Neljapäev, august 31, 2017

Doktoritöö juhendaja

Võtsin välja oma vanad koolitunnistused. Esimese klassi tunnistusel oli esimene aine terviseõpetus, selle olin saanud esimesel veerandil ühe. Ma ei mäletanud, et mul oleks olnud tunnistusel kahest madalamat hinnet. Järgmistel veeranditel ma polnud selles aines hinnet saanud, aastahinnet samuti mitte, aga koondhinne oli ka üks. Siis mulle tuli meelde, et need ühed pole õpetaja pandud, vaid klassivennad vahel sodisid mu tunnistust. Lugesin järgmisi hindeid. Koos hinnetega olid kirjas ka õpetajate nimed. Tööõpetuses oli olnud selline õpetaja, keda ma vahepeal üldse ei mäletanud, aga nüüd tuli küll meelde, et oli selline õpetaja. Läksin ülikooli õppehoonesse. Sain teada, et olen doktoriõppesse vastu võetud. Kokku võeti vastu 55 doktoranti, neist mina olin keskmise hinde poolest 5.-6. Hoolimata kõrgest keskmisest hindest oli algul minu vastuvõtmisest keeldutud. Nähtavasti ei peetud heaks minu valitud doktoritöö teemat. Teemaks olin valinud asunike partei. Olin juba uurimistööd alustanud ja käinud lugemas asunikepartei ajalehte "Maaleht". Olin teinud selle kohta märkmeid ja pannud kirja ka enda mõtteid selle kohta. Nüüd näitasin neid märkmeid oma juhendajale Pajurile. Pajur luges märkmeid läbi ja ütles, et "Maalehe" kasutamist tuleb põhjendada. Ta kirjutas midagi punase pastakaga iga lõigu ja peaaegu iga lause kohta. Osad lõigud tõmbas ta maha. Ta andis nimekirja, millist kirjandust oleks tema meelest parem lugeda. Ühe neist raamatutest väljaandmisega oli tegelenud Tannberg. Mõtlesin, et Pajurile ma asunikest juba natuke vabadussõjalaste teemalises seminaritöös kirjutasin. Seda seminaritööd kirjutades juba tuli mõte, et lõputöö võiksin kirjutada asunikest, mis jäi siis teostamata. Pajur oli olnud karm juhendaja, aga sellepärast oligi hea ta uuesti juhendajaks valida, siis ta aitas tööd paremaks teha. Mulle tuli meelde, et mul ei ole doktoriõppe jaoks palju aega, sest mul on raamatu tõlkimine pooleli. Õnneks oli doktoriõppe kestus neli, mitte kaks aastat, lisaks sai võtta akadeemilist puhkust. Kui oleksin tõlke valmis saanud, oleksin võinud edasi keskenduda täielikult doktoriõppele. Kodus mõtlesin, et mul ei jäänud meelde, kas ma pidin kohtuma juhendajaga iga nädal või mitte. Vaatasin veel pabereid. "Maalehe" lugemine oli läinud nii aeglaselt, et raske oli kogu perioodi läbi vaadata jõuda. Võibolla olekski tulnud piirduda vaid ühe kuu pikkuse perioodiga ja lugeda sama kuu kohta ka asunike vastaste ajalehte. Ühel paberil olid asunike pildid. Nende hulgas oli ka selliseid, kes olid lisaks tuntud vabadussõjalastena. Ühel paberil oli kiri tuhm, kallutasin seda teise nurga alla, et paremini näha. Tõnisele tuli seletada, et sellele paberile pole ma kirjutanud ise.

Kolmapäev, august 30, 2017

Fotode tegemine

Korteris oli palju rahvast. Mul oli käes fotoaparaat. Tegin sellega ühe panoraamfoto, nii et serva jäi Viive põlvitavas asendis. Varem oli isa mind iseloomustanud, et ma teen väikseid fotosid, aga nüüd mõtlesin hakata tegema suuri. Väänasin kogemata fotoaparaati vale pidi, aga tundus, et see ei läinud katki. Foto tegemiseks valisin eelvaate, aga kui tahtsin vajutada pildistamisnuppu, lülitus aparaat enne välja. See kordus mitu korda. Veljo oli ükskord teinud ühe foto, nüüd andis ta ketta, millega sai seda fotot ilmutama minna. Mul oli kasutamata fotoaparaadi ostmisega saadud õigus teatud arv fotosid tasuta paberile ilmutada lasta. Arvasin, et selle kasutamiseks tuleb kaugele Ringtee tänavale minna, aga öeldi, et ilmutada saab ka Kalda teel.

*
Olime poiste wc-s. Sinna oli tulnud üks naisõpetaja, kes istus laua taga. Üks poiss tahtis anda õpetajale lubadust, et võib midagi naljakat rääkida, teine tahtis öelda, et hakkab urineerima. Keerasin ukse seest poolt lukku. Kui õpetaja oleks öelnud, et ta tahab välja, siis oleksin öelnud, et poiste wc-st ei saa välja. Naljakat rääkida tahtnud poiss hakkas ise urineerima. Seda ei saanud õpetaja kohaloleku pärast tegemata jätta, see oli ikkagi poiste wc.

Teisipäev, august 29, 2017

Eeskõndija kannul

Lõin otsingumootorisse ühe ansambli nime. Avasin esimesena pakutava võrgulehe ja vaatasin seal oleva muusikavideo läbi. Seejärel lõin selle ansambli nime teist korda otsingumootorisse ja vaatasin teisena pakutavat videot. Räägiti, et maavärina ajal hakkavad inimestel pead suurenema. Kõndisin tänaval. Minu ees kõndis üks naine. Ta läks ülekäigukohas üle tee. Läksin samuti. Teisel pool teed mõtlesin, et ma ei tahtnud ju siia tulla, kõndisin üle tee ainult naise jälgedes. Naine läks esimesele teeküljele tagasi, võibolla selleks, et minust lahti saada. Jõudsin ühte majja. Istusin suurde peolauda. Laua teiselt küljelt tuli üks inimene, ütles minu kõrval istujale: "Said petiselt kauba kätte, jah?" ja kägistas tal kaela.

Esmaspäev, august 28, 2017

Võtme asukoht

Tõnu hakkas ehitama Sõpruse puiesteele muruplatsile rajatist, mida ta nimetas haljasplatsiks. Ma polnud rahul, minu meelest haljasala oli muruplats, mitte see, mis asemele tehti. Olin kodus ja mõtlesin hakata õppima. Mõtlesin, et kui koolis ei käi, siis on parem õppida, sest saab tegeleda päev läbi ühe ja sama asja õppimisega, mitte ei pea tegevusi vahetama. Siis mõtlesin, et lähen homme siiski kooli ja õpin selle jaoks. Mul oli varem vene keele luuletus vastamata jäänud, mõtlesin selle nüüd pähe õppida. Vahepeal olin puudunud, õpetaja võis öelda, et nüüd tuleb vastata juba uut osa. Oleksin öelnud, et ma tahan vastata just luuletust. Keset tuba oli vann, kuhu pidid vist mehed ja naised korraga sisse minema. Tahtsin küsida, kas riietega või ilma. Olin ühes korteris külas. Seal räägiti, et varem oli uksel rippunud silt, et võti on naabrite käes. Selle põhjal polevat aru saada, milliste naabrite. Pakkusin, et järgmise ukse taga. Öeldi, et see on vale vastus. Hakkasime külast ära minema ja läksime selleks esikusse. Meid tuli saatma koer, aga ta haugatas ainult ühe korra ja väga kuri ei olnudki.

Pühapäev, august 27, 2017

Harv ajaleht

Väliseestlastel oli ilmunud eesti kirjanduse ajaleht. Algul oli see ilmunud sagedamini, aga hiljem ainult iga kümne aasta tagant. Üks inimene soovitas, kuhu nende paki kapis panna võiks. Isa vastas, et ei, Alviine pidas seda pakki nii tähsaks, et tal oli see kapis teises virnas kõige peal.

Laupäev, august 26, 2017

Piirimäe õpetus

Hiljuti suri minu ajalooõppejõud Helmut Piirimäe. Olen teinud talle kaks uusaja eksamit. Esimesel eksamil teadsin, et ta laseb kõigil rääkida täpselt 15 minutit, seetõttu rääkisin meelega aeglaselt. Vastasin Inglise revolutsiooni, mille kohta ma polnud lugenud kohustuslikku kirjandust, vaid mujalt. Sain eksami viie, enda paberitesse kirjutas Piirimäe vist viis miinus. Mulle ütles ta, et täna ainult kahte hinnet ongi olnud, viied ja kahed. Kes ikka tööd on teinud, see saavat viie, aga kes kergemalt läbi tahab saada, see kukkuvat auku. Enne mind vastas kursusekaaslane, kes oli Piirimäe raamatu Prantsuse revolutsiooni kohta läbi lugenud, aga mõned kuud varem ja sisu hästi ei mäletanud. Tema sai kahe. Mina olin raamatut Prantsuse revolutsioonist lugenud üheksandas klassis. Ma ei hakanud seda uuesti läbi lugema, vaid mul oli selle kohta poole vihiku paksune konspekt ja lugesin seda. Minu aeglaselt rääkimise kohta ütles Piirimäe, et ma olen mõtlik, aga et kui ma õpilastele nii rääkima lähen, siis nad ei kuula.

Jäi teha veel uusaja teise poole eksam. Piirimäe jõudis pensioniikka ja tema asemel luges seda kursust Tamul. Ta käskis paljude eksamipunktide kohta ise kuskilt lugeda, ma ei saanud eksamiks valmis ja jätsin sinna minemata. Järgmisel õpeaastal luges seda kursust uuesti Piirimäe. Kuulasin loenguid uuesti. Eksamil rääkisin sel korral kiiremas tempos. Ühe punktiga jõudsin liiga kiiresti lõppu välja ja hakkasin siis lisama üksikasju varasemate aastate kohta. Selle punkti kohta ütles Piirimäe eksami lõpus, et ma läksin ootamatult algusesse tagasi, aga et ta ei hakka sellepärast hinnet alla võtma, teised punktid olid väga tähelepanuväärselt hästi vastatud. Hinne oli jälle viis.

Piirimäe on vist ainus minu õppejõud, kes on käinud minu ilukirjandusliku raamatu esitlusel. Kui ilmus Euroopa Liitu astumise teemaline lühiromaan "Viimsed päevad", siis kirjutasin sellest ajaloolisti, Piirimäe tuli esitlusele kohale. Ta arvestas vist, et alustatakse akadeemilise veerandtunniga nagu ülikoolis, aga me alustasime varem, seetõttu jäi ta natuke hiljaks. Esitluse lõpul ta ostis raamatu ja õnnitles selle ilmumise puhul. Hiljem olen teda näinud 1905. aasta revolutsiooni teemalise raamatu esitlusel, "Eesti ajaloo" teise köite esitlusel, ülikoolis vilistlaspäeval ja autoaknast tänaval kõndimas.

Piirimäega oli mul ühine see, et ta tundus olevat Euroopa Liitu astumise suhtes kriitiline. Ta rääkis loengus, et kõik suured impeeriumid on lagunenud, ta arvab, et see Euroopa Liit laguneb ka ära, kui nad juba kurkide kõverusi mõõdavad. Praeguseks on Suurbritannias hääletatud Euroopa Liidust väljaastumise poolt. Piirimäele ei meeldinud sõjad. Tema õpilased olevat kirjutanud, kui toredad sõjad on, Piirimäe meelest need ei olnud toredad, vaid ta pidas paremaks "kauneid daame". Selle poolest oli ta minust erinev, et ta oli tuntud sageli "kaunistest daamidest" rääkimise poolest.

Kui Piirimäe andis mulle viimase loengu, siis ta ütles, et ta ei tea, kas see jääb tal üldse elu viimaseks või loeb ta järgmisel aastal veel. Kui oleks kindel, et see on viimane, siis saaks šampust juua. See ei jäänud tal viimaseks, aga tema viimasest üliõpilastele peetud loengust lugesin hiljem "Tartu Postimehest". Piirimäe oli keskmisest rangem eksamineerija, aga rääkis ka keskmisest meeldejäävamalt.

Enda ja teiste võrdlemine

Hiljuti avaldati "Postimehes" intervjuu Enn Tarveliga. Ta oli kriitiline nii enda kui ka teiste suhtes, et tal pole ajalooharidust, sest teda küll õpetati, aga stalinistlikult. Kui Tarvel ei kiitnud ennast ise, siis kiitsid teda intervjuu lugejad. Ajalehe "Raamat" viimases numbris reklaamiti aga uut teost, üheköitelist "Eesti ajalugu". Seal kritiseeriti samuti teisi, aga ennast ainult kiideti, et meie oleme tipud, mõne teise teosed ei kõlba kuskile. Selle endakiitmise kohta ma pole veel lugejate kiitust kuulnud. Maleõpingutest tean, et ülehindama kiputakse enda seisu. Sama õpetati algkoolis vanasõnana, et teise silmas näeb pindu, enda silmas ei näe palkigi. Enda kiitmisega peaks ettevaatlikum olema.

Reede, august 25, 2017

Ajamasinaõnnetus

Sõidan ajamasinaga sajand ajas tagasi. Kukun suure kolakaga vastu maad ja ajamasin läheb katki. Muidugi, ma liikusin ainult ajas, mitte ruumis. Ajas, kuhu ma jõudsin, polnud selle koha peale veel mitmekorruselist maja ehitatud. Ajamasinat tuleks täiustada, et ta sellisel juhul õhku püsima jääks. Ainult et praegu olen sellises ajas, kus ajamasinat ehitada ei osata, aga ilma masinata ei saa tulevikku tagasi. Kuidas seletada, et ma veel mäletan, kust ma tulin? Miks ei ole teadmiste tase läinud sada aastat varasemale tasemele?

Hariduse tulemuslikkus

Eilsest "Eesti Päevalehest" võib Ege Tamme artiklist lugeda haridus- ja teadusminister Mailis Repsi mõtet, et kellel on palk väike, see olevat endiselt põhikooli tasemel. Miks mõõta tarkust ainult rahanumbrites? Keskkonnakatastroofi tingimustes on targem ehk siiski see, kes vähem kulutab. Miks ma pean teenima raha rohkem kui ma kulutan?

Ma näen elu mõtet rohkem kirjutamises kui raha teenimises. Ajalehes on artikli pealkirjaks pandud, et magistriõpingud pooleli jätnud teenivad rohkem kui need, kel diplom käes. Rahakummardaja loogika järgi võiks siis ju öelda, et magistriõpe viib taseme alla. Aga kas lõpetanul ei ole suurem publikatsioonide arv ja kvaliteet? Kui mõelda, et keskkooli lõpetades ma ei avaldanud veel midagi, bakalaureuseõppes hakkasin võrgus kirjutama kord nädalas ja magistriõppes iga päev, siis on ju edasiminek toimunud? Sama tuleb välja trükipublikatsioonidega - kooli ajal üks luuletus ja kahelauseline intervjuu koolilehes, bakalaureuseõppes mitu lugejakirja, magistriõppes juba terved raamatud. Sagedamini kirjutamise teeb võimalikuks ka üldine tehnoloogia areng riigis. Aga mitte ainult. Bakalaureuseõppe viimasel kursusel liitusin kirjalistiga, kuhu võis vabal teemal ajaloost kirjutada, aga ei mõelnud ise ühtegi teemat välja. Praegu kirjutan teises sellises listis regulaarselt ja teemade leidmisega raskusi pole, vaja on ainult tekste lühendada.

Mailis Reps leiab, et inimene, kelle keskmine hinne põhikoolis on alla 3,75, tuleb saata gümnaasiumi asemel kutsekooli. Aga kui keskmise hinde viib alla tööõpetus, kas siis on kutsekooli minek ikka mõistlik? Mul polnud 9. klassis keskmine hinne nii madal, aga madalam kui keskkoolis ja ülikoolis. Üks asi, mis keskmist hinnet alla viis, oli see, et käisin paremas koolis, kus oli rangem hindamine. Vahel võeti hinne alla suurte teadmiste eest. Ei kirjutanud varem teada olnud asju üles, õpetaja vaatas, et ei ole kaasa töötanud, ja võttis hinde alla.

Neljapäev, august 24, 2017

Hirvepark 30

Kirjutasin eile seoses esimese Hirvepargi meeleavalduse 30. aastapäevaga:

Eelteated meeleavalduse kohta edastati Ameerika Hääles. Olin hakanud samal suvel neid saateid kuulama. Mõtlesin, kes võiksid sinna meeleavaldusele minna. Sain koos endaga kokku 10 inimest, kes olid minu teada Nõukogude võimu vastu. Meeleavalduse päeval teatati toimunust ka Eesti Televisiooni uudistesaates, aga Moskva-meelses sõnastuses. Uudise ettelugeja läks selle uudise lugemise ajal näost punaseks. Tema kõrval istunud vanem väliskommentaator Põder jäi rahulikuks. Eesti ajakirjanduses ja Ameerika Hääles esitatud arvud meeleavaldusest osavõtjate kohta erinesid. Mul tekkis arusaam, et Eestis moonutatakse kõiki arvandmeid ühe nulli võrra. Meeleavalduse korraldaja Tiit Madisson saadeti Nõukogude Liidust välja. Välismaale jõudes andis ta Ameerika Häälele intervjuu. Intervjuus iseloomustas ta Eesti elu, et siin ei ole saada "tavalisele inimesele taskupärast vorsti".

Süttivad juhtmed

Sõitsime klassiga rongis Tallinna poole. Istmevahest, kus oli õpetajaid, koputati mulle õlale. Võibolla sellepärast, et mu hääl oli läinud liiga valjuks. Öeldi, et seitsme minuti pärast jõuame kohale. Siis tuli asjad kokku pakkida.

*
Parandati elektrikontakti, kus oli vool sees. Üks inimene hoiatas, et see on ohtlik, aga parandamine jätkus. Mina kartsin rohkem kui hoiataja. Parandamine viidi lõpule, aga varsti läks see koht põlema. Nähtavasti sellepärast, et ei olnud õigesti arvestatud, kui jäme uus juhe peab olema. Lülitasin voolu välja, kuigi mitte toa teisest poolest, ning viskasin kopsikuga elektrikontakti vett. Juhtmekäik oli ahju laiune. Tuli süttis ka selle kaugemas osas. Tule lõplikuks kustutamiseks panin leekide peale veel kohupiima. Lähemas osas sai leegid täielikult kustutatud, aga kaugemal natuke tuld säilis, sest sinna ma ei ulatunud. Kaussi oli jäänud veel natuke kohupiima alles. Ütlesin, et ma ei tea, kuidas saab elektri uuesti sisse lülitada, kui nüüd on käik märg.

Kolmapäev, august 23, 2017

Aeganõudev korralikkus

Lähen kooli. Mõtlen, et täna hakkan korralikult õppima. Aga korralikult õppimiseks on tunnid liiga lühikesed. Ma tahaksin õppida põhjalikult. Üks võimalus on teha seda pärast kooli lõpetamist. Aga siis võivad tekkida muud kohustused. Teine võimalus on õppida töötuna. Aga nii ei pruugi uute raamatute ostmiseks raha jätkuda. Siis tuleks õppida ühte raamatut nii põhjalikult, et järgmist poleks vaja osta. Ühest raamatust saab õppida rohkem kui seal teksti on, õppides selgeks ka tekstisisesed seosed. Ma saan ka raamatukogus lugemas käia. Aga võibolla mul ei jätku pesemiseks ka raha ja halva lõhnaga ei pruugita raamatukokku sisse lasta. Jääb üle korralikult õppimisest loobuda.

Vanad stiilid

Asusin õppehoonest teise punkti teele. Sama teed kõndis Helen. Mina ja Helen olime mõlemad keskmisest kiiremad kõndijad. Helen ei paistnud tahtvat minuga sama teed minna.

*
Seisin ajaloo õppehoones. Ma ei saanud aru, kas kuulen hallutsinatsiooni või reaalset häält, aga kuulsin enda kohta räägitavat, et kust ma selle aja võtan, ma ei tegele õppetööga ega ka mitte puhkamisega. Ei saadud aru, et ma mõtlen.

*
Vaatasin oma vanu pabereid. Ühe loengukursuse konspekt oli õhem kui ma mäletasin. Aga võibolla osa sellest oli teises kaustikus. Leidsin suure labürindi, mille ma kunagi olin joonistanud. Keskel olid suured saalid. Näitasin vennale, et tol ajal tegin paremas stiilis labürindi kui hiljem. Õigemini see ei olnudki labürint, vaid lossiskeem, sest selle ühest sissepääsust teiseni sai liikuda sirgjoones ilma ekslemata. Rääkisin, et varem oli igal pereliikmel iseloomulik joonistamisstiil, aga nüüd ei tunne enam ära, mis on kelle oma, sest stiilid on vahetunud.

*
Rääkisin ühele naisele, et olen tõlkinud inglise, saksa ja vene keelest. Naisel läks nägu kadedaks, sest tema nii palju keeli ei osanud. Ütlesin, et eesti keelega sarnasel tasemel oskan ainult inglise keelt. Aga saksa ja vene keeles on mõte selgem kui inglise keeles. Tegelikult eesti keeles on ka üks raamat kergem ja teine raskem.

Teisipäev, august 22, 2017

Keemiarelv Teises maailmasõjas

Kontrollisin, kuidas oli lugu keemiarelvaga Teises maailmasõjas. Lugesin ühte ülikooli konspekti ja erinevaid võrgulehekülgi. Kui ma oma lühendeid õigesti tõlgendan, siis ülikooliloengus on mainitud Jaapani keemiarelvakasutust aastal 1945. Võrguleheküljed ütlevad, et lääneriigid keemiarelva ei kasutanud ja ka vaenlased ei kasutanud lääneriikide vastu, aga Jaapan kasutas erinevatel aastatel teiste aasialaste vastu ja ka Saksamaa on idarindel keemiarelva kasutanud, peale selle kasutati mürkgaase gaasikambrites. Hiljuti telesaates mainitud Bari sadamas keemiarelva lahtipääsemist nimetatakse võrgus õnnetusjuhtumiks.

Hammastest

Täna käisin hambaarstil. Varem oli röntgen näidanud ühes kohas auku, aga silmaga seda näha ei olnud. Seetõttu pandi puurimise asemel hambavahesse lakki. Võeti ka hambakivi, nii et pärast olid igemed verised. Võtsin kaasa hambapasta, millel oli muude sõnade vahel sõna valgendav, et küsida, kas visata see ära või tarvitada. Arstidele tundus, et see on head, mitte halba tüüpi valgendav. Öeldi, et ei tohi pärast tund aega süia, et lakk hamba vahelt välja ei tuleks. Küsisin, mida teha, kui sülg voolab. Vastati, et sülg on loomulik keskkond ja et midagi pole teha. Arve tuli natuke alla 50 euro.

Analüüs lõpetatud

Eile tuli külla vennapoeg, kellega mängisin kolm partiid kabet. Ta ütles, et on arvutit võitnud, aga pole ammu mänginud. Pärast kabemängu viisin lõpule partii Smõslov-Keres analüüsi. Toon ära kogu partii.

Smõslov-Keres
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 16. Of1 Od5 17. b4 Rbd7 18. Rh4 Re4 19. Lc2 Rd6 20. f3 g5 21. Rg2 f5 22. Of2 Rf6 23. Re1 a5 24. Rd3 Va8 25. Og2 Va7 26. Ve1 Lh7 27. b5 Rb5 28. Lc5 c6 29. a4 Rd7 30. Lc2 Rd6 31. Re5 Rf6 32. Vac1 Vaa8 33. Rd3 Vab8 34. Rc5 b6 35. e4 fe 36. Re4 Lg6 37. Le2 Vb7 38. Rc3 Oc4 39. Lb2 b5 40. ab cb 41. Re4 Rde4 42. fe Rg4 43. Vc4 Lh5 44. Vc2 Lh2+ 45. Kf1 Vf7 46. Vee2 Lg3 47. Lc3 Lc3 48. Vc3 Vdf8 49. Vcc2 Rf2 50. Vf2 Vf2 52. Vf2 a4 (mina: 53. d5 Kf7 54. d6 a3 55. d7 Ke7 56. e5 a2) 53. Oh3 Kf7 54. d5 ed (mina: 55. ed a3 56. Oe6+ Ke7) 55. Od7 Kf6 56. Oc6 de 57. Ob5 a3 0:1

Esmaspäev, august 21, 2017

Aasia 20. sajandil

Klaasseni konspekt.

Eestis kasutas Eenpalu vaikiva ajastu kohta nimetust juhitud demokraatia. Selline mõiste paistab sobivat ka paljude Aasia riikide kohta. Valimised võivad toimuda, aga need ei ole sellepärast euroopalikud valimised.

Euroopa ajaloos seostas Max Weber protestantlikku eetikat ja kapitalismi vaimu. Protestantism eristus katoliiklusest algul suurema rõhuga kirjaoskuse levitamisele ja on siiani seotud suurema rikkusega. Aasias on muud religioonid, aga Klaassen on oma loengutes näidanud, et ka Aasias on majanduslikult edukamad olnud need maad, mis on teinud haridusele suuremaid kulutusi ja kus on suurem kirjaoksuse protsent.

Soomlaste "Maailma ajaloos" muretseti, et kui Hiina majandus Läänele järele jõuab, mis siis maailma loodusest saab. Klaassen pole selle pärast nii palju muretsenud, vaid on rääkinud imetlevalt, kuidas Taivan ehk Hiina Vabariik oli majanduslikult palju arenenum kui Hiina Rahvavabariik. Seejuures polnud siiski ka Taivan pikka aega eriti demokraatlik. Valimised toimusid siis, kui eelmine saadik suri.

Gorbatšovi aeg oli Eestis ja Nõukogude Liidus pöördeline aeg. See väljendus muuhulgas selles, et hakati rääkima ajaloo valgetest laikudest. Jaapanis oli Teise maailmasõja aeg samuti pöördeline aeg, aga seal väljendus see selles, et pärast sõda mõneks ajaks koolides ajaloo õpetamine lõpetati. Seejuures oli mõlemal juhul tegemist demokratiseerimisega, sest ka Jaapanis muutusid lubatuks sellised parteid, mis sõja ajal veel lubatud ei olnud. Konspektist ei selgu, kas ajakirjanduses ajaloo teemalised debatid elavnesid või vaikis ajaloo osas ka ajakirjandus. Saksamaal oli vist denatsifitseerimise osa ajaloost uut moodi rääkimine.

On öeldud, et vaenlased ühendavad. Aga paistab, et mõnel maal ühendab vaenlase keel. Aafrikas on jäetud riigikeelteks Euroopa keeli, ka India üks riigikeeltest on endiselt inglise keel. Raamat "Madrase minevik ja tänapäev" kirjeldas, kuidas lõunaindialased olid just põhjaindialaste keele vastu. Klaasseni järgi kavandati inglise keele riigikeeleks jätmist algul lühiajalise sammuna, kuid see on jäänud pikaajaliseks. India tegi koostööd Nõukogude Liiduga, aga oli keeleliselt samal ajal seotud rohkem idabloki Külma sõja vastastega.

Punker

Porthos ja d'Artagnan olid peidukohas, kui vaenlase kuningas ja tema mehed hakkasid selles suunas liikuma. See tuli peidusolijatele üllatusena, aga tee viiski selles suunas. Nad otsustasid, et avaldavad vastupanu, punker annab neile mõningase eelise. Porthos lubas, et enne langemist lööb ta maha mitukümmend vaenlast. D'Artagnan lubas lüia sadu.

*
Läksin kooli. Tahtsin istuda oma tavalisele kohale uksepoolse rea teises pingis, aga seal oli juba kellegi kott. Üks klassivend tuli meie klassi tagasi, vahepeal polnud teda meie klassis õppinud. Tema pani oma koti viimasesse pinki.

Pühapäev, august 20, 2017

Lipu asemel matt

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 16. Of1 Od5 17. b4 Rbd7 18. Rh4 Re4 19. Lc2 Rd6 20. f3 g5 21. Rg2 f5 22. Of2 Rf6 23. Re1 a5 24. Rd3 Va8 25. Og2 Va7 26. Ve1 Lh7 27. b5 Rb5 28. Lc5 c6 29. a4 Rd7 30. Lc2 Rd6 31. Re5 Rf6 32. Vac1 Vaa8 33. Rd3 Vab8 34. Rc5 b6 35. e4 fe 36. Re4 Lg6 37. Le2 Vb7 38. Rc3 Oc4 39. Lb2 b5 40. ab cb 41. Re4 Rde4 42. fe Rg4 43. Vc4 Lh5 44. Vc2 Lh2+ 45. Kf1 Vf7 46. Ve2 Lg3 47. Lc3 Lc3 48. Vc3 Vdf8 49. Vcc2 Rf2 (Siiani partiist Smõslov-Keres) 50. Kg1 Rg4 51. Vc6 Vd7 52. Vd2 Vfd8 53. Va2 a4 53. Vb6 Vd4 54. Vb5 Vd1 55. Of1 Vf8 56. Va4 Vdf1+ 57. Kg2 V8f2+ 58. Kh3 Vg1 59. Va8+ Kf7 60. Vb7+ Kg6 61. Vg8+ Kh5 0:1

*
Maletulemused huvitavad ka neid, kes ise malet ei mängi. Nad vaatavad ka muude spordialade ülekandeid. Mult küsitakse, kas maleklubi suvevaheaeg ei ole juba lõppenud. Minu teada ei ole.

*
Valimisloosung "Anname tuld!" tundus esimesel hetkel vaenu õhutav. Hiljem tuli meelde, et males antakse ka tuld.

Praktiline ülesanne

Tuli üks vana mees, kes tahtis hakata mängima välkkabet. Olin nõus mängima, kuigi olin rohkem maletaja kui kabetaja. Välgu mängimise tõttu pidasid päti moodi inimesed mind väga nõrgaks, kuigi nõrk olin ma vist ainult välgus. Tundus, et see mees tahab inimestele kurja teha. Teises ruumis tegid kolm meest järjest üksteisele päti naeratust. Üks neist minu teada ei olnud pätt, aga päti naeratust tegi ikkagi, sest neil oli selline komme.

*
Mulle hakkas tunduma, kuidas oleks saanud ühes juba lõppenud malepartiis mati panna. Hakkasin selle kohta ülesannet koostama. Valge kuningas oli tulnud välja e2-le, ajasin ta sealt g3-le. Eesmärk oli saada ta h-liinile. Vastane ütles, et selles seisus ei ole matti. Vastasin, et õige mängu korral võibolla ei ole, aga praktilises mängus on, ma võin koostada ülesande praktilise mängu kohta. Üks naine pidas maleteemalist kõnet, aga ma ei hakanud teda kuulama, vaid läksin ülemisele korrusele. Ülemisel korrusel ütlesin vastasele, et lepime ära. Ta vastas, et ei lepi. Ütlesin, et hea küll, ei lepi, aga me pole enam üksteise peale nii vihased kui enne.

Laupäev, august 19, 2017

Mängupank

Lähen liivakasti. Seal ei ole täna kedagi teist. Mõtlen, et liivakast on kullaväli, sest liiv on kulla värvi. Võtan ämbriga lombist vett ja hakkan kulda pesema. Mõtlen, et selle võiks panka panna. Edasi mõtlen, et parem mitte panna, kui kuld on liivakastis, siis on õu ilusam. Kas siis poleks ilusam ka lomp, kui sinna vesi alles jätta? Tegelikult jääb vesi alles siis, kui see liiva sisse kallata. Lombist aurab vesi päikse käes ära, aga liiva alt saab vee uuesti välja kaevata. Liiv on vee pank. Aga liiva seest aurab vesi samuti natukehaaval vähemaks, selles pangas on negatiivne intress. Vähemalt veehoiusel. Teisel hoiusel on positiivne, sest pärast unenäos olen liiva alt asju juurde leidnud.

Kokkupandud pilt

Lõikasin ajalehest fotode tükke välja, kleepisin need uueks pildiks kokku, töötlesin seda veel oma käega ja seejärel riputasin blogisse üles. Klikke tehti üsna palju. Üks külastaja kirjutas kommentaari, et ma pole õige IT-mees, sest see on täpselt tänases ajalehes avaldatud foto. Ta ei pannud erinevusi tähele, nähtavasti keskendus ta kõiki fotosid vaadates ainult pildilolija näole. Ma jätsin sellele kommentaarile vastamata. Rohkem kommentaare ei tulnud, teised külastajad esimese kommenteerijaga vaidlema ka ei hakanud. Ema ütles selle pildi kohta, et ta ei teadnud, et ma nii erinevas stiilis pilte teha oskan. Vastasin, et kõik inimesed oskavad, aga suurem osa oma oskusi ei kasuta. Joonistamistunnis tehakse tavaliselt alati ühes ja samas stiilis pilte. Kui midagi teistsugust õpitakse, siis harjutatakse seda ainult ühes tunnis.

*
Räägiti, et kaitseväe raamatukogu üldse ei kasutata, sealt on aegade jooksul laenutatud ainult 22 raamatut. Mõtlesin, et umbes kaks neist olen laenutanud mina. Isa rääkis, et ohvitseridel on elu raske, sest neid kutsutakse kogu aeg ohvitseride klubisse. Selle ta jättis ütlemata, et ta ise ongi see ohvitser. Ühes mängus tulistati mööda sirget joont eemal asuvale ruudule, mis oli jäetud tükk aega tegemata. Tulistamisega sai seal oleva nupu löödud. Tristanile tuli mõte, et ka mujal saab mööda sirget laua ühest servast teiseni tulistada. Ta proovis seda, aga mäng ütles, et ei loe seda löömiseks, vaid ainult torkimiseks. Tristan ütles, et ühte küsimusse suhtub ta halvasti. Küsisin, mis küsimusse. Tristan vastas, et ühte usulisse küsimusse. Ma ei hakanud kommenteerima. Mängisime korvpalli. Pall peatus minu lähedal. Mõtlesin, kas kummarduda ja võtta see maast üles. Aga otsustasin, et las teeb seda parem Mari S., tema on parem mängija. Kui kaks mängijat oleks tahtnud korraga palli võtta, siis oleks nad võinud kokku põrgata. Seda juhtus algajatel, kogenumad mängijad oskasid palli teisele jätta.

Reede, august 18, 2017

Aafrika raskused

Ülikoolis olen õppinud, et Aafrika jagamine sai võimalikuks tänu sellele, et 1850. aastatel võeti kasutusele hiniin, mis aitab malaaria vastu. Ingliskeelne vikipeedia täpsustab, et hiniini tunti malaaria raviks juba varem, aga 1850. aastatel algas selle laiaulatuslik kasutamine profülaktikaks. Teises maailmasõjas põhjustas malaaria jälle palju pahandust, sest sõjategevuse tõttu ei olnud hiniin kättesaadav.

Lugesin läbi ka Aafrika 20. sajandi ajaloo loengukursuse konspekti. Lugemise algusest lugemise lõpuni kulus poolteist tundi ehk ühe loengu aeg. Pärast lugemise lõpetamist kulutasin aega veel mõtlemisele. Üks mõte oli, et kui vahel soovitatakse, et keskenduge ainult ühele erialale või koguge ainult ühel teemal marke, hiljuti soovitati vist Eestil ainult ühele majandusharule keskenduda, siis ajalooline kogemus näitab, et nii tegemine on viga. Aafrika ajaloos on monokultuursus olnud kriiside põhjustaja. Üks riik keskendus kakao kasvatamisele, aga siis kakao hind langes ja kriis oli käes. Seda on juhtunud ka Euroopas 19. sajandi Iirimaa kartuliikalduse ajal.

Fukuyama ajaloo lõpu ehk liberalismi võidu teooria alla läks vist nii Eesti taasiseseisvumine kui ka Lõuna-Aafrika Vabariigi rassieralduspoliitika lõpp. Aga meile on ülikoolis räägitud pessimistlikumalt, et selle lõpuga olevat Lõuna-Aafrikas kaasnenud allakäik. Praeguse aja valitsevate ringkondade loosung on integratsioon. Kulbok pakkus eurointegratsiooni vastandina välja sõna desintegratsioon. Aga vastandsõna on vist ka segregatsioon. Lõuna-Aafrikas hakatud sellest rääkima seoses sellega, et eri nahavärviga inimesed eraldati hekiga.

Vanglas asjade peitmine

Üks naisluuletaja tahtis saata ajalehele luuletusi. Leppisime kokku, et mina kirjutan tema eest ümbrikule. Mõtlesin, et aga ma pean kirja panema, et luuletused on tema kirjutatud, muidu mõeldakse, et need on minu omad, ja jäetakse avaldamata. Pidin kirjutama ümbriku peale neli saajanime. Kui olin esimese tähe kirja pannud, siis vaatasin, et see on vale täht. Küsisin, kas ma pean jälle uue paberi võtma. Naisluuletaja arvas, et kogu aeg uut paberit võtta ei saa. Mõtlesin, et lahendan asja nii, et sellel nimel panen perekonnanime eesinimest ettepoole, teistel jätan ettepoole eesnime.

*
Olin vanglas. Mulle toodi sinna väljast riiete alla peidetult asju. Tooja lubas teine kord veel tuua. Mõtlesin, et parem kui ta ei tooks. Kui midagi keelatut ei oleks, siis ei oleks süütunnet. Mulle oli toodud salaja tikke. Mõtlesin, kuhu need peita. Mõtlesin, et need võiks peita riiulis raamatute taha. Algul mõtlesin, et ma tean, milliseid raamatuid enam kunagi riiulist välja ei võeta, siis mõtlesin, et külalised tõmbaksid esimesena välja just need. Paaril teisel vangil oli üks silm kinni seotud, sest see pärast operatsiooni ei näinud. Mõeldi, et kui haige silm kinni siduda, siis inimene ei pinguta ja ei riku teist silma. Minul ei olnud silm nägemist kaotanud. Oli oodata, et teistel vangidel ka nägemine taastub.

Neljapäev, august 17, 2017

Vanad konspektid

Kröönströmi ja Hiiemaa loengute konspektid.

Lugesin kahe päevaga kahe ülikooli loengukursuse konspektid uuesti läbi. Neist ei ole kõige kergem aru saada, sest olen kirjutanud lühendatult ja ilukirjas. Teiselt poolt võimaldab lühidus kiiresti uuesti ülevaate saada.

Esimese maailmasõja loengukursuse konspektis on juttu keemiarelvadest, mida Esimeses maailmasõjas kasutati. Teises maailmasõjas neid polevat kasutatud. Võiks arvata, et siis oli rahvusvaheline õigus vahepeal edasi arenenud. Aga konspekti järgi oli keemiarelva kasutamist keelavaid rahvusvahelisi lepinguid juba enne Esimest maailmasõda sõlmitud. Sellest hoolimata polevat esimestele kasutamistele Maailmasõjas protesti järgnenud. Kasutajad olevat kasutamist õigustanud sellega, et nad tegevat seda mittesurmavas koguses.

On räägitud, et saunas sõltub vingumürgituse saamise järjekord sellest, kes mitmendal lavaastmel istub. Soojem ja kergem õhk koguneb ruumi kõrgemasse ossa. Konspekti järgi oli Esimeses maailmasõjas Itaalia rindel keemiarelva kasutamist vähem kui muudel rinnetel. Itaalia rindel sõditi mägedes ja seal päästvat keemiarelva eest kõrgemale minek. Vingugaasi korral oleks võibolla rohkem kasu madalamale minekust, sest selle molekul on väiksem. Sõjas olevat proovitud ka vingugaasi kasutamist, aga see sobis muudest gaasidest vähem, sest hajus kiiremini.

"Kolme musketäri" ja selle järgesid lugedes võiks arvata, et romantilises romaanis kujutatakse peategelasi mitterealistlike kangelastena, kes peavad palju duelle ja ei saa üheski surma. Aga loengukonspekti järgi hakati mingil maal enne Esimest maailmasõda duelle sõjaväelaste vahel uuesti lubama. Nende kohta oli toodud täpne statistika, mille järgi suurem osa duelle lõppes veretult ja ka veriste korral ei pruukinud see lõppeda surmaga.

Ülikoolis kuulasin kahte Aafrika ajaloo loengukursust, üks neist oli ajast 19. sajandi lõpuni ja teine 20. sajandi kohta. Lugesin eile läbi vanema Aafrika ajaloo konspekti. See ei sisaldanud veel kogu õpitud Aafrika ajalugu, sest sellest oli juttu ka Vanade Idamaade ja Rooma ajaloo loengukursustes, samuti kunstiajaloos, etnoloogias ja arheoloogias.

Vaatasin Antiigileksikonist sõjaelevantide kohta, et sõjas on kasutatud nii india kui ka aafrika sõjaelevante. Aga loengukonspektist lugesin välja, et kui Aafrikas on kujutatud pildil elevantide seljas istumist, siis seda peetakse India mõjuks, sest aafrika elevant olevat taltsutamatu. Kuidas taltsutamatut elevanti sõjas kasutada? Mõtlesin veel ratsaväe kohta, et ratsaväe väljaõpe on keskmisest pikem nähtavasti sellepärast, et tuleb õpetada ka hobust, mitte ainult inimest. Olen ühe korra hobuse seljas sõitnud ja sain selle ühe minutiga selgeks. Aga hobused olevat esimesi autosid kartnud, veel hullem on ilmselt lugu masinatega, mis hobuse pihta tulistavad. (Või kas ratsaväge tulistades sihiti hobust või ratsanikku?) Ühes luuletuses nimetati traktorit raudruunaks. Esimese maailmasõja konspekti järgi kasutati seal tanke kombineeritult ratsaväega samas lahingus.

Itaalia kohta lugesin hiljuti, et seal võeti hiniiniseadus vastu aastal 1904. Aafrika ajaloo konspekti järgi hakati Aafrikas hiinini malaaria ennetamiseks kasutama 1850. aastatest. See teinudki Aafrika ärajagamise võimalikuks. Mulle räägiti hiljuti, et malaaria ei minevatki inimesest päris välja, vaid käivat elu lõpuni külmahood. Minu üks geograafiaõpetaja rääkis, kuidas ta Kesk-Aasiasse küüditatuna malaariat põdes, tema jutust jäi mulje, et ta on paranenud. Aga haiguse ajal käinud tal vappekülmad ja ta pidanud võtma nii kibedat rohtu, mida sai neelata ainult paberisse keeratuna.

Kohal ja vastamas

Istusime tunnis. Meie lauale oli varasemast klassist pastakaid jäänud. Murdsime need pinginaabriga tükkideks. Võibolla poleks pidanud nii tegema, sest pastakaid võidi veel otsima tulla. Aga pastakate laua peale jätmine oli ikkagi lubamatu. Viskasin pastakad üle õla selja taha. Mõtlesin, et nii on oht, et pastakaots võib kellelegi silma minna. Mind kutsuti vastama. Läksin klassi ette ja küsisin, millest rääkida. Õpetaja ütles, et tuleb pidada kõnet. Alustasin naljakõnet, milles ütlesin, et üks inimene oli Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi Ministrite Nõukogu tegelane.

Kolmapäev, august 16, 2017

Suvitamas




Üksinda ma olin maal.
Ruum on suurem seal kui saal.
Suves möödaruttavas
peatun kohas tuttavas.

Pärast saali suurde
rahvast tuli juurde.
Tõin sealt kaasa pilte.
Lisan neile silte.

Teisipäev, august 15, 2017

Loomad ajaloos

Kirjutasin Itaalia dokumentaalfilmi "Loomad I maailmasõjas" vaatamise järel:

Ratsaväest rääkis ülikooli Esimese maailmasõja loengukursuses Kröönström. Otsisin selle konspekti välja. Euroopas oli selle järgi sõja alguseks ratsaväge 70 diviisi ja muude väeosade koosseisus veel sama palju. See olevat olnud rekordiline suurus, kuid ratsaväe tähtsus oli senisega võrreldes väikseim. Ratsavägi olevat olnud edukas ainult teise ratsaväe vastu. Ratsavägi oli olnud kaua tulirelvadeta, see oli kallis ja väljaõpe kestis kaua. Ka nüüd nähtud telesaates mainiti, et pikaks väljaõppeks ei olnud aega. Loengukonspekti järgi oli üks Prantsuse teoreetik veel ratsaväe kaitsja, vist tema ütles, et edu saavutamiseks peabki ratsaväelane surma saama, täisgalopil tabavat üks kuul sajast. Minu isapoolne vanaisa oli ratsaväelane, see oli rahuajal Vabadussõja ja Teise maailmasõja vahel.

Nähtud saates räägiti Esimesest maailmasõjast Itaalias. Enne seda näidati sarja samast maast Teises maailmasõjas. Erinevus oli, et Teises maailmasõjas oli rinne lõunas ja Esimeses maailmasõjas põhjas. Inimesele kasulikest loomadest nimetati koeri ja veoloomi. Huvitav oli, et kui 1980. aastate esimesel poolel kasutati Nõukogude propagandas rahutuvisid, siis saates räägiti tuvide sõjalisel otstarbel ehk teadete edastajana kasutamisest. Kahjulikest loomadest nimetati saates kirpe ja rotte. Hiljuti lugesin Itaalias malaariat levitanud moskiitodest, aga saates neid ei mainitud. Rooma ajaloost on tuttav Romulust ja Remust imetanud emahunt, Itaalia fašismi ajaloost loomaaialõvi, kelle pead Mussolini nagu kassipojal silitamas olevat käinud. Mõne teise inimese kohta on kuulda olnud, et kui nad on loomaaialoomade puuri käe pistnud, on neil sõrm või käsi küljest hammustatud.

"Imeline Ajalugu" nr. 7/2017 joonistas paartuhat aastat varasemaid Kartaago sõjaelevante. Kartaagolased olevat Roomaga sõdides elevandid üle mere vedanud, kas siis pidi laevades olema lisaks elevantidele ruumi ka elevandisöödale?

Vikerkaar lompidel

Lapsepõlves nägin sageli, et parkimisplatsil olevatele lompidele oli tilkunud õli, mis tegi need vikerkaarevärviliseks. Nimetasingi neid vikerkaarteks. Nüüd kontrollisin üle, et vihma ajal taevasse tekkival vikerkaarel ja lompidele tekkivatel värvilistel laikudel on ka füüsikaline seletus sama. Vikerkaar võivat tekkida ka koskede ja purskkaevude veepritsmetest. Õli muutub vikerkaarevärviliseks just siis, kui ta on vee peal, pudelis seisev puhas õli selliseks ei lähe. Vikerkaarevärvilisuse tingimus on ka, et õlikiht oleks õhuke. Värvide tekke põhjus on see, et õhu ja õli kokkupuutepinnal ning selle all õli ja vee kokkupuutepinnal on valguse murdumisnurk erinev.

Tänapäeva ajaloolased

Asusin koos ühe mehega linna poole teele. Ta rääkis, et see on halb, et tänapäeval ajaloolased kirjutavad endast. Ma ei hakanud ütlema, et ma olen ka kirjutanud, vaid vastasin, et kui keegi endast ei kirjutaks, siis ei saaks teised ka neist kirjutada. Mees seletas, et endast võib kirjutada käsikirja, aga seda ei tohi trükitud raamatusse panna. Edasi läksime eri teid. Jõudsin majja, kus asusid erinevad poed. Otsisin, milline neist on raamatupood. Leidsin selle üles ja hakkasin seal raamatuid ostukorvi panema. Mulle soovitati, milline on populaarne ajalooraamat, aga seda ma ei võtnud. Ühest sarjast oli ilmunud kaks uut raamatut, aga ma võtsin neist ainult ühe, et kõigepealt üks läbi lugeda. Arve võis olla juba üle saja euro ja rohkem kui mul raha kaasas oli. Peale arve kokkulöömist ei oleks enam hea olnud kaupa tagasi viima minna, vaid oleks tulnud kodust raha juurde tuua. See kauba valija oli üks naine, kes oli lastega poodi tulnud.

*
Lamasin ühes kohas hommikul voodis. Oli kojusõidu päev. Küsisin, mis kell on. Kui kellaaeg öeldi, siis otsustasin, et pean nüüd vannituppa minema, et enne sõitu ka sööma jõuda. Varasematel päevadel ei olnud pidanud kiirustama. Räägiti, mis kiirusega buss Tartu poole sõidab. Öeldi, et osa teed sõidab ta 50 kilomeetrit tunnis, et ühes suunas sõit kestaks sama kaua kui teises suunas. Ahhetati, et 50 kilomeetrit tunnis on väga aeglane. Ütlesin, et vanasti olevat peetud üle 40 tunnikiirust surmavaks.

Esmaspäev, august 14, 2017

Vikerkaare optika

Eile tundus vikerkaar olevat tavalisest kõrgemal. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et on õhtu, päike on madalal ja vikerkaar on vastassuunas. Hakkas huvitama, milline on siis vikerkaar ekvaatoril ja poolusel. Leidsin sel teemal fotosid, aga nende põhjal tundus vastupidi, et vikerkaar on kõrgemal ekvaatoril, kus päike on kõrgemal, ja madalamad vikerkaared tekivad polaaraladel, kus päike on madalamal. Ekvaatori päike võib küll ka mingil kellaajal madalal olla.

TÄIENDUS. Sõnalised allikad kinnitavad siiski, et vikerkaar on kõrgemal siis, kui päike on madalamal, kõige kõrgem vikerkaar on loojangu ajal. Keskpäeval polevat vikerkaart üldse näha. Peale päikesevikerkaare olevat olemas ka kuuvikerkaar, võibolla poolusel on kuu kõrgemal kui päike. Mõtlesin, kui palju polaaraladel üldse vihma sajab, tavaliselt tekib vikerkaar vihmaga. Aga see võivat tekkida ka muude veepritsmete ümber.

Islami kasvatus

Elasime ühes majas. Varem olime elanud maja ühes otsas, aga nüüd olime kolinud teise otsa. Hakkasime mööda tänavat kõndima. Jõudsime aiani, milles olid koerad ja kus oli värav lahti. Hakkasin põgenema. Põgenesin orust üles, mõeldes, et koeral on vist raskem mäest üles liikuda kui inimesel. Aga kui olin üles jõudnud, siis vist liikusin edasi liiga tasast maad mööda, koer võis lähemale jõuda.

*
Tegin tänaval kiirroomamist. Läksin eeskõndijatest kurviga mööda. Ühte last kutsuti ühte majja, et temaga karmi protseduuri teha. Ühed vanemad tahtsid oma last võõraste kasvatada anda, aga seadsid tingimuseks, et laps tuleb kasvatada islamiusuliseks. Lapse vastuvõtjad tahtsid sellest tingimusest mööda hiilida, leides, et laps võib ka alles täiskasvanuks saamise järel islami usku pöörduda.

Pühapäev, august 13, 2017

Matt vähemmaterjaliga

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. Rf3 Rf6 5. d4 Rg4 6. Ld3 c5 7. c3 cd 8. cd Rc6 (Siiani "Maleaabitsast".) 9. Rc3 0-0 10. e4 Ve8 11. Oe2 Od7 12. 0-0 Vc8 13. Od2 Lb6 14. Ra4 Lc7 15. e5 Oe7 16. Vac1 Ld8 17. Rc5 Oc5 18. Rg5 Od4+ 19. Kh1 Rf2+ 20. Vf2 Of2 21. Lh7+ Kf8 22. Lh5 Ve7 23. Lh8++

*
Sain täis kaustiku enda tehtud maleanalüüsidega. Kaustik tundub olevat kasutusele võetud aastal 2011. See on esimene selline kaustik, mille ma täis sain, kuigi maletrenni läksin aastal 1990 ja kodus hakkasin mängu hoolsamalt õppima 1989. Ülikooli ajal sain täis ühe õhema vihiku arvuti vastu mängitud partiidega. Peale selle olen üles kirjutanud teiste mängitud teooriat või enda juba lõppenud partiisid. Vahel ka analüüse, aga mitte sellises mahus kui nüüd. Vahel olen analüüsinud käike üles kirjutamata. Esimese medali võitsin igal juhul nüüd lõpetatud kaustiku ajal.

Näoga klassi poole

Läksin laulmistundi. Istusin ette pinki näoga ruumi tagumise otsa suunas. Tagapingis Krister rääkis, milline riik tahab sõja võita ja milline pole sõjast huvitatud. Kirjutasin vihikusse nii, et kõigepealt tegin ringi lehekülje servasid mööda ja seejärel hakkasin täitma keskosa. Krister tahtis näha, mida ma kirjutanud olen. Ta võttis vihiku oma kätte ja ütles, mis lühendit ma olen kasutanud. Kahtlesin, kas ma olen seda teinud, sest ise ei mäletanud. Ma ei olnud nõus selle kasutamist enne üle kontrollimist uskuma, Krister võis mu käekirja valesti tõlgendada. Mäletasin, et olen kasutanud ühte teist lühendit. Istusin klaveri kõrvale. Istusin seal näoga klassi poole, nagu oleksin õpetaja. Kuulsin lähedalt selja tagant Heleni häält.

Laupäev, august 12, 2017

Ülikooli läbimine

Lugesin ajalehest, et veel üks kursusekaaslane on jõudnud doktorikraadini. Meil oli nähtavasti tugev kursus. Bakalaureuseõppesse võtmisel lubati, et doktoriõppesse pääseb 5 üliõpilast, aga meilt on jõudnud rohkem. Seevastu ei lõpetanud suurem osa meist nominaalajaga ja kiirendatult vist mitte keegi. Üks maletrennikaaslane läks matemaatikat õppima ja minu teada lõpetas ülikooli nominaalajast kiiremini.

List ja stenogramm

Valmistusin magistrieksamiks. Lugesin järjest raamatuid läbi ja kirjutasin neist läbisaamise järel listi. Nii võisid õppejõud eksamil teada, mis on mu nõrgad kohad. Vaatasin Riigikogu stenogrammi. Sinna oli kirjutanud Tõnu. Kirjutasin tema sissekande alla, et Inglise parlamendis säilitatakse kogu stenogramm. Järgmisel päeval ütles Tõnu, et tema sissekanne kustutati ära. Seletasin seda sellega, et tervise kohta käivat peetakse salajasteks isikuandmeteks, ja ei vaadata, kas inimene ise oma tervisliku seisundi avalikustab.

Reede, august 11, 2017

Keisri poliitika

Teise kursuse seminaritöö olen kirjutanud Etioopia keisri Haile Selassie poliitikast. Töö kokkuvõttes olen öelnud, et püüdsin kirjutada võimalikult erapooletult. Seda kirjutasin nähtavasti sellepärast, et tahtsin saada paremat hinnet ja stipendiumi. Ülikoolis osad õppejõud õpetasid, et ajalugu peab olema erapooletu, parema hinde nimel püüdsin soovitusi täita. Aga õpetati ka, et peab olemas olema oma arvamus, kursusetöö ei tohi olla referatiivne. Praegu leian, et erapooletuse taotlus võib põhjustada liigset referatiivsust. Tol ajal tahtsin saada rohkem poliitikuks kui ajalooteadlaseks. Kui ma kirjutasin poliitika teemalise seminaritöö, siis oleks seda võinud ju kasutada tulevaseks tööks ettevalmistusena ja oma poliitiliste seisukohtade väljakujundamiseks.

Ma võin seisukoha Haile Selassie kohta kujundada ka praegu, kuigi kõike enam ei mäleta. Ta tegi ilmselt hästi, et sõjas Itaaliale vastu hakkas. Päts otsustas Nõukogude Liidule mitte vastu hakata ja Eestil läks iseseisvuse tagasi saamisega kas sel või mingil muul põhjusel rohkem aega. Haile Selassiel oli aga ka sama viga, mis tema vaenlasel Mussolinil. Mõlemad tahtsid elu lõpuni võimul püsida. Sellisel juhul võiks vähemalt vahepeal küsida, kas rahvas teda endiselt toetab. Haile Selassie toetus ei paistnud elu lõpul kõige suurem olevat. Kuigi ta sai Etioopia riigi tagasi, kukutasid ja tapsid teda nüüd tema enda kaasmaalased. Varasema tagasiastumise korral oleks ehk saanud surra loomulikku surma. Vähe arenenud ja nälja all kannataval maal võib küll demokraatia teostamisega olla suuremaid raskusi kui majanduslikult heal järjel oleval. Aga Rooma vabariigis sai hoolimata suurest pindalast ja tehnoloogia 20. sajandi omast madalamast arengutasemest võimukandjaid vahetada. Keisririigis enam valimisi ei toimunud, siis hakati võimukandjaid vahetama mõrvadega. Pole vist õige, et demokraatia on võimalik ainult kristliku kultuuri korral, kui see oli võimalik ka paganlikus Kreekas. Etioopias pealegi on oma ristiusu vorm. Ma eelistan vabariiki monarhiale, sest monarhia korral sõltub võimukandja pärilikkusest, aga vabariigis andekusest. Andekus võib olla pärilik, aga sama moodi ka andetus.

Põgenemise asjatus

Olin metsas. Lamasin taimede all. Ma ei teadnud, kas niiviisi võivad puugid ligi hiilida. Läksime ühte majja. Kuulsime kui väljas öeldi, et tajutakse poliitiliste vastaste lähedalolekut. Hakkasime põgenema. Aga kui jõudsime vanemate inimesteni, siis nemad ei arvanud, et sellepärast põgenema peaks, et ollakse poliitilised vastased. Vanemad inimesed esitasid jälitajatele sõbralikke küsimusi. Asusime kergelt naerdes koduteele.

*
Vesi oli reostatud, aga aja jooksul muutus see puhtamaks. Tõmbasime veest laipu välja, püüdes seejuures vältida laibamürgituse saamist. Läksin ühest uksest sisse. Öeldi, et siin on nagu Skylla ja Charybdise vahel. See olukord pidi tulevikku ennustama. Natukese aja pärast öeldi jälle, et asi on nagu Skylla ja Charybdise vahel, kuigi olukord oli nüüd teine kui enne.

Neljapäev, august 10, 2017

Noore valija õigused

Tänased "Postimees" ja "Eesti Päevaleht" väljendavad soovi koolides sõnavabadust piirata. Langetati valimisiga, aga "Postimehe" juhtkiri "Poliitpropaganda koht pole koolides" ütleb sellest hoolimata, et valimisealine "16- või 17-aastane pole veel piisavalt iseseisev, seepärast on tark noori inimesi selles vanuses agressiivse poliitpropaganda eest kaitsta." Kuidas aga noor saab langetada otsuse, keda valida, kui talle debattide jälgimine keelatakse? Koolis ei pea ju andma käsku konkreetse partei poolt hääletada, vaid võib korraldada debati erinevate parteide pooldajate vahel. Võibolla peaks keelama ka nendesse peredesse ajalehtede tellimise, kus on alaealisi või noori?

"Postimees" jätkab, et "õiguskantsleri ja noorteühenduste algatus, et igasugune valimisreklaam ja -agitatsioon haridusasutustest eemale hoida" on "igati teretulnud ja seda tuleb vaid tunnustada. Imekaunist Olga Ivanovat või dressides reformierakondlasi saavad kõik soovijad vanusest olenemata ka tänava peal uudistada." Seega ühesõnaline töödeldud fotoga valimisreklaam on tervitatavam kui kodanikuõpetuse tunnis küsimuste sisuline läbiarutamine? Kodanik võib oma peaga mõelda matemaatikatehete, aga mitte poliitika üle?

"Eesti Päevaleht" kirjutab "Riigi Teataja" paragrahve jäljendava käskivas toonis pealkirja "Koolis ei tohi valimisreklaami teha" all, et haridusministeerium, õiguskantsler ja noorteühenduste liit "leiavad", et kooli "ei sobi /.../ üleskutsed kellegi poolt hääletada, samuti valimisreklaamid, sh üleskutsed kooli kanalites ja reklaamtoodete jagamine ning poliitikute tunnikülastused". Aga kui üks õpilane ütleb teisele vahetunnis, keda tema arvates tuleks valida? Või kui õpetaja või õpilane soovib ise valimistel kandideerida?

Minu kooliajal käisid meie koolis erinevate parteide esindajad oma seisukohti tutvustamas. Kõiki parteisid ei käinud, aga valimisikka jõudnud õpilased enamasti kooli külastanud parteisid ei valinud.

Kui õpilane pole kooli mõju all, võib ta olla kodu mõju all. Kui poliitilisi küsimusi arutatakse peale kodu ka koolis, on võrdlusvõimalus ja oma peaga mõtlemise eeldused suuremad.

Lõuna-Tirool

Kirjutasin 6-osalise Itaaliast rääkiva telesarja viimase osa kohta:

Ka kuuendas osas ei tõmmatud Itaalia fašismiperioodi ja selle ülejäänud ajaloo vahele kõige teravamat eraldusjoont. Lõuna-Tirooli kannatused ei alanud fašistide ajal, vaid juba Esimeses maailmasõjas, milles Itaalia jätkas pealtungi, kui austerlased olid juba vaherahu uskudes relvad maha pannud. Ka pärast Teist maailmasõda ei antud piirkonda Austriale tagasi ja läks veel tükk aega, enne kui see saavutas autonoomia. Fašiste kujutati vähem hirmsatena kui natse, kelle alale suur osa lõunatiroollasi ümber asustati, aga kus paljud neist tapeti. Fašistid panid lõunatiroollaste saksakeelse ajalehe vahepeal kinni, aga siis andsid uuesti loa ilmuda, kuigi ei tahtnud lubada emakeelset kooliharidust, mida sai anda veel ainult maa-all. Lõunatiroollased kannatasid ilmselt siiski vähem kui Liibüa ja Etioopia elanikud, kelle kohta sarjas osi kas polnud või jäeti need lühendamise nimel tõlkimata.

Äratuskell arvutis

Olin koolis. Täna pidi olema kehaline kasvatus, aga mul ei olnud selle jaoks sobivaid jalanõusid. Läksin ühte tundi. Ütlesin, et mul pole õpitud. Tegelikult see oli selline aine, mille jaoks ei pidanudki õppima, see oli rohkem pidulik koosviibimine. Mõtlesin, kas istuda põrandal. Siis vaatasin, et ühes ruumi osas on vabu kohti. Istusin Sandri lähedale, aga mitte päris tema kõrvale, vaid jätsin ühe tühja tooli vahele. Siis läks Sander teise kohta ja minu kõrvale istus Erik.

*
Mulle oli kingitud äratuskell. Nüüd ei olnud enam sissemagamist karta. Panin äratuskella arvuti osaks. Töötasin ühes kohas arvutiga. Saabus üks naine, kes pani oma arvuti sama pikendusjuhtme külge. Katsusin pikendusjuhet ja arvutit. Need olid kuumad ja nende alt oli natuke põlenud. Kas ülekuumenemine tuli sellest, et arvuti ja äratuskell olid korraga sisse lülitatud? Äratuskell tuli vist välja lülitada, aga seda teha oli kahju. Või tuli ülekuumenemine sellest, et siin oli ühe pikendusjuhtme küljes kaks arvutit. Kodus oleks olnud ainult minu arvuti ja siis oleks saanud äratuskella sisselülitatuks jätta.

Kolmapäev, august 09, 2017

Keelte võrdlus

Otsisin, mida võiks tähendada via Vivaldi juhul, kui selle otsinguga ei leia Vivaldi tänavat, vaid muusikateose. Lahendus tundub olevat selles, et see pole itaaliakeelne, vaid ingliskeelne võrgulehekülg. Inglise keelde tulevat sõna via ladina, mitte itaalia keelest. Üks selle ingliskeelne sünonüüm olevat by, mis võib eesti keeles tähendada 'järgi', seega võib via Vivaldi tähendada 'Vivaldi järgi'. Sõnal via itaalia keeles lauluviisi tähendust ei paista olevat, kuigi võib tähendada peale 'tänava' ka 'mood, viis'. Sarnase tähendusega on veel sõna modo, mis tähendab 'mood, maneer, viis'. Sarnasem on eesti ja saksa keele tähenduste kokkulangemine. Saksakeelne naissoost sõna Weise tähendab 1) viis, laad, komme; 2) lauluviis, meloodia. Mees- või naissoost sõna Weise tähendab aga 'tark'.

Hoobid ja visked

Kohtusin ühes ruumis Arieliga. Ta nimetas unenägusid, mida oli minu blogist lugenud. Vahetasime mõned hoobid. Ma olin võibolla juba tugevam, aga ei löönud täie jõuga. Ariel võttis enda kätte paberid, mille peal oli sporditulemuste analüüs, ja hakkas neid uurima. Ta küsis, kas ma tahtsin neid ise vaadata. Vastasin, et ei tahtnud. Hakkasin Pärnitsaga seitset mängima. Kui pall läks läbi korvirõnga, tuletasin meelde, et nüüd tuleb vabaviskeid visata. Pärnits küsis talle iseloomuliku näoga, kust, sest mööbel tegi mänguala nii kitsaks, et ei saanud vabaviskejoone kauguseni minna. Tahtsin pealt panna, aga pall ei mahtunud läbi korvirõnga. Surusin selle siis alt poolt vastu rõngast.

Teisipäev, august 08, 2017

Malaaria Itaalias

Uurisin eilses sissekandes "Itaalia tänavanimed" esitatud küsimust malaaria levikust tänapäeva Itaalias edasi ja leidsin järgmist:

Täna lugesin aadressilt https://www.theguardian.com/environment/2007/jan/06/italy.climatechange , et aastal 1970 kuulutati Itaalia malaariavabaks, aga et seoses kliimamuutustega on see haigus tagasi tulema hakanud, eriti Veneetsia ümbruses.

Aastal 2006 kirjutatud raamatuarvustuses leheküljel https://www.theguardian.com/books/2006/apr/08/featuresreviews.guardianreview3 malaaria tagasitulekust veel ei kirjutata, vaid haiguse võitmisest. Aastal 1904 võetud malaariaga võitlemiseks vastu hiniiniseadus. Esimene maailmasõda aeglustas võitlust, Mussolini kasutas rahuajal haigusega võitlemiseks inimeste sundümberasustamist ja Teises maailmasõjas kasutasid natsid malaariat Itaalias bioloogilise relvana. Selle kirjutise järgi kuulutati Itaalia malaaria-vabaks varem, aastal 1962.

Piltliikumatu




See pilt, mis ripub seinal,
on justkui tardunud,
kuid vaatajate pilgud
on siiski hardunud.

Palju huvitavat

Eile tahtsin hakata raadiost ajaloosaadet kuulama, aga selle asemel räägiti pikalt spordist. Paistis, et alanud olid mingid suurvõistlused. Küsisin järele, et need toimuvad Londonis ja et eile oli vist nende esimene päev. Viimastel päevadel olümpialinn Torinost lugedes mõtlesin, et võiks teinekord olümpiamängude ajal vähemalt toimumislinna kohta midagi lugeda. Aga Londonit ma olen koolis juba õppinud, võibolla oleks huvitavam lugeda mõnest tundmatumast kohast. Kuigi Itaaliast oli sellepärast huvitav lugeda, et see oli juba natuke tuttav. Mul on vist liiga suured huvid, ei jõua teha nii palju kui tahaks. Vähemalt ei hakka igav. Mõnes olukorras võib siiski hakata. Aga ei tule meelde, millal viimati selline olukord oli, ei ole vist ammu olnud.

Artiklite väljarebimine

Rebisin koos isaga ajalehest artikleid välja. Ajaleht oli nagu pehme kattega põrand või voodipõhi. Mul kippusid artiklid rebimist alustades katki minema, jätkates koorusid need paremini. Väljarebitud artiklid keerasime rulli. Pidi kerima õiget pidi, et lugemist alustades avaneks artikli algus, mitte lõpp. Isa tahtis säilitada vaid osadel teemadel artiklid, Lenini omi mitte, aga üks naine soovis säilitada absoluutselt kõik.

Esmaspäev, august 07, 2017

Itaalia tänavanimed

Otsisin otsingumootoriga, mitu Garibaldi tänavat ehk Via Garibaldi't Itaalias on. Neid oli päris palju, täpne arv ei selgunud. Mitmes linnas on ka Mazzini tänav. Otsisin, kas mõni Mussolini tänav ka on. Eriti palju ei paistnud olevat. Ühes itaaliakeelses vikipeedia artiklis kirjutati, et ühes linnas on Via Mussolini olemas. Lugesin selle läbi kõigepealt itaalia keeles sõnaraamatut kasutamata ja seejärel google'i tõlkega nii eesti kui ka inglise keeles. Selgus, et Mussolini tänav ei ole nimetatud Benito Mussolini järgi, vaid on tuletatud murdesõnast, mis tähendab moskiitot. Itaalia kirjakeeles on sõnaraamatu andmetel moskiito moscerino ja sääsk zanzara. Praegu loen eestlaste "Maailma ajaloo" teist köidet, kus on mitme keskaja inimese puhul mainitud, et nad läksid Itaaliasse ja surid seal malaariasse. Kuidas sellega tänapäeval on? Otsisin veel Vivaldi tänavaid, sest esimese luulekogu Itaalia-teemalises luuletuses olen maininud ka Vivaldit. Leidsin, et üks Via Vivaldi asub hoopis teises riigis kui Itaalia. Aga via Vivaldi paistis osadel võrgulehekülgedel tähistavat hoopis muusikateost, itaalia-eesti sõnaraamatu järgi tähendab via - tänav; tee; marsruut; läbipääs; rada; mood, viis. Kui viis käib paaris moega, siis ta võiks muusikateost ka mitte tähendada, aga kui selle otsinguga leiab võrgust muusikateose, siis võibolla tähendab. Eesti-itaalia sõnaraamat küll ütleb, et viis muusikalises tähenduses on melodia. Aga selles kahte pidi sõnaraamatus on vähe vasteid.

Kõnealuse ettekujutamine

Sõitsin bussiga. Ma ei märganud kuskil peatust, kus pidin maha minema. Buss läks juba teisele ringile, aga minu peatust polnud olnud. Ma ei teadnud, kas teisel ringil tuleb teine pilet võtta. Võibolla bussi erinevad ringid olidki erineva pikkusega, nii et ta esimesel ringil õiget peatust ei läbi, aga teisel läbib. Otsustasin maha minna Kastani peatuses ja sealt jala kooli kõndida. Praegu polnud tund veel alanud, aga võibolla klassi ukse taha jõudmise hetkeks oleks juba olnud. Läksin ühte poodi. Tahtsin tellida ajalehe aastakäiku, mis oli jäänud seni koju tellimata. Aga ma polnud kindel, kas tellimata oli jäänud "Postimees" või "Eesti Päevaleht", seetõttu ma siiski ei hakanud praegu tellima.

*
Üks vaimulik oli õppinud vaimulikuks Venemaal. Nüüd ta ütles, et Putin teeb Venemaal vaimulike väljaõpetamisele lõpu. Mäletasin telesaadet, kui Putin parajasti võimule tuli, seal see vaimulik veel ei arvanud, et Putini võimuletulekus midagi halba oleks. Mina olin ajaloolisti kirjutanud, et see võib halb olla, aga F. Puss oli käskinud mul vait olla. Ta oli seda käskinud kolmel korral. Praeguseks oli näha, et iga kord oli minul õigus olnud, aga F. Puss arvatavasti ei mäletanud, mille eest ta oli keelanud, ja võis olla siiani arvamusel, et õigus oli temal. Oleks tulnud tõde meelde tuletada.

*
Istusin peolauas. Minu juurde tuli üks naine, kes ütles, et Tristan ei saa aru, mida ma kirjutan. Vastasin, et täpsusta. Naine ei vastanud, vaid kadus rahvahulka. Ma poleks pidanud võõra inimese poole sina-vormis pöörduma. Ütlesin, et kui räägitakse Tristanist, siis ma näen, nagu olekski minu ees Tristan. Palliplatsil visati üksteisele palli. Proovisin, kas ma viskan teise mängijani välja. Ei visanud. Ütlesin, et mul on käed nõrgemaks läinud, aga jalad tugevamaks. Mõtlesin, et peaks rohkem ka käsi treenima hakkama. Läksin ühte poodi, et päevariided selga panna. Olin aluspükste väel, teisi riideid kandsin käe otsas. Poes sisenesin tühja kabiini ja tõmbasin eesriide ette. Üks mees vaatas kabiini. Ta ütles, et ta arvas, et mul võibolla pole pükse jalas, aga kui on, siis ta tuleb minuga koos kabiini.

Pühapäev, august 06, 2017

Nõrgestav kaitsekäik

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. Rf3 Rf6 5. d4 Rg4 6. Ld3 c5 7. c3 (Siiani "Maleaabitsast") 0-0 8. h3 Og3+ 9. Kd2 Rf2 10. Lc4 Rh1 11. Lc5 Rf2 0:1.

*
Listi kirjutati midagi, et male on vaid eeltreening Jumalast mõtlemisele. Minu teada mõnel on male põhitöö ja mõni teoreetik on pidanud ka töö tegemist Jumala teenimise vahendiks.

Torino

Lugesin ingliskeelse vikipeedia artikli Torino kohta kolme päevaga läbi. Torino linnaosade nimedest kõige meeldejäävam oli Aurora. Torino jalgpalliklubi Juventus nimi tuli tuttav ette. Kirjutati, et see on Itaalia parim jalgpalliklubi. Ma oleks pakkunud, et AC Milan. Vaatasin võrdluseks, et teisel võrgulehel kiidetigi, et mingis mõttes on Milano klubi parim. Torino puhul mainiti kahe jalgpalliklubi olemasolu. Torino kirjanike puhul toodi eraldi välja itaalia kirjakeeles ja pimeonte keeles kirjutavad. Torino muuseumidest kiideti Egiptuse teemalist. Ühe pildiallkirja järgi on see väljaspool Egiptust suurim Egiptuse teemaline. Aga võibolla on sama moodi nagu jalgpalliga, et mõnel teisel maal kiidetakse mõnda teist muuseumi. Egiptuses oli ju rohkem inglaste võim, siis oleks loogiline, et Inglismaale on sealt veel rohkem kraami viidud. Torinosse sisserändajate puhul mainiti, et välisriikidest on neid tulnud kõige rohkem Rumeeniast, umbes 100 000. Võibolla on siin põhjuseks keelesugulus, nagu eestlaste Soome kolimisel. Torino kliima kohta mainiti midagi, et seal on olnud üle 30 kraadi sooja ning üle 20 kraadi külma. Seega külmarekord jääb Eesti omale alla. Torino olevat suurim linn, kus on toimunud taliolümpiamängud.

Inimsääsk

Jõgi oli suuremalt jaolt ära kuivanud. Mõnes kohas veel natuke vett oli. Otsisime, kas inimestest on midagi järel. Üks sääsk ütles: "Päästke mind, ma olen inimene!" Ta oli sääseks muutunud inimene. Ta lõi noka päästja sõrme sisse ja hakkas verd imema. Mõtlesin, et vaat, mida tähendab inimese päästmine.

*
Joosep oli malemängu järjest juurde õppinud ja nüüd tal olid juba käigud selged. Ta sai käigud enne selgeks kui lugemise. Henn küsis, et Tõnu ühe mänguauto talle annaks, aga Tõnu polnud nõus selle kuuluvust muutma.

*
Läksin maleturniirile. Seal tuli enne mängu algust mööbel paika panna. Nihutasin kolm lauda kohale. Siis öeldi mulle, et lauad tuleb panna teist moodi, seetõttu katkestasin. Et malelaud ära mahuks, pidi lükkama kaks koolilauda kokku, aga neil oli ühel küljel kõrgem serv, seetõttu ma ei teadnud, mis pidi lükata. Heitsin laua peale pikali ja jäin poolunne. Meenutasin ühte lasteteost, kus loomapoisi ja loomatüdruku suhted olid jahenenud, loomapoisil oli vist depressioon. Sellele teosele oli palju aastaid uusi osi tehtud.

Laupäev, august 05, 2017

Itaalia kohanimed

Eile välismaa rubriigis Torinost kirjutades panid sõrmed eksikombel paar korda kirja Milano. Selgus, et mitu korda üle lugemisest võib kasu olla, sest esimesel ülelugemisel ma viga ei märganud. Hiljem lugesin vikipeediast Torino artiklit veel edasi, esimesel korral jõudsin ainult ajaloo osa lõpuni. Hiljem loetud osast sain teada, et Torinos on Garibaldi tänav. Ei tea, mitmes Itaalia linnas veel. Ja mis nende nimed enne Garibaldit võisid olla. Üks võimalus, et varem on väikeriigi valitseja nimi, aga kui see kukutatakse, siis antakse Garibaldi nimi. Sardiinia kuningriigis läks küll asi sujuvamalt, Sardiinia parlamendist olevat saanud Itaalia parlament.

Vaenlased koolis

Olime koolis. Välisuksest tulid sisse vaenlased. Tahtsime nendega võidelda, aga see polnud võimalik, sest nad olid nii kohutavad. Jäi üle eest põgeneda. Hiljem hakkas tunduma, et neist saab jagu nii, et mitte nendega võidelda, vaid nende vastu sõbralik olla.

*
Olime kooli riidehoius peidus. Aga vaenlased võisid tulla ka sinna. Seetõttu otsustasin majast põgeneda. Väljusin riidehoiust õue viivast uksest, aga ei saanud väljuda aiast, sest see oli sisse piiratud. Mõtlesin, et koolimaja tagant majade vahelt saab vast põgeneda. Oligi nii, et sinna polnud valvet pandud. Aga seal oli teine probleem, et enam polnud majadevahelist käiku, vaid pidi minema läbi elumaja, kus oli pealegi koer. Koer võis olla vahel sõbralik ja vahel kuri. Jõudsin linnast välja ja põgenesin võsa vahele. Aga võsa oli liiga hõre, mind võidi näha. Püüdsin jõuda tihedamasse kohta.

*
Tahtsin minna üle Sõpruse silla, aga politseinik ütles, et sealt ei pääse läbi, tuleb minna selle kõrvalt. Küsisin mitu korda üle, kust täpselt. Edasi minnes nägin ise, kuidas sillalt keeras tee kõrvale. Seal pidi vist ülemineku eest maksma. Kassapidaja hakkas rääkima, kui tubli on üks mees, kes oli olnud minu naaber.

Reede, august 04, 2017

Itaaliast

Hiljuti olen vaadanud viis osa Itaalia teemalist telesarja ja mujalt selle riigi kohta informatsiooni juurde otsinud. Sari oli Itaaliast Teises maailmasõjas. Seega veel fašismi ajast. Fašism oli minu magistritöö teema, aga mitte enam Teise maailmasõja aeg pärast 1940. aastat. Itaalia uurimist alustasin juba keskkoolis, kui kirjutasin selle maa kohta kõik kolm geograafia referaati. Üks neist oli uurimistöö eksami asendamiseks. Referaatides pöörasin suurendatud tähelepanu Itaalia põllumajandusele ja haldusjaotusele.

Huvi Itaalia vastu hakkas tekkima ilukirjanduse kaudu. Enne geograafia referaatide kirjutamist olin vist lugenud viimati Karl Ristikivi romaani "Põlev lipp", mis rääkis Itaalia keskajast, juba varem 19. sajandi Itaalia ajaloost rääkivat tõlgitud romaani "Garibaldi" ja veel mõnda, ka lasteraamatuid. Fašistlikust Itaaliast ma polnud ühtegi raamatut läbi lugenud.

Ülikoolis mainisin Itaaliat vist kõigis viies kursusetöös, millest üks oli magistritöö. Esimese kahe teema oli Etioopia ajalugu, mis sõdis Itaaliaga nii 19. kui ka 20. sajandil. Kolmanda kusrsusetööd kirjutasin Eesti vabadussõjalastest, kes olid Itaalia fašismist eeskuju võtjad. Lõputöö ja magistritöö olid veel otsesemalt Itaalia kohta. Peale nende põhiuurimistööde kirjutasin veel ühe natuke lühema essee teemal, kas Saksa rahvussotsialism kuulub ühtekokku fašismiga.

Enne nüüdse telesarja vaatamist lugesin meeldetuletuseks magistriõppeaegset Knoxi raamatu konspekti, kes kirjutas fašistlikust Itaaliast ja natsi-Saksamaast sõjaajaloo seisukohalt. Siis ma ei pannud konspektidesse kirja oma mõtteid, aga seda täpsemalt on tsiteeritud raamatut. Raamat oli inglise keeles, aga konspekti kirjutasin eesti keeles. Knox kirjutas, et Itaalia relvad olid Teise maailmasõja ajal teiste sõdivate riikide omadest kehvemad. Kehvema all ta mõtles seda, et vähem tapvad, aga Sorokinit lugenud olles võib lisada, et tapvamaks olid sajandite jooksul läinud kõigi riikide relvad.

Telesarjas räägiti itaallaste kannatustest, kui rinne oli jõudnud juba Itaalia pinnale, kuid ei räägitud sellest, kuidas itaallased enne seda ise teistes riikides sõjakuritegusid sooritasid ja genotsiidi läbi viisid. Ülikooli lõputöö ja magistritöö jaoks vanu ajalehti lugedes oli üks põhiteemasid Mussolini isikukultus, aga nüüd oli sarja vaadatud viiest osast Mussolini-keskne vaid üks.

Lugesin võrdluseks ka võrgulehekülgi. Neil öeldi, et Itaalias ei viidud erinevalt Saksamaast pärast sõda läbi Nürnbergi protsessi laadset protsessi, sest kardeti kommunistide võimuletulekut. Kuid lugesin juba magistriõppe ajal, et Prantsusmaal ja Itaalias toimus Teise maailmasõja lõpus ja vahetult pärast lõppu siiski suur arveteõiendamine kollaborantide ja fašistidega, mis nõudis kummalgi maal viiekohalise arvu inimeste elu. Ainult et seda tegid kohalikud inimesed ise.

Eile vaatasin ingliskeelse vikipeedia artiklit Itaalia väejuht Grazianist. Ta on teeninud nii Liibüas, Etioopias, Teise maailmasõja algul uuesti Põhja-Aafrikas ja sõja lõpul Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, milles Mussolini uuesti võimule sai. Artikli osad laused tundusid olevat fašistide ja teised fašismi vastaste kirjutatud. Itaalia alustas ise Etioopia vastu sõda, aga vikipeedia kirjutab, et vallutatud maal etiooplased mõrvasid itaallasi.

Et mitte ainult fašismi teemaga piirduda, lugesin eile viimasena ingliskeelse vikipeedia artiklit Torino linna kohta. Torino on linn Loode-Itaalias Piemontes. 19. sajandil oli see Itaalia Kuningriigi esimene pealinn. Sest Itaalia ühendamist alustati Sardiinia kuningriigist, mis koosnes Sardiinia saarest ja Piemontest. 20. sajandi teisel poolel oli Torinosse nii suur sisseränne Lõuna-Itaaliast, et seda nimetati suuruselt kolmandaks Lõuna-Itaalia linnaks Napoli ja Palermo järel. Autotööstuse tõttu on Torino võrreldud ka Ameerika linna Detroidiga. Linna rahvaarv on ajaloos järjekindlat tõusnud, kuid 1970. ja 1980. aastatel sattus autotööstus kriisi, mistõttu rahvaarv vahepeal ka vähenes. Aastal 2006 toimusid Torinos taliolümpiamängud, aga siis need mind enam eriti ei huvitanud. Kui ma veel jalgpalli vaatasin, siis elasin kaasa Hollandile, Itaaliale, Saksamaale ja Inglismaale. Mõnel teisel alal olid muud lemmikriigid - jäähokis Rootsi, Kanada ja Tšehhoslovakkia, murdmaasuusatamises Rootsi, Norra ja Soome, suusahüpetes Soome.

Igas taldrikus erinev supp

Tegime suppi. Tegime igasse taldrikusse erineva retsepti järgi. Pille kallas minu taldrikusse kõvasti pipart juurde. Ema tuli ja maitses ühes taldrikust ning ütles, et ei ole kõige parem. Kui ta mõnest teisest taldrikust oleks maitsnud, siis ta vast nii ei oleks öelnud.

*
Üks laps nuttis ja rääkis, et ta ei taha Miina Härmasse. Ta tahtis sõbraga samas koolis käia. Kartsin, et lapsel võib depressioon olla.

Neljapäev, august 03, 2017

Lugejaskonna käitumine

Olen võrrelnud blogi ajalehega. Üks sarnasus on veel see, et nagu ajalehest ei jõuta kõike lugeda, nii loeb ka minu blogist suurem osa inimesi vaid osasid sissekandeid.

Loengust lahkujad

Lugesin ajalehte. Nägin fotol Kristjani moodi nägu. Alla oli ka kirjutatud tema perekonnanimi. Kirjutati, et ta istub Jeruusalemmas oma rahuvalvajate põleva maja taustal. Sellest hoolimata oli ta pildil naeratava näoga. Mainitud oli ka tema väikest last. Võibolla oli Kristjan ise oma maja põlema pannud, et kindlustusraha kätte saada. Kui ajalehest emale rääkisin, siis ema ütles, et ajalehes ei olnud seda kirjas, mis ma arvasin. Vaidlesin vastu, et nägu ja nimi mõlemad klappisid. Ema otsis välja, et see nimi, mida ma olin pidanud Kristjani poja nimeks, olevat ühe maletaja nimi. Ütlesin, et ma tean, see oli ühe "Sporilehe" malenurga toimetaja nimi, aga laps ei ole veel nii vana. Parandasin, et malenurga toimetaja oli hoopis Randviir. Tahtsin veel raamatuid lugeda, aga ei saanud, sest kõik riiulis olnud olid ärasõidu jaoks sisse pakitud. Läksin ees auto juurde. Seal üks ansambel enne ärasõitu laulis.

*
Läksin kaitsma doktoritööd. Olin selle kirjutanud magistritöö edasiarendusena. Võibolla oleks kaitsmisel öeldud, et kattuvus on liiga suur, kraadi ei anta. Olin ainult mõned asjad juurde kirjutanud. Juurdekirjutuste tulemusel võis töö olla liiga paks. Tegelikult olin tasakaalustamiseks mõned asjad ka ära kustutanud. Kustutamise tulemusel võis doktoritöö olla õhem kui magistritöö. Panin magistritöö ja mõned muud paberid virna, et need kaitsekõnet pidama hakates komisjonile esitada. Ma polnudki enne kaitsmist tööd komisjonile esitanud. Nad poleks jõudnud kõne ajaga kõike läbi lugeda. Lugesin Klaasseni artiklit. Ta kirjutas, et uuris Nõukogude ajal rohkem neid Aafrika riike, mis olid teravamad teemad. Mõtlesin, et siis ta pidi ju valetama, ta on ise öelnud, et tal õnnestus valetamist vältida. Klaassen kirjutas veel, et kui ennustatakse kellegi võimete põhjal, kuhu ta välja jõuab, siis kangelasliku pingutuse korral võib jõuda ka kaugemale. Mõtlesin, et ma olen kangelaslikuks pingutuseks võimeline, aga ma olen võimete väljaarvutust uskuma jäänud. Mõned inimesed lahkusid loengust, kaks inimest ühest uksest ja üks tüdruk selle vastasseinas olevast uksest. Ma ei teadnud, kummas suunas kõndivat tüdrukut vaadata. Tüdrukutel oli kombeks, et lahkudes nad vaatasid, kas keegi neid vaatab. Mõned inimesed nagu Sander tahtsid autoga ära sõita, aga tulid tagasi, sest neil olid taskust kindad ära varastatud ja ilm oli külm. Nad tahtsid siis võtta kellegi teise kindaid, aga kõigi kapis olevate riiete taskutest olid kindad ära varastatud. Mõtlesin, et siis mul oli enne õigus, kui ma mõtlesin, et raha ei tohi taskusse jätta. Aga raha oli mul alles. Mul olid kindad ka alles, sest need olid mul käes, mitte taskus olnud. Ütlesin, et nüüd hakatakse mind vargaks pidama, sest mul on kindad alles. Üks ära läinu oli mustlane, võibolla tema varastas. Minult jättis ta varastamata võibolla sellepärast, et ta istus minu kõrval ja oli mulle tänulik, kinnaste allesjäämise põhjus ei pruukinud olla ainult nende käesolek.

Kolmapäev, august 02, 2017

Eesti poliitiline skaala enne ja nüüd

Eilses "Postimehes" ilmus Peeter Espaki vastus Veiko Berendseni artiklile Eesti parempoolsusest ja vasakpoolsusest. Ma ei tea, keda Berendsen valimistel eelistab, aga mulle tundus, et ta polnud rahulolematu mitte parempoolsusega üldse, vaid hetke parempoolsusega. Ta kritiseeris EKRE-t, aga artikli lõpul ütles, et uut Jaan Tõnissoni on vaja. Tõnissoni on liigitatud kas parempoolseks või tsentristiks, ta liikus elu jooksul veidi ühest punktist teise. Espak aga seletab, et hoopis praegused vasakpoolsed on viletsad, seostades neid Tõnissoni vastase Grenzsteiniga. Mulle jäi mulje, et Espak ei ole uuemat kirjandust Grenzsteini kohta lugenud, Grenzsteini tähendus ei olnud nii ühemõtteline. Viimati ilmus Grenzsteini raamat "Tunne ja tarkus", mille koostisosa "Härraskirik või rahvakirik?" võiks Espak usundiloolasena lugeda. Üks arvustaja tegi seda lugedes nalja, et tänapäeval oleks Grenzstein EKRE-lane. Grenzsteini eelmise raamatu "Eesti haridus" arvustaja kahtles, kas Grenzstein oli venestaja, kui ta on eesti keele uuendamiseks nii palju teinud. Enne riikliku venestuspoliitika algust kindlasti ei olnud. Üks Grenzsteini keeleuuendus oli näiteks, et ta asendas sõna "kuningana" sõnaga "kuninganna". Seda ta põhjendas, et esimene assotsieerus sõnadega "vana" või "kana", aga teine sõnaga "rinnad". Eesliide eba- olevat eesti keelde Grenzsteini toodud, kuigi sellele on vastu vaieldud, et Ebavere mägi oli juba varem. Aga mis tähenduses ja mitmes sõnas veel?

Raamatud ja paberid

Olime raamaturiiuli juures. Rääkisin, et kui ma nimetasin ühe riiulivahe iga raamatu kohta, mis aastakümnel see on minu arvates ilmunud, siis olid kõik vastused õiged. Ma olin neid raamatuid varem ka näinud. Kartsin, et kui palutakse samade raamatutega eksperimenti korrata, siis tuleb mõni viga sisse.

*
Meil olid külalised. Nad võtsid kätte minu pabereid ja tahtsid, et neid ette loetaks. Mõtlesin, et niiviisi ei saa enam külalisi kutsuda.

Teisipäev, august 01, 2017

Kuhu ja millest kirjutada?

Eile avaldati "Eesti Päevalehes" sotsiaalmeedia teemaline intervjuu psühholoogiaga. Sotsiaalmeedia all paistis ta mõtlevat ainult feisbukki või ka selle jäljendajaid, sest juttu oli ainult võimalusest, et sotsiaalmeedias on laikimisnupp. Blogides kirjutatakse tavaliselt pikemalt, kirjutamist alustasin kirjalistides, blogis ega listis ei pruugi laikimisnuppu olla. Intervjuus räägiti sellest, et laikimisnupp rikub inimeste tuju. Siis võiks ju anda soovituse, et kirjutage parem blogi. Psühholoogi arvates teisi inimesi eriti ei huvita, kui keegi üldiste teemade asemel palju endast kirjutab. Minu teada mõnda huvitab just see rohkem.

Kui ilmus minu esimene luulekogu, siis üks kirjanik kritiseeris seda sõnadega, et luule peab isiklikumaks minema. Kui aga ajaloolistis andis üks inimene oma telefoninumbri, siis listi hooldaja hoiatas, et kui veel keegi midagi isiklikku kirjutab, siis ta kõrvaldatakse listist. Ma olen nii luuletaja kui ka ajaloolane ja võin kirjutada midagi interdistsiplinaarset. Ajaloolaste hulgas ei ole ka üksmeelt. Marek Tamme raamatust ma lugesin välja, et tema arvates võib ajaloolane kirjutada endast, aga peaks vältima poliitikat. Kaarel Piirimäe viimasest "Sirbi" artiklist lugesin aga välja vastupidise mõtte, et soovitav on poliitikaga tegeleda, aga tuleks vältida endast kirjutamist. Ma pooldan mõlemas küsimuses sõnavabadust, juhul kui kasutada sõnu maailma paremaks tegemise eesmärgil.

Lisa raamatu keskel

Sõitsime paadiga. Paadiga sõita oli midagi muud kui laevaga sõita. Keerasime merelt jõele. Paat sõitis vee all. Üks poiss otsustas paadist väljuda ja väljus akna kaudu. Aga ta ei osanud nii hästi ujuda nagu ta arvas. Teda tuli päästa. Päästsin ka teisi inimesi. Üks päästetu tulistas minu ja ühe teise inimese pihta kummalegi kolm lasku. Väga tõsiseid haavu tal tekitada ei õnnestunud.

*
Istusin suures toas söögilauas. Sain vihaseks, ajasin klaasi meelega ümber, ütlesin: "Näljastreik," jätsin söömise pooleli ja läksin oma tuppa. Meil olid külalised. Minu toas oli kolm võõrast meest. Üks esitas mulle küsimuse. Vastasin, et ma olin eile millegipärast väga unine. Tegelikult ma olin praegu ka unine. Mees küsis veel midagi. Ma ei saanud küsimusest aru, seetõttu panin silmad kinni, et magama jääda. Mul paluti kaardi pealt näidata, millistes kohtades ma välismaal olen käinud. Ei teatud, et ma olen käinud nii vähe. Rääkisin kaarti näidates, et esimene kord käisin Pihkvas, aga siis loeti seda veel samaks riigiks. Teine kord käisin Helsingis ja Espoos. Seejärel kaks korda Riias. Mõtlesin, et viimases ülikooliloengus istus Oudekki minu lähedal ja ajas oma tuttavatega juttu. Ootasin, et järgmised loengud oleksid samasugused. Aga võis ka olla, et ta järgmistesse loengutesse ei tule. Jätkasin raamatu lugemist. Mõtlesin, et kui ma raamatu läbi saan, siis kirjutan, et selle tõlge pole nii hea kui minu tõlgitutel, pärast seda, kui ema minu tõlkeid toimetanud on. Ma olin tahtnud eile loetud osast kaustikusse kirjutada, aga olin seda teha unustanud. Niiviisi tänasest osast kirjutama hakates võis juhtuda, et tundub, nagu ma oleksin ühe päevaga lugenud läbi suurema portsu kui tegelikult. Jõudsin raamatuga ossa, kus ema oli avaldanud vahelepõikena minu ja tema vahelise kirjavahetuse, mis me selle raamatu käsikirja kohta pidasime. Kunstnik oli kirjavahetusele pildid juurde joonistanud. Piltidel pidime olema mina ja ema. Aga ema oli joonistatud praegusest nooremana. Inimesed võisid raamatut lugedes mõelda, et ma räägin oma emaga ka kirjalikult, mitte suuliselt. Mõtlesin sellest, kuidas ma enne joogiklaasi ümber ajasin. Ma olin alati vihahoole lõpu teinud ja rahulikult käitumist jätkanud. Aga mõni inimene võis vihahoo ajal midagi pöördumatult kahjulikku teha. Üks poiss ütles mulle: "Vastik nägu." Vastasin: "Siis ära vaata." Pigistasin teda. Kui olin ta juba lahti lasknud, haaras ta valu pärast endal kuklast. Võibolla olin talle kogemata tekitanud tõsisemaid vigastusi kui ma tahtsin.