Tegime aiatööd. Ühest rohttaimest sai suur osa peenralt välja kitkutud, aga peenra serva jäi see kultuurtaim alles. Praegu oli selline aastaaeg, mil põõsas ei kasvanud. Kui põõsas oleks kasvanud, oleks ta rohttaimele peale surunud. Vaatasin, et vanaemal on soome-eesti sõnaraamatut nii maal kui ka linnas, kuigi topelteksemplarid võtsid topelt ruumi.
*
Läksin ühest majast teise. Teises majas tahtis Raidväli minuga malet mängida. Ütlesin, et ma ei mängi, ma juba eelmises majas mängisin. Raidväli läks minema. Tuli Kullamaa ja hakkasin mängima temaga. Kullamaa oli mänginud vanglas leivast nuppudega ja eelistas seetõttu sellesarnaseid ka praegu. Vahepeal torkas ta minupoolse lauaserva sisse millegi tähistamiseks nõelasid. Ta esitas mulle ühe küsimuse tähtkujude kohta. Ütlesin, et horoskoobid olevat väljamõeldised. Nii palju neis on tõtt, et inimest mõjutab, kas ta sünnib soojal või külmal aastaajal, aga suuremalt osalt on horoskoop väljamõeldis. Kui määrata iseloomu tähtkuju järgi, siis tuleb arvestada, et sama tähtkuju ajal on ühel poolkeral suvi ja teisel talv. Kullamaa ütles, et horoskoobi kehtivust on ikka uuritud. Vastasin, et ma pole palju selle teemaga tegelenud. Kullamaa läks minema. Läksin riidehoidu oma riideid võtma. Seal istus Raidväli. Ütlesin talle, et Kullamaa on ikka tugevam mängija kui tema, sest Kullamaa oskas mind endaga mängima panna. Raidväli hakkas naerma. Ta ütles lause, mida ma kindlalt ei kuulnud, aga tahtsin kuulduga midagi sarnast öelda, seetõttu laususin: "Surematu atentaat." Varem polnud lapsed julgenud, aga nüüd julgesid palli ukse alt Stalini tuppa veeretada. Pall veeretati ka diktaatori jalgade vahelt läbi.
*
Emajões oli inimene, kes tundus võitlevat uppumisega. Meie seltskond märkas teda. Kõndisin mööda jõe äärt, et uppujat päästa, aga ei näinud enam, kus ta on. Võibolla kõndisin liiga aeglaselt ja jõest liiga kaugel. Nüüd tormasid kohale ka teised seltskonna liikmed. Mina kõndisin jõe algusesse, sest mäletasin, et ujumine sai alguse sealt. Siis pöörasin ringi ja läksin tuldud teed tagasi. Üks meist oli kõndinud jõe vastaskalda juurde. Kõndisin ka läbi jõe sinna. Selgus, et vesi on igal pool vaid põlvini. Küsisin, kas nii madalas vees on võimalik uppuda. Kaaslane vastas, et miks ei ole. Ta läks kaldatammi sees olevasse koopasse, et vaadata, võibolla on kadunu seal. Mina oletasin, et meie otsime kadunut jõest, aga võibolla ta on juba veest välja roninud. Läksin esialgse kalda suunas tagasi. Nägin veepinnal prille. Korjasin need enda kätte, aga prillidel inimest küljes ei olnud. Korjasin välja ka teise paari prille.
0 vastukaja:
Postita kommentaar