Läheduses ühe maja juurde oli pandud silt, et tolle maja juures on õunad tasuta võtmiseks. Keegi võis arvata, et ka meie õunad. Ja üldse kui keldritest varastati, võidi lageda taeva alt veel kergemini varastada. Kuigi selles kohas eriti inimesi ei liikunud ja vargad ei pruukinud siia sattuda. Aga mõtlesin, et me ei jõuagi õunu oma perega ära süia, siis võime osa võõrastele jätta.

Neljapäev, detsember 10, 2020

Asjad muuseumis

Olin hiljuti paberile juttu kirjutanud ja seda teistele näidanud. See polnud muidu õnnestunud jutt, aga tundus, et sellest oli kasu, sest nüüd üks naine näitas, et tema on ka juttu kirjutanud. Ta ütles, et mustand oli ebaõnnestunud, aga kui teised seda juba lugesid, siis ta kirjutas asja parandamiseks uue variandi. Istusin selle naise kõrval. Mõtlesin, et abielus naise kõrval ei sobi nii kaua istuda, seetõttu vahetasin paar korda kohta.

*
Valmistusin minema juuksurisse. Aga unustasin raha kaasa võtta. Pärast majast väljumist seisin oma maja ees. Väljusin majast kolm korda järjest. Seda oli rohkem kui tavalisel päeval. Mõtlesin, et tavaliselt ma kõnnin ja tegevus on intensiivsem, aga täna seisan tegevusetult. Kui tuppa tagasi läksin, küsis isa, kas ma käisin, kus ma tahtsin. Vastasin, et ma uurisin, kus saab tantsida, aga ei leidnud kedagi, kellega seda teha. Kui isa oleks öelnud, et ma siis teine kord tantsima läheksin, siis oleksin vastanud, et ma uurisin ainult teoreetiliselt.

*
Pärast peo lõppu näidati, et Arrak oli minu kohta maalinud pildi nimega "Roosa vastus". Pildil ajasin mina temaga toas juttu ja õues akna taga jooksid hundid. Olime kirjandusmuuseumis. Kiitsin, et seal on terviklikke "Spordilehe" numbreid, kodus on ainult välja lõigatud malenurgad. Mul oli laual kaks magnetkaarti, üks neist oli pangakaart. Kahtlustasin, et üks naine vahetas minu pangakaardi millegi muu vastu, et ise minu raha pangast välja võtta. Kui ma kontrollisin, oligi alles jäänud magnetkaardile kirjutatud võõras nimi. Aga selgus, et minu kaart oli olnud lihtsalt teises kohas. Koostasin Grenzsteini raamatut ja vaatasin selle jaoks sedelkataloogi või vanu ajalehti. Kiitsin, et Grenzstein kirjutab isegi siis Tõnissonist paremini, kui ma Grenzsteiniga ei ole nõus ja Tõnissoniga olen. Tulviste ja teised kirjastuse inimesed tulid kataloogi vaatama ja ütlesid, et teeme rahataotlused summadele 3500 ja 4000 eurot. Ma ei saanud aru, kumb summa peab olema raamatu koostamise ja kumb saatesõna eest. Tõnissoni koostamise eest olin saanud kolm korda rohkem. Ma ei teadnud, kas teati, et Grenzstein on Tõnissonist nii palju vähem kirjutanud, et tuleb teha õhem raamat, või tuleb teha õhem sellepärast, et Grenzsteini peetakse ekslikult vähem tähtsaks. Leidsin kataloogikastist koti oma asjadega. Vaatasin selle läbi. Seal olid muuhulgas minu kaardipakk ja mõned ümbrikud. Võibolla need olid osad Helina saadetud kirjadest. Mõtlesin, kas võõrad inimesed niimoodi Helina kohta liiga palju informatsiooni ei saa. Oli ka klassikokkutulekul tehtud paberile ilmutatud fotosid. Öeldi, et väga ilusad pildid. Ma ei teadnud, kas ema on koti siia toonud, et koju ruumi teha, või olen selle lihtsalt ise muuseumi unustanud. Aga ütlesin, et las see jäädagi siia, kui kodu peaks olema saja aasta pärast maha põlenud, on osa asju muuseumis alles. Rääkisin muuseumitöötajale, et mul ei ole enam raamatu koostamiseks nii palju aega kui varem, sest tahan sel semestril teha ära kõik magistriõppe tegemata ainepunktid. Bakalaureuseõppe viimasel aastal mul loenguid ei olnud ja magistriõppe esimestel aastatel ka eriti mitte, nüüd on. Ütlesin, et pean tegema semestriga 20 ainepunkti. Või on see 30 ainepunkti. Lahkusin majast. Mõtlesin, et kui pean tegema semestriga pooled ainepunktid, kas seda pole veel rohkem kui ma ütlesin.

Kolmapäev, detsember 09, 2020

Artikli sümbolid

Olin toidupoes ja sõin. Olin hiljuti saanud teada vereproovi vastuse, mille kommentaariks oli öeldud, et ma pean paari liiki asju vähem ja mõnda teist rohkem sööma hakkama. Mõtlesin, et koroonaohu tõttu tuleks tegelikult enne sööki käsi pesta.

*
Lugesin ajalehte. Seal kirjutati, et kui abielulahutuse järel jääb laps isa kasvatada, on see halvem variant, sest lapsel on vaja rohkem ema. Suur osa artiklist oli kirjutatud tähtede asemel muude sümbolitega. Vahepeal olin ma muudest sümbolitest ka aru saanud, aga enam mitte. Kui emale selle artikli sisust rääkisin, siis ta vastas, et tema luges sealt teistsuguseid asju välja. Mõtlesin, et võibolla tõesti, sest ma ei lugenud artiklit paberilt, vaid kujutluspildist.

Teisipäev, detsember 08, 2020

Vaiba pikkus


Eile paluti mul vaipa pildistada. Seoses sellega, et üks vaip sai ostetud liiga pikk ja taheti anda uuele omanikule, kellele see paremini ära mahuks. Pilti nähes vastati aga, et Euroopa Liidus saavat kauba poodi tagasi viia, kui seda piisavalt kiiresti teha.

Steiermark

Vaatasin eile kahte ja täna ühte filmi Austria liidumaa Steiermarki kohta. Ühes sissekandes ma kirjutasin vist maakond, pärast mõtlesin, et Austrias nagu Saksamaalgi olid liidumaad, mitte maakonnad. Aga ühes filmis esinesid nii sõnad Land kui ka Bundesland, siis võibolla on mõlemad tõlkevasted lubatud. Varem olen vaadanud filmi Steiermarki pealinna Grazi kohta. Eile vaadatud filmid olid mõned minutid pikad, tänane paarkümmend minutit.

Esimeses filmis oli Steiermark justkui isikustatud ja ta rääkis mina-vormis. Teda nimetati vist selles filmis Austria südameks. Mõtlesin, et võibolla keisririigi ajal ei nimetatud. Aga pärast vaatasin kaardilt, et ta ei jää ka päris praeguse Austria keskpunkti, vaid sellest natuke ida poole, osa ka lõunapiirile. Esimeses films näidati kordamööda paljavõitu inimest ja soojemalt riides mäesuusatajat, nii mitu korda järjest. Seega ilmselt mitte aastaaegu kronoloogilises järjekorras, vaid ajamasinaga edasi-tagasi hüpates.

Teises filmis ei räägitud üldse muud, kui korrati refräänina ühte ja sama kahesilbilist väljendit. Muusika tundus natuke hirmuäratavam. Kuigi see film oli pikem, jäi vähem meelde. Vist selles filmis näidati naerjaid.

Kolmandas filmis näidati toidu valmistamist, põllumajandust ja loomakasvatust, ka söömist. Sigu oli erinevat värvi ja kasvatati ka veiseid. Ükskord ülikooli eksami jaoks pidi ise materjali otsima, millega seoses jäi internetist leitust meelde, et Šveistsis toodeti palju juustu, šokolaadi ja kondenspiima. Nüüd vaatasin filmist, kuidas ka naabermaal Austrias valmistati šokolaadi ja juustu. Aga näidati ka, kuidas taldrikutesse mitmesuguseid asju kombinatsioonis paigutati. Veini tundus joodavat sealkandis rohkem kui õlut.

Esmaspäev, detsember 07, 2020

Kadunud materjal

Täna kaotasin Vint.ee-s ühele vastasele välkmales 0:2. Mõlemas mängus oli alistumise põhjus materjalikaotus, kuigi ma ei alistunud kummalgi korral silmapilkselt. Vastasel oli veel minust madalam reiting, aga võibolla oli põhjus hilisem kasutajanime tegemine, vähemalt ei tundunud see kasutajanimi tuttav. Ma ei arvanud küll ka enne mängu algust, et ma täna tippvormis oleksin, aga läksin mängima, sest sain tõlkimise päeva miinimumi suhteliselt vara täis ja teine päev ei pruugi nii palju aega üle jääda.

Mängijate võrdlus

Tegime aiatööd. Ühest rohttaimest sai suur osa peenralt välja kitkutud, aga peenra serva jäi see kultuurtaim alles. Praegu oli selline aastaaeg, mil põõsas ei kasvanud. Kui põõsas oleks kasvanud, oleks ta rohttaimele peale surunud. Vaatasin, et vanaemal on soome-eesti sõnaraamatut nii maal kui ka linnas, kuigi topelteksemplarid võtsid topelt ruumi.

*
Läksin ühest majast teise. Teises majas tahtis Raidväli minuga malet mängida. Ütlesin, et ma ei mängi, ma juba eelmises majas mängisin. Raidväli läks minema. Tuli Kullamaa ja hakkasin mängima temaga. Kullamaa oli mänginud vanglas leivast nuppudega ja eelistas seetõttu sellesarnaseid ka praegu. Vahepeal torkas ta minupoolse lauaserva sisse millegi tähistamiseks nõelasid. Ta esitas mulle ühe küsimuse tähtkujude kohta. Ütlesin, et horoskoobid olevat väljamõeldised. Nii palju neis on tõtt, et inimest mõjutab, kas ta sünnib soojal või külmal aastaajal, aga suuremalt osalt on horoskoop väljamõeldis. Kui määrata iseloomu tähtkuju järgi, siis tuleb arvestada, et sama tähtkuju ajal on ühel poolkeral suvi ja teisel talv. Kullamaa ütles, et horoskoobi kehtivust on ikka uuritud. Vastasin, et ma pole palju selle teemaga tegelenud. Kullamaa läks minema. Läksin riidehoidu oma riideid võtma. Seal istus Raidväli. Ütlesin talle, et Kullamaa on ikka tugevam mängija kui tema, sest Kullamaa oskas mind endaga mängima panna. Raidväli hakkas naerma. Ta ütles lause, mida ma kindlalt ei kuulnud, aga tahtsin kuulduga midagi sarnast öelda, seetõttu laususin: "Surematu atentaat." Varem polnud lapsed julgenud, aga nüüd julgesid palli ukse alt Stalini tuppa veeretada. Pall veeretati ka diktaatori jalgade vahelt läbi.

*
Emajões oli inimene, kes tundus võitlevat uppumisega. Meie seltskond märkas teda. Kõndisin mööda jõe äärt, et uppujat päästa, aga ei näinud enam, kus ta on. Võibolla kõndisin liiga aeglaselt ja jõest liiga kaugel. Nüüd tormasid kohale ka teised seltskonna liikmed. Mina kõndisin jõe algusesse, sest mäletasin, et ujumine sai alguse sealt. Siis pöörasin ringi ja läksin tuldud teed tagasi. Üks meist oli kõndinud jõe vastaskalda juurde. Kõndisin ka läbi jõe sinna. Selgus, et vesi on igal pool vaid põlvini. Küsisin, kas nii madalas vees on võimalik uppuda. Kaaslane vastas, et miks ei ole. Ta läks kaldatammi sees olevasse koopasse, et vaadata, võibolla on kadunu seal. Mina oletasin, et meie otsime kadunut jõest, aga võibolla ta on juba veest välja roninud. Läksin esialgse kalda suunas tagasi. Nägin veepinnal prille. Korjasin need enda kätte, aga prillidel inimest küljes ei olnud. Korjasin välja ka teise paari prille.

Pühapäev, detsember 06, 2020

Parteide toetajad

Läksin pesemishoonesse. Üks mees näitas, et vann on seal pool. Küsisin, et aga kus saun on. Mees ütles, et saun on vastassuunas. Läksin sauna suunas. Mees läks akna peale kõõluma ja kukkus alla. Ei hakatud üldse kontrollima, kas ta jäi kolmandalt korruselt kukkudes ellu, vaid hakati kohe kahtlustama mõrva. Et teisi inimesi polnud läheduses viibinud, langes kahtlus minule. Mõtlesin, et võibolla ma natuke olen süüdi, et ma tal kõõlumist ei keelanud, aga ma olen varem nii paljusid keelanud ja osad on just keelamise pärast alla hüpanud.

*
Otsisin köögis ühte ajalehenumbrit. Ütlesin, et numbrid on vales järjekorras. Virn kukkus ümber ja läks sassi. Ütlesin, et poliitikutele on tähtis ainult häälte arv, mitte see, millise partei pooldajad nende poolt hääletavad. See on nagu Pikas Parlamendis. Ema küsis, kas Pikk Parlament oli fašismi ajal. Vastasin, et ei, Inglismaal. Fašistlikus Itaalias aeti parlament just kiiresti laiali. Seal oli alguses parlament, milles olid esindatud nii fašistid kui ka opositsioon. Fašistid tapsid teiste parteide pooldajaid ja teistel polnud sellest alguses midagi, aga kui tapeti sotsialistide juht Matteotti, siis oli.

Laupäev, detsember 05, 2020

Lipp kahe vankri vastu

arvuti - inimene
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 c6 5. c5 e5 6. de Rfd7 7. Rf3 Oc5 8. 0-0 Rf8 9. e4 d4 10. a3 Og4 11. b4 Ob6 12. Rbd2 Rg6 13. Rc4 Rd7 14. Og5 Lb8 15. Rb6 Rb6 16. Ld4 0-0 17. Vac1 Ve8 18. Vfd1 Re5 19. Of4 Rf3+ 20. Of3 Lc8 21. Og4 Lg4 22. Ld3 g5 23. f3 Lh5 24. g4 Lh4 25. Og3 Lh6 26. Kg2 Lf6 27. Of2 Vad8 28. Od4 Lg6 29. Lc2 Rc8 30. Lf2 a6 31. h4 gh 32. Lh4 Vd7 33. Kf1 Ved8 34. Ke2 Vd4 35. Ld8+ Vd8 36. Vd8+ Kg7 37. Vc8 Le6 38. Vd8 La2+ 39. Vd2 La3 40. Vc4 a5 41. ba La5 42. Vdc2 Lc7 43. Ke3 Lb6+ 44. Vc5 Lb3+ 45. V2c3 Lb2 46. e5 Kg6 47. f4 h5 48. gh+ Kh6 49. Vc2 Lb1 50. Vc1 Lf5 51. Vh1 Le6 52. Vcc1 Lb3+ 53. Kd4 Ld5+ 54. Ke3 Lb3+ 55. Kf2 Lb2+ 56. Kg3 Lb3+ 57. Kh4 Lf3 58. Vcf1 Le4 59. Kg4 b5 60. Ve1 Ld5 61. Vd1 Le6+ 62. Kh4 Le7+ 63. Kg3 La3+ 64. Kg4 La8 65. Vd6+ Kh7 66. Vc1 Lc8+ 67. Kg5 c5 68. Vh6+ Kg7 69. Vf6 b4 70. h6+ Kg8 71. Vg1 b3 72. h7+ Kh7 73. Vh6+ Kg7 74. Kh5+ Kf8 75. Vh8+ Ke7 76. Vc8 c4 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 49 minutit 32 sekundit, mustal 18 minutit 45 sekundit.

Põhipätt

Üks mees tegi pätitegusid ja hakkas seejärel põgenema. Põgeneti erinevates suundades ja politseil ei jätkunud jõudusid kõigi korraga jälitamiseks. Põhipätt oleks muidu põgenenud välismaale, aga piiril oleks tulnud näidata dokumenti ja siis oleks ta kinni võetud. Mees meenutas, kes on talle põrandal istumise ajal vastu puutunud. Ta hakkas laulma. Henn hakkas selle peale naerma. Hennule oli varemgi meeldinud karm muusika.

*
Kõndisin kooli suunas. Märkasin, et mul on käes suusaklamber. Et selle koju tagasi viimine oleks liiga palju aega võtnud, panin klambri hoopis särgitaskusse. Seal see rõhus liiga tugevalt.

Reede, detsember 04, 2020

Vanavanaema 120

Vaatasin täna ülekannet oma vanavanaema Aliise Moora 120. sünniaastapäevale pühendatud konverentsist. Ülekandes näidati vanu fotosid. Lisan omalt poolt fotod postkaardist, mille ta mulle 7. sünnipäevaks saatis. Postkaardil on tekst:

"Kallis seitsmeaastane Simo Runnel!

Sind tervitab Sinu vanavanaema Tallinnast ja soovib Sulle uuel, tähtsal kooliastumise eluaastal tugevat tervist, head pealehakkamist, palju õnne, head ja rõõmsat aega koolis ja kodus!

Kui ma 10-ne aastane olin, siis lugesin hirmus põnevat juttu Lendavast Hollandlasest, nüüd kannavad seda nime Tallinna juures Pirita mererannal niisugused laevad nagu sellel kaardil. Ma pole neid veel seal näha saanud. Kui Su isa või ema peaks Sind Tallinna tooma, lähme koos vaatama!

Sinule, õe Pillele ja kolmele vennale, ka emale ja isale kõigile palju, palju tervist ja head nägemist!

Vanavanaema.
4. mail 1984."


Neljapäev, detsember 03, 2020

Viikideta võrdsus

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet 1:1. Esimeses mängus vastane alistus ootamatult vara, mulle tundus, nagu ta oleks saanud veel viguri ära kaitsta. Teises mängus olid mul mustad, tegin lühikese vangerduse, aga vastane tungis minu tagalasse käikudega Lh7 ja Vd7. Nuppe oli mul küll rohkem, aga alistusin läheneva mati tõttu.

Väiksed esemed

Väljusin kooli väravast. Värava ees näidati, mida Klaus oli ükskord kirjutanud. Tema luuletust kiideti väga. Mulle jäi see luuletus arusaamatuks.

*
Olime tänaval. Tädi Ann ütles, et täna öösel silmapiiril üks talumaja põles. Järgmise talumajani polnud tuli veel jõudnud. Mulle esitati üks küsimus. Mõtlesin, et ma ei vasta sellele sõnadega, vaid malevariandina. Otsisin sobivaid käike.

*
Kallasin oma vanade müntide purgi sisu mänguasjade kotti. Mõtlesin, miks ma seda tegin. Mündid on väiksed ja võivad lastele kurku minna, korjan need kotist uuesti välja. Aga mänguasjad kotis on sama väiksed, kas peab korjama? Vaatasin oma vanu pabereid. Näitasin Hennule ühte paberit, et sinna on häid asju kirjutatud. Henn luges ja ütles, et tema meelest need ei ole head. Klaus ütles, et tal on mobiiltelefoni kaart kellegagi vahetusse läinud. Tal oli kaks kaarti, aga kumbki polnud sobiv. Tahtsin vaadata, ega minu käes Klausi kaarti pole, aga selgus, et minu kaartidele polegi midagi peale kirjutatud, seetõttu ei saa vaadata, kelle omad need on. Mul oli plastiliini karbis aastaid plastiliinimehike olnud, aga nüüd oli materjal nii vanaks muutunud, et see mehike murenes laiali. Mätsisin tema materjali keraks kokku. Ma ei teadnud, kas seda saab või ei saa veel kasutada.

Kolmapäev, detsember 02, 2020

Elus mänguloom

Vaatasime aknast, kuidas kaks tüdrukut mängisid lasteaia õuel reketimängu. Ütlesin, et professionaalide jaoks on mäng kergem, mina pean vaatama, kuidas pallile pihta saada. Aga kohe tundus, et ka tüdrukutele on mäng raskem kui ma arvasin, sest üks serv läks neil väga viltu, maandudes lasteaia katusel. Seejärel hakkas pall käima kaugelt vastu meie akent. Klaus seletas, et selleks, et see liiga vara ei maanduks. Äkki seisis üks tüdrukutest meie akna taga karniisil ja ütles tere, nähtavasti sellepärast, et oli tähele pannud, et me nende mängu jälgime. Panin akna kinni, et ta tuppa ei tuleks. Tüdruk kukkus karniisilt alla. Ütlesin, et ma ei tahtnud teda tappa. Aga alla vaadates nägin, et ta on elus ja püsti tõusnud. Tal võis siiski olla vigastusi.

*
Olin saali ukse lähedal. Üks laud edasi istus minust vanem ajaloolane, kes oli ükskord minu tööd kommenteerinud. Ta ajas minuga ka nüüd juttu. Ma ei teadnud, kas nüüd olen ma tema arvates alla käinud. Äkki oli ta seljaga minu poole ja hakkas ajama juttu teise enda vanuse ajaloolasega. Nüüd ei räägitud enam minust, vaid minu isast.

*
Toas aeti juttu. Jutuajamises osales ka mänguloom. Mõtlesin, et muidu võidaks öelda, et mänguloom liigutab sellepärast, et tal on inimene juures, aga praegu sellel loomal kedagi juures ei ole. Vanasti olid lapsed mänginud, et mänguasjad on elus, aga nüüd olidki. Tahtsin kontrollida, kui hea on selle mängulooma mõtlemisvõime. Küsisin talt, milline on minu kõige lühem sõrm. Ta pakkus kahte erinevat varianti, pöialt ja nimeta sõrme, jäädes siis pöidla juurde. Ütlesin, et väike sõrm on vist lühem. Kontrollisin üle teise käe kahte sõrme mõõduks võttes ja teise sõrme juurde ümber tõstes, püüdes mõõdusõrmede vahelist vahemaad säilitada. Sain oma jutule kinnitust. Mänguloom tahtis wc-sse minna, aga seal tuli põles, järelikult paistis keegi sees olevat. Küsisin loomalt, kas ta tahab wc-sse või potile. Ta vastas, et wc-sse. Teises wc-s oli jälle remont, nii et ei tohtinud vist sinna ka minna, aga loom siiski läks. Ütlesin isale, et praegu ei saa kumbagi wc-d kasutada, aga loomal on vaja. Isa vastas, et ma olen kaval poiss. Algul ma ei saanud aru, miks ta nii ütles, siis hakkasin saama. Seletasin, et ta arvab, et ma ise mängin, et mänguloomal on wc-sse vaja, aga nüüd on mänguloomad elusad. Selle looma sees ei ole vedru, vaid tal on olemas seedimine, seetõttu on tal vaja ka wc-s käia.

Teisipäev, detsember 01, 2020

1960. aastate olümpiamängud

Sain raadio arhiivi natuke selgemaks. Aga soovitud saadet 1960. a. Rooma olümpiamängude kohta ma sealt ikkagi ei leidnud. Oli lõike 1936. a. Berliini olümpiamängude kohta, järgmiseks tulid alles 1964. a. Innsbrucki taliolümpiamängud ja sama aasta Tokio suveolümpiamängud. Kuulasin saadet Tokio olümpiamängude avatseremoonia kohta. Selle pikkus oli 11 minutit 54 sekundit. Ma olen kunagi suure osa päevast olümpiamänge jälginud. Tokiost tegi reportaaži Toomas Uba, keda olen kuulanud ka oma eluajal. Ta nimetas, millised riigid said suurema aplausi. Olevat saanud ka Nõukogude Liit, mis oli sõjas Jaapanilt saari ära võtnud. Uba seletas tugevat aplausi Nõukogude Liidule sellega, et riik on spordis tugev. Aga selle järgi, millistele riikidele veel aplaus tugev oli, tundus mulle, et plaksutati lihtsalt Vaikse ookeani äärde jäävatele riikidele. Ülikooliloengust mäletan, et pärast Teist maailmasõda ei õpetatud Jaapani koolides vist ajalugu, aga olümpia avatseremoonial oli ajalugu sellega meelde tuletatud, et tähtsasse rolli valiti inimene, kes oli sündinud Hiroshimas samal päeval, kui osa linnast aatompommi viskamise käigus hävis. Selline võte võis tekitada võitjariikide sportlastes süütunnet. Aga ükskord, kui ma kritiseerisin aatompommi kasutamist, nimetati mind äärmuslaseks.

Õnne valem

Ükskord lugesin uuringust, mille järgi mida vähem on inimesel feisbuki kontakte, seda õnnelikum ta on. Nüüd tegin loogilise järelduse, et siis on kõige õnnelikumad need, kellel neid kontakte on null.

Hilinemisega kaitsmisele

Tahtsin istuda klassis 208 oma kohale viimases reas, aga seal oli Kristeri kott. Seetõttu istusin täna eelviimasesse ritta. Võtsin ühekohalise laua, mis oli kõige lähemal Peebule. Aga Peep nihkus kaugemale. Mõtlesin, et pärast võiks rääkida, et ma tunnen osasid inimesi kukla järgi paremini kui näo järgi. Tunnis hakkas õpetaja esitama nimede skeeme ja näitas tahvlil, kuidas seosed nimede vahel hargnesid. Mõtlesin, et ta räägib küll, milliste isikute vahel on seos, aga ta ei ütle, milles see seos seisneb.

*
Mul oli ühes kohas kodulehekülg ja tegin teise kohta teise veel. Ekraani paremas osas olid ette antud pildid ja vasakusse osasse kirjutasin enda kohta. Kirjutasin sellele leheküljele ainult oma eluloo hilisemast osast. Mõtlesin, et need etteantud pildid on millegi reklaam. Hakkasin parandama trükivigu, mille ma leidsin. Pärast ütlesin vennale, et ma leidsin mitu trükiviga.

*
Lugesin ühelt võrguleheküljelt, et ma olen ikka veel magistrant. Magistritöö oli juba palju aastaid tagasi valmis saanud ja olin igale poole kirjutanud, et ma olen magister. Aga kaitsmist ei olnud veel olnud. Mõtlesin, et peaksin minema kaitsmisele, aga võibolla peaksin selleks töö ümber tegema, et kasutada vahepeal ilmunud kirjandust. Läksin õppehoonesse. See oli muutunud. Püüdsin vaadata aknast välja, et kontrollida, millises õppehoones ma olen. Läksin ülemisele korrusele. Püüdsin leida osakonna sekretäri. Aga vaatasin, et ta on läinud kohe algavale üritusele. Minuga hakkas rääkima hoopis üks naine, kes tundus näo järgi võõras. Ta ütles nagu minu tuleku eesmärki teades, et ma kaitsmise ära teeks. Rääkisin, et olen ülikooli lehest lugenud, et ma olen magistriõppe lõpetanud, aga nüüd lugesin ühte võrgulehekülge, mille järgi ei ole. Ütlesin, et võibolla tuleks teha kaitsmine nüüd. Naine vastas, et asju tuleb ikka teha sobival ajal.

Roomast või Pariisist

Lõppenud päeva hommikul mõtlesin otsida raadiosaadet 1960. a. Rooma olümpiamängude kohta. Olin vahepeal märganud, et on võimalik teha otsing aastakümnete kaupa, aga see polnud veel aasta täpsusega. Ühte saadet aastast 1960 ma kuulama hakkasingi, aga ma ei tea, miks see otsinguvasteks anti, kui seal ei mainitud ei Roomat ega olümpiamänge. Selle asemel oli kaks eestlast käinud Pariisis. Üks neist oli minu endise vastaskorteri poisi vanaisa ja teine rääkis, aga ei jäänud nimi meelde. Nagu Trikkeli reisiraamatuski, kirjeldati ka selles saates, kuidas ühe sõidukiga asus teele seltskond, mis oli kokku kogunenud üle Nõukogude Liidu, sest tol ajal paljusid korraga välismaale ei lastud. Aga kui Trikkel nii loetud raamatus kui ka kuulatud raadiosaates hakkas tooma informatsiooni Teise maailmasõja kohta, siis nüüd kuulatud saates midagi poliitilist ei olnud. Või võibolla see oli poliitiline, et lükati ümber eksiarvamus, nagu oleksid kõik prantsuse naised ilusad. Võibolla oli tsensor nõudnud, et kapitalistliku riigi kohta tuleb midagi kriitilist öelda. Teiselt poolt oli võibolla tsensoril märkamata jäänud, et üks kõlanud prantsuskeelsetest lauludest oli vist vaimulik. Vähemalt mina oma vähese keeleoskusega kuulsin seal vaimulikele lauludele omast fraasi. Aga kirikutest räägiti ka eestikeelsete lausetega. Ülikoolis olen õppinud, et 20. sajandiks oli ehitamikiirus nii palju tõusnud, et sajandeid ehitatud kirikud, mis Teises maailmasõjas puruks pommitati, ehitati pärast sõda palju kiiremini uuesti üles. Aga saates vaadati asjale teisest küljest, et keskajal osati teha värvilisest klaasist vitraažaknaid, kuid hiljem sellise klaasi valmistamise meetod ununes ja taastatud kirikud näevad kehvemad välja kui originaalid.