Tüdrukud küsisid, kas kell on tunnis. Vastasin, et nad vaataksid oma kella pealt. Ahhetati, et kas mul on tundide alguskellaajad ka peas. Istusin Erikuga samasse pinki. Aga mitte tema kõrvale, vaid selja taha. Siis Erik nihkus pingi vasakust servast paremasse ja mina nihkusin samuti laua taha vabaks jäänud kohale. Aga mitte päris Eriku kõrvale, vaid üks tühi tool jäi vahele. Mõned istusid päris kõrvuti. Erik ütles, et tal on uus perekonnanimi. Ma ei hakanud küsima, miks ta on nime vahetanud, vaid püüdsin uue nime meelde jätta. Võis juhtuda, et ma selle hiljem unustan ja ei oska seetõttu Erikule helistada.
*
Paide majas oli suurem hulk rahvast. Vanaema läks sahvrisse. Läksin kaasa, lootes, et kedagi sahvri kõrval käimlas ei ole. Aga sahvris ei olnud enam nii palju toiduriiuleid nagu vanasti. Ütlesin, et ei ole enam endised ajad. Seevastu oli tekkinud köögi seina äärde palju putkasid, kust sai toitu või suitsu osta. Valisin, mida osta. Mõtlesin, et peolistel on küll suur valik, millisest putkast osta, aga putkadel pole suurt valikut, kes neilt ostab. Siis küsisin, et kui Siiri üksi kodus on, kes siis neist putkadest ostab. Suurem osa ajast siin pidu ei olnud. Üks mees vastas, et nüüd ma esitasin kõige targema küsimuse. Mõtlesin, et sellega peab ta vist silmas, et kohe ma ärkan.
*
Olin isa toas arvuti taga. Olin võtnud vastu feisbuki kutse ühelt võõralt välismaalaselt, nüüd saatis ta mulle ka postkasti ingliskeelse kirja. Kiri oli pikk ja kirja lõpus ta ütles, et teda huvitavad minu usulised vaated. Mõtlesin, et võiks vastata, et eestlased on pärast Nõukogude aega üsna usukauged. Aga ma olen mõned korrad kirikus käinud. Ma olen käinud omal valikul luteri kirikus ja ühe korra pulmakutse tõttu õigeusu omas. Ma ei hakanud veel vastama, mõeldes, et enne kirjutan paberile mustandi. Isa hakkas üles tõusma. Seetõttu otsustasin kolida oma toa arvuti taha ümber. Aga mõtlesin, et võibolla oma toas pole praegu võrguühendust. Läksin suurde tuppa. Kirjutasin kaustikusse inglise keeles. Toas oli rahvast ja Arst rääkis, et tappis hiljuti hobuse. Teine sama vana mees küsis, mitu hobust tal alles on. Arst vastas, et enam mitte ühtegi. Mõtlesin, et lähen kööki, panen ukse vahelt kinni ning ütlen emale ja Pillele, et maamehed räägivad loomade tapmisest.
0 vastukaja:
Postita kommentaar