Vaenlased koolis

Olime koolis. Välisuksest tulid sisse vaenlased. Tahtsime nendega võidelda, aga see polnud võimalik, sest nad olid nii kohutavad. Jäi üle eest põgeneda. Hiljem hakkas tunduma, et neist saab jagu nii, et mitte nendega võidelda, vaid nende vastu sõbralik olla.

*
Olime kooli riidehoius peidus. Aga vaenlased võisid tulla ka sinna. Seetõttu otsustasin majast põgeneda. Väljusin riidehoiust õue viivast uksest, aga ei saanud väljuda aiast, sest see oli sisse piiratud. Mõtlesin, et koolimaja tagant majade vahelt saab vast põgeneda. Oligi nii, et sinna polnud valvet pandud. Aga seal oli teine probleem, et enam polnud majadevahelist käiku, vaid pidi minema läbi elumaja, kus oli pealegi koer. Koer võis olla vahel sõbralik ja vahel kuri. Jõudsin linnast välja ja põgenesin võsa vahele. Aga võsa oli liiga hõre, mind võidi näha. Püüdsin jõuda tihedamasse kohta.

*
Tahtsin minna üle Sõpruse silla, aga politseinik ütles, et sealt ei pääse läbi, tuleb minna selle kõrvalt. Küsisin mitu korda üle, kust täpselt. Edasi minnes nägin ise, kuidas sillalt keeras tee kõrvale. Seal pidi vist ülemineku eest maksma. Kassapidaja hakkas rääkima, kui tubli on üks mees, kes oli olnud minu naaber.