Loomad ajaloos

Kirjutasin Itaalia dokumentaalfilmi "Loomad I maailmasõjas" vaatamise järel:

Ratsaväest rääkis ülikooli Esimese maailmasõja loengukursuses Kröönström. Otsisin selle konspekti välja. Euroopas oli selle järgi sõja alguseks ratsaväge 70 diviisi ja muude väeosade koosseisus veel sama palju. See olevat olnud rekordiline suurus, kuid ratsaväe tähtsus oli senisega võrreldes väikseim. Ratsavägi olevat olnud edukas ainult teise ratsaväe vastu. Ratsavägi oli olnud kaua tulirelvadeta, see oli kallis ja väljaõpe kestis kaua. Ka nüüd nähtud telesaates mainiti, et pikaks väljaõppeks ei olnud aega. Loengukonspekti järgi oli üks Prantsuse teoreetik veel ratsaväe kaitsja, vist tema ütles, et edu saavutamiseks peabki ratsaväelane surma saama, täisgalopil tabavat üks kuul sajast. Minu isapoolne vanaisa oli ratsaväelane, see oli rahuajal Vabadussõja ja Teise maailmasõja vahel.

Nähtud saates räägiti Esimesest maailmasõjast Itaalias. Enne seda näidati sarja samast maast Teises maailmasõjas. Erinevus oli, et Teises maailmasõjas oli rinne lõunas ja Esimeses maailmasõjas põhjas. Inimesele kasulikest loomadest nimetati koeri ja veoloomi. Huvitav oli, et kui 1980. aastate esimesel poolel kasutati Nõukogude propagandas rahutuvisid, siis saates räägiti tuvide sõjalisel otstarbel ehk teadete edastajana kasutamisest. Kahjulikest loomadest nimetati saates kirpe ja rotte. Hiljuti lugesin Itaalias malaariat levitanud moskiitodest, aga saates neid ei mainitud. Rooma ajaloost on tuttav Romulust ja Remust imetanud emahunt, Itaalia fašismi ajaloost loomaaialõvi, kelle pead Mussolini nagu kassipojal silitamas olevat käinud. Mõne teise inimese kohta on kuulda olnud, et kui nad on loomaaialoomade puuri käe pistnud, on neil sõrm või käsi küljest hammustatud.

"Imeline Ajalugu" nr. 7/2017 joonistas paartuhat aastat varasemaid Kartaago sõjaelevante. Kartaagolased olevat Roomaga sõdides elevandid üle mere vedanud, kas siis pidi laevades olema lisaks elevantidele ruumi ka elevandisöödale?