Reede, juuli 31, 2020

Uus ja parandatav

Ostsin kaks paari uusi pükse. Tavaliselt olen ostnud siniseid teksapükse, aga nüüd on kumbki paar erinevat värvi. Poes parandatakse ka vanade pükste katkiseid detaile.

Käsuliin

Ajaleht otsis välja kaks vana fotot ühe mehe auks peetud pidudest. Kommentaariks kirjutati, et fotodelt on näha, et see on kehv mees, sest pidudel ei osalenud piisavalt tähtsad inimesed, sealhulgas ei osalenud tema isa, keda pole näha kummalgi fotol. Mina leidsin, et fotod ei tõesta, et mehe isa ei osalenud, ta võis pildistamise ajal wc-s olla. Valitsuskoalitsioon tegi seadustesse muudatuse, et nüüdsest on sõja ajal riigi kõrgeim juht kaitseminister, mitte vägede ülemjuhataja. Ma ei olnud selle parandusega rahul. Mõtlesin, et parandus tehti nähtavasti eeldusega, et sõda kunagi ei tule, aga see võib tulla. Kui peaminister on kaitseministri ülemus, aga kaitseminister on kõrgeim ülemus, kumb siis kummale käske annab? Ja sõda on osa välispoliitikast, kas siis on tähtsam kaitseminister või välisminister? Ei saa panna kõrgeimaks ülemuseks sellist ministrit, kelle kohta ei jää isegi meelde, mis ala minister on kõrgeim. Ruumis viibijad pahandasid minuga ja vaidlesin neile vastu. Mul paluti seletada õpikust ühte lauset. Ütlesin, et lause tähendus sõltub sellest, mis aine õpik see on. Ütlesin, mida see tähendab juhul, kui tegemist peaks olema ajalooõpikuga. See oli teksti kolmas lause. Esimese lause kohta ütlesin, et see tähendab, et lause autorile minu lause ei meeldi, sest ta on lühikest kasvu.

Neljapäev, juuli 30, 2020

Uues sajas

Täna ei õnnestunud Vint.ee-s mängida esialgu ei Fischeri malet ega tavalist malet. Seetõttu hakkasin mängima esimest korda selles keskkonnas vene kabet. Sain vastaseks teise algreitinguga mängija, aga kaotasin mõlemad mängud, mis ei ole üllatav. Ma vähemalt teadsin, kus on sobiv alistuda. Seejärel sain kutse välkmalet mängida ühelt minust tunduvalt kõrgema reitinguga mängijalt. Mängisin temaga ühe mängu, ta ületas mõtlemisaja. Sain uueks reitinguks 1807, mis on seal keskkonnas esimest korda rohkem kui 1800. Eile kirjutasin, et arvutiprogrammi vastu on hakanud pika mängu tulemused halvemaks minema. Et inimeste vastu välkmaletulemused ei ole läinud, see seletub võibolla sellega, et välkmalet mängin ühtlasema tempoga, pikas mängus olen võibolla vähem mõtlema hakanud. Või on teised inimesed ka koroona ajal nõrgemaks läinud.

Pealejoonistamine

Andsin lastele oma vana kaustikut, et nad sinna vanadele asjadele peale joonistaks. Kui suurem osa kaustikust oli üle joonistatud, ütlesin, et nüüd aitab, viimase lehekülje tahan säilitada endisel kujul. Panin selle sahtlisse tagasi. Lapsed nõudsid, et ma neile veel sahtlist kaustikut annaks. Vastasin, et seda teist ma neile ei anna, kõige üle joonistamist ma ei taha. Siis selgus, et lapsed ei nõua teist kaustikut, vaid seda, mille ülejoonistamisega nad juba tegelesid. Ütlesin, et ma sain valesti aru, ja andsin selle neile uuesti.

Kolmapäev, juuli 29, 2020

Voolumõõtja

Kirjutasin eile rubriigis "päev", et ei osanud maal seinakontaktist voolu saada. Täna selgus, et asi oli selles, et tuli vajutada kolme voolumõõtja nuppu. Seda ma ka teha proovisin, aga teise asendisse sain vaid kaks, kolmas hüppas minu käe all tagasi ja siis mõtlesin, et seda vist ei tohi puutuda. Võtsin eile ka maalt linna telefonikõne ja sain telefonijutust valesti aru, nagu tulekski vajutada vaid ühte nuppu. Voolumõõtjal on kokku viis nuppu. Kahte neist vajutada ei olnud vaja. Sain telefonijutust aru, et kui liiga palju voolumõõtja nuppe korraga vajutada, võivad korgid läbi minna, aga tänase kontrollküsimusega selgus, et kui liiga palju aparaate korraga tööle panna. Mul vist vedas, et ma ülikoolis füüsikat õppima ei sattunud. Aga telefonikõne arusaamatused tähendavad, et minu jutust saadi ka valesti aru. Eile voolumõõtja vahepeal nagises ja mõtlesin, et see võib tähendada, et kaks nuppu korraga teises asendis on ka liiga palju.

Allakäik

Kui vahepeal oli periood, kus võitsin järjest tugevamaid arvutiprogrammi tasemeid, siis praegu kaotan järjest nõrgematele. Täna läksin veel üks tase allapoole ja kaotasin ka sellele. Eilsega võrreldes vähemalt käikude arv kasvas.

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. Rf3 Rf6 8. h5 Oh7 9. Od3 Od3 10. Ld3 e6 11. Od2 Od6 12. Re4 Re4 13. Le4 Lc7 14. Lg4 f5 15. Lg6+ Lf7 16. 0-0-0 Lg6 17. hg 0-0 18. Re5 Vf6 19. Of4 Oe5 20. de Vg6 21. Vd8+ Kf7 22. g3 Ke7 23. Vh8 Kd7 24. Vd1+ Kc7 25. Vdd8 b6 26. Vdg8 Kb7 27. Oh6 Ra6 28. Va8 gh 29. Kd2 Rc5 30. Vae8 Re4+ 31. Ke3 Rg5 32. Ve7+ Ka6 33. a4 Re4 34. g4 Rc5 35. gf ef 36. b3 Re6 37. Vhe8 Rg5 38. Va8 b5 39. Vaa7+ Kb6 40. b4 ba 41. Veb7++

Teisipäev, juuli 28, 2020

Kasutud tempod

Täna otsustasin mängida käikude tagasivõtmiseta. Võibolla tagasivõtmise harjumus ongi mind viimasel ajal nõrgemaks muutnud.

inimene - arvuti
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 a6 5. c4 Rf6 6. e5 La5+ 7. Rc3 Ob4 8. Od2 Le5+ 9. Rde2 Rc6 10. a3 Oc5 11. b4 Od4 12. g3 Re4 13. Vc1 Of2++

Vihmaga maale

Käisin maal. Bussi peale mineku ajal vihma sadas. Võtsin vihmavarju, aga vesi pääses ka selle alla. Bussis panin kotist kuiva teksajaki selga, seetõttu külm ei hakanud. Suvilas tahtsin panna riideid elektriradiaatori peale kuivama, nagu kodus oli soovitatud, aga millegipärast ei saanud seinakontaktist voolu kätte, kuigi laelambid läksid põlema. Ilm oli soe ja suvilas mul samuti külm ei hakanud, särk kuivas päikse käes ka ära. Enne uuesti bussi peale minekut tuli uus sadu. Mõtlesin, kas lükata tagasisõit ühe bussi võrra edasi, sest ilmateade oli lubanud hoovihma, mitte pidevat. Aga tulin siiski soovitud bussiga, sest enne väljumisaega tuli juba päike välja, kuigi esialgu natuke piisku veel langes. Bussipeatusesse jõudmise ajaks olid sademed lakanud, mõni tilk veel kuskilt kukkus. Bussis ei hakanud külm, vaid liiga soe, mistõttu panin teksajaki sõidu ajal ranitsasse. Tartus bussist väljudes sadas kolmandat korda, aga varsti olin kodus, kus on suuremad riidevarud.

Elukohas

Rääkisin ühe väikse poisi kohta, et erinevalt teistest poistest ei õppinud ta jooksma, siis õpetasin ta ronima ja selle sai ta selgeks. Joonistasin koos selle poisiga. Üks noor naine ütles minu ja selle poisi kohta, et see on väga hea, et me oleme kogu aeg ühes ja samas kohas elanud. Ta soovitas, et me ei kolikski ära. Mina leidsin, et kui alguses elada halvemas kohas, siis on parem kolida. Üks külla tulnud mees rääkis, et meil on imelik perekond, inimesed tahavad omandada kuulsate inimeste tekke, aga meil on tekid mustad. Vastasin, et õige inimene ei taha omandada teise tekki, vaid raamatut.

*
Olime psühhiaatriahaigla hoones. Üks poiss küsis, mis ilmakaarde jääb peauks. Mõtlesin, et ma oskan sellest majast läbi minna sellepärast, et mul on rohkem praktikat. Alguses pidin mina ka iga kord uuesti õiget teed otsima. Ja kui tahta leida konkreetset ruumi, siis peaks praegugi otsima.

Esmaspäev, juuli 27, 2020

Jälle juuksuris

Käisin täna juuksuris. Eelmine kord oli otse enne eriolukorra väljakuulutamist. Ma ei leidnud töökojast enam nagi, seetõttu panin koti üksiku ootetooli peale. Minu lõikuse ajal astus sisse järgmine klient, aga tal ei soovitatud ruumis oodata, vaid minna suitsetama või söögiasutusse. Üks aparaat läks kuklas nii kuumaks, et tegin märkuse. Seepeale pandi sellele midagi jahedamat otsa. Arve tuli 14 eurot, mis tähendab, et hinda on tõstetud.

Võrdlus maletajatega

Läksin oma trepikojas trepist alla. Trepiastmete külge olid nüüd pandud metallist torud, millest tuli üle astuda. Mõtlesin, et pimedal kellaajal võib keegi neile otsa komistada. Kõige madalam trepilangus oli järsk ja ilma astmeteta, aga nüüd olid sinna pandud redelipulgad. Mõtlesin, et see on selleks, et lapsed ja vanad inimesed seda läbida saaks. Aga kõige väiksemad lapsed ei saa ka redelipulkadest ronida.

*
Läksin Rei juurde. Mul polnud seal plaanis muud teha, kui iseendaga üks partii mängida. Olin välja kuulutanud enda vastu mängitava matši, mille partiid olin lubanud võrgus avaldada. Mõtlesin, et aga võib juhtuda, et ma jätan ühes partiis lipu ette, kuidas sellist partiid avaldada. Käiku tagasi ka ei sobi võtta. Rääkisin, et Napoleon sarnanes maletajatega. Läksin teise ruumi. Sinna tuli Ehlvest, kellele Rei oli ilmselt minu jutu edasi rääkinud, sest Ehlvest alustas loengut sellest, et Napoleon oli maletajatest andekam. Ma ei vastanud midagi ja ei andnud märku, kas ma magan või olen ärkvel.

*
Viibisin ühes seltskonnas. Üks tüdruk rääkis, et tema, üks teine tüdruk ja mina võiksime kolmekesi väiksema peo teha. Ta tegi ettepaneku, et seal tarvitame kokaiini. Ma ei vastanud midagi ja ei hakanud ütlema, et ma ei salli narkootikume. Tüdrukud vist ei teadnud, et narkootikumid võivad tekitada sõltuvust.

Pühapäev, juuli 26, 2020

Vajuv tee

Läksin klassikokkutulekule. Tundsin peaaegu kõik näo järgi ära, aga mõnda nägu pidin ära tundmiseks kauem uurima. Öeldi, et ma tunnen need üksikute punktide järgi ära.

*
Kuulasin konverentsil ettekannet. Kui esimene ettekanne läbi sai, hakkasin lahkuma. Ma kuulasin erinevatel konverentsidel ainult isa asutuse teemalist ettekannet. Kui mina lahkusin, siis mõned parajasti saabusid. Läksin riidehoidu. Seal moodustus saba. Üks paks mees naeris, et ma kannan suvel ka joppi. Mõtlesin, et võiks talle öelda, et vaadaku, mis meie kehakaalude vahe on.

*
Üks poiss rääkis mulle, et me oleme Kaunase puiesteel naabermajades elanud. Rääkisin vastu, kuidas sealt ära kolimine käis. Et tol korral ma imestasin, et me läheme uude korterisse jala. Aga mööbliauto peale pandi nii palju mööblit, et inimesi sinna enam ei mahtunud.

*
Rääkisin, et meie kodu lähedal on ohtlik tee. Tundub, et märjal ajal võib inimene sinna üleni sisse vajuda. Näidati, et naised on seal paremas olukorras kui mehed, sest naised kannavad kõrgeid saapaid, aga mehed madalaid jalanõusid, mille ülemine piir jääb vajumispikkusest madalamale. Koha vajuvust seletati sellega, et seal on hakatud kasvatama turbasambla sarnast sammalt, millel on pikad varred.

Laupäev, juuli 25, 2020

Särgita fotod


Kiire lõppmäng

Fischer ja üks teine maailma tippmängija mängisid malet. Mäng oli kestnud kaua ja tundus, et seis on viigiline, aga Fischeril tekkisid raskused otsustamisega, mis käik järgmisena teha. Mõlemal mängijal keerati mõtlemisaega vähemaks, et viia läbi kiire lõppmäng mõtlemisajaga 2 minutit kummalegi. Fischer mõtles ka nüüd ohtlikult kaua, aga arvati, et lõpus hakkab ta välgutama. Fischer käis ühe etturiga ühe ruudu edasi, aga järgmise käiguga taas ei kiirustanud. Pealtvatajad tulid Fischeri vastasele lilli kinkima. Malelaud mattus lillede alla. Fischer kiskus malelaua lillede alt välja, kuigi see tähendas ka nuppude laualt tulekut, ja hüüdis, et laud peab nähtav olema.

Reede, juuli 24, 2020

Lipuvahetus

arvuti - inimene
(käikude tagasivõtmisega)
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Og5 d5 5. Rf3 0-0 6. e3 Rbd7 7. cd ed 8. Od3 c6 9. 0-0 Ve8 10. Lc2 h6 11. Oh4 Od6 12. Oh7+ Kh8 13. Od3 Rf8 14. Of6 Lf6 15. e4 de 16. Re4 Ld8 17. Lb3 Kg8 (esimene muudetud käik) 18. Rd6 Ld6 19. Vac1 Vb8 20. La4 a6 21. Vfe1 Og4 22. Ve8 Ve8 23. Re5 Oh5 24. Of5 Re6 25. Oe6 Ve6 26. Vc5 Og6 27. Ld1 Ve8 28. Lg4 Vd8 29. Vc4 c5 30. Vc5 Ld4 31. Vc8 Kh7 32. Vd8 Ld8 33. Rg6 fg 34. Le2 Ld5 35. b4 Ld4 36. Le1 Lb2 37. a4 b5 38. a5 Lb3 39. h4 Lc4 40. f3 Ld4+ 41. Kh2 Lf4+ 42. Kh3 Lf5+ 43. Kg3 g5 44. h5 Lf4+ 45. Kh3 Lf7 46. Le4+ Kh8 47. Kg4 Ld7+ 48. Kg3 Ld6+ 49. f4 gf+ 50. Lf4 Ld3+ 51. Lf3 Ld6+ 52. Lf4 Ld3+ 53. Kh2 Ld1 54. g4 Le2+ 55. Kg3 Le1+ 56. Kg2 Le2+ 57. Kg3 Le1+ 58. Kg2 Le2+ 59. Kh3 Lc4 60. Lf8+ Kh7 61. Lf5+ Kh8 62. Lf8+ Kh7 63. Lf5+ Kh8 64. Lc5 Lb3+ 65. Kh4 Lb1 66. Lf8+ Kh7 67. Lf5+ Lf5 68. gf Kg8 69. Kh3 Kf7 70. Kg4 Ke7 71. Kf4 Kf6 72. Ke4 Kg5 73. Kd4 Kf5 74. Kc5 g5 75. hg Kg6 76. Kd6 h5 77. Ke5 Kg5 78. Ke4 Kg4 79. Ke3 Kg3 80. Kd4 h4 81. Kc5 h3 82. Kb6 h2 83. Ka6 h1L 84. Kb5 Lb7+ 85. Kc4 La6+ 86. Kc5 Kf4 87. b5 La5 88. Kc6 La8+ 89. Kc7 La7+ 90. Kc6 Lb8 91. b6 Ke5 92. b7 Ke6 93. Kc5 Lb7 ja valge sai 102. käigul mati.

Järeldused eelkaitsmisest

Toimus minu magistritöö eelkaitsmine. Oponent oli õpetaja Mitt. Ta ütles, et mul on sõnavahed liiga väiksed. Ta ütles, et kontrollib, kas ma arvutada ka oskan, ta annab mulle selleks ühe matemaatikaülesande. Vastasin, et ma ei pea oskama läbi une matemaatikaülesannet lahendada. Ja matemaatikaülesande peaks andma matemaatikaõpetaja, sest kui annab eesti keele õpetaja, siis pole kindel, kas lahendus on see, mis ta arvab. Kodus hakkasin tehtud märkustega tegelema. Mitt oli öelnud, et mul on töös liiga vähe järeldusi. Kirjutasin ühe järelduse juurde. Mõtlesin, et sõnavahesid ma ei oska vist suuremaks panna. Aga kui ma proovisin, siis need läksid. Mõtlesin, et vast on juba piisavalt, ei tea, kui suured need peaks olema. Mitt oli vanasti ka pastakakirja kohta öelnud, et sõnavahed on liiga väiksed, nüüd ütles siis ka arvutikirja kohta. See võis tähendada, et ta näeb läbi, kui palju mul töö maht lubatust suurem on. Mul olid read ka pikendatud. Aga enne sõnavahede suurendamist olid sõnavahed olnud arvuti pakutava standardsuurusega. Vaatasin nüüd, kui palju suurendamisega lehekülgede arv kasvas. Lehekülgede arv kõikus ekraani allservas edasi-tagasi, aga natuke suuremaks oli läinud. Mul oli magistritöö kaitstud, aga diplomit polnud mulle antud. Nähtavasti sellepärast, et mul oli osa eksameid tegemata. See õppejõud, kes oleks pidanud diplomi andma, teadis, et tema eksamil ma käinud ei ole. Olin teinud bakalaureuseõppes kõik üldajaloo eksamid viiele, aga magistriõppes olin saanud üldajaloo eksamil nelja. Ma ei õppinud nüüd enam maksimaalselt kaua, et muude asjade jaoks ka aega jääks. Bakalaureuseõppe ajal olid vennad elanud küll veel kodus, aga nad olid lasknud mul õppimisega tegeleda. Nüüd olid nad küll mujale kolinud, aga käisid külas ja tahtsid varasemast pikemalt juttu ajada.

Neljapäev, juuli 23, 2020

Reitingutõus jätkus

Mängisin Vint.ee-s kahe vastasega kokku kaks välkpartiid ja võitsin mõlemad. Pärast esimest mängu oli reiting 1762 ja pärast teist 1778.

Tekst ja fotod

Olin kirjutanud käsikirjale märkusi ja ema oli need läbi vaadanud. Vaatasin nüüd seda käsikirja uuesti. Minu märkusi oli paberilehtedel hõredamalt kui ma mäletasin. Mitme märkuse juures järjest ei olnud ema märget, et ta oleks need arvesse võtnud. Aga võibolla ta kandis parandused otse arvutisse. Läksin selle failiga isa tuppa ja panin faili isa arvutisse. Arvuti nõudis, et ma selle salvestaksin. Kui olin seda teinud, mõtlesin, et salvestamise käigus võisid toimetaja parandused kaotsi minna. Vähemalt ühes käsikirja osas. Aga vaatasin, et võibolla ei läinud, sest pealkirjad olid endiselt sellised, nagu pärast, mitte enne toimetamist. Läksin ütlesin emale, et parandused võisid kaotsi minna. Ema vastas, et sellised need asjad ongi. Külla tuli üks vene poiss. Küsisin talt, kas ta tahab isa toa arvutist fotosid vaadata. Ta tahtis. Jätsin tema sinna vaatama ja läksin ise teise tuppa. Kui isa koju tuli, läksin ütlesin poisile, et nüüd ta peab lahkuma, sest isa tuli koju. Küsisin poisilt, kas fotod olid huvitavad. Ta vastas, et olid küll.

Kolmapäev, juuli 22, 2020

Vanker ülearu

V-K-O-R-R-O-V-L
1. d4 g6 2. Rf3 Og7 3. e3 d5 4. Rc3 Rf6 5. Od2 Og4 6. Oe2 Re4 7. Oe1 Rc3 8. Oc3 Re6 9. h3 Of5 10. Rh4 Of6 11. Rf5 gf 12. Od3 f4 13. 0-0-0 fe 14. fe c5 15. Of5 cd 16. ed Rd4 17. Od4 Od4 18. Vge1 Ob2+ 19. Kb1 Oa3 20. c3 Lc3 21. Ve2 Lb4+ 22. Ka1 e6 23. Oa7 Vg3 24. Lf1 Lf8 25. Ob1 Lh8+ 0:1.

Male pärast kriisi

Nägin hambaarsti ukse taga tuttavat meest. Teda lohutati, et ta tuleb kabinetist elusana tagasi. Mõtlesin, et tõepoolest, tuimestussüsti kätte võib surra.

*
Kohtusime maletajatega maja ees. Pärast koroonat ei toimunud enam ühtegi turniiri ja maleleht ei paistnud edasiilmumiseks piisavalt tellimisraha kokku saavat. Meile tuli mõte, et viime ise praegu maleturniiri läbi. Oleksin saanud tuua toast malelaudasid. Kellasid oli mul ainult üks, aga osad oleksid saanud mängida ka ilma kellata. Turniir hakkas pihta. Mängisime pimemalet. Mulle tundus, et minu vastane teeb valekäikusid. Ütlesin, et valekäik on kaotus. See oli välkmale, nii et üle ühe valekäigu ei pidanud lubama.

Teisipäev, juuli 21, 2020

Marjad küpsed

Käisin jälle maal. Kui mul oli juba kaasa võtmiseks toit ostetud ja bussi peale minekuni oli jäänud pool tundi, hakkas vihma sadama. Mõtlesin, et lükkaks siis sõidu edasi, aga ajalehest ilmateadet vaadates lubati sadu ka kolmeks järgmiseks päevaks. Väljumise kellaajal tundus sadu lõppenud olevat ja ma väljusin. Tänaval selgus, et natuke siiski tibutas, aga varsti see lõppes. Maal nägin, et nädalaga on nii punased kui ka mustad sõstrad küpseks saanud. Ühel põõsal ka tikrid, teisel põõsal olid need veel tooremad. Sõin maapinnalt esimese õuna. See oli küll veel pisike, aga juba punakas. Minu sealoleku ajal toodi kohale Pille tellitud istutamistaimed.

Sarnased veaparandused

Vaatasin ajakirja 1970. aastate numbreid läbi. Mõtlesin, et tolleaegsed autorid kirjutavad üksteisele liiga sarnaselt, mina kirjutan teistsuguses stiilis. Leidsin veaparanduse, millesarnast olin hilisemas aastakäigus ise ka parandanud. Minu kõrvallauas istus ajakirja toimetaja, kes läks ruumi teise otsa rääkima, et ta leidis ka seda moodi veaparanduse. Tahtsin öelda, et ma ka leidsin, ma olen juba kolm sellist veaparandust leidnud. Aga ma ei saanud öelda, sest toimetaja seisis uksel ja rääkis ühe anekdoodi teise järel.

Pühapäev, juuli 19, 2020

Tšehhoslovakkia 1930. aastatel

„Tšehhoslovakkia“. Toimetanud Bernhard Linde. Kirjastus „Varak“, Tallinnas. Pliiatsiga lisatud ilmumisaasta 1933. 112 lehekülge.

See raamat on samalt autorilt, samalt kirjastuselt ja sama riigi kohta, mis üks hiljuti loetud raamat. Mõlemas on palju fotosid.

Tšehhoslovakkia riiki ei ole enam olemas. Ajal, kui veel oli, laiendatakse Tšehhoslovakkia mõistet ka ajale, kui riiki polnud veel tekkinud. Austria-Ungari ajal olid tšehhid ja slovakid jäänud tegelikult riigi erinevatesse pooltesse, aga veel varem ei olnud ka Austria kaksikmonarhiaks muudetud. Eesti ajalugu kirjutatakse ka praegu nüüdsetest piiridest lähtudes, kuigi kaugemas minevikus on eestlaste ala olnud tükeldatud erinevate kubermangude või ka erinevate riikide vahel. Hendrik Sepal oli hea meel, et eestlaste ala allutati Rootsi ajal ühe valitseja alla, aga pärast seda olid veel tegelikult olemas eraldi kubermangud, millest ühes elasid eestlased koos lätlastega. Kui 1930. aastatel laiendati ka Tšehhoslovakkia ajalugu kaugemasse minevikku, siis praegu arvatavasti tšehhide ja slovakkide ajalugu eraldi.

Raamatu autor on Tšehhoslovakkiast vaimustatud. Ühelt poolt kiidab ta riiki selle eest, et see on demokraatlik, teiselt poolt aga ka selle eest, et see on stabiilne riik, kus on kogu aeg üks president. Ta selgitab, et seaduse järgi ei tohi keegi olla Tšehhoslovakkia president rohkem kui kaks ametiaega, väljaarvatud Masaryk.

Kuigi riiki peeti demokraatlikuks, valitses ka seal majanduslik rahvuslus. Seda näitab see, et riigis polevat tol ajal tegutsenud välismaiseid pankasid. Praegu on paljude eestlaste raha välismaalastele kuuluvates pankades.

Kohati meenutavad riigi kirjeldused aga rassieralduspoliitikat ajanud Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjeldusi. Tartus on praegu kõigis keeltes raamatud ühtedes ja samades raamatukogudes, aga tolleaegse Tšehhoslovakkia kohta sai teha statistikat, millisel riigi rahvusrühmal on mitu raamatukogu. Seejuures ei tehta statistikas tšehhidel ja slovakkidel vahet, neist eristatakse muid riigis elanud rahvusi – sakslasi, ungarlasi, poolakaid ja ruteene, kellest viimased polevat ise ka kindlad olnud, kes nad on, seal olnud nii ukraina kui ka vene elementi.

Osa raamatus toodud informatsiooni on Tšehhoslovakkiat turistina külastajatele, nimetati isegi konkreetset rongiliini numbrit, kuigi sellised asjad võivad kiiresti muutuda. Mõtlesin, et standardid olid olemas ka enne Euroopa Liitu, turistidele soovitatakse raamatus standardmarsruute, nagu peaksid kõik ühtedes ja samades kohtades käima. Ehk oleks huvitavam, kui käidaks eri kohtades, et pärast rohkem erinevaid lugusid jutustada?

Raamatus on juttu Eesti ja Tšehhoslovakkia sidemetest. Arvatakse, et neid on tolleks ajaks vähe olnud. Praeguseks on ajalugu pikenenud, kuulasin Vaba Euroopa saateid, mida pärast kommunismi lõppu saadeti Eestisse Prahast.

Antakse ülevaade, milliseid teoseid on tšehhi kirjandusest eesti keelde ja eesti kirjandusest sealsesse keelde tõlgitud. Tšehhi keelest olevat tõlgitud peamiselt kolmandate keelte vahendusel. Hiljuti ühes raamatuarvustuses kahetseti, et tšehhi kirjandust tõlgitavat eesti keelde liiga vähe, erand olevat saksa keeles kirjutanud Kafka. Seda ei soovitatud, et ka praegu võiks kolmadnate keelte vahendusel tõlkida. Praegusel ajal tõlke tõlkeid eriti ei hinnata, aga see võib viia mõne maa lihtsalt väiksemale tundmisele. Grenzstein on kirjutanud, et inimene palju keeli õppida ei jõua, aga ta arvas, et kui üks rahvas oskab ühe suurrahva keelt, muutub maailm kättesaadavaks.

Hilisemal ajal on tšehhi kirjandus jõudnud minu koju ka tšehhikeelsete raamatute näol. Vanasti olid riiulis papist lasteraamatud, praegu üks maleraamat. Keelt oskamata on võimalik aru saada vähemalt piltidest või malekäikudest.

Linde kirjutab Švejki eesti keelde tõlkimisest ja selle Eestis jäljendamisest. Ta arvab, et kohalikud jäljendajad ei ole järele aimanud seda, mis on selles raamatus väärtuslik. Mulle Švejk lapsepõlves lugema hakates samuti erilist muljet ei avaldanud. Enne alustamist lootsin, et tuleb midagi sõjast nagu raamatus „Kolm musketäri“, aga selgus, et Švejkis on ainult lollitamine. Mulle öeldi, et ma hakkan sellest raamatust aru saama pärast Vene sõjaväes käimist, aga seal ma endiselt käinud ei ole.

Sündmused Toomemäel

Toomemäel remonditi silda. Pahandati, kui palju keskkonnaprobleeme see tekitab. Iga asi tekitas keskkonnaprobleeme. Osa inimesi kaebasid, et osad inimesed on endised kommunistid, aga üks naine ütles, et rahvas saab aru, et sellel pole mingit tähtsust, kes on varem kommunistlikus parteis olnud. Ta tõstis hulgast telliskividest koosnevat lahmakat. Mõtlesin, et raske lahmaka tõstmisega tahab ta tõestada, et ta on tark. Nägin inimest koeraga ja valisin sellise tee, et koera käest pääseda. Aga kohtusin nendega just. Koera käest pääsemiseks läksin nüüd autoteele ja liikusin uues suunas. Pärast kõndisin teises suunas tagasi.

Lipu sissepugemine

See nädal võtsin natuke nõrgema eksperdi taseme, aga võibolla väsimuse tõttu ei võitnud seda ka muidu kui käikude tagasivõtmisega:

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 ed 7. Ld4 Og4 8. Le3 Rh6 9. Rc3 Ob4 10. Vd1 Le7 11. Od2 0-0-0 12. La7 Of3 13. gf Rf7 14. La8+ Kd7 15. Lb7 a5 16. Of4+ Rd6 17. Vd3 g5 18. Og3 Vb8 19. La7 Va8 20. Ld4 h5 21. a3 Oc3 22. Lc3 h4 23. Od6 cd 24. Vad1 Vhf8 25. Vd6+ Ld6 26. Vd6+ Kd6 27. Ld4+ Ke6 28. Lc5 a4 29. Lc6+ Ke7 30. Lb7+ Ke6 31. Lb6+ Kf7 32. Lb4 Vfb8 33. Lc3 Kg6 34. e5 fe 35. Le5 Ve8 36. Ld6+ Kf5 37. Ld5+ Kf6 38. b3 ab 39. Lb3 h3 40. Kf1 Vab8 41. La2 Vbd8 42. La1+ Ve5 43. a4 Ke6 44. a5 Vf5 45. Ke2 Ve5+ 46. Kf1 Vf5 47. a6 Vf3 48. a7 Va8 49. La6+ Ke5 50. Lb7 Vff8 51. Ke2 g4 52. Kd3 Vf3+ 53. Kc4 Vff8 54. Kb5 Vac8 55. Ka6 Vg8 56. Lc8 Vc8 57. c4 Vf8 58. c5 Kd5 59. Kb6 Ke4 60. c6 g3 61. fg Ve8 62. Kb7 Kd4 63. a8L Ve3 64. La7+ Ke4 65. Le3+ Ke3 66. c7 Kf2 67. c8L ja must sai 78. käigul mati.

Reede, juuli 17, 2020

Natuke kõrgemale

Mängisin Vint.ee-s välku. Esimest vastast võitsin 1:0, teisega tegin 1:1. Pärast kolmandat partiid on reiting 1745, mida on natuke rohkem kui enne esimest, aga enne kolmandat kaotatud partiid pidi olema näitaja veidi veel parem.

Käetõstmised

Õpetaja rääkis, et on vaja teha üldistusi, õpetajad on kogu aeg üldistusi teinud. Selle üle oldi imestunud. Üldistusi oli vaja teha sellepärast, et kõike ei olnud võimalik hiljem üle lugeda. Õpetaja palus tõsta käe, kellele meeldib õppida koolis rohkem kui kodus. Paljud tõstsid käe. Õpetaja küsis, kellele meeldib õppida rohkem kodus. Nüüd oli käe tõstjaid vähem, aga mina tõstsin. Vaatasin, et kui ma olen vähemuses, siis ei saa koole ikka ära kaotada. Mõtlesin, et võibolla ma kuulsin küsimusi vastupidi. Olin välismaal, kus pandi üks sealne poliitiline küsimus hääletusele. Minu selja taga ütles üks eestlane, et ma ei hääletaks, kui mul pole endal kodakondsust. Aga ma polnudki hääletanud.

Neljapäev, juuli 16, 2020

Jalajälg planeedil

Hennul oli ühte raamatut vaja. Leidsin selle kapist. Ühe köite olin varem läbi lugenud, aga selgus, et köiteid oli kaks. Hakkasin nüüd lugema seda, mida varem lugenud ei olnud. Selles lendasid kaks teadlast teisele planeedile. Tekst ütles, et nad maandusid inimtühjas kohas, aga vaimusilmas nägin, nagu nad kõnniksid rahvarohketel tänavatel. Nad leidsid ühe naise jalajälje. Vanem teadlane oskas selle põhjal palju järeldusi teha. Noorem teadlane ei osanud vanema lauseid omavahel kokku viia, aga vanem pidas silmas, et kui ta ütleb, et see on kiviaja jalajälg, siis kiviaeg on sellel planeedil praegugi ja varsti nad jõuavad sellele naisele järele.

Kolmapäev, juuli 15, 2020

Tänased sõnad

Käisin maal. Seal oli ka Pille. Mina tahtsin kõige rohkem lugeda, aga Pille soovitas mul aiatööd teha või loodust vaadelda. Loodust ma natuke vaatlesin. Ütlesin, et mul on sõnaline mõtlemine ja mulle on looduse vaatlemine ka siis huvitav, kui ma selle kohta mingeid lauseid sõnastan. Pille ütles, et ta annab mulle selle jaoks paberit, aga vastasin, et saan mõttes ka sõnastada.

Teisipäev, juuli 14, 2020

Kaheteistkümnes klass

1. Valmistusin kogu aasta ülikooli sisseastumiseksamiteks.
2. Hakkasin ka kooli jaoks korralikumalt õppima ja tunnistusel polnud enam ühtegi kolme.
3. Lugesin nüüd kohustusliku kirjanduse läbi, sealhulgas "Tõde ja õigust" kohustusliku kolme köite asemel viis köidet.
4. Esialgu jäi palju aega ka maleturniiride mängimiseks, enda arvutuste järgi tõusis järk teiselt esimeseks.
5. Minu maletulemustest kirjutati korduvalt "Postimehes".
6. Koolis hakkasid klassivennad andma välja kooli ajalehte.
7. Mõtlesin, et ma olen kodus teistest rohkem ajalehti kirjutanud, mind oleks võinud toimetusse kutsuda.
8. Klassi tuli uus tüdruk Elvast, kes rääkis minuga rohkem kui senised klassiõed, aga rääkis üldse paljudega.
9. Kevadel oli esimest korda viis eksamit korraga.
10. Osa eksameid olid kõigile ühised, ise valisin ajaloo ja kunstiajaloo.

Üheteistkümnes klass

1. Hakkasin käima lisaks matemaatika olümpiaadidele ka füüsika omadel.
2. Minu keskmine hinne hakkas paranema.
3. Matemaatikaolümpiaadil ei saanud ma enam nii häid kohti kui aasta varem.
4. Teist aastat järjest tundus üks tüdruk teistest ilusam, aga aasta lõpus vahetus, kes.
5. Füüsika õpetaja võrdles mind Einsteiniga, et Einsteini anne ei paistnud ka algul välja, vaid alles hiljem tänu visadusele ja kangekaelsusele.
6. Üks klassivend imestas, et just mind kiideti, kui ma polnud olümpiaadi parim, vaid keskmisel kohal.
7. Õpetaja arvates oli siiski tähelepanuväärne, et ma edestasin olümpiaadil neid, kes olid nendel kauem käinud.
8. Õppisime kolmandat aastat saksa keelt kolmanda õpetajaga ja kevadel oli selles aines üks kahest eksamist.
9. Kuigi kümnendas klassis olin saanud tunnistusele kahe just saksa keeles, tegin nüüd samas aines eksami viiele.
10. Ühe aine õppimisest võis loobuda ja loobusin vene keelest.

Kümnes klass

1. Sel õppeaastal oli paralleelklasse uuesti kahe asemel kolm, ma ei käinud enam A, vaid C klassis.
2. Osa klassikaaslasi olid vanad, aga osa olid tulnud B klassist, osa muudest koolidest ja mõned õpilased olid meie koolist lahkunud.
3. Esimest korda oli klassijuhataja mees, selleks oli matemaatikaõpetaja Holts.
4. Õppeaasta teisest nädalast tulid mul suvevaheajal puudunud ärevushäired tagasi ja enam ei kadunud.
5. Hakkasin inimestega rääkimist vältima.
6. Hakkasin käima matemaatika olümpiaadidel, varem ma polnud olümpiaadidel osalenud.
7. Sain esimest ja viimast korda elus tunnistusele kahe, sest ühel õpetajal olid päevikus teised hinded kui mina teadsin.
8. Malejärk tõsteti kolmandalt teiseks.
9. Õppeaasta esimestel päevadel istus üks tüdruk inglise keele tunnis parema koha puudumisel minu kõrval, aga siis otsustasin, et ma ikka ei taha tüdruku kõrval istuda.
10. Olin suvevaheajal kõvasti kasvanud ja nüüd vist klassi kõige pikem.

Üheksas klass

1. Üheksanda klassi alguses toimus klassiekskursioon Soome, hiljem käisid soomlased omakorda meil külas.
2. Lugesin Jehoova tunnistajate kirjandust ja mõtlesin, kas uskuda või mitte.
3. Kevadel algasid mul ärevushäired, mis eksamite ajal kadusid.
4. Koostati õpilaste pingeridasid, et osa klassi õpilasi keskkooli võtmata jätta.
5. Mäletan, et olin pingereas keskmise hinde poolest umbes poiste keskmine, aga tüdrukute hinded olid paremad.
6. Isa käis Tallinnas Põhiseaduse Assamblee istungitel.
7. Osa klassi õpilasi asendas inglise keele eksami raamatu tõlkimisega, tahtsin sama teha, aga mul ei lubatud, sest inglise keele hinne ei olnud piisavalt hea.
8. Toimus esimest korda ühe eksami asemel kolm, need olid kirjand, matemaatika ja inglise keel.
9. Inglise keele eksami hinnet ei saanud ma õpetajate käest teada ja õpilased ütlesid kolme erinevat varianti.
10. Valisin, et lähen järgmisest õppeaastast reaalklassi, sest reaalainete hinded olid paremad kui võõrkeelte hinded.

Kaheksas klass

1. Meil oli eesti keeles uus noor õpetaja Laats, keda mõni tundis ainult eesnime järgi.
2. Laats pani mulle kirjandite eest paremaid hindeid kui eelmised õpetajad, aga mina kritiseerisin õpetaja enda oskusi.
3. Matemaatikat õpetas ainukest aastat Rootslane, kelle perekonnanimi sarnanes esimeses klassis inglise keelt õpetanud Rootsi omaga.
4. Rootslane ütles ühel päeval, et mina õpin isa käest, kuidas rahvalikke väljendeid kasutada ja kirjutan neid wc seinale, aga ma polnud midagi kirjutanud.
5. Jätkasin maletrennis käimist, kus tõusin järguta mängijast kolmanda järgu mängijaks.
6. Esindasin males oma kooli võistkonda, kaheksas klass oli vist esimene kord.
8. Õpetaja Rootslane ütles tunnis ühe lause riimis, mille peale Lauri N. ütles, et õpetaja on luuletaja.
9. Jälgisin kodus Eesti Kongressi istungite ülekandeid.
10. Kaheksanda klassi kohta on kõige raskem konkreetseid asju meelde tuletada.

/TÄIENDUS. Praegu mäletan, et Rootslane õpetas meid ainult seitsmendas, mitte kaheksandas klassis, kaheksandas ja üheksandas klassis õpetas Auksmann./

Seitsmes klass

Seitsmenda klassi mälestusi ma ükskord juba kirjutasin, aga sarja terviklikkuse nimel kirjutan täna uuesti ja uues sõnnastuses:

1. Seitsmendas klassis õppis meil ajutiselt õpilane Ameerikast, kes oli eestlaste järeltulija, aga eesti keelt ei osanud.
2. Aastal 1989 olin hakanud rohkem malega tegelema ja seitsmenda klassi lõpu poole läksin maletrenni, mis oli minu ainus trenn.
3. Trenni minnes sain teada, et seal käib ka klassikaaslane Jürgen.
4. Meile tuli teisest koolist uus eesti keele õpetaja Tamtik, kelle ära saatmiseks Krister streigikomitee asutas.
5. Mina streigikomitee liige ei olnud, sest mind polnud asutamispäeval koolis.
6. Pärast kuulsin juttu, nagu ainult Sander oleks keeldunud komiteesse astumast.
7. Käisin teist ja viimast aastat klassikaaslaste sünnipäevadel, kutsusin teist ja viimast aastat klassikaaslasi oma sünnipäevale.
8. Kevadel oli meil teist korda kirjalik eksam, sama õpetaja aines, keda oli tahetud ära saata ja kes järgmisel õppeaastal oligi läinud.
9. Toimus teist korda lastevanemate õhtu, mille jaoks valmistati ette näidendeid teoste "Kevade" ja "Allakäigutrepist üles" teemal, millest ettekandmisele jõudis vist ainult esimene.
10. "Kevade" teksti muudeti, et see oleks hetke kiirelt arenevate poliitiliste sündmustega kooskõlas.

Kuues klass

1. Koolireformi tõttu me viiendas klassi ei käinud, vaid läksime otse neljandast kuuendasse.
2. Kuues klass oli ainus, milles eesti keelt ja kirjandust andis meesõpetaja Mitt, kellega oli küll igal õppeaastal kokkupuudet raamatukoguhoidja ning kooli raadios kõnelejana.
3. Mitt korraldas luulekonkursi, sain auhinna nii koolivoorus kui ka üle-eestilises voorus.
4. Käisin koos klassikaaslaste Heleni ja Ivariga, samuti pioneerijuhi ja kahe muu meie kooli õpilasega Tallinnas auhinda vastu võtmas.
5. Meil oli uus klassijuhataja Kalme, kes õpetas mulle juba aasta varem inglise keelt.
6. Kalme korraldusel toimus esimene lastevanemate õhtu, kus õpilased esinesid ning mina, Ivar, Helen ja Viive pidime oma luuletuse ette lugema.
7. Kalme küsis, kas meil on luuletus peas, mille peale valetasin, et ei ole.
8. Kodus kingiti mulle jõuludeks öökulli pildiga klade, kuhu püüdsin iga päev luuletusi või jutte kirjutada.
9. Krister kinkis oma konkursi jaoks kirjutatud luuletuse teksti mulle.
10. Ajaloos oli uus õpetaja Alttoa, kellel oli kombeks küsida iga tunni alguses uuesti, mis on kultuur.

Neljas klass

1. Neljandas klassis oli meil uus klassijuhataja Ester.
2. Algasid ajaloo tunnid, mis muutus minu uueks lemmikaineks ja on jäänud selleks siiamaani.
3. Tegutses vist veel natuke aega kolmandas klassis moodustatud jõuk, mind ülendati reamehest jefreitoriks.
4. Tristan ja Jürgen petsid välja allkirju kirjale, millega teatati Kristerile jõugu laialisaatmisest.
5. Hakkasin Kristeriga tunni ajal kirju vahetama, sellest kasvas välja uus Fantoomide Ühing, mis kasutas tol ajal vigases inglise keeles nimetust.
6. Fantoomide Ühingu koosolekud toimusid kuradi sillal.
7. Ühingusse kuulus rida klassikaaslasi, samuti nende vendi ja õdesid.
8. Minu käes oli Fantoomide Ühingu märkmik, mille järgi mina ja Krister olime tähtsamad ministrid.
9. Krister hakkas välja andma ühingu ajalehte, aga seda ilmus vaid üks number.
10. Kevadel toimus klassiekskursioon Tallinnasse.

Kolmas klass

1. Kolmanda klassi ajal aastal 1986 kolisin uude korterisse ja klassijuhataja Maimre küsis koolis, miks ma seda talle ei öelnud.
2. Vana korteri juures jäi pooleli kamba organiseerimine, aga kirjutasin selle vihikusse veel ka natuke aega pärast kolimist.
3. Koolis organiseeriti uus suur jõuk, kus Krister oli keiser, Ivo peaminister ja teistel olid sõjaväelised auastmed.
4. Algul mind jõuku ei võetud, hiljem sain selle liikmeks katsetega, algul kõige madalama auastmega reamees.
5. Kui õpetaja jõugu olemasolust teada sai, lubas ta alandada Kristeril käitumishinnet ja ütles, et ta ei tohi välismaa autorite raamatuid lugeda.
6. Õpetajat häiris ilmselt eriti, et suurem jõuk oli kirjutanud kirja, milles kutsus väiksemaliikmelist kampa võitlema.
7. Klassijuhataja Maimre andis meile kolmandas klassis rohkem aineid kui esimeses või teises klassis.
8. Nüüd Maimre antud matemaatikatunnis pidi palju kirjutama ja Jürgen ütles, et talle meeldib, et saab iga päev uue vihiku võtta.
9. Maimre andis nüüd ka tööõpetust ja kui Ariel seal kääridega ühte šampoonipudelit lõikas, ütles õpetaja, et Ariel on endale sobiva tegevuse leidnud.
10. Vist kolmanda klassi ajal tegid tüdrukud klassi stendi ja oma stend oli samas ruumis ka paralleelklassil.

Teine klass

1. Teises klassis õppides oleksin tahtnud, et minu klassinumber oleks ikka veel esimene.
2. Lugesin selle klassi ajal vist raamatuid "Egeri tähed" ja "Kolm musketäri".
3. Ühel päeval koolist koju minnes ütlesin klassivendadele, et "Egeri tähed" on kõige paksem raamat, mida ma näinud olen.
4. Kujutlesin, et Vanemuise tänava kivimüür on midagi raamatust "Kolm musketäri", olen seda ka hiljem kujutlenud.
5. Meil olid esimesest klassist erinevad õpetajad matemaatikas, laulmises, tööõpetuses ja inglise keeles.
6. Matemaatika õpetaja Käsnar näitas klassile sedelitelt sõnu, mille kohta klass pidi definitsioone ütlema.
7. Ühte "Kolme musketäri" peatükki lugedes kujutlesin, et tegelasel on uue laulmisõpetaja Laari välimus.
8. Koolis hakati õpetama vene keele tähti ja inglise keeles varem õpitud hääldusmärkidele lisaks ka sõnade kirjapilti.
9. Matemaatika õpetaja Käsnar näitas ühel korral klassile minu vihikut ja ütles, et näitab, milline üks vihik ei tohi olla.
10. Olin hakanud sellel leheküljel lahendama kästust erinevat ülesannet ja viga märgates selle maha tõmmanud.

Esmaspäev, juuli 13, 2020

Diagonaal ja rida

inimene - sama inimene
O-R-V-R-K-O-V-L
1. e4 b6 2. Rc3 g6 3. Oa6 Ob7 4. Oc4 Og7 5. f3 0-0 6. b3 d6 7. Re3 Rd7 8. 0-0-0 Re5 9. Oe2 c5 10. f4 R4c6 11. h4 Rd4 12. Og4 e6 13. h5 R8c6 14. h6 Of6 15. f5 Re5 16. fg fg 17. Vgf1 Rg4 18. Rg4 c4 19. Rf6 Vf6 20. Vf6 Lf6 21. Vf1 Lg5 22. Lh3 cb 23. ab e5 24. Ld7 Lh6 25. Lb7 1:0.

Esimene klass

10 mälestust esimesest klassist:

1. Istusin ühel päeval sööklas Kristeriga samasse lauda, sest olin kuulnud, et ta räägib, et kõik asjad on marineeritud.
2. Krister hakkas käskima mul koridoris jalutades käsi üles tõsta, sellest pääsemiseks rääkisin talle ühe naljaloo edasi.
3. Pärast seda rääkisime vahetundides kordamööda jutte, mida nimetasime naljajuttudeks, hiljem rääkis neid Krister üksi.
4. Kolmandana tahtis meiega koos jalutada Peep, aga vahepeal õpetajad ütlesid, et rohkem kui kahekesi ei tohi jalutada.
5. Teisel poolaastal sain Kristeriga halvemini läbi, ta lasi Ivol mind pärast tundide lõppu kooli väravas kinni hoida.
6. Enne õppeaasta lõppu kuulutas Krister minu vastase sõja lõppenuks ja viimasel õppeaasta päeval läksin koos tema ja Peebuga koju.
7. Minu esimene pinginaaber õppeaasta alguses oli Ariel, aga varsti pani õpetaja ta halva käitumise pärast üksi istuma.
8. Inglise keele tunnis Erik palus, et ma tema kõrvale istuks.
9. Ivar ei käinud suurem osa aastast koolis liiklusõnnetuse tagajärjel.
10. Nimetasin enda lemmikaineks matemaatikat.

Pühapäev, juuli 12, 2020

"Ajaloo Mõistatused"

„Загадки истории“. Nr. 23 (393). 2020. 40 lehekülge.

Sain selle ajakirjaga tuttavaks ülikooli raamatukogu remondi ajal linnaraamatukogu lugemissaali kasutama hakates. Seal ei lugenud ma ühtegi numbrit tervikuna. Järgmine kord raamatukokku tagasi minnes oli keegi tavaliselt osa numbreid endale koju viinud ja riiulisse jäänute järjekorra sassi ajanud. Oli ka raamatukogu eksemplarides ristsõnu lahendatud.

Kui ülikooli raamatukogu remont läbi sai, hakkasin linnaraamatukogu vähem kasutama, aga mõnel päeval siiski. Raamatukogude kasutamine katkes eriolukorra väljakuulutamisega. Hiljem olen raamatuid laenutamas ja tagastamas käinud, aga lugemissaalides pole veel istunud. Kuid olen avastanud, et see ajakiri on ka ajaleheputkades müügil. Ostsin ühe numbri koju. Müüja hoiatas, et see on nädal vana, aga minu meelest ajaloo puhul pole sellel suurt tähtsust, kui keegi just kogemata sama numbrit kaks korda ei osta.

Hakkasin numbrit lugema ostmisest veel hiljem, aga sain esimest korda selle ajakirjaga terve numbri läbi, vahele jätsin teemast mööda reklaamtekstid. Ajalooteemalisi reklaame siiski vaatasin, nendest sain teada, et Venemaal on ilmumist alustanud ka ajakiri, kus kirjutatakse ainult Nõukogude ajast. Loetud ajakiri on mitmekülgsem. See ilmub kord nädalas ja numbri keskele oli peidetud informatsioon, et ilmumiskoht on Peterburi.

Ajakiri on populaarteaduslik ja rohkete piltidega, selle poolest sarnaneb see Eestis ilmuvate ajakirjadega „Imeline Ajalugu“ ja „Ajalugu“. Venekeelne meeldib mulle aga rohkem, sest on parema kujundusega, see ei ole nii kirju ja seda saab lineaarsemalt lugeda. Puudus on siiski, et viimast numbrit lugedes hakkasin kaaluma, kas kohe prillipoodi minna. Kui ajakirja aga muude trükistega võrdlesin, siis muudes olid suuremad tähed.

Venemaa ajaloo kohta kirjutati numbris esimesest Venemaa elukutselisest tsirkusest. Selles esinesid nii hobused kui ka inimesed. Olen näinud ka vanas Eesti ajalehes hobuste teatri või hobuste tsirkuse reklaami. Ajakirjas kirjutatakse, et selles Vene teatris ei tehtud ühte etteastet kaua, varsti õpiti uus selgeks. Nii tagati ilmselt korduvad külastused ja inimene võib kiiresti uusi asju õppida, aga kas ka hobune?

Kirjutatakse Vene kodusõja aegse Ukraina riigi juhist. Ta oli ajaloolane, kes oli juba varem tulnud välja teooriaga, et ka Tartu vallutanud Kiievi Venemaa ei olnud tegelikult venelaste, vaid ukrainlaste riik. Enne Ukraina iseseisvuse pooldama hakkamist oli ta teinud ettepaneku Venemaa ümberkujundamiseks pealinnaga Kiievis. Ajakiri oli pannud sellesse kohta hüiumärgi, aga alles hiljuti lugesin, kuidas ka venelane Danilevski tahtis omal ajal Venemaa pealinna uude kohta viia, Istanbuli ehk Konstantinoopoli kohale.

Kirjutati Serbia ja Jugoslaavia troonipärijast, kes jäi võimust ilma lühiajalise sümpaatia tõttu Hitleri vastu. Mõtlesin, et Hitler ja Serbia olid ju sõdinud Esimeses maailmasõjas erinevatel pooltel. Aga olen ka oma eluajal kuulnud, kuidas lõunaslaavlased pärast kodusõda kiiresti leppisid ja üksteisele Eurovisiooni kontserdil kõrgeid punkte andsid.

Kunstiajaloost kirjutatakse 19. sajandi prantsuse impressionistlikust kunstnikust. Olen ka varem õppinud, et impressioniste ei hinnatud eluajal nii kõrgelt kui hiljem. Ajakiri ei seleta kunstniku skandaalsust aga tema uudse maalimistehnikaga, vaid naisaktide kujutamisega. Minu teada oli aktimaale ajaloos ikka varem ka tehtud. Võibolla siis vahepeal vähem või oli asi detailides.

Juttu on Nõukogude usupoliitikast. Teadsin, et Teise maailmasõja ajal võimude suhted kirikuga ajutiselt paranesid. Ajakirjast selgub, et uus usupoliitika ei puudutanud ainult õigeusu kirikut, vaid ka islamit. 1930. aastatel polnud Nõukogude islamiusulised saanud Mekas palverännakul käia, aga aastal 1944, kui sõda lähenes juba lõpule, lubati neid sinna uuesti. Vahepeal palverännakud taas katkesid, aga pärast Stalini surma lubati palverändureid Mekasse jälle, kuigi väiksel arvul.

Sorokini raamatus on juttu, et aastal 1917 Venemaal võimule tulnud enamlased lubasid esindada vaeste huve, aga hakkasid tegelikult ise võimul olles rikastuma. Ajakirjas on juttu Saksamaal elanud kommunistist, kes Weimari vabariigi ajal tänu Nõukogude Liidust saadud toetusele samuti rikastus.

Omavoliline tegevus

Käisin asutuse arvutist ühte võrgukeskkonda kasutamas, mille kasutamiseks ei olnud mul tegelikult õigust ja kuhu ma kodu arvutist sisse ei pääsenud. Olin sinna keskkonda teinud mitu võrgulehte, neist ühele olin pannud nimeks salalist, et lugejaid juurde meelitada. Loendur näitas, et seda oligi külastatud. Salalisti olin teinud varem olemas olnud teiste tehtud ingliskeelse nimega privaatlisti eeskujul. Aga kui ma uuesti sinna keskkonda läksin, olid salalist ja privaatlist muudetud täiesti nähtamatuks. Kasutasin siis neid lehti, mis olid veel kättesaadavad. Mõtlesin, et kui need ka kättesaamatuks muudetakse, siis ma neid rohkem lihtsalt ei kasuta.

Laupäev, juuli 11, 2020

Tükid taga

Näidati Ameerika presidendi peret. Perekond oli harjunud poseerima ja naeratama. Olime peol, kust valmistusime lahkuma. Vaatasin auto peale kaasa võtmiseks oma kotti, milles oli arvuti. See oli tükkideks läinud, arvatavasti sellepärast, et kotti oli loobitud. Aga mõtlesin, et arvuti oli varem ka natuke katki, kuid töötas. Proovin, võibolla töötab praegugi. Selgus, et arvutamisfunktsioon oli endiselt korras. Järgmiseks proovisin kirjutamist.

Reede, juuli 10, 2020

Ülikooli ajaloo erinumber

„Ajalooline Ajakiri“. 2019, 2 (168). Sada aastat rahvusülikooli.

Kunagi lõid Ülemnõukogu ja Eesti Kongress koos institutsiooni nimega Põhiseaduslik Assamblee, aga kui see kokku tuli, leidis ta, et talle on antud keeleliselt vigane nimi, mistõttu ta hakkas ennast hüüdma Põhiseaduse Assambleeks. Kui järele mõelda, on ka ajakirja nimi „Ajalooline Ajakiri“ keeleliselt vigane, õigem oleks „Ajaloo Ajakiri“. Sõna ’ajalooline’ on küll eesti keeles olemas, aga tähendab teist asja. Nii Põhiseadusliku Assamblee kui ka „Ajaloolise Ajakirja“ nimi on sündinud ilmselt mõne võõrkeele mõjul. Nüüd loetud ajakirjanumbris kirjutatakse, kuidas Tartu Ülikoolis on õpetanud välismaalased ja kohalikud muust rahvusest inimesed, ilmselt pole nad võõrsilt paremat eesti keelt kaasa toonud.

Numbri alguses on üheleheküljeline sissejuhatus peatoimetaja Janet Laidlalt. Number on pühendatud rahvusülikooli 100. aastapäevale. Rahvusülikooli ajaloo algust küsiti ülikooli sisseastumiseksamil kuupäevalise täpsusega, aga eksisin isegi sajandiga, arvates, et peetakse silmas aastat 1632. Eestis saab Tartu Ülikooli nimetada rahvusülikooliks sellepärast, et Eesti on väike, aga kuidas on rahvusülikoolide arvuga suurtel maadel?

Peatoimetaja ütleb, et rahvusülikool oma esimesel tegevusperioodil oli võõrkeelsem kui praegu on harjutud mõtlema. Minu meelest on siiski erinevus, et tol ajal oli suundumus eesti keele osatähtsuse suurenemisele, aga praegu vähenemisele.

Ajakirjanumber ilmub kaanenumbri järgi aastal 2019, aga minu teada tegelikult alles tänavu aastal. Ettevalmistused ümmarguse aastapäeva tähistamiseks algasid küll juba ette, kirjutasin ka ise sel puhul mälestusi oma ülikooliajast ja õigel aastapäeva aastal käisin õppehoones loengut kuulamas.

Numbris on kolm kaaastööd Vabadussõja järgsete välisõppejõudude kohta ning üks tõlgitud ja kommenteeritud materjal Stalini aja kohta Eestis. Kuigi artiklid on välisõppejõududest, töötas tol ajal Tartu Ülikoolis ka eestlasi ja kohalikke muulasi.

Mihkel Truman kirjutab ajalooõppejõud Cederbergist. Seda artiklit lugedes paistab, et tol ajal juhendati üliõpilastöid põhjalikumalt kui minu ajal, kuigi ka minu ajal ei töötanud kõik juhendajad ühte moodi. Ajakirjanumbri järgi heideti aga tolleaegsetele üliõpilastele ette initsiatiivi puudumist, nad jäänud liigselt lootma loengus räägitule ja ei otsinud iseseisvalt materjali juurde. Ma mäletan, et mind vastupidi kiideti iseseisva materjali otsimise eest, aga minu ajal oli seda juba ka kergem leida.

Timo Salminen kirjutab arheoloog Tallgrenist. Osa informatsioooni erinevates artiklites kattub. Number on illustreeritud fotodega, mitmel fotol on näha minu arheoloogist vanavanaisa ja etnoloogist vanavanaema. Seega on nende ülikooliajast säilinud rohkem fotosid kui minu omast. Ma tegin oma käega ainult ühe foto lõpetamise puhul kingitud lilledest, lisaks on mul umbes üks foto, kus ma lõpuaktusel ise saalis istun. Esimese oma fotoaparaadi sain kuus aastat pärast magistriõppe lõpetamist, enne seda rohkem joonistasin ja kirjutasin päevikut.

Terje Lõbu kirjutab suuremast arvust välisõppejõududest. Artikli kokkuvõttes öeldakse, et välisõppejõudude tähendus oli eelkõige positiivne, aga põhiosast jäid rohkem meelde konfliktide kirjeldused. Kirjutatakse, nagu oleksid olnud välisõppejõududel ülikooliga konfliktid, aga ei täpsustata, kes oli ülikool, kui õppejõud seda ise ei olnud. Organisatsioonil võib küll olla põhikiri, aga iga töötaja võib seda erinevalt tõlgendada. Ma olen kuulnud ka palju kriitikat, et koolis ja ülikoolis ei õpetatud piisavalt hästi. Ise tahtsin ülikooli vähemalt ühele erialale sisse saada. Saan ennast sel alal ka iseseisvalt täiendada, aga ka paljud iseseisvalt loetud artiklitest on samade õppejõudude kirjutatud.

Stalini ajast on tõlgitud ja Tõnu Tannbergi kommentaariga varustatud ebameeldivam dokument, mille autorid näevad eesti haritlastes oma vaenlasi. Neid peetakse „sovetivastasteks“, nagu oleksid kõik ka iseseisvas Eestis elades mõelnud ainult Nõukogude Liidust, mitte oma kodumaast. Ma mäletan, et Jaan Tõnisson arvas end võitlevat millegi eest, mitte millegi vastu. Ühes listis arvati, et see on ainult sama asi teiste sõnadega, aga kas ei ole erinevus, kas inimesi hukata või elustada?

Austria 20. sajandi alguses

Otsisin dokumentaalfilmi Austriast 19. sajandil, aga sattusin vaatama Austriast aastatel 1900-1945. Vaatamist alustades arvasin, et see jõuab aastasse 1945 välja, aga vaatamise käigus märkasin, et see oli vaid esimene osa kolmest. See ei jõudnud Esimesest maailmasõjast kaugemale. Osa pikkus oli umbes 9 ja pool minutit. Selles oli juba kordusi varem nähtud ajaloolise Viini teemalise filmiga, et mõlemas näidati hobusetõldasid ja esimesi autosid. Hobusetõlla kohta kasutati sõna 'Pferdekutsche'. Aga kui Viini filmis näidati, et need sõidavad ka tänapäeval, siis Austria filmis näidati mustvalgeid kaadreid auto eelse kohta, mis nägi küll sarnane välja. Pärast Viini filmi vaatamist otsisin ka kirjalikku lisainformatsiooni ja lugesin, et loomakaitsjad nii Viinis kui ka mõnes teises maailma suurlinnas nõuavad hobusetõldade keelamist. Kas hobusel endal ei olegi liikumisvajadust? Eesti tõugu hobuse kohta olen lugenud, et vahepeal neid jäi liiga väheks, sama võiks juhtuda muude hobustega, kui nad endale ise raha ei teeniks.

Austria filmis räägiti ka antisemitismist, mainides muuhulgas Hitlerit, kes oli sünnilt austerlane. Juttu oli Esimese maailmasõja puhkemiseni viinud sündmustest. Näidati tohutult suurte suurtükitorudega sõjalaeva, sest tol ajal ulatus Austria-Ungari riik ka mere äärde. Samuti näidati, kuidas sõja tulemusel invaliidistunud rivis marssisid. Kaadrid olid põhiliselt mustvalged, aga kui näidati liikuvate dokumentaalkaadrite asemel vanu ajalehti, siis need olid kollakamad.

Neljapäev, juuli 09, 2020

Nädala välk

Mängisin Vint.ee-s kaks välkpartiid ja võitsin mõlemad. Teises mängus oli mul küll algul kvaliteet vähem, samuti oli vähem mõtlemisaega, aga etturilõppmängus lõpuks ettureid rohkem. Reiting tõusis uuele kõrgusele 1737.

Kahtlane sõidustiil

Osalesin suusamaratonil. Minu ees sõitis Krister. Vahepeal läksin tast mööda ja vahepeal tema minust. Ma ei libistanud suuski mööda maad, vaid toetasin oma ainsa suusakepi maapinnale ja liikusin edasi hüpetega. Võibolla võidi minu sõit sellepärast tühistada, et ma ei liigu õiges stiilis, aga võibolla vabastiilis oligi lubatud ükskõik kuidas liikuda. Selja tagant tuli Artur, kes liikus Kristerist kiiremini. Finišisse jõudsin Kristerist ja Arturist mõlemast eespool. Hakkasin nüüd arvutist vaatama, mida ma olen kokku suusatanud. Aga hakkas tunduma, et ma olen asjadest valesti aru saanud.

*
Uudistes teatati, et tšetšeenid on alustanud uut sõjategevust ja on tunginud relvastatult oma pealinna. Tahtsin selle kohta rohkem lugeda. Andsin isale nimekirja kirjadest, mis on selle kohta viimasel ajal saadetud. Tegelikult enamiku kirjade puhul oli seos ainult kaudne, sest kirjutati muudest ajaloos toimunud sõdadest. Paar päeva hiljem ütles Klaus, et suurem osa uudises öeldust oli vale. Mõtlesin, et loen tõlkeprogrammiga nüüd selle piirkonna keeles uudiseid, mida Klaus ei ole lugenud.

*
Mõtlesin, et teen uuesti isiksuseomaduste testi ja vaatan, kas tulemus tuleb sama, mis varasemal korral. Raske oli otsustada, kas vastata nii, et ma olen tulemuse järgi ekstravert, või vastupidi. Mõtlesin, et teiste juuresolekul vastan teisiti kui ma seda üksi olles teeksin.

Kolmapäev, juuli 08, 2020

Tiivavahetus

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. 0-0 Rc6 7. Ob5 Og4 8. Oe3 Lb6 9. Oc6+ bc 10. b3 Of3 11. gf Rh6 12. Rc3 cd 13. Od4 Ld8 14. Ld2 Rf5 15. Re2 Lh4 16. Lc3 Kd7 17. Vfd1 Lh3 18. Rf4 Lh4 19. Rg2 Lg5 20. f4 Lh6 21. Lf3 Oe7 22. Re3 Rh4 23. Lg3 g5 24. Rg4 Lh5 25. fg Og5 26. f4 Oe7 (Muudetud käik. 26. ... Rf5 kaotas.) 27. c4 Vag8 28. h3 Vg6 29. cd cd 30. Ld3 Vg4+ 31. Kh1 Vf4 32. Lb5+ Kd8 33. Lb8+ Kd7 34. Lb5+ Kd8 35. Lb8+ Kd7 36. Lb5+ viik.

Teisipäev, juuli 07, 2020

Vangerdust rikkuma

inimene - arvuti (viitsemeister)
1. d4 Rf6 2. Og5 Re4 3. Oe3 d5 4. Rd2 Rd2 5. Ld2 g6 6. Oh6 Of5 7. Of8 Vf8 8. 0-0-0 Ld7 9. Lh6 La4 10. e4 Oe4 11. Od3 Og2 12. Re2 Oh1 13. Vh1 La2 14. c3 La1 15. Ob1 Rd7 16. Lh7 Rb6 17. Lh6 Rc4 0:1.

Liivakastid

10 mälestust liivakastide kohta:

1. Vana korteri hoovis oli kaks liivakasti, neist üks kasvas rohtu, teises oli liiv kogu aeg.
2. Uude korterisse kolides leidsin, et uue korteri liivaskastis ei ole liiv nii hea kvaliteediga kui vana korteri juures.
3. Minu nooremale vennale ütles ükskord võõras inimene, et nii suur laps ei tohi liivakastis mängida.
4. Liivaga on mängitud ka randades, kuigi seal pole liiv jagatud kastidesse.
5. Meie peres kasutati mõistet 'kuiv liiv', aga mõni laps ütles sama asja kohta 'soolaliiv'.
6. Poolkuivanud liiva kohta kasutasime ka mõistet 'segu'.
7. Kui liivakasti sügav auk kaevata, võis põhjast vesi välja tulla.
8. Veega segatud liivast sai tilgutada ilusaid ümaraid kujundeid.
9. Vahel toodi veoautoga liivakasti koormatäis uut liiva.
10. Mulle meeldis liiva sisse tunneleid kaevata.

Esmaspäev, juuli 06, 2020

Juuli maal







Sain linnast välja. Pildistasin taimi. Suurem osa fotosid on tehtud automaatrežiimiga, aga tikrite teravalt pildile saamiseks oli vaja rohkem vaeva näha. Proovisin hulga režiime läbi, lõpuks osutus sobivaks dokumentide pildistamise režiim, mis suurendab kontrasti. Hiljem mõtlesin erinevatel teemadel, näiteks sellest, mida kardinal olev pilt räägiks.

Kirjasõbra tegevused

Sain Helinalt kirja. Lugesin seda. Pärast mainisin kirja bussipeatuses ühele mehele. Ta ütles, et Helina peab välisministeeriumis ühe töö ära tegema, aga kui ta ilmutab samal ajal suurt aktiivsust, siis... Ma ei teadnudki, et Helina töötab välisministeeriumis. Tundus, et ta kirjutas rohkematele kui ma olin arvanud ja teistele rohkem kui minule.

Pühapäev, juuli 05, 2020

Sümboolika päritolu

Nõukogude ajal levitati pilti, kus olid kõrvuti külgvaates Engelsi, Lenini ja Marxi habemetega pead, võibolla ka Stalin vuntsidega. Leidsin muuseumide võrguleheküljelt selle sümboolika eelkäija. Ühel Vene keisririigi aegsel medalil olid sama moodi kõrvuti külgvaates ja habemetega Alekander III ja Nikolai II. Tuttav tundus ka medali teine külg. Nõukogude Liidu vapil oli viljapeadega poolkaar, nüüd nähtud medalil samuti teraviljapeadest tippudega poolkaar, mis sisaldas ka muid vilju, kuna medali oli välja andnud põllutööministeerium. See ei olnud ainus kahe keisri peaga medal. Teisel medalil olid kõrvuti keisrid, kes ei olnud järjestikused, Peeter I ja Nikolai II, sellega tähistati Narva vallutamise 200. aastapäeva. Aga medaleid ei antud välja ainult võitude puhul, vaid ka kaotatud Krimmi sõja mälestuseks.

Mängukohas ja saalis

Malemängukohas lubas üks poiss mind võita. Vastasin, et ma mängin kaks mängu. Mängu alustamiseks oli laual juba seis, kus kummaltki oli ühte nuppu liigutatud. Ütlesin, et alustame mängu algseisust, ja panin need nupud algseisu tagasi. Maleklassi arvutisüsteemis oli otselink, millega sai seinal näidata minu kodulehekülge. Minu kodulehekülg tõmmati ka praegu seinale. Allpool oli seal malest, aga ülaservas tuli piltide rida. Vaadati, mis pildid need on. Allpool tuli pilt, millel olin ilma riieteta. Seda nähes naerdi. Olin ka maleturniiril ilma riieteta käinud, siis polnud naerdud. Aga liikumatuid pilte vaadati pikemalt. Vaatasin, et pilti on keegi töödelnud. Istusime saalis. Eemal üks poiss rääkis, et ta on kaotanud juurdepääsu oma kodulehekülje uuendamiseks, sest teenusepakkujad uuendavad kogu aeg süsteeme. Ütlesin vahele, et minu koduleheküljega on sama lugu. Istusin esimeses reas ühe poisi kõrval. Ta surus mulle varasema ruumipuuduse pärast vastu külge, aga teisel pool teda oli nüüdseks rida tühjaks jäänud. Tulid kaks naist, kes ütlesid, et istuvad meie vahele. Nad istusid siiski tahapoole. Ütlesin, et saaks istuda teisele poole meid, mitte meie vahele. Taheti, et mina ja see poiss pühiksime põrandat, sest meil ei ole vahetusjalanõusid ja teistel kõigil on. Öeldi, et see võib tähendada, et hakkame ka edaspidi põrandat pühkima, sest ühe ütluse järgi, kes pühib põrandat, see pühib alati.

Laupäev, juuli 04, 2020

Ajalooline Viin

Vaatasin eile saksakeelset dokumentaalfilmi Austria pealinnast Viinist. Tõlkimisel oleva raamatu autor on olnud seal Austria-Ungari ajal parlamendisaadik. Filmile oli juurde märgitud, et see oli esimene jagu kolmeosalisest sarjast.

Filmis ei tulnud kaadrid kronoloogilises järjekorras. Vahepeal näidati mustvalgeid ja vahepeal värvilisi kaadreid. Mustvalgete ajal öeldi, et näidatakse esimesi autosid. Hiljem värviliste ajal näidati uuemaid, aga praegustest vanemaid. Kujutati, kuidas Viinis autode arv järjest kasvas ja see hakkas tekitama probleeme. Üks näidatud inimene kandis vist õhusaaste pärast respiraatorit. Aga praegu on Viinis jalakäijate tsoonid, kus autosid ei sõida. Korraldatakse ka hobusesõitu tõldade või vankritega.

Vahepeal näidati liikumatuid joonistusi või maale mustvalgetest liikuvatest kaadritest veel vanema aja kohta. Räägiti, et Habsburgide ajal oli Viin Euroopa keskus, võrreldes seda Pariisiga. Kõnelesid ajaloolased ja näidati arheoloogilisi väljakaevamisi. Lisaks elavatele hobustele on Viinis ratsamonumente, mis liigitusid vist barokkstiili. Näidati, kuidas linna piirides on Doonau jõest suuri kalu püütud. Juttu oli sildade taastamisest pärast Teist maailmasõda. Ka Eesti telekanal on kandnud üle Viini klassikalise muusika uusaastakontserte, selline muusika kõlas ka vaadatud filmis.

Reede, juuli 03, 2020

Elu taastumine

Täna käisin esimest korda pärast eriolukorda saunas. Pärast seda sõitsin esimest korda selle aja jooksul mootorsõidukiga. Esimesel hetkel auto liikuma hakates oli tunne nii harjumatu nagu esimest korda elus Soomes käies.

Uural

Eesti keeles on kirjutatud varem Uraal ja uuemal ajal Uural, aga venekeelses dokumentaalfilmis hääldati kolmandat moodi, et kumbki vokaal ei olnud pikk. Filmis näidati peamiselt Uurali metsikut loodust. See oli metsaga kaetud ja sellest sai alguse jõgesid, Uuralist idas tulid stepid. Sorokini raamatust mäletan riimi 'golod i holod' (nälg ja külm), seda väljendit kasutati ka vaadatud filmis. Aga kui raamatus oli juttu inimeste nälgimisest, siis filmis kõlas see väljend, kui näidati parajasti põtra. Filmis näidati üldse palju metsloomi. Inimesi näidati ainult seoses hobustega, kelle seljas nad ratsutasid, ja seoses mesilastega, kelle mett nad võtsid. Kuidagi oli õnnestunud filmida ka seda, kuidas karu mesipuud rüüstas, võibolla oli see filmimise jaoks kunstlikult esile kutsutud. Jäi meelde, et talvel on Uuralis 33 kraadi külma. Vaatamise ajal pidasin filmi Venemaal tehtuks, aga lõpus tulid millegipärast ladina tähtedega tiitrid.

Väärtuslikud märkmed

Lahendasin matemaatikaülesannet. Kui valmis sain, siis mõtlesin, et oskasin selle ära lahendada. Siis vaatasin, et olen lahendanud valesti, pean otsast peale hakkama. Ühes vanas märkmikus oli kirjas, kuidas ma olin oma peaga ringi ja ruudu vahelisi seoseid meelde tuletanud. Lahendasin ühest Eesti aja alguse matemaatikaõpikust ülesannet, kus tulid kahele poole murrujoont lauselised järeldused ja need taandusid ära. See oli rohkem filosoofiline ülesanne. Vaatasin, et olen märkmikusse teinud väärtuslikke märkmeid ka klassikaaslaste kohta. Mõtlesin, et selliseid märkmeid võiks olla rohkem, peaks neid juurde kirjutama.

Neljapäev, juuli 02, 2020

Uus rekord

Mängisin Vint.ee-s kolm välkpartiid, millest kaks võitsin ja ühe kaotasin. Lõpetades oli reiting minu selle klubi uuel rekordkõrgusel 1700. /TÄIENDUS: Kuskil on viga, ühe blogisissekande järgi on reiting olnud ka veel kõrgem, aga seda ma ei mäletanud ja ei selgu, millal ma selle siis maha mängisin./ Ühe mängu alustamisega oli raskusi, sest mängimakutsumise kast jäi malelaua peale. Lahendasin probleemi sellega, et lohistasin kasti kõrvale. Aga pärast mõtlesin, et aidanud oleks ilmselt ka käsu "tühista" vajutamine.

Aastapalk käes

Eelmine aasta laenutati minu autoriõigusega teoseid 247 korda. Selle eest sain 43 eurot ja 14 senti.

Salapärane pudel

Karupoeg Puhh kogub meepurke. Aga ühel päeval leiab ta, et purkide vahel on ka üks pudel. Ta on kindel, et ta pole ise pudelit hankinud. Võibolla on keegi talle selle kinkinud ja üllatuse valmistamiseks salaja kappi pannud. Puhh mõtleb, et võibolla on pudelis ka mesi. Aga seda on raske kindlaks teha, sest lusikas pudeli põhja ei ulatu ja pudeli ülemises osas midagi ei ole. Puhh paneb pudeli purgi kohale tilkuma. Aga kui ta kaks tundi hiljem vaatama läheb, ei ole pudelist midagi välja tilkunud. Puhh mõtleb, et kui talle kingiti täiesti tühi pudel, on kinkimise põhjus eriti salapärane.

Värvimisraamatud

Läksime peole. Trepil küsiti minu kohta, kas see ka mängib. Tuli välja, et eelmine kord olin ma olnud ainus, kes üheski mängus ei osalenud. Mul ei olnud tahtmist seda täna ka teha, aga mõtlesin, et kui ma mängu lülitun, siis võibolla tahtmine tekib. See pidu oli vanaema sünnipäev ja see toimus ühes asutuses. Tahtsin maha istuda, aga ema ütles, et ma istuks taga pool, ees istuvad tähtsamad inimesed. Mõtlesin, et kui mul ei lubata istuda enda valitud kohale, siis ma ei istu ka kuskile mujale, vaid vaatan, millised kohad üle jäävad. Läksin ahju kõrvale. Läbi ahjuseina oli näha ahjus põlev tuli. Mõtlesin, et kuidas mina vähem tähtis olen, kui ma olen vanaemale lähemalt sugulane ja elan temaga samas linnas. Aga ema vaatas nähtavasti vanusevahe järgi. Ahju kõrval värvis Veljo värvimisraamatut. Ütlesin, et need on praegu moes, ema värvib ka mandalaid. Vanasti värvisid värvimisraamatuid ainult lapsed.

Kolmapäev, juuli 01, 2020

Targad raamatud

Vaatasime atlasest kaarte. Eesti oli ära tükeldatud ja igal kaardil oli maakonnast väiksem tükk. Tahtsin välja jõuda kindla asula kujutiseni, aga esialgu läksid kaardid teises suunas. Kirjutati ühest kalast, kes oli kaheosaline. Ümber oli suurem kest ja sees oli väiksem kala, kes käis kesta seest väljas söömas. Sellise kala väljasuremisoht oli suurem, sest kui väiksem kala oli kesta seest väljas, oli kest kaitsetu. Aga mõtlesin, et kilpkonn käib ka kilbi seest väljas. Vaatasin, et sellest kalast ei kirjutata mitte ainult entsüklopeedia põhiköites, vaid täiendusköitest saab täiendavat informatsiooni.

*
Olime ühel peol. Vaatasime paksu raamatut. Tulviste ütles, et selles raamatus on Gustav Suitsu luuletuse tõlge, aga ei tea, mis leheküljel. Keerasin lehti läbi, et tõlget leida. Vaatasin, et kuigi raamat näeb väga paks välja, on nummerdatud ainult 200 lehekülge. Aga raamat oli väga suure formaadiga. Leidsin ühe luuletuse tõlke, mida olin ise ka tõlkinud, raamatus oli tõlgitud teisiti.