Vanad konspektid

Kröönströmi ja Hiiemaa loengute konspektid.

Lugesin kahe päevaga kahe ülikooli loengukursuse konspektid uuesti läbi. Neist ei ole kõige kergem aru saada, sest olen kirjutanud lühendatult ja ilukirjas. Teiselt poolt võimaldab lühidus kiiresti uuesti ülevaate saada.

Esimese maailmasõja loengukursuse konspektis on juttu keemiarelvadest, mida Esimeses maailmasõjas kasutati. Teises maailmasõjas neid polevat kasutatud. Võiks arvata, et siis oli rahvusvaheline õigus vahepeal edasi arenenud. Aga konspekti järgi oli keemiarelva kasutamist keelavaid rahvusvahelisi lepinguid juba enne Esimest maailmasõda sõlmitud. Sellest hoolimata polevat esimestele kasutamistele Maailmasõjas protesti järgnenud. Kasutajad olevat kasutamist õigustanud sellega, et nad tegevat seda mittesurmavas koguses.

On räägitud, et saunas sõltub vingumürgituse saamise järjekord sellest, kes mitmendal lavaastmel istub. Soojem ja kergem õhk koguneb ruumi kõrgemasse ossa. Konspekti järgi oli Esimeses maailmasõjas Itaalia rindel keemiarelva kasutamist vähem kui muudel rinnetel. Itaalia rindel sõditi mägedes ja seal päästvat keemiarelva eest kõrgemale minek. Vingugaasi korral oleks võibolla rohkem kasu madalamale minekust, sest selle molekul on väiksem. Sõjas olevat proovitud ka vingugaasi kasutamist, aga see sobis muudest gaasidest vähem, sest hajus kiiremini.

"Kolme musketäri" ja selle järgesid lugedes võiks arvata, et romantilises romaanis kujutatakse peategelasi mitterealistlike kangelastena, kes peavad palju duelle ja ei saa üheski surma. Aga loengukonspekti järgi hakati mingil maal enne Esimest maailmasõda duelle sõjaväelaste vahel uuesti lubama. Nende kohta oli toodud täpne statistika, mille järgi suurem osa duelle lõppes veretult ja ka veriste korral ei pruukinud see lõppeda surmaga.

Ülikoolis kuulasin kahte Aafrika ajaloo loengukursust, üks neist oli ajast 19. sajandi lõpuni ja teine 20. sajandi kohta. Lugesin eile läbi vanema Aafrika ajaloo konspekti. See ei sisaldanud veel kogu õpitud Aafrika ajalugu, sest sellest oli juttu ka Vanade Idamaade ja Rooma ajaloo loengukursustes, samuti kunstiajaloos, etnoloogias ja arheoloogias.

Vaatasin Antiigileksikonist sõjaelevantide kohta, et sõjas on kasutatud nii india kui ka aafrika sõjaelevante. Aga loengukonspektist lugesin välja, et kui Aafrikas on kujutatud pildil elevantide seljas istumist, siis seda peetakse India mõjuks, sest aafrika elevant olevat taltsutamatu. Kuidas taltsutamatut elevanti sõjas kasutada? Mõtlesin veel ratsaväe kohta, et ratsaväe väljaõpe on keskmisest pikem nähtavasti sellepärast, et tuleb õpetada ka hobust, mitte ainult inimest. Olen ühe korra hobuse seljas sõitnud ja sain selle ühe minutiga selgeks. Aga hobused olevat esimesi autosid kartnud, veel hullem on ilmselt lugu masinatega, mis hobuse pihta tulistavad. (Või kas ratsaväge tulistades sihiti hobust või ratsanikku?) Ühes luuletuses nimetati traktorit raudruunaks. Esimese maailmasõja konspekti järgi kasutati seal tanke kombineeritult ratsaväega samas lahingus.

Itaalia kohta lugesin hiljuti, et seal võeti hiniiniseadus vastu aastal 1904. Aafrika ajaloo konspekti järgi hakati Aafrikas hiinini malaaria ennetamiseks kasutama 1850. aastatest. See teinudki Aafrika ärajagamise võimalikuks. Mulle räägiti hiljuti, et malaaria ei minevatki inimesest päris välja, vaid käivat elu lõpuni külmahood. Minu üks geograafiaõpetaja rääkis, kuidas ta Kesk-Aasiasse küüditatuna malaariat põdes, tema jutust jäi mulje, et ta on paranenud. Aga haiguse ajal käinud tal vappekülmad ja ta pidanud võtma nii kibedat rohtu, mida sai neelata ainult paberisse keeratuna.