teisipäev, detsember 01, 2020

Hilinemisega kaitsmisele

Tahtsin istuda klassis 208 oma kohale viimases reas, aga seal oli Kristeri kott. Seetõttu istusin täna eelviimasesse ritta. Võtsin ühekohalise laua, mis oli kõige lähemal Peebule. Aga Peep nihkus kaugemale. Mõtlesin, et pärast võiks rääkida, et ma tunnen osasid inimesi kukla järgi paremini kui näo järgi. Tunnis hakkas õpetaja esitama nimede skeeme ja näitas tahvlil, kuidas seosed nimede vahel hargnesid. Mõtlesin, et ta räägib küll, milliste isikute vahel on seos, aga ta ei ütle, milles see seos seisneb.

*
Mul oli ühes kohas kodulehekülg ja tegin teise kohta teise veel. Ekraani paremas osas olid ette antud pildid ja vasakusse osasse kirjutasin enda kohta. Kirjutasin sellele leheküljele ainult oma eluloo hilisemast osast. Mõtlesin, et need etteantud pildid on millegi reklaam. Hakkasin parandama trükivigu, mille ma leidsin. Pärast ütlesin vennale, et ma leidsin mitu trükiviga.

*
Lugesin ühelt võrguleheküljelt, et ma olen ikka veel magistrant. Magistritöö oli juba palju aastaid tagasi valmis saanud ja olin igale poole kirjutanud, et ma olen magister. Aga kaitsmist ei olnud veel olnud. Mõtlesin, et peaksin minema kaitsmisele, aga võibolla peaksin selleks töö ümber tegema, et kasutada vahepeal ilmunud kirjandust. Läksin õppehoonesse. See oli muutunud. Püüdsin vaadata aknast välja, et kontrollida, millises õppehoones ma olen. Läksin ülemisele korrusele. Püüdsin leida osakonna sekretäri. Aga vaatasin, et ta on läinud kohe algavale üritusele. Minuga hakkas rääkima hoopis üks naine, kes tundus näo järgi võõras. Ta ütles nagu minu tuleku eesmärki teades, et ma kaitsmise ära teeks. Rääkisin, et olen ülikooli lehest lugenud, et ma olen magistriõppe lõpetanud, aga nüüd lugesin ühte võrgulehekülge, mille järgi ei ole. Ütlesin, et võibolla tuleks teha kaitsmine nüüd. Naine vastas, et asju tuleb ikka teha sobival ajal.

0 vastukaja: