5 ungari keele sõna:
Nõuanded – tanácsok,
kuidas ära
hoida šokk.
Algajad
on kezdők.
Alguses
ei taga ka käsk tööd.
Edasijõudnud
– haladók.
Kogenud
kalamehel kalaroog.
Väljakutse
– kihívás.
Duellil
sa siis sihi taas.
Töölkäija
– kereső.
Üksi
tegi Keres töö.
Kellegagi
koos – vele.
End
külge haakima väle.
Varasem,
see on régebbi.
Kas
hilisem olla on häbi?
Hoone,
see on épület.
Vasakul
on see nüüd kätt.
Olemas
olema – megvan.
Ma olemasolu eest tänan.
Vähendusliide – kicsinyítő képző.
Sõna
lõpus see mõnikord teeb töö.
Kasutus,
pruuk – használat.
Kaaludes
kasutan skaalat.
‘Välja
tõrjuma’ on kiszorít.
Anti
mõista, et kaoksin ma siit.
Idakaar
– keleti.
Seal
võimule said pätid.
Ülevõtmine
– átvétel.
Maa on
uutel kätel.
Teisisõnu
– vagyis.
Müts
peast ehk nüüd on nagis.
Tänapäeval
– mai.
Vana
ajastu läbi sai.
Rong,
see on vonat.
Ta veab
rasket koormat.
Saabuma
– érkez.
Kutsel
oli käsk.
Praegune
on jelenlegi.
Sellel
peol sind jälle nägin.
Raudteejaam
– vasútállomás.
Reis
valuutat toob taas.
Kuup,
see on kocka.
Kas sa
kuubikut kokku panna oskad?
Pärandus
on hagyaték.
Selle
unustab hajameel.
Ammu,
see on rég.
Vahepeal
merre voolanud veed.
Uuendama
– újít.
Vanad
kombed kaovad siit.
Üles,
see on fel,
aga
alguses oleme all.
Alles
jätma – meghagy.
Uni
kaob, alles jääb padi.
Jaam
lühemalt on állomás,
kuid
osaliselt sama taas.
Sõit –
see on viaggio.
Kohale
jõuda katsu.
Venemaa
on Russia.
Kas
diktatuur ei ussita?
Vaip –
see on tappeto.
Kes põrandal
paneb tapeeti?
Kloppima
on sbattere.
Uksele
kloppija ütles tere.
Toit on
maitsev, muudkui söö!
Tüüpiline
– jellemző.
Kui
palju sööd, on raskem öö.
*
Lammutus
– bontás –,
käes lagunemisfaas.
Alles
jääma – marad –,
aga kõik on vanad.
Kuus ungarikeelset sõna:
tunnistab,
et kleepis see pätt.
*
Praegu –
see on most.
Nüüd
saab tehtud ost.
Portfellis
on törtenét,
toidukotis
tort ja peet.
*
Tasandik
– see on alföld.
Seal on
nii mõnigi põld.
Mälestus
säilib – emlék –,
et seal
varem mets oli veel.
A.
’Olema’ algvorm on ’lenni’.
Leiab riimimise fänni.
1. Olevik.
Mina olen – vagyok –,
kel olemas on pajuk.
Sina oled – vagy –,
kel meeldib päeval padi.
Tema on – van –,
kel meeldib saun ja vann.
Meie oleme – vagyunk –,
keda vee peal sõidutab ujuk.
Teie olete – vagytok –,
kel talvel seljas vatijopp.
Nemad on – vannak –,
keda lõunamaale viib rännak.
2. Lihtminevik.
Mina olin – voltam –,
kel tööd kord andis Volta.
Sina olid – voltál –
koos minuga suvilas maal.
Tema oli – volt –,
kel peas on paigal polt.
Meie olime – voltunk –
värvatud Vene polku.
Teie olite – voltatok –
viisakusvormis kollanokk.
Nemad olid – voltak –,
kes ütlesid meile: „Vot tak.“
3. Tulevik.
Homme olen – leszek –
pealiku käsi vasak.
Homme oled – leszel –
see, kel töö on käsil.
Homme on ta – lesz,
see kelt tuleb käsk.
Homme oleme – leszünk –
teada saanud käsud.
Homme olete – lesztek –
see, keda ohustab rästik.
Homme on nad – lesznek –
magamata väsind.
4. Tingiv olevik.
Mina oleks – lennék, volnék –
see, kes maja ahjus tuld teeks.
Sina oleks – lennél, volnál –
pimedas, kui puuduks vool maal.
Tema oleks – lenne, volna –
tsirkuses, kel lõbus olla.
Meie oleks – lennénk, volnánk –
kaevurid, kui leiduks maas maak.
Teie oleks – lennétek, volnátok –
need, kes propageeriks NATO-t.
Nemad oleks – lennének, volnának,
need, kes leiva jaoks juhiksid kraanat.
5. Tingiv minevik.
Ma oleks olnud – lettem volna.
Tahtsin õnnelikum olla.
Sa oleks olnud – lettél volna –,
kui oleks tahtnud lättel olla.
Ta oleks olnud – lett volna –,
kuid ei tahtnud pätt olla
Me oleks olnud – lettünk volna –,
kuid ei kästud ettur olla.
Te oleks olnud – lettetek volna –,
kuid see ei tahtnud kätte tulla.
Nad oleks olnud – lettek volna –,
kuid ei olnud pätte olla.
6. Käskiv.
Mina olgu – legyek –
see, kel selge igrek.
Sina ole – legyél, légy –
see, kes külla kutsub leedi.
Tema olgu legyen –
igavesti madjar.
Meie olgem – legyünk –
läbi lugend käsud.
Teie olge – legyetek –
keda pealt ei viska täkk.
Nemad olgu – legyenek –
keda kaasa ei vii näkk.
B. ik-lõpulised sõnad.
Mina hüppan – ugrom, ugrok –
rõõmust, sest on taskus tugrik.
Sina hüppad – ugrasz –,
kuigi pidurdab mass.
Tema hüppab – ugrik –,
sest meeldib soomeugri.
Meie hüppame – ugrunk –,
eraldi võistleb tüdruk.
Teie hüppate – ugrotok –,
liikuvust suurendab teil barokk.
Nemad hüppavad – ugranak.
Lehm paigal, kui lüpstakse udarat.
1. Sihiline olevik.
Ma ootan prille – várom –,
kuid väga väike aatom.
Sa ootad reisi – várod –,
maale, kus on vaaraod.
Neli pööret, nagu käskiv,
mis riimitud ju hästi.
2. Sihiline minevik.
Sa ootasid reegleid – vártad –,
neid annavadki hartad.
Ta ootas tonte – várta –,
kuid miskit polnud karta.
Me ootasime uudist vártuk –,
kas tõuseb raha väärtus.
Te ootasite halba – vártátok –,
kuid parem oli saatus.
Nad ootasid sõitu – várták –
ja bensiini täis sai paak.
Minavorm on nagu sihitu,
mis minevikku rihitu.
3. Sihiline tingiv olevik.
Ma ootaksin selgust – várnám –,
kas ta laplane on või saam.
Sa paremat ootaks – várnád –,
kuid selline ongi mu laad.
Ta hoiatust ootaks – várná –,
ja vaenlane hüiabki: „Haa!“
Meie, teie on taas,
nagu tingiva sihita faas.
Kaks olevikku on samad,
korduvad riimid on jamad.
Nemad ootaks – várnák –,
et aina suureneks saak.
4. Sihiline tingiv minevik.
Läind-tingiv jutu sihiline
on umbes nagu sihitu:
kordus kuuekihiline,
mis õhemaks teeb vihiku.
1) Sihitu.
Mina oodaku – várjak.
Veel karjamaal on kirjak.
Sina oota – várj, várjál.
Lapsele on mari ka maal.
Tema oodaku – várjon.
Kui ähvardan, siis karjun.
Meie oodakem – várjunk.
Ka mina seltskonnaga harjun.
Teie oodake – várjatok.
Lõnga ketrab veel Maarja vokk.
Nemad oodaku – várjanak.
Kirjak tühjendab karjamaad.
2) Sihiline.
Teid ootama pean ma – várjam.
Hulgakesi on karjam.
Sa oota mind – várd või várjad.
Oota ka, et küpseks marjad.
Ta oodaku ööd – várja.
Ei päeval pimedus varja.
Me oodakem eksamit – várjuk.
Üks jumal olnud on Marduk.
Oodake vastust – várjátok.
Vastus on võibolla jaatus.
Nad oodaku klassi – várják.
Tunni teemaks on jagamisjääk.
