Näoga klassi poole

Läksin laulmistundi. Istusin ette pinki näoga ruumi tagumise otsa suunas. Tagapingis Krister rääkis, milline riik tahab sõja võita ja milline pole sõjast huvitatud. Kirjutasin vihikusse nii, et kõigepealt tegin ringi lehekülje servasid mööda ja seejärel hakkasin täitma keskosa. Krister tahtis näha, mida ma kirjutanud olen. Ta võttis vihiku oma kätte ja ütles, mis lühendit ma olen kasutanud. Kahtlesin, kas ma olen seda teinud, sest ise ei mäletanud. Ma ei olnud nõus selle kasutamist enne üle kontrollimist uskuma, Krister võis mu käekirja valesti tõlgendada. Mäletasin, et olen kasutanud ühte teist lühendit. Istusin klaveri kõrvale. Istusin seal näoga klassi poole, nagu oleksin õpetaja. Kuulsin lähedalt selja tagant Heleni häält.