Olime klassis 102. Õpetaja Holts teadis, et ma igal pool ei käi, seetõttu ta küsis, kas ma jõulupeole tulen. Vastasin, et jõulupidudel ma käin. Aga hakkas tunduma, et jõulupidu on võibolla juba täna. Vastates olin arvanud, et paari päeva pärast. Kui see oli juba täna, sobis see mulle vähem, sest tahtsin vahepeal kodus ära käia.
*
Lahendasime varem toimunud matemaatikaolümpiaadi ülesandeid. Õpetaja ütles, et kõik said nõutud kellaajaks ülesanded lahendatud. Mina ei saanud. Aga see tuli sellest, et ma olin vahepeal juturaamatut lugenud. Kui oleks olnud pärisolümpiaad, poleks ma raamatut lugenud ja lahendamine oleks läinud kiiremini. Õpetaja ütles, et nagu me näeme, ei ole olümpiaadil kõik ülesanded nipiga. Üks ülesanne oli selline, mille oleks võinud anda ka tavalises matemaatikatunnis. Ühte ülesannet ma ei osanud, sest ma ei teadnud peast valemit, et kaks murdu annavad kokku arvu üks. Aga oletuse põhjal sain sellest aru.
*
Lähenesin teenindusmaja valgusfoorile. Seal oli koroonaaja kohta rahvast liiga tihedalt. Nägin teisel pool teed oma õpetajat, aga ma ei saanud talle tere öelda, sest läksin üle tee diagonaalis. Mul oli samm nii kiire, et ma sain endale diagonaalis tee ületamist lubada. Ma ei liigutanud peaaegu üldse jalgu, aga ikka liikusin kiiresti. Kui ma veel jalgu ka oleks liigutanud, oleksin olnud veel kiirem.
0 vastukaja:
Postita kommentaar